3.2. Nukumängud Kõigile sõimetöötajatele on tuttavad nukumängud, kus täiskasvanu üheaegselt nukuga tegutsedes ka kõneleb. Nt. nukk Mai "vaatab" oma käsi ("Oi, kui mustad mu käed on!"), täiskasvanu viib nuku kraanikausi juurde ("Pesen käed puhtaks"), keerab kraanist vett ("Keeran kraani lahti"), seebitab käsi ("Seepi on vaja ka kätele panna, siis saavad käed puhtaks") jne. Laps paneb tähele nii kõnet kui ka tegevust ta tajub kahe aistingu (kuulmine ja nägemine) kaudu korraga. 3.3. Muusika 6 L isaks rühmas valitsevatele südamlikele ja üksteist arvestavatele suhetele on laste emotsionaalse arengu suunamisel oluline osa ka muusikal (lastele laulmine, muusikaliste mängude mängimine, loodushäälte ja pillide kuulamine jms), kirjandusel (muinasjuttude ja lastepalade, rahva- ja lastelaulude lastele jutustamine ja
Kuidas neid ärkvelolek - tavaline seisund, milles terve . tuvastada? inimene veedab enamuse oma päevast. Enamik teadvuseuuringuid tehakse ärkvelolekuseisundis olevate inimestega. Sel ajal annab inimene adekvaatseid vastuseid mida tunneb, teab, tajub jms. 2)Segasusseisund ehk desorientatsioon Inimene on desorienteeritud ajas ja kohas, orientatsioon enese isikus võib kergemate vormide puhul olla olemas, raskematel juhtudel mitte. Sagedased mäluhäired: unustab korduvalt esitatud infot. Võib
muutub kuldkollaseks, siis läheb vein vana kulla ja seejärel merevaigu karva. Eriti kasulik on punaste veinide vaatlemisel panna tähele veini serva. (Hoidke seda 45- kraadise nurga all vastu valget tausta ja vaadake siis veini serva.) Terrakotavärv võib olla esimene tundemärk, et vein pole enam noor. Vahuveinide puhul on tähtis vaadelda mulle ja peale tõusvat vahukorda. Alt peab kogu aeg kerkima palju väikseid mullikesi, mis moodustavad pinnale pideva vahu. Lõhn Harilikult tajub nina, kui veinil on midagi viga või kui see on oksüdeerunud. Haistmismeele abil peaks degusteerija mõistma ka veini iga ja küpsust. Need pole üks ja sama. Laias laastus on vein seda noorem, mida värskem on lõhn. Värskest veinist rääkides kasutakse sõna aroom, vanema puhul räägitakse buketist. See nii värske, kuid võib olla mitmekülgsem. Omaette tähtis tegur veini hindamisel on tugevus. Harilikult on veini kvaliteet seda parem, mida tugevam on lõhn
Tark tolm" on kasutatav järgmisteks mõõtmisteks : a. vibratsioon b. temperatuur c. müra d. valgus e. kujundituvastus Kes võttis kasutusele sõna automaatika : a. Ktesibios b. Heron c. Lullius d. Archimedes 5 Milline võimalus ei sobi automatiseerimisel seadmete tootlikkuse tõusu allikana? : a. lõikekiiruse tõstmine b. mitme instrumendiga töö c. abiaegade minimiseerimine 6 Millist materjali alltoodud loetelust tajub induktiivandur kõige paremini (kõige kaugemalt)? : a. Tavaline teras Korrektsioonitegurid tajumisulatuse määramiseks = 1.0 b. Roostevaba teras c. Messing d. Alumiinium e. Vask 1 : 1,00 Kas dünaamilisse tööre~iimi võivad süsteemi viia : a. ainult süsteemile mõjuvad häiringud b. ainult sisendsignaali muutus c. mõlemad 2 : 1,00 Mis on tööstusroboti iseloomulikuks tunnuseks? : a
haige tervise pärast kauplema. Šamaan peab tagama kogukonna toimimise (peab nägema ette probleeme) ning kui ta sellega hakkama ei saa, siis ta jääb ametist ilma. Amet on ka päritav. 5. Nõid-isik, kes kasutab maagilisi vahendeid negatiivsetel (antisotsiaalsetel) eesmärkidel, nn. vaimne must töö, varjavad oma elukutset või elavad teistest eraldi, nõidust kardetakse, kuid mingis mõttes ka vajatakse. 6. Prohvet-nn. isehakanud, tajub, et tal on Jumalalt sõnum, tunneb vastupandamatut tungi seda kuulutada, sõnum ei ole temaga seotud, tunneb erilist kutset/kutsumust. 7. Posija-isik, kes kasutab maagilisi vahendeid poitiivstel eesmärkidel ja teiste aitamiseks, kogukonnas aktsepteeritud ja tunnustatud isikud, ülesandeks ravimine õigete maagiliste vahenditega ning õnne toomine (tema poole pöördutakse, kui ei saada lapsi, et oleks jahiõnne, et kurje vaime eemale peletada). 8
aastatel 1350-1700" Mäetagused nr 14, 2000 - 18. saj. jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses o 19. Sajandi rahvaluule üleskirjutused Kesk-Euroopas seotud kirjakultuuri vaheastmega o Folkloristik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulisele pärimusele enne 18. saj. toimunud muutusi - Ilmutusjutus ,,üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" (Beyer) Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700: - 1381. Aasta surnud Püha Birgitta tütrest Katerinast o Imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand ütleb enda Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule) o Lood on kirja pandud (lad k) tunnistusena 1470. aastatel o Jutustajad dateerisid need 1388. aastal
