Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tajub" - 501 õppematerjali

tajub on „fakt“ ja „faktide“ agregaat.
thumbnail
5
doc

Eduard Vilde teosed

MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned...

Kirjandus
179 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Konspekt - 10 klass

Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada. Lôpuks tajub Gilgame`s, et teda ähvardab ka ükskord surm ja teda haarab kinnisidee pääseda sureliku inimese saatusest, ta tahab saada surematuks. Gilgame`s otsustab üles otsida veeuputusest pääsenud Utnapi`stimi ja temalt nôu ning abi paluda. Gilgame`si teekonnal on palju katsumusi, ta peab läbima Mesu mäe värava, mida valvavad kaks skorpioninimest, kelle silmavaade on surmav, aga seekord päästab Gilgame`si tema jumalik päritolu, ta läbib värava ja selle taga oleva 12-tunnise...

Kirjandus
453 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Arvo Pärt

1 Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................... 3 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus...

Muusika
155 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Jazz muusika

3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis...

Muusika
208 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeleelundid

Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. *Haistmise vajalikkus: saame infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest....

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimese suguelundkond ning areng

*Teise kuu alguses hakkab eriti kiiresti arenema aju, samuti tekib rindkere ja kõht. *Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik vajalikud organid olemas ning need ka talitlevad. *Nüüd nimetatakse seda arenevat organismi looteks. *Neljandal arengukuul algab luude arenemine; saab eristada poissi ja tüdrukut. *Viiendal arengukuul on tunda loote liigutusi; loode kuuleb ja tajub ka ema häält. *Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab kiiresti. Võimalik eristada silmi ja kulme. *Seitsmendal kuul hakkab moodustuma rasvkude. Laps võib juba sündida, kuid ta pole iseseisev. *Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks; kaob karvkate. *Viimastel arengukuudel on kasvamine eriti kiire. *Sünnitamine algab peale 280päevalist rasedust. *Sünnitamine algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. ELUJÄRGUD...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loote areng, imik, laps

Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20- grammine ja 9 cm pikk. 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba...

Terviseõpetus
75 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Motivatsioonid, emotsioon, stress

A-tüüp-viha, vaenulikkus, suur tunnustusevajadus, kiire tegutsemine, krooniline ajapuudus. B-tüüp- vatsand, tasakaalukas, vähemkonfliktne. Puhast tüüpi pole! STRESSI TAGAJÄRJED · ennastkahjustav käitumine · unehäired, seksuaalelu probleemid, depressioon · õpitud abitus · psühhosomaatilised haigused( soma- keha) LÄBIPÕLEMISSÜNDROOM( H. Freundenberg) tekib, kui inimene tajub liiga suurt pinget ja liiga väikest rahuldust 4-5 a. kujuneb: 1. mesinädalad- lõik tundub ilus 2. probleemide kuhjumine 3. lõppfaas- kõik tundub mõttetu. Vältimiseks: 1) realistlike usumärkide seadmine, 2) töö positiivsetele külgedele mõtlemine...

Psühholoogia
139 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Edukas juht tänases Eestis

Konfliktide ja streikide ennetamine ja juhtimine organisatsioonis sõltub juhtide võimest olla liider, mitte vägikaika vedaja. Liidrite arengust ei sõltu ainult üksikute ettevõtete areng, vaid kogu Eesti majanduse tulevik ja riigi konkurentsivõime.Eesti juhtide väljakutse. Enamik juhte, kellel liidrivõimeid napib, tajub olukorda teiste inimeste sepitsusena - nii läheb sellepärast, et keegi teine... Paljud juhid Eestis ei väärtusta veel töötajate arendamist ja tulemuseks on nõrk keskastmejuhtide tase. Eesti ettevõttes on reeglina üks liider või mõned liidrid ja ülejäänud moodustavad nn töötajate massi. Kuidas konflikte ära hoida, lahendada või kuidas nendest isegi kasu saada ja õppida - see on väljakutse, millele just praegu peaksid mõtlema juhid Eestis. Järgnevalt mõned...

Juhtimine
408 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrv ja kuulmine

Juba vastsündinu esimese hingetõmbega satub õhk trummiõõnde. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Siis pääseb õhk ninaneelust trummiõõnde ja õhurõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub. Eelnevast selgub, miks tugevate helide korral, näiteks plahvatuse ajal, tuleb suu lahti hoida. Välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele tajub osa inimesi ka lennuki õhkutõusmisel ja maandumisel, kui salongis valitseva ülerõhu tõttu tekib tunne, nagu läheksid kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast...

Bioloogia
70 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria (ÜRT) vaatleb lisaks ka mitteühtlaselt (kiirendusega) liikuvaid taustsüsteeme. ÜRT-s kasutatakse ekvivalentsusprintsiipi: gravitatsioon ja inerts on samaväärsed (ekvivalentsed). 9 Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas jõud on põhjustatud kiirendusega liikumisest (inertsist) või gravitatsioonist. Inerts on taandatav gravitatsioonile. Relatiivsusteooria tähtsaim järeldus: mass ja energia on samaväärsed (ekvivalentsed): E = m c2. Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m0 ning vastavat energiat nimetatakse keha seisuenergiaks Er...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kompositsioon

Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. Värvipsühholoogia(emotsioonid) Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5meelega ­ nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit, mida tarbib meie psüühika selleks, et...

Kunstiajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mäeküla piimamees

MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned...

Eesti keel
314 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

Usutunnistus tähendab minu jaoks allumist universumi seadustele" Klaveritsükkel Tähistaevas I osa Põhjataevas - aluseks põhjarahvaste tähemüüdid, II osa Lõunataevas - aluseks aborigeenide tähemüüdid. Lisaks sellele palju üksikuid tähistaeva-teemalisi teoseid. Sisaski muusika on müstiline, lummav, fantaasiarikas, lööv, lihtne, loodusjõuline, siiralt lapsemeelne, justkui pärineks mõnest teisest galaktikast. Heliteose loomiseks püüab ta kuulata kosmose muusikat, tajub inimese sisemise muusika vastavust sellega ja paneb kirja talle huvitavalt kõlava muusika, ükskõik mis ajastule või stiilile toetudes, olgu ajendajaks gregooriuse laul, renessansi tantsurütmid, 16. saj madrigal, Palestrina või Bachi polüfoonia, Tormis, Pärt või Genesis. Sisask võib olla algjõudude ja aastasadade vanuste mälestuste vahendajaks 1987-88 arvutab Sisask päikesesüsteemi planeetidega tegeldes välja Merkuuri, Veenuse,...

Muusika
376 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

1935. aastal hakkas Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Richter võttis võnkeamplituude kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Suurimate, Ecuadori lähedal ja Hokkaido saare lähedal toimunud maavärinate võimsuseks mõõdeti 8.9 magnituudi. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2.5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami on maavärina poolt põhjustatud 1540 m kõrgune ja 400800 km/h maa poole tormav hiidlaine. Laamtektoonika järgi tähistavad vahevööainese tõusukohti Maa pinnal ookeanide keskahelikud, kuumad täpid ja kontinentaalsed riftid, vajumise piirkondi ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise vööndid. Kui vahevöö kivimaines...

Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

See tegevus toimub vägeva nohina ja norskamise saatel ning seejärel laskub hüljes aeglaselt basseinipõhja tagasi, et oma uinakut jätkata. Pange ka tähele, et neljast hülgest magavad sedasi tavaliselt kaks või kolm ja mitte kunagi kõik korraga, sest keegi peab ju ka ringi ujuma ja magajaid valvama. Magades päeval põhjas või oma lesila peal öösel, tajub hüljes suurepäraselt (oma tundlike vuntside abil) väiksemaidki vee- ja õhuvõnkeid. See ettevaatlik, uudishimulik ja nii omapärane loom väärib igati mõistmist ja respekti -- on ju meie kirde-läänemere kalavarud üsna terved suurel määral vaid tänu sellele, et Eesti vetes tegutseb mitu tuhat suurt ja väga aktiivset kalastiku biomelioraatorit, kelleks on hallhülged. Nagu kõik kiskjad, valivaid ka hallhülged hamba alla panekuks eelkõige haigeid ja nõrku saakloomi. [6]...