See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 1935. aastal hakkas Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Richter võttis võnkeamplituude kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Suurimate, Ecuadori lähedal ja Hokkaido saare lähedal toimunud maavärinate võimsuseks mõõdeti 8.9 magnituudi. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2.5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami on maavärina poolt põhjustatud 1540 m kõrgune ja 400800 km/h maa poole tormav hiidlaine. Laamtektoonika järgi tähistavad vahevööainese tõusukohti Maa pinnal ookeanide keskahelikud, kuumad täpid ja kontinentaalsed riftid, vajumise piirkondi ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise vööndid. Kui vahevöö kivimaines
vähem energiat. Ujumisel aitavad kala uimed, küljejoon, ujupõis ja paindlik keha. Kehaga painutab ta end ühele ja teisele poole koos uimede kaasabiga, millega ta vees edasi liigub. Uimi kasutab kala ka manööverdamisel ja tasakaalu hoidmisel. Soojades meredes kasutavad kalad uimi ka ,,lendamiseks". Nad sirutavad uimed välja, mis võivad olla 15-50cm pikad ja liuglevad nii läbi õhu kuni 400m. Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga küljejoone abil kala liikumist ning saab nii saaki püüda. (Loomade elu, 4 köide; Eesti Entsüklopeedia 5; Bioloogia põhikoolile I) 2.2 Luukalade siseehitus Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett. Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja paljudest lülidest koosnev selgroog. Selgroo lülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid.
kogetavale vastupidised tunded. Sellistel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu meeldivani. Vastandprotsess võib toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv see kestab kauem kui meeldiv tunne. Homöostaatilise seisundi ehk tasakaaluseisundi regulatsioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada, vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatab meile ajejõud. Inimene tajub häirivat pinget, ta on sunnitud tegutsema, et organismi füsioloogiline tasakaaluseisund taastuks. Nt näljatunne, janu jms Abraham Maslow üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemi kui mingi vajadus on rahuldatud, ei suuda see enam inimese käitumist motiveerida. Püramiidi astmed: 1. Füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms 2. Kaitstusvajadus turvalisus ja kindlus 3
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Helen Lennuk Bertrand Arthur William Russell (1872 1970) Referaat Toomas Abiline Tallinn 2009 Sissejuhatus Bertrand Russell avastas matemaatika üheteistkümne-aastaselt. Ta meenutab, et see oli joovastav kogemus: «pimestav, nagu esimene armastus». Sellest hetkest alates alistus ta oma kirele jäägitu pühendumuse ja lausa erootilise tulisusega. Talle tundus, et matemaatika võib saavutada seda, mida filosoofia polnud suutnud... taandada mõtlemine selle puhtaimale kujule ja vabastada teadmised kahtlustest ja vastuoludest. Nõnda näis Russellile mõnda aega, et matemaatilised uuringud suudavad ühe hoobiga lahendada mõned filosoofia kõige raskemad probleemid. Kuid peagi ...
· Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu 4 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole
et näiteks sõna "lill" tähistab just sellist objekti nagu ta tähistab tuleb sellest, et inimesed on nii kokku leppinud, mitte sellest, et sõna "lill" on lillega millegi poolest sarnane. - keel on generatiivne: lõplikust hulgast sõnadest võib moodustada (genereerida) lõpmatu hulga lauseid. Keel ja mõtlemine Edward Sapir & Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse tuleviku eristamiseks, mistõttu võib oletada, et Hopide arusaam ajast on hoopis teistsugune kui meil.
silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Ruumi valgustus nõuab vähemalt kahe suure asjaolu jälgimist: esiteks, et ruumi valgus oleks piisav ja arvestaks ruumi funktsiooni, ning teiseks tuleks jälgida, et valgustus tekitaks meeleolu. Kõige tähtsam on, et valgustus oleks piisav. Inimese silm tajub üsna hästi, kas valgust on vähe, palju või parasjagu. Tõenäoliselt on esmane, et ruumi valgustus oleks otstarbekohane ja ergonoomiline, sest vale valgus, olgu kasvõi ilusatest valgustitest kiirgav, võib raskematel juhtudel isegi tervisehäireid esile kutsuda. Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni. Rääkimata silmade väsimisest ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
tegemist tajuveaga vaid tavalise nägemiskogemusega viimane ei eksi, sest isegi siis kui me teame, et jooned on ühepikkused, ei näe me neid teisiti. Merleau-Ponty näib teistest tajudest tõstvat kõrgemale nägemistaju, mis tekitab tunde, et inimesed, kes ei saa näha, ei saa maailma tõeliselt kogeda. Samas on tegemist ikkagi kunstifilosoofiaga ja kunst on eelkõige kujutav - tajutav silmale. Nägemismeelt analüüsib Merleau-Ponty oma essees ,,Silm ja vaim" rääkides inimesest kes tajub end nähtavana nähtuvas maailmas. Jällegi tuleb välja tugev side inimese ja maailma vahel. Vastukaaluks võiks meenutada Platonit, kes eristas petliku nähtumuste maailma, mida tajutakse meeltega ja tõelist ideedemaailma, milleni võib vooruslik hing küündida mõistuse abil. Ka oma igapäevakõnes vastandame sageli oma vaimu ja keha, samas loeme mõlemat ,,mina ,, juurde kuuluvaks, mingis mõttes kõneleme ikkagi ihust, oma keha ja vaimu tervikust.
eelarvamustest; Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nende endi vahelistest suhetest; Tajutav objekt ilmutab sageli kindlaid käitumisviise, mis tagavad tema positiivse hindamise; Nii kogemused kui uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju on subjektiivne ja situatiivne, kuid kulgeb samal ajal kooskõlas suhtlemisülesandega. Isikutaju võtmeküsimused. Eristatakse järgnevaid komponente: Keda tajutakse pertseptsiooni objekt; Kes tajub pertseptsiooni subjekt; Kuidas tajutakse tajumisprotsessi iseärasused; Mil viisil subjekti ja objekti suhted kujundavad pertseptsiooni kulgu. Inimese tajumine ja tema põhiolemuse psühholoogiline tõlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus toimivad erinevad mehhanismid. Isekutaju põhimehhanismid Alljärgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalsed. Igaüks neist võib tegevusse lülituda üksikult kui ka teistega kombineeritult:
Ekraan koosneb eri värvi luminofooritriipudest. Need on paigutatud nii, et moodustavad kolmest triibust koosnevad triaadid RGB. Kiirte langemiseks täpselt triaadile ja selliselt, et iga kiir tabaks õiget luminofoori, on ekraani sisepinnast umbes 1-5 mm kaugusel pilumask. See on metall-leht, milles iga triaadi kohal on pilu. Pilud ja neile vastavad triaadid paiknevad astmeliselt. Luminofoor võib ekraanil paikneda ka ribadena. Normaalsel vaatamiskaugusel triaadide värvused liituvad ja silm tajub neid sõltuvalt eri värvi triipude heleduse vahekorrast mingi kindla värvusena. Hälvitusmähised paigaldatakse ja reguleeritakse kineskoopide valmistaja poolt ja ainult korrigeerimismagnetid kineskoobi kaelal reguleeritakse televiisori valmistaja poolt. 9 Kuvaritorud Kuvaritorud (Display Tube) on kineskoopide eriliigiks, mille eripära tuleneb nende kasutamise iseärasustest. Põhiline erinevus on selles, et arvuti kasutaja vaatab kuvari
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 3 2. 16 MÄRKI HEAST KUULAJAST........................................................................... 4 3. 16 MÄRKI HALVAST KUULAJAST...................................................................... 5 4. 6 ASJA MIS AITAVAD KUULATA ....................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat...
6 2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit ehk homöostaasi. Niisugused olukorrad seonduvad näiteks janu või näljatundega (vt joonist 1). Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Kui inimene tajub häirivat pinget, on ta sunnitud tegutsema nii, et organismi füsioloogiline tasakaalustatus taastuks (2: 129). Joonis 1. Janu 7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Sel teoorial eristatakse intritiivset ja ekstrinsiivset
paraametreid autor valib oma pala jaoks. Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Esmaselt peatungi oma töös teoreetilisel pool – kuidas inimene kuuleb, mis seda mõjutab ja kuidas heli levib. Oma töös tahan selgeks saada missugused helid on kõige paremini inimesele kuulda ja miks. Nagu muusikalise näite maina olen valinud Johann Sebastian Bach’i kaks fuugat koos prelüüdidega. Mis on heli? Heli – on õhurõhu muutumine võnkumise tõttu, mida tajub inimese kõrv. See, kuidas heli jõuab inimese kõrvani sõltub sellest keskkonnast, kus ta on. Võib öelda, et see, kuidas me vastu võttame heli sõltub mitte ainult helist ja kõrva kuulmisest, vaid õhurõhumuutmiste omadustest. Kui aga rääkida inimsese kuulmisest, siis inimese kõrva võib võrrelda mikrofoniga, mis teisendab heli elektrosignaalidest. Selle kaassündinud „inimmikrofoni“ omaduses, mis muusikat akustilisel kujul salvestab, on muusika sügavaseks mõistmiseks ilmselt
ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. 11) Mis on kaubamärgi eesmärk ning mis tagab selle edukuse? Tarbijas lojaalsuse loomine läbi väärtuste ja lubaduste, mida kaubamärk endaga seob ja mida selle kaubamärgi alla turustatav toode või teenus peaks edasi andma ja mida tarbija peab ka tundma - kaubamärk on teadmine või tunne, mida tarbija tajub või tunnetab tarbides 12) Mida nimetatakse kaubamärgi arhitektuuriks? Kaubamärgi arhitektuur kirjeldab kuidas ja millistel alustel kasutatakse kaubamärki ettevõtte või ettevõtte gruppi kuuluvate firmade ja nende poolt pakkuvate toodete identifitseerimiseks ja kommunikeerimiseks. 13) Milliseid kaubamärgi strateegiaid tead? Kirjelda lühidalt miks ja millal neid strateegiaid kasutatakse? Katuskaubamärgi strateegia:
käsitlemiseks. 12.Töövihik lk 8, harj 8. Ülesande juhend: Tõmba ring ümber sõnadele, mida 100 aastat tagasi eesti keeles veel ei olnud. Põhjenda suuliselt. Vastusevariandid: oktoobrilaps, külmik, soppama, ostma, köster, kosmonaut, sibul, geenid, ader, teler, aabits, guugeldama. Õpilane lahendab ülesande varasemate teadmistega, mis on tulnud algklassidest ning märgib ära vanad tööriistad või kooliga seotud mõisted, samuti tajub, et soppama on uus väljend ning ostma ehk vanem. Teisalt markeerib guugeldama, külmik, kosmonaut, teler, kuna need tehnoloogiaseadeldised on ilmselt loodud hiljem kui sada aastat tagasi. Seejuures aitab õpilast õpiku juures pilt, kus voorimees sõidab kaariku ja hobusega ning saab pildi põhjal analüüsida saja aasta tagust aega. Ohumärgiks on see, et õpilane pole tutvunud veel ajaloos nõukogude ajaga ning ta ei saa olla aimugi mõistest oktoobrilaps, mida ta võib ainult oletada
vaenlasele viimne pala."(,,Loojak"). Inimene pidi olema abivalmis ja ustav, kõikideks ootamatusteks valmis. Inimkond pidi olema valmis sisemiseks puhastuseks. ,,Naeratades naabrilt võtkem/ tema raskeim koorem kanda."(,,Loojak"). Kõlama hakkavad sõjalised teemad: ,,Kaugelt veereb kahurite kõu."(,,Pagulane"). Inimest valdab ükskõiksus ja hoolimatus. ,,Kellele mu laule veel on vaja?/---/ Jahe metsatukk on nüüd mu maja"(,,Pagulane"). ,,Joob ja joob ning uinudes veel tajub,/ kuis mu süda linnulauluks hajub."(,,Pagulane"). Jätkuvalt püsivad looduslikud elemendid ning veidike on kurblikku romantilisust. Talviku käsikirja jäänud luuletus ,,Fööniks" on sümbolistlik. Fööniks ise on surma võitja. Legendide järgi ta elas 500 aastat, misjärel ehitas endale rohtudest pesa. Surres toob kuuldavale kauni laulu, süütab tiibu lehvitades rohud ning põleb tuhaks. Ta tõuseb tuleasemelt uuesti sündinuna- võidab surma. ,,Ma uuena tõusin tulest,/ sai
kahelda: ma olen olemas ja ma mõtlen. Descartes tõdeb: ,,Nüüd ei tunnista ma midagi muud kui ainult seda, mis on paratamatult tõde - olen rangelt võttes üksnes mõtlev asi". Järgmisena püüan Descartes välja selgitada, kas on veel mingeid kaheldamatuid omadusi, mis kirjeldaksid seda, milline asi ta on. Ta kasutab sellejaoks erinevate asjade vaatlust ja nende asjade tunnetamist. Ta arutleb sellele üle, et kuidas ta neid ikkagi just sellisena tajub? Mis on see, mis paneb meid otsustama, et see asi on just selline, mingite kindlate omadusega, välimusega? Descartes vaatleb asjana vaha, tema omadusi ja erinevat eksisteerimise vorme. Kuidas võib ikkagi otsustada, et see asi on just see, milleks me teda peame? Kuidas sünnib selline otsustus? Kas visuaalselt vaatlusel, puudutades? Descartes jõuab peale pikka arutelu järeldusele, et me ei taju ümbritsevat maailma, kehi ja ka iseennast mitte oma meeltega ja
Hindamine peab olema informatiivne. Kaks puudulikku hinnet seda ei ole. - Suunata õpetaja tegevust õpilase individuaalsele arengu toetamisel. Praktilises mõttes tähendab see, et perioodi lõpuks on saanud nad edasijõudvad hinded. (lk17) Koostöö ülesehitamist ei saa panna vastutust õpilastele, kes ei oma ettevamistust selles osa, kuidas koostööd ülesehitada õpetajaga. Peamiseks tugipunktiks on, et õpilane tajub, et õpetaja hoolib temast. Õpetaja hindamis käitumine väljendab seda kõige paremini. Hindamine on õpilase jaoks väga tundlik teema, sest selle alusel kujuneb hinnang temas tkoolis kui koolist väljaspool. Hindamise olulisusest tulenevalt tajutakse eriti teravalt kuidas õpetajad tegelikult suhtuvad temasse. Oluline ei ole mitte see, et sõnaliselt hoolivust väljendatakse, vaid kuidas seda praktikas tehakse. Õppeprotsessis on tähis kujundada
Kuna inimese kõrv ei reageeri kõikidele sagedustele ühtemoodi, siis paljud valjuse, mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad ka A-skaalal ehk heli intensiivsuse skaalal (ühikuks on dBA ehk detsibell A-sagedusel ja seda mõõdetakse müramõõturiga, millel on A-sageduse kaalufilter). Seetõttu antakse ka töökoha müratugevuse näidud ühikutes dB(A), kus 0 dB(A) on kuulmislävi. Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. (Müra2) Intellektuaalse tegevuse, näiteks õppimise puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dB. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, sest on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt
Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit Semantika – semioosi üks dimension. Märkide seos asjadega, mida nad tähistavad. (Mida see tähendab?). Semiootiline (märk) peab olema ÄRATUNTUD; semantiline külg (diskursus) peab olema MÕISTETUD. Erinevus äratundmise ja arusaamise vahel peegeldab vaimu kahte eriomadust: ühelt poolt tajub ta eelneva ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde
temale hirmuäratavana, võib see olla päris suureks sammuks foobiast üle saamiseks. Ravis koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka situatrioonide läbimängimine, et laps oleks rohkem valmis hirmuga uuesti kohtuma, ja sellega ise hakkama saada. Laps ise, tajub seda mänguna ja kogub rohkem himu ja posotiivseid emotsioone, et ravi jatkata. Raskem on vast ravida eas inimesi, kes juba oma probleemina on piisavalt kaua elanud, et see tundub neile tavalisena, ja nad ei arvagi, et saavad sellest kuidagi lahti. Pidev psühholoogi või psühhoterapeudi külastamine võiks aga nende hirmud esialgu kasvõi vähemaks muuta ja hiljem ka neid unustada. Paljud täiskasvanud arvavad, et arstid, kes
Kroonilisest kokkupuudest ei suuda organism täielikult taastuda, sest kokkupuudet on rohkem, kui keha taluda suudab. Kuna UVC kiirgusega inimene otseselt kokku ei puutu, välja arvatud tehislikest allikatest tuleva kiirgusega, siis peetakse kõige ohtlikumaks UVB kiirgust. Vähene kogus UVB kiirgust põhjustab päikesepõletust ja sellel on ka muud bioloogilised mõjud. Kuigi UVA tungib sügavamale nahka, ei ole ta nii kahjustav, kui UVB ja UVC. Kahjustavat toimet UV-kiirgusest tajub inimene oma meeleelunditega alles siis, kui kahju on juba tehtud. Päikesepõletus on märk lühiajalisest kokkupuutest UV-kiirgusega, aga naha enneaegne vananemine, mis tekib UVA kiirguste liigse koguse järel, kui nahk kaotab oma elastusse ja läheb kortsu, ja nahavähk on tunnused kroonilisest UV-kiirguse kahjustusest. Liigne UV-kiirgus on kahjulik ka immuunsüsteemile, suurendades ohtu naha infektsioonidele. Inimkehas saavad UV-kiirguse esmasest kahjustusest aru peale naha ka veel silmad
individuaalsuse arvestamine ei sobi passiivsele õppijale vastastikune areng ei käsitle mehhaanilist õppimist ennastjuhtiv, aktiivne õppija õpetajale kõrged nõudmised hinnatakse protsessi õpetaja suur vastutus õpetaja on õpiprotsessi suunaja tulemusi on raske mõõta õpetaja on loominguline ja analüütiline õppijal on suur koormus ja vastutus õppija tajub seoseid õppija arendab mõtlemist KONSTRUKTIVISTLIK SUUND Plussid Probleemid uus teadmine ja kogemus õppija on aktiivne ja iseseisev teadmiste ja keskkonna suhe vajalikõppija ja õpetaja küpsus õpetaja on suunaja ja toetaja õpetaja vastutus integreeritud, seostatud ja süsteemne vajab head ettevalmistust õpetaja poolt (meetodid, teadmine õpikeskkond)
temale hirmuäratavana, võib see olla päris suureks sammuks foobiast üle saamiseks. Ravis koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka situatrioonide läbimängimine, et laps oleks rohkem valmis hirmuga uuesti kohtuma, ja sellega ise hakkama saada. Laps ise, tajub seda mänguna ja kogub rohkem himu ja posotiivseid emotsioone, et ravi jatkata. Raskem on vast ravida eas inimesi, kes juba oma probleemina on piisavalt kaua elanud, et see tundub neile tavalisena, ja nad ei arvagi, et saavad sellest kuidagi lahti. Pidev psühholoogi või psühhoterapeudi külastamine võiks aga nende hirmud esialgu kasvõi vähemaks muuta ja hiljem ka neid unustada. Paljud täiskasvanud arvavad, et arstid, kes
Pingepeavalu. Oluline selgitada kuidas tekib ja et pole kasvaja (ajukasvaja ei tekita peavalu, sest ajukude ei tunne valu, valu tunneb vaid kelm!). Ravi algab kohe paratsetamool, aspiriin, ibuprofeen jms. Äge seljavalu. Võib kiirguda tuharatesse. Seljavalu pole seotud selgrooga, vaid lihaspingete valuga. Ravi on erinev. Seljavalu on iseparanev haigus. Loeng 2 Katrin Gross-Paju 23.02.2016 Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang. Kaebused: aeg, haiguskriitika (kas inimene ise tajub, et midagi viga on), anamnees võib olla ainuke diagnoosimise meetod. Olulised lisaks lähedaste hinnang, korduvad uuringud, statsionaarne ravi. DETAILID!! Neuroloogilise leiu analüüs kus on kahjustus? Motoorika häired: halvatused, liigutushäired, tasakaaluhäired (väike aju halvatuse korral nagu joobes). Kortikaalsed sündroomid. Mis piirkond on kahjustatud? Peaaju ja funktsioonid. Otsmikusagar: intelligents ja inhibeerimine. Kiirusagar: õpitud oskused
2004: 126): · temale antud tasu ja tema poolt tehtud jõupingutuste vahekord on samasugune kui teistel töötajatel; Motivatsioon ja tööga rahulolu 13 · mõne teise töötaja vahekord on parem kui temal (sama tööd tehes, samasuguse vastutuse ja töötingimuste juures, on teisel töötajal palk kõrgem kui temal); · teise töötaja vahekord on halvem kui temal. Kui inimene tajub, et teise töötaja vahekord on parem kui temal, siis on tal järgmised võimalused (Alas 2004: 126): · püüda suurendada ka enda tasu; · vähendada jõupingutusi. Tavaliselt valivad inimesed teise, endale lihtsama viisi, ehkki organisatsiooni seisukohalt oleks õigem esimene viis. Kui inimene tajub, et teise vahekord on halvem kui temal, ei tee ta tavaliselt midagi. Ta püüab säilitada olemasoleva olukorra. (Alas 2004: 126)
Juhi funktsioon on tagada, et töötajal oleks võimalik teha selgeid järeldusi. Ootuste ebakindluse põhjused: Segavad asjaolud jõupingutuse ja tulemuse vahel; Tulemuste hindajate käitumine pole kindel.( tulemusi hindavad teised inimesed ja nende käitumine pole kindel) Ebakindluse vähendamine: Suurendada hüvituse tegelikku väärtust. Tugevdada seoseid jõupingutus- tulemus, tulemus – hüvitus; Tee selgeks, kuidas alluv tajub hüvitust. Ootuste mudeli eelis: kujundab motiveeriva mikrokliima Probleemid: mitte alati ei vasta hüvitus jõupingutusele. ( see vajab põhjalikku uurimist, töötajate testimist- aega ja vahendeid) ÕIGLUSE TEOORIA (lk. 59) J. Stacy Adams. Enamus töötajatest tunneb muret rohkemast kui ainult vajaduste rahuldamisest, seega organisatsioonides kasutatav hüvitussüsteem peab olema õiglane ja aus ning puudutab kõiki hüvitise süsteeme. Selle teooria põhjal on oluline, et
arenemiseks. Kui lasteaed annab lapsele oskuse keelt mõista, muudab põhikool selle üsna kiiresti aktiivseks rääkimiseks. Teise keele omandamine hästiorganiseeritud keskkonnas toimub enamasti probleemitult ja pakub lapsele lõbu. Loob lapse kakskeelsusele korraliku vundamendi. (Baker, 2005, 129.) Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale? Kakskeelne laps rühmas toob õpetajale kaasa suurema töökoormuse ja teatud mõttes ka suurema vastutuse. Õpetaja tajub end kandvat mitut rolli ning seetõttu tunneb õpetaja lisakohustust: · rohkem selgitamist, kontrollimist, jälgimist, analüüsimist; · mõistete, sõnavara selgitust; · kehakeele abil õpetamine; · vastandtähenduste abil õpetamine; · töölehtede ja pildimaterjali leidmine; Kakskeelse lapsega suheldes on koolitatud õpetajal tavaliselt välja kujunenud teatud põhimõtted: · aeglasem kõne; · lihtsamate sõnade kasutamine;
(Kahe sama väärtuse vaheline kaugus). Antud joonisel NÄITEKS puntkide A ja B või C ja D vaheline kaugus. Sagedus ANTUD JUHUL näitab aga seda, MITU KORDA SEKUNDIS ruumipunkt SAMA VÄÄRTUST kohtab, kui temast laine läbi läheb. Sagedus üldiselt näitab, mitu korda ajaühiku kohta mingi sündmus kordub. Sageduse ühik on 1 Herts (1Hz). Kui midagi juhtub 1 kord sekundis, siis on sündmuse sagedus 1Hz. MEIE AJU TAJUB ERINEVAID LAINEPIKKUSI (seega ka sagedusi) ERINEVATE VÄRVIDENA! Me näeme PUNASEID TOONE, kui lainetus tuleb meile silma lainepikkustel 700 -- 740 nanomeetrit (0,0000007 -0,00000074cm)
10.2017) Isejuhtivad bussid ammutasid kuuga 1300 kilomeetri jagu tarkust. (2017) EU2017. https://www.eu2017.ee/et/uudised/pressiteated/isejuhtivad-bussid-ammutasid-kuuga-1300- kilomeetri-jagu-tarkust (29.10.2017) Konovalov, L. (2017) Isesõitvad autod kaotavad vanu töökohti ja tekitavad uusi juurde. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/isesoitvad-autod-kaotavad-vanu-tookohti-ja-tekitavad- uusi-juurde?id=79973366 (28.10.2017) Laas, T. (2017) 1 Minuti Loeng - Kuidas isesõitev auto ümbrust tajub? http://www.tlu.ee/et/uudised/4161/1-minuti-loeng-kuidas-isesoitev-auto-umbrust-tajub-tonu- laas (28.10.2017) Munster, G. (2017) Here’s When Having a Self-Driving Car Will Be a Normal Thing. http://fortune.com/2017/09/13/gm-cruise-self-driving-driverless-autonomous-cars/ (28.10.2017) Rouse, M. (2011) Driveless car. http://whatis.techtarget.com/definition/driverless-car (28.10.2017) Self-Driving Cars Explained. (2017) Union of Concerned Scientists. http://www.ucsusa
(Kahe sama väärtuse vaheline kaugus). Antud joonisel NÄITEKS puntkide A ja B või C ja D vaheline kaugus. Sagedus ANTUD JUHUL näitab aga seda, MITU KORDA SEKUNDIS ruumipunkt SAMA VÄÄRTUST kohtab, kui temast laine läbi läheb. Sagedus üldiselt näitab, mitu korda ajaühiku kohta mingi sündmus kordub. Sageduse ühik on 1 Herts (1Hz). Kui midagi juhtub 1 kord sekundis, siis on sündmuse sagedus 1Hz. MEIE AJU TAJUB ERINEVAID LAINEPIKKUSI (seega ka sagedusi) ERINEVATE VÄRVIDENA! Me näeme PUNASEID TOONE, kui lainetus tuleb meile silma lainepikkustel 700 -- 740 nanomeetrit (0,0000007 -0,00000074cm)
hääldusharjumused. 1. Artikulatoorne foneetika – kõne moodustamine. Erineb häälduskoht, häälduselundi aktiivsus. Häälikupaare eristab helilisus (nt s ja f on helitu, z ja v on heliline), mis näiteks võib ahtusest sõltuda. Häälekurdude võnkumine toimub kõris: helilise puhul toimub kerge surin. 2. Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained. Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm - Hääleriba – spektrogrammi osa, mis viitab helilisusele (häälekurdude võnkumine). Helitutel selge hääleriba puudub. - Müra intensiivsus – tekib ahtusest sõltuvalt, taju eristab helitut helilisest. - Kestus - Intensiivsus - Põhitoon 3. Taju- ehk auditiivne foneetika – kuidas kõneleja kuuleb või tajub kuuldut.
1. Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. Psühholoogiline sünd (MINA looma hakkamine). 2. Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise õppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt. 3. Lähenemine (saab alguse 16-19 elukuu)- nüüd laps tajub selgemine oma eraldiolekut emast, seetõttu tekib tugev eraldatuse ärevus ja algab tervikliku mina kujunemine ja soo-identsuse kujunemine. 4. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus (algus u 30 elukuud)- püsivn individuaalsustunne ja mina- konseptsioon. Emotsionaalne objekt konstantsuse teke- ema (see, et pole näha, ei tähenda et pole olemas). Vanemate
enama kompetentsi ehk "tööriista" sage kasutamine järgnevate hulgast meeskonna juhtimine, mõjutamine, saavutusorientatsioon ja initsiatiiv. Konfliktide ja streikide ennetamine ja juhtimine organisatsioonis sõltub juhtide võimest olla liider, mitte vägikaika vedaja. Liidrite arengust ei sõltu ainult üksikute ettevõtete areng, vaid kogu Eesti majanduse tulevik ja riigi konkurentsivõime.Eesti juhtide väljakutse. Enamik juhte, kellel liidrivõimeid napib, tajub olukorda teiste inimeste sepitsusena - nii läheb sellepärast, et keegi teine... Paljud juhid Eestis ei väärtusta veel töötajate arendamist ja tulemuseks on nõrk keskastmejuhtide tase. Eesti ettevõttes on reeglina üks liider või mõned liidrid ja ülejäänud moodustavad nn töötajate massi. Kuidas konflikte ära hoida, lahendada või kuidas nendest isegi kasu saada ja õppida - see on väljakutse, millele just praegu peaksid mõtlema juhid Eestis. Järgnevalt mõned
Rastignaci võib pidada suhteliselt tüüpiliseks noormeheks, kelles möllavad mitmed tungid ja tormid ja kes on kistud mitme maailma vahele. Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta iseendaga ning oma mõtetega. Rastignac armub isa Goriot' tütresse
keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik liikumine ärritab vastavaid meelerakke meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse MAITSMINE: Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. · Inimese maitsmiselundid on keele pinnal. · Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid paiknevad keelenäsade tipus või külgedel Inimene tajub nelja põhimaitset : · soolast · magusat · kibedat · haput · Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. HAISTMINE: Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. haisterakud .Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. KOMPIMINE: Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. · Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina .
kaasalugemise tulemusena. Muusika algolemusest lähtuvalt on muusika ja liikuv inimkeha teineteisest lahutamatud. Laulu- ja ringmängudes on see terviklikkus hästi tajutav ning tundub loomulik ja mõnus. Samasuguse terviklikkuse saavutamine pillimängus vajab samm sammult harjutamist. Lisaks tavapärasele istudes või seistes pilli mängimisele võiks kohe õppimise algul siduda pillimängu ka ruumis liikumisega. Liikumisel ise pilli mängides tajub laps oma kogemuse kaudu kuuldatavat muusikat terviklikumalt ja mitmekesisemalt. Selline kogemus soodustab omakorda ka paigal seistes elava ja tundliku pillimängu kujunemist. Nii muusika- kui liikumistegevustes võime sageli kohata lapsi, kelle jaoks on rütmis kõndimine ebamugav ja pingutust nõudev tegevus. Just nemad vajavad oma ellu kõige rohkem kindlat rütmi. Selleks peaks igas tegevuses kasutama rohket rütmis kõndimist, plaksutamist ja kõike muud, mis rütmitunnet tugevdab
Siis on ka assimilatsioon ja akommodatsioon tasakaalus. Ühelt staadiumilt teisele üleminek on kiire muutuste periood, kus tasakaal puudub. Areng toimub integreeritud, seotud, tasakaalus kognitiivse süsteemi suunas. Inimese arengu perioodid J. Piaget`järgi (vanus, nimetus, sisu). sensomotoorse intellekti periood (0 2 eluaastat) - lihtsad liigutus- või tajuaktid. Lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub. Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. reflekside staadium (kuni 1 1, 5 elukuud) kaasasündinud refleksid on esimesed tegevused (imemine, naeratab, häälitseb jne), mis avaldavad aktiivsust, kui miski last stimuleerib esmaste tsirkulaarreaktsioonide staadium (1, 5 4 elukuud) imik ,,paneb kokku" erinevaid liigutusi, oma keha koordinatsiooni arendamine (jälgib silmadega, seejärel peaga liikuvat eset
intensiivsem. Erivärvilistest kiirtest koosnevad valguskimbud võivad paista täiesti ühte värvi kuna inimene kiiri eristada ei suuda. Joonis 1. Isaac Newtoni värviring 1.2. Johann Wolfgang von Goethe värviteooria Johann Wolfgang von Goethe ei suutnud ega tahtnud nähtusi füüsikaliselt seletada. Teda huvitasid eelkõige esteetilised ja moraalsed küsimused: kuidas inimene värve tajub ja mis tundeid värvid inimestes tekitavad. Ta lähtus värvide vastandlikkusest, tuletas oma õpetuse prismakatsetest ja sidus sellega nii füsioloogilise, füüsikalise, keemilise kui psühholoogilise värvide käsitluse. Goethe töötas viis aastat, et kokku panna mahukas teos "Zur Farbenlehre". Kirjutise esimene osa käsitleb valguse füüsilist olemust, opositsiooni Goethe eelkäija Isaac Newtoni väidetele, et valge
samas end kiirelt ja lühiajaliselt fokuseerida lähedal asuvatele objektidele. Kui me loeme, kasutame arvutit või teeme mingit lähedale vaatamist nõudvat tööd, siis kasutame silmi vastupidiselt nende esialgsele otstarbele. Selle tulemusena pingutab nägemissüsteem üle 9 ning tekivad häired. Seda nimetataksegi lähedale vaatamise stressiks. Silmalihastes tekivad krambid ning inimene tajub silmade väsimist, peavalu ja mõnikord kahelinägemist. Samuti langeb pisaravedeliku produktsioon, mille tulemusena silmad kuivavad, kipitavad ning sageli muutuvad valulikuks.) Kui stressifaktor püsib, kohanevad silmad lõpuks antud situatsiooniga. Tsiliaarlihased lukustavad silmade läätsed kumerasse akommodatsiooniasendisse nii, et nad fokusseerivad lähemal asuvaid objekte kergemini. Samamoodi toimivad välised silmalihased silmamunadega
hapniku tekketa. Selle süsteemi funktsioon on koostoimes NADH peroksüdaasiga, mis redutseerib vesinikperoksiidi veeks. Oksüdatiivse stressi tajumine Oksüdatiivse stressi vastase kaitse juurde kuulub ka hapniku produktide tajumine ja selleks on vastvad sensorid rakus. "Peroksiidide tajumine on sensorites olevate redoks-aktiivsete tüsteiinide vahendatud nagu näiteks OxyR, Ohr ja Hsp33 valgud." 4 Bacillus subtilis puhul on selleks PerR, mis tajub peroksiide metalli-katalüseeritud oksüdatsiooni abil. Valgu oksüdatsioon, mis on katalüüsitud seotud raua iooni poolt, viib hapniku lülitamiseni histidiin 37 või 91 koosseisu. See omakorda muudab valgu struktuuri ja oksüdeeritud PerR valk kaotab võime seostuda DNAga. PerR tavaliselt surub maha selliste proteiinide sünteesi nagu näiteks katalaas ja peroksüdaas ning tema inaktiveerimine tähendab raku valmistumist potentiaalse vesinikperoksiidi stressi tasemeks.
Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk. 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16-sentimeetrine. 5
ja vahemaade taha mõjuvate jõudude kolmemõõtmelise ruumi suhtega. ''Loodusfilosoofia'' seos Newtoni usuliste vaadetega seisneb probleemi duaalsuses teoloogiline ja füüsikaline -, mistõttu ta ei saanud jätta kõrvale asja füüsikalist sisu. Ta võtab ideeks eetri, mis peab ühendama Jumala kui universaalsete seaduste ja olemise püsiva harmoonia looja ning looduse, kehade liikumise. Nii nagu meie tajume esemeid, kui kujutis jõuab ajju, nii tajub ka Jumal igat asja, milles ta alati on. Newton arvab, et Jumal on nii kehades kui ka nendevahelises ruumis. Newtoni järgi on Jumal seotud liikuvate kehade maailmaga eetri kaudu, mis täidab kehad ja tühjuse ning on kõikjal nagu Jumalgi. Miks arenesid Newtoni teoloogilis-ajaloolised uurimused lahus tema matemaatilistest ja loodusteaduslikest ideedest? Newton oli veendunud Piibli õigsuses, ent ta oletas, et paljud selle tekstid võivad olla algteksti moonutusteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