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tunnetusprotsessid

· Hea jätk ­ kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses ­ kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. Taju peamised omadused: ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus ­ inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus ­ objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost....

Psühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Carl Hermann Hesse

Harry Haller on inimene , ,,kelle saatuseks on kõiki inimelu küsitavusi teravdatud kujul omaenda piina ja põrguna läbi elada." Harry Halleri märkmed toetavad juba tekkinud pilti tema võõrusest, rahutusest, ahistatusest, seesmisest lõhestatusest. Vaid harva saavutab ta kirgastumise kas siis muusika , luule või mõtte kaudu ­ need on hetked, mil ta tunneb jumala juuresolu, tajub , et harmoonia ja rahu leidmine on võimalik, sest kuuldud meloodias või loedud ridades on see olemas. Harry Halleri elu on olnud võitlemine ­ ühelt poolt tahaks ta turvalist mugavust, teisest küljest pole seda võimalik saavutada, olles seesmiselt lõhestunud. Seepärast ta vihkabki ennast. ,,Traktaat Stepihundist" ­ interluudium ­ oli algselt trükitud muust tekstist erinevas kirjas ja odavale paberile...

Kirjandus
343 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Strateegiline planeerimine

Käsiraamatus kasutatava näidisprobleemi "bussid hilinevad sageli" puhul on eeldatud, et kõik sidusgrupid nõustuvad selle probleemi olemasoluga, kuigi samas võivad bussijuhid probleemi põhjuseks pidada busside tehnilist seisundit, Transpordiministeerium linnavõimude ebapädevust liiklusvoogude planeerimisel ning linnakodanikud hoopiski ebasobivaid sõidugraafikuid. Ajurünnak Iga sidusgrupp tajub keskse probleemi põhjuseid erinevalt. Ajurünnaku mõte ongi selles, et kõigil oleks võimalik esitada oma nägemus probleemi põhjustavatest teguritest. Seetõttu on oluline rakendada ajurünnaku rusikareeglit ­ kõigil on sõnaõigus ja kõigi seisukohad tähendatakse üles. Selguse mõttes tuleb probleemide tuvastamisel jälgida, et sõnastus oleks negatiivne. Näiteks ei ole probleemiks "haridus", vaid "puudulik haridus", mitte "informatsioon", vaid "halb ligipääs informatsioonile"....

Projektijuhtimine
161 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

Descartes andis psühholoogiale mitmeks sajandiks kõige kasutatava uurimistmeetodi ­ sisevaatluse ehk introspektsiooni. Samal ajal tekkis Inglise assotsionalistide koolkond. John Locke oli Aristotelese põhimõtete järgija. Ta väidab esimesena, et inimese psüühika on arenev ja sõltub omandatud kogemuste hulgast. Mõtete järjekorrad tekivad juhuslikest seostest (assotsiatsioonidest), mida inimene tajub . See läks aga vastuollu tahtliku mõtete suunamisega. Seletamiseks võttis kasutusele mõiste reflektsioon: inimene saab oma mõtteid jälgida ja suunata, aga ei oska seda endale seletada. George Berkley oli kõrge Inglise vaimulik, kes samuti tegeles psühholoogiaga ning oli assotsiatiivsete mõtete pooldaja. Uuris põhiliselt nägemistaju. Avastas, et inimese silmas pööratakse tekkinud kujutis ümber. Selles ei ole probleemi...

Psühholoogia
289 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun