iseenesest mõistetavana, et neid täidetakse ilma nendes eraldi kokku leppimata. Samas on just ootuste mitte väljaütlemine kõige sagedam põhjus nende mittetäitumisele, mis omakorda viib selliste negatiivsete tagajärgedeni nagu rahulolematus tööga, vastuseis, madal produktiivsus, vähene pühendumine ja kõrge tööjõu voolavus. Esiteks, ei ole inimesi õpetatud teadlikult oma tööootusi tuvastama ja nendest ka rääkima. Enamus inimestest tajub ootuste olemasolu alles siis, kui ta on nende mittetäitumises pettunud. Teiseks, vajadus tööalaste ootuste teadvustamiseks on organisatsioonides uus nähtus. Kuna traditsiooniline "tööleping" tööandaja annab tööd ja saab vastutasuks töötaja eluks ajaks ei kehti enam, siis otsitakse uusi võimalusi töötajate motiveerimiseks ja sidumiseks firmaga. Teiselt poolt ei püüa töötajad kiires ja pidevalt muutuvad keskkonnas mõista, mis nende ootused tegelikult on, veel vähem
Selle all kannatavad inimeste seksuaalsed reaksioonid on normaalsed ja nad saavad orgasmi, kuid ei tunne sellest rahuldust. Seda esineb sagedamini naistel kui meestel. (,,Õigusseksuoloogia" Lembit Auväärt ; Tallinn 1997 Ilo Print.) Fukntsionaalne vaginism Vaginismiks nimetatakse seisundit, kus tuppe ümbritsevate lihaste tahtele allumatu spasm takistab suguti viimist tuppe. Tupp sulgub kui sinna püütakse lükata peenist või midagi muud. Vaginismi all kannatav naine tajub suguühet sageli ängistava ja hirmutavana ning püüab intiimkontakste vältida. Mõned naised on vaginismiskalduvusest hoolimata võimelised nautima lähedust ja hellitusi,kui need ei arene edasi suguühteks. Diagnoosi peab kinnitama tupespami provotseerimisega. Soodustavateks teguriteks võivad olla seksuaaltrauma, nagu vägistamine, seksuaalsust eitav kasvatus, seksuaalsusega kaasnev ambivalents ja partnerist sõltuvad tegurid
Nägemiselundid on hoopis ebatavalise ehitusega. Nende ümarad silmad on üleni ümbritsetud soomustega kaetud ringlauga, mille keskele on jäänud väike ava pupilli jaoks. Kui loom on täiesti liikumatu, saavad ta soomuselistel kühmudel asetsevad silmad pöörelda üksteisest sõltumatult toiduobjektide – putukate otsinguil. Silmad võivad vabalt pöörduda 180 ulatuses horisontaaltasandis ja 90 võrra vertikaaltasandil. Ei ole teada, kas ta tajub samaaegselt kahte pilti või suudab ta aju registreerida vaid ühte kujundit, kui silmad eri suunas vaatavad. Silmi katavad poolkerajad laud, milles on vaid väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet kõrvades, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Laialt on tuntud kameeleonlaste võime kiiresti keha värvust ja mustrit muuta, mille tõttu on nad nime saanud kuju vahetava müütilise olendi järgi. Värvuse muutumine on seotud nende katete ehituse iseärasustega
tervislikkus lai valik jne sotsiaalsed ja psühholoogilised väärtused Maxima hakkame vähem maksma! (soodne hind); Tere - värske piim iga päev (funktsionaalne); Põltsamaa ehtne ja hea (emotsionaalne). 10. Tarbijate infotöötlusprotsessi käsitluse põhiprintsiibid. · Informatsiooni üha suuremate mahtude tõttu ei suuda tarbija kogu informatsiooni vastu võtta, vaid teeb seda valikuliselt, valides selle, mida subjektiivselt tema tajub tähtsa ja relevantsena; · tarbija teadmised-hoiakud, kujunevad "originaalteadetega" võrreldes, väikeste infohulkade põhjal; · tarbija leiab, et tal on toote kohta juba piisavalt informatsiooni, siis ta ignoreerib uut või olemasolevaga konfliktis olevat infot, kuigi olemasolev teadmine ei pruugi olla õige. 11. Margiteadvuse erinevad tasemed. I tasand: pealiskaudne äratundmine (olen näinud aidatud tuntus);
Need on impulsiivsed ja täiesti ennustamatud käitumisega lapsed, kes võivad reageerida väga erineval moel. Neil puudub oskus hirmu reguleerida ning sotsiaalseid norme omandada; nad peavad kõike saama kohe, kui tahtmine tekib. Sellistel lastel on agressivsed ja täielikku külmust üles näitavad vanemad.. Oma lühikese elu jooksul on nad tõonäoliselt kogenud pikaajalist üksijätmist, peksmist või muud vägivalda. Oluline on lastevanemate endi hoial lasteaia suhtes. Kui laps tajub, et vanem on lasteaia suhtes häälestunud positiivselt, siis loob see lapsele kindlustunde. Lapse jaoks on kohanemine kergem, kui tema kodune päevareziim aegsasti muuta sarnaseks lasteaia päevareziimiga. Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõlutada lapse suhtumist. Õhtul vanematega kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad, agressivsed ning nõuda rohkem. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused
Alguses vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti neile looma vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm klubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika")
ja väikestest veeorganismidest. Meduusid on lahksugulised loomad. 4 Meririst Meririst on Läänemeres elav meduus, keda hüütakse ka millimallikaks. Tal on vihmavarju kujuline keha, mille läbimõõt võib olla 5-40 cm. Oma nime on ta saanud oma sugunäärmete ristiasetumise pärast. Ta kehaõõs on kanaliteks moondunud. Keha servas on palju kombitsaid, täppsilmi ja teisi meeleelundeid. Silmaga ta hästi ei näe, vaid tajub seda kuspool pimedam on, kus pool valgem. Keha alapoolel on aga suuava, mida ümbritsevad suusagarad. Suusagaratega püüab meririst oma saaki. Meririst on lahksuguline ainuõõsne. Pärast munaraku viljastumist, areneb sellest esmalt vastne, kes peagi merepõhjale kinnitub ja polüübiks muutub. Kuna see polüüp on karika kujuline, siis nimetatakse meririste ka karikmeduusiks. Peale pikaajalist kasvamist moodustub kähivastne. Kähivastne jaguneb omakorda veel tähtvastseks, kellest kasvavad
Stress Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest. Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või
Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine. Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt.
Kunst avab tee maailma mõistmisele Kui olin laps, siis mängisime sõpradega ikka ühte mängu, kus püüdsime mitte mõelda. See ei tulnud aga meie hämmelduseks kunagi välja. Inimene ongi niisugune tajub elu enda ümber ega suuda siis oma mõtete eest pageda. Kunst paneb inimese tahtlikult mõtlema, tihti sellele, mida ta pole soovinud või osanud ise näha. Nii me muud ei saagi teha kui mõelda, mõelda ümber ja lõpuks isegi ehk mõista maailma meie ümber. Kuidas aitab kunst mõista elu? Kuigi sellel teemal on mitmeid arvamusi, tahan ma ikkagi öelda, et kunst kirjeldab elu. Isegi sürrealism. Sellisel juhul peaks olema võimalik panna elu ja kunsti vahele võrdusmärk.
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917
armuvad ning hiljem koos surevad. Nad armastasid üksteist nii väga, et olid nõus surema ilma teiseta. See on küll lugu, aga ka päris elus võib nii minna. Olen kuulnud ütlust, et armastus on pime. Kui armastatakse, on raske panna tähele teise inimese vigu. "On võimatu armastada ja olla mõistlik,“ on kunagi öelnud Francis Bacon. See tähendab minu arvates seda, et mida rohkem sa kedagi armastad, seda vähem arukamaks sa jääd. Armunud inimene tajub ümbritsevat teist moodi, elab justkui mulli sees. Kui inimene armub siis ta hoolib vaid sellest teisest inimesest. Järelikult ei saa ta olla enam arukas, kui ainuke asi, millele ta keskendub on tema armsam. Tihti olen kuulnud lugusid sellest, kuidas mees naist peksab, kuid naine ei lahku, sest ta armastab. Ma arvan, et armastus õpetab meid ja muudab küpsemaks. Inimene, kes ei ole armastust tundnud, ei saa tantsida rumbat. Rumba peab tulema südamest
Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad, milles on komperetseptoreid hulganisti
Mis on kord üles visatud, see peak hiljem ka Alender läks oma naise juurest ära eelmise alla langema (lk 120) naise juurde, kuid tuli ikkagi tagasi. Tabasid nagu naelapea pihta (lk 121) Asjast kohe arusaama Pärast koerad ka naeravad (lk 122) Hirmsasti naljakas ja irooniline ...ja asi mutt! Asi on tehtud, lõpp. Publikut ,,sabakondiga tunnetada" (lk 146) Eriline taju, kui muusik tajub kontserdi ajal laval mängides ära, kuidas lugu ja selle esitus rahvale peale läheb. Narrid sa publikut üks kord, narrib publik Kui ruja oleks kontserdi ära jätnud, poleks sind seitse korda vastu (lk 162) publik seda kunagi andestanud. Küll hiljem on aeg atra ajada (lk 166) Aega on valmistuda Aeg on parim kohtumõistja (lk 210) Aja möödudes alles nähakse, mis tegelikult
kirjutada kõnekeeles, nn. kõrvadele. Kui ettekanne on vormistatud, jäetakse see mõneks päevaks seisma. See lubab teatud aja pärast teksti palju kriitilisemalt suhtuda ja vajadusel parandusi teha. 1.8 Prooviesinemine 3 Eduka esinemise tunnus on, et lektor räägib selgelt ja mahub etteantud aja piiridesse. Seda tuleb harjutada. Tekst tuleb häälega ja paraja tempoga ette lugeda. Hea on esinemine peegli ees teha, siis esineja näeb ja tajub oma miimikat, žeste, olekut. 2 Esinemine Hirmust ülesaamine, ehk päris esinemine. Ettekande edukus oleneb peamiselt edastatava info selgusest, lektori entusiasmist ja tema suhtlemisoskustest. Ettekandjal peab olema hea diktsioon. Tuleb kõneleda selgelt ja kõlavalt, hääldades kõik tähed korralikult välja, eristades tugevaid ja nõrku häälikuid, susisevaid ja mittesusisevaid. Kõnes peavad kajastuma ka kirjavahemärgid. Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad
- = = + 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Candela- valgus intensiivsus Lux- valgustatus Luumen- valgusvoog 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused. 34
See on selline lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus, ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on lihtne kontrollida. Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st. Võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuseks on tarvis teatud tingimused: · Selline atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam edasi ei saa. · Loovisik peab tundma antud valdkonda, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega. · Kriitikat ja nõuandeid, need aitavad ideid enne avalikkuse ette jõudmist vajalikul määral põhjendada. · Loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle. Osasid loovisikuid on hakatud nende tohutule ja tulemusrikkale tööle nimetama geeniusteks.
TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASES TÖÖS Mida me mõtleme sõna tööstress all? Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. Stress ei ole üdini negatiivne, sest miks muidu on sellest räägitud kiviajast peale. Stress olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele
12.näd lõppeb organite moodustumine=organogenees 16.näd lapse liigutused aina keerulisemad, imemine, APGARi hindamissüsteem 1959 7-10p kõik on hästi grimassid, haaramine 20näl platsenta hakkab last kaitsma, platsentabarjäär Füsioloogilised näitajad 1min-5min-... 24.näd õrn nahk, rasvkudet väga vähe, kuuleb, tajub 0-2p = südamelöögid, nahavärv, hingamine, valgust väliskeskkonnast, puudutused, lõhn lihastoonus, ärritajale reageerimine 7.kuul maitsenäärmed Brazletoni skaala: kui kerge vastsündinud maha rahustada, Sünnitamine ema ja lapsekoostöö!!! ärrituvus, temperamendile iseloomulikut omadused
Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud. Ümbruskonda tajub ta peamiselt lõugkobijate püstsete karvade trihhobotriumide abil. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja vibutab seda küljelt käljele. Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud
lastesse ning reeglite paika panemine. (Ram 2006) Õpetajatel on keskne koht kooli kui kultuurilise, kommunikatiivse, sotsiaalse keskkonna ehk multidimensioonilise õppekeskkonna kujundamisel. Veel suurem osa on õpetajate tähtsus aga õppetunnis, klassis, üksikõpilase tasandil toimiva õpi- ja õppekeskendumine keskkonna kujundamisel. Õpilase arengukeskkonnana on kooli ja klassikeskkond oluliselt sõltuv sellest, kuidas selle põhikujundaja õpetaja tajub õpilasi ning millised on õpetajate kasvatus ja õpetushoiakud.(Sarv 2008) Õpetajate positiivne suhtumine õpilastesse, eelkõige headuse ja austusega suhtumine, annab paremat võimalust näha lapses isiksust. Sellisel juhul suudab õpetaja toetada ja näha lapses võimalust eduks ja arenguks ning tänu oma sotsiaalsetele oskustele, saba õpetaja paremini toetada õpilast õppimises ja suhtlemises teiste lastega ja täiskasvanutega. (Lister 2012)
V: Akadeemiaks Platoni filosoofia tuum 5.Mis on Platoni filosoofia tuum? V: ideeõpetus Ideeõpetus 6.Mis on täiuslik maailm, mis milline mitte? V: ideede maailm on täiuslik, asjade maailm on ebatäiuslik 7.Mis ideega samastumist pidas Platon kõlbla käitumise eesmärgiks? V: absoluutse headuse ideega (jumalaga) 8. Mida tahtis Platon öelda koopamüüdiga? V: et asjade maailm on ideede maailma vari Tunnetusteooria 9.Mille abil tajub inimene ebatäiuslikult maailma? V: meeleorganite abil 10.Mille abil tajub inimene täiuslikumalt maailma? V: mõistuse abil Riigi- ja haridusteooria 11.Millised kolm seisust peavad olema idaalses riigis? V: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised 12.Kes peaksid Platoni arvates riiki valitsema? V: filosoofid 13.Millised neli omadust (kardinaalvoorust) iseloomustavad ideaalset riiki ja ideaalset inimest?
jõudmist sisekõrva · Sisekõrv: tigu (muudab mehaanilise liikumise närvisignaalideks) : ovaalaken, spiraalleste, basilaarmembraan 51. Kuidas me tajume helisageduse ja heliintensiivsuse muutumist? Inimkõrva helide tajumisel on kindlad piirangud ja reeglipärasused. Kõrv ei suuda vastu võtta kõiki õhus kulgevaid laineid. Kõrv on ühtede lainete suhtes tundlikum kui teiste suhtes. Inimene tajub häältes 3 mõõdet: toonikõrgus, valjusus, kõla. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine ja ära tundmine definitsiooni järgi 2. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk) 3. Väldete määramine 4. Transkribeerimine
1. .Juhtimse def.: J. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks,milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. 2. Kommunikatsiooni def. Kommunikatsioon on teabe edastus ja vastuvõtt kindla märgisüsteemi varal, ka suhtlemise inormatsiooniline külg. 3. Abraham Maslow : Uuris,millised võiksid olla inimeste vajadused.Rahuldamata vajadus on motivaatoriks,mis paneb inimese tegutsema ja mille abil saab juht panna töötajad tegutsema ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.Tõi välja 5 vajaduste gruppi,mis paiknevad hierarhiana: a) Füsioloogilised vajadused hõlmavad kõike,mis on ellujäämiseks tarvis(toit,elukoht,j.n.e.)Kui need vajadused on rahuldamata,ei motiveeri inimest mingid muud vajadused. a) Turvavajadus-vajadus tunda end turvaliselt(töökoht,elukoht,vms) b) Suhtlemisvajadus e. Kuulmisvajadus-vajadus olla aktsepteeritud,...
kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on algkujud. Hinge mõistest oli Platonil, et hing on midagi liikuvat ja samas midagi, mis tajub ning võib isegi tahet omada, ta jääb Platoni arvates justkui kahe maailma vahepeale. See võimalik, kuna enne sündi asub hing "ideede" riigis ning alles maise eluga saabub ta kehasse. Platon võrdleb keha-hinge vahekorda "ideede" maailma ja meelelise maalima vahekorraga. Hing tunneb end kehas vangistatult ning ootab tagasipääsu vabadusse, mistõttu ei tohiks inimene surma karta, vaid peaks sellele rõõmuga vastu minema
Kõrva ehitus: 1) väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva 2) keskkõrv (kuulmeluukeste ahel haamer, alasi, jalus kannavad võnkumise edasi sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas. 3) sisekõrv (ovaalaken, tigu kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken tasakaalustab võnkumist, Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise). Inimene tajub hääles kolme mõõdet: toonikõrgus, tugevus, kõla. Kui põhisagedus on üle 1000 Hz, tajub inimene võrdse toonikõrguse muutusena iga selle kahekordistumist logaritmiline kuulmine. Kui põhisagedus on alla 1000 Hz, tajutakse põhivõnkumise võrdse suurusega erinevusi võrdsetena lineaarne kuulmine. Inimene ei kuule kõrgemaid hääli kui 20 000 Hz. Alla 20 Hz häält ei tajuta pidevana, vaid üksikute paugatustena. Häält tajutakse seda tugevamini, mida intensiivsem see on
valguse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimussilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. SÄHVATUSE MAHAJÄÄMUSE EFEKT – kui sujuvalt mingis suunas liikuva objekti kõrval sähvatab korraks teine objekt, olles liikuva objektiga sähvatuse hetkel täpselt kohakuti, tajub vaataja sähvatavat objekti mahajäävana liikuvast objektist. Subjektiivne taju petab objektide suhtelise asukoha suhtes. HALLUTSINATSIOON – kui tajulaadne elamus tekib ilma vastava välise ärritajata, enamasti haigusliku seisundi puhul. PSEUDEHALLUTSINATSIOON – nõrgem, mitteveridikaalne tajumus ja haige või haiguslikus seisundis isik ei arva, et tema poolt tajutav reaalselt eksisteerib. Hallutsinatsiooniderikast patoloogiat esineb näiteks skisofreensete luulude,
keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad vedelas kk) ja S-lained e ristilained (aeglasemad,levivad kk liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas kk) *pinnalained- Rayleigh'i lained- (panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) Love'i lained(võngutavad maapinda horisontaalselt,risti laine leviku suunaga) 10 kõige tugevamat on olnud 10a jooksul ümber Vaikse ookeani. 2,5-5,4 -purustused minimaalsed,inimene tajub. 7-7,9 ulatuslikud purustused. Üle 8-suured purustused,laastavad *San Francisco 1906 8,3; Tokio 1923, 8,2Eestis: Osmussaar 1976...4,75-lausvaringud pangal; 2004 21 sept Kaliningradist eemal 40km 5,3 Nendega kaasnevad nähtused: *tulekahjud *maalihked *tsunaami *varingud NÕLVAPROTSESSID Nõlvad on enam levinud reljeefivormid. Kõik rejeefielemendid,mille kalle on üle 2% on nõlvad. Nõlv on pind, mida mööda maa ainese edasikandmisel on määravaks Maa raskusjõud
eetikanormidele, konstrueeritud, lahtimõtestatud ja tõlgendatud esmane igapäevakogemus, mis on olemas igaühel meist selles maailmas. Inimkogemus, mida isik sellest maailmast saab, on mitmemõõtmeline, sisaldades kogemusi individuaalsetest läbielamistest, asjadest ning nende tajumisest. Eluilm on tunnetatud ja mõtestatud tegelikkus, hõlmates ka ühiskondlikke ja kultuurilisi aspekte. Igal inimesel on oma isiklik eluilm. Seega ei taju keegi välist tegelikkus objektiivsena, vaid igaüks tajub ainult iseenda eluilma ning käitub selle kujutlusest lähtudes. 7 ELUILMA JA OMAILMA KATTUVUS Nii eluilm kui omailm koosnevad märkidest, nende loomisest, vastuvõtmisest ning mõtestamisest. Need märgilised suhted objekti, märgi vastuvõtmise ja äratundmise vahel saavad tähenduslikuks vaid siis, kui nad on hõlmatud suuremasse suhete võrgustikku, mis osutub võimalikuks tänu tajudele ja aistungutele. Et objekt või
Viies iga on murdeiga ehk mürsikuiga. Rohkem tuntakse seda murdeeana. See kestab aastatel 1116. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Mürsik märkab, et vanemad pole täiuslikud ning maailm on täis probleeme, tema tulevik pole kindel. Muutuvad suhted täiskasvanutega, sõbrad vahetuvad. Areneb eneseteadvus ja tung ennast maksma panna. Organismis toimuvad kiired bioloogilised muutused. On väsimus ja tüdimus. Mürsik tajub nii endas kui ka ennast ümbritsevas maailmas selliseid võimalusi, mida varem tundnudki pole. Murdeiga on sisemiste konfliktide ja vastuolude periood. Kõige sagedasemad murdeea vihaallikad on järgmised: 1. Teda ei võeta tõsiselt 2. Teda koheldakse nagu last 3. Piirangud 4. Kohustused 5. Tüdruksõbra või poisssõbra mahajätmine 6. Noorukiiga Kuues iga on noorukiiga. See toimub aastatel 1622
eraldi ja jumalaga ei saa otse suhelda. Inimkonnale ilmutati pilt kunagisest reaalsest jumalakogemusest. Maagiline mõtlemine Maagia- tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Õiged sõnad, toimingud, esemed, amulett nende abil saab ületada takistusi Tsükliline mõtlemine Kõik kordub uuesti, terviklik mõtlemine. Tervik koosneb transentsentsest e sealpoolsusest, immanentsest e siinpoolsusest ja minevikust ja olevikust LOODUSUSUND Lunastusõpetus Inimene tajub enda ümber olevat loodust. Loodus on elav maailm. Loodus on hingestatud. Seda iseloomustab maagiline mõtlemine. Maagia on tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Seda iseloomustab müütiline maailm. Kõike seletatakse müütide abil. Surm on ebaloomulik. Surnu tuleb õigesti maha matta, muidu tuleb ta kummitama. Surma päritolu selgitab ka müüt. Surmal on alati põhjus. Surnu hing saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Iseloomulikud tunnused
Ta tunneb siiani värske krohvi ja Aalto tugitoolide puidulõhna. Bachelard'i trepid on kui heliredelid. Keldritrepp viib alla, pööningutrepp üles. Maalapsena kasvanud Bachelard ei armasta Pariisi üürimaju, sest neil puudub vertikaalne mõõde, kuid lõpuks lepib ta siiski hiigellinna ookeani mühinaga. Hurtsik on midagi ülimat. Siin on askeesi, soojust ja kaitset. Peatükis "Maja ja universum" tuleb B. majast välja mittemajja ehk maja negatiivi. Ta tajub vana maja võitlust stiihiatega, "katsumused karastavad vana maja" (Rilke). Maja lõikab kasu võitlusest rajuga. Maja ja universumi vahel valitseb dünaamiline dialektika. Jumala substantsini jõuab Bachelard vaid korra. Läbi Wagneri mainitakse ingleid, Püha Graali ja Jumalat. Peatükk "Sahtlid, kirstud ja kapid" tuletab meile meelde, et kord peab olema majas ja ka mõtetes. Kui oled ärkvel, oled tõeliselt elus. Sahtlite põhjad on lõputud, kirstud kaunistatud,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASESTÖÖS Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2014 Stressi tekitavad stressorid, need jälitavad meid just kui tiksuv pomm, mis ootab oma taimeri täitumist. Tänapäeval on kõik inimesed kogenud stressi enda elu ühe osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Kuna inimesed on erinevad, siis mõni kogeb stressi raskemal kujul teine kergemal. Rohkem tajutakse siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla kurbus, viha, energiapuudus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine samuti unetus, halb keskendumisvõime, peavalu ja probleemid suhetes teiste inimestega. Loomulikult on
Päikeselt tuleva lisa energia globaalset jaotumist mõjutab suur ookeanikonveier, ookeanide tsirkulatsioon omab omakorda tugevat mõju kliimale. Teadlased usuvad, et ookeanikonveieril on kaks stabiilset asendit ning suured kliimamuutused leiavad aset ajal, mil toimub üleminek ühest asendist teise. Mis sellist asendimuutust põhjustab on siiani ebaselge. Maa orbiidiga seotud muutused toimuvad aga niivõrd pikaajaliselt, et inimesel ei ole võimalik neid muutusi tajuda. Küll aga tajub inimkond hetkel asetleidvaid muutusi ning seega ei saaks neid põhjendada Maa orbiidi muutustega. Üheks palju räägitud Maa kliimat mõjutavaks teguriks peetakse ka niinimetatud ,,kasvuhooneefekti". Tegemist pole mitte ainult negatiivse mõjuteguriga. Ilma kasvuhoonegaasideta oleks Maa keskmine temperatuur lähemale -17°C, mis muudaks inimkonna eksistentsi küsitavaks. Kasvuhoone gaasideks on näiteks veeaur, metaan ning süsinikdioksiid
igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja
Üks 20.sajandi jazzmuusikat iseloomustav vapp. Tänapäeva jazzi omapäradest: Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist, tegelik looja on seega mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust, paremad mängijad on kõik suured virtuoosid. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Kui klassikalises muusikas esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud, siis jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii nagu iga inimene on omanäoline, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik täpselt ette, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendavad harmoonia ja rütm, ning sellele loovad nad erinevaid meloodiaid, justkui omavahel vesteldes.
lühiajalisse mällu. See on mälu osa, kus mõttetegevus ja töödeldav informatsioon teadvustub. Sõltuvalt individuaalsetest eripäradest säilib informatsioon lühiajalises mälus 15-20 sekundit, mõnel isegi 15-30 sekundit. Et informatsioon säiliks kauem, tuleb seda üle korrata. Ka mahuliselt võib nimetada piiranguid. Inimene suudab korraga hoida lühiajalises mälus plus/miinus 7 informatsiooniühikut. Lühiajalise mälu roll pikaajalise mälu kujunemisel : tajub, mis on tähtsam info ja talletab selle pikaajalisse mällu, samuti ka õppimisfunktsioon. 4.1. Õppimise tõhustamine Et õppimine toimuks, on vajalik, et kujunev uus teadmine teadvustuks pikema aja kestel. Töötava mälu mahtu saab suurendada näiteks tajutava üldistamisega suuremateks ühikuteks. Sealhulgas on näiteks sõnu hea meelde jätta, kui grupeerida nad erinevatesse kategooriatesse. Teiseks lühiajalise mälu piiratuse ületamise võtteks on vastuvõetava
Igaühe õnn on kordumatu Õnn on miski, mille poole pürgime me kõik. See on kui valguskiir, mis annab põhjuse aina edasi minna ning mitte seisma jääda. See on kui kokaiin ja suits- sõltuvust tekitav. Paraku ühe õnn võib olla teise õnnetus. Sündmus, mis ühel hetkel tõi rõõmu, võib järgmisel hoopis kurvaks teha. Igaüks tajub õnne erinevalt ning kunagi ei valda meid ühesugune tunne. Õnn võib peituda paljudes tegurites- sõprades, perekonnas, rahas ning samas ka lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla. Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi
Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel
Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult kõige selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futurism kujutavas kunstis Futuristid taotlesid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Päris õigusega pidid futuristid uue ajastu oluliseks osaks elutempo kiirust, liikumist. Just viimast püüdsid nad oma teostes edasi anda, paigutades samale maalile nagu filmilindile üksteisele järgnevaid liikumismomente, kus ühel pildil on kujutatud objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem 3 realistlikult
Muu maailma võrdes, meie väiksust vaadates, võiks vabalt ringkonnad ära kaotada, iga inimene saaks valida kandidaati kes talle meeldiks. Põhjus miks Eesti valimissüsteemi ei muudeta on muidugi pragmaatiline, see on suurematele erakondadele kasulik ja neil ei ole mingit huvi selle muutmist algatada. Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda oma teo eest vastutust. Võttes kuulda oma südametunnistust, võib tark inimene kuulda Jumala häält, kes temaga räägib. Inimese väärikus nõuab õiget südametunnistust mis tähendab, et see oleks kooskõlas sellega, mis mõistuse ja Jumala seaduse järgi on õiglane ja hea. Inimese isikuväärikuse tõttu ei saa kedagi sundida toimima tema südametunnistuse vastaselt ega ühise hüve
Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. (9) Kuulmislävi, kurtus. Väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb, on kuulmislävi. Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. (10) Kuidas aitav sisekõrv tasakaalu hoida? Kuidas inimene veel oma keha asendit tajub? Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritava kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me pead ei liiguta. Pea liigutamisel paiknevad kristallid ümber ning ärritavad teisi närvirakke, need annavad peaajule informatsiooni pea uuest asendist. Poolringkanalid milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all
Soojust kiirgavad kõik kehad mille temperatuur on üle 0K. Kiirgus võib kaasa tuua ka väga palju halbu tagajärgi, mis võivad lõppeda surmaga. Käesolevas referaadis uurime soojuskiirguse mõju inimesele. 4 1 SOOJUSKIIRGUS Soojuskiirgus on oma olemuselt sarnane valgusele, kuid see on silmale nähtamatu elektromagnetlaine ehk infrapunakiirgus. Inimene tajub soojuskiirgust oma nahapinnaga: suvel rannas lebades või talvel ahju ees istudes neeldub soojuskiirgus inimese nahas ja inimene tunnetab naha soojenemist. Kõik kehad kiirgavad soojuskiirgust ehk infrapunakiirgust, isegi meie jaoks väga külmad kehad. Üks võimalus seda kiirgust näha, on kasutada infrapunakaamerat. Infrapunakaamerat kasutatakse näiteks selleks, et avastada majaseinte ja katuste soojuslekkeid: see näitab ära need kohad, kust soojust kõige rohkem
1.Substants-see on iseolev asi, mis oma eksistentsiks ei vaja midagi muud. See on miski, mille olemine on temas endas. On kas lihtne või liitne substants. 2.Monaad- Monaadi ei ole võimalik näha, teda on võimalik ainult tajuda. Monaad ei teki, ega sure looduslikult, monaadid erinevad üksteisest oma sisemuse poolest. On tuum. 3.Keha- on kui mass, mille keskmeks on monaad. Monaad on kehaga ideaalses ühenduses ja kontrollib keha. Monaad organiseerib kõike, tajub kõike ja anna seljuhul kehale vastava tegevuse. Ilma kehata ei oleks monaadi, ilma monaadita oleks kui käntsakas liha. 4.Hing, mõistus- Ongi monaad, algselt on ainult hing ja hiljem tuleb ka mõistus ning muud erinevad isikuomadused. 5.6.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused - Inimene suudab mõelda ette, analüüsida jne, loom aga seevastu põhineb mälestustel ja kogemustel, ta ei suuda mõelda, ta vaid teab, et
Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaalsena. Konatiivne lojaalsus -käitumuskavatsuslik lojaalsus. Sügav veendumus ja pühendumine ostu sooritamisele. Kindel otsus teatud märki osta korduvalt. Põhirõhk kavatsuslikkusel, veel ei muuda klienti täitsa lojaalseks. Brändispetsiifilist käitumist eeldav.
Valgus- mis see on? Me kõik oleme harjunud igapäevaselt valgusega kokku puutuma, kuid mis see valgus siiski on ja millised on valguse osad, teavad vähesed. Enamasti ei pöörata sellele ka tähelepanu. Allikad väidavad, et valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu ning erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Kui tihti me sellele ning ka muule valgusega seotud aspektidele mõtleme? Arvan, et mitte eriti tihti. On teada, et põhilise valguse saame me Päikeselt. Lisaks sellele on meil päikesevalguse puudumisel (näiteks öösiti või pilves ilmaga) erinevaid võimalusi valguse tekitamiseks - elektrilambid, küünlad, aga ka puit, gaas või õli. Valguslainet iseloomustavad mitmesugused omadused ja suurused. Valguslaine koosneb elektriväljast ja magnetväljast
REFERAAT Loote areng. Keijo Treima Kuusalu KK 2012 Viljastumine ja lootemuna areng Viljastumine. Viljastumine on munaraku ja spermatosoidi tuumade ühinemine. Selle tulemusena tekib sügoot ehk lootemuna. See toimub munajuhas, tavaliselt kohas, kus munajuha laienenud osa muutub kitsamaks. Munajuha narmad haaravad valminud munaraku ja suunavad selle munajuha valendikku. Seemnepurske ajal satub tuppe 200-300 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidid kohtavad munarakku, koonduvad nad tema ümber. Nende päid ümbritsev kile lõhkeb ja vabanevad munaraku kesta pehmendavad ained. Niipea kui esimene spermatosoid on tunginud munarakku, muutub munarakku ümbritsev kest läbitungimatuks teistele spermatosoididele. Nii ühineb ainult ühe spermatosoidi tuum munaraku tuumaga. Sellest momendist saab alguse uus elu. ...
sellele, kuidas see mõjutab last ja ülejäänut peret. On kerge unustada tavalist last, kes peaks olema esiplaanil mitte ainult ühiakonnas üldisemalt, vaid ka hoolekandesüsteemis. Raskused tekivad siis, kui personal tihti vahetub. Kui kogenenud kolleegid lahkuvad ja uutega asendatakse, võib see grupi arengule anda uue hoo aga see on ka väsitav. Koostöö lapsevanematega Lapsevanemate ja personali koostöö on suure tähtsusega. Ometi tajub kumbki pool seda arva millegi lihtsa ja pingevabana. See sõltub ehk kõige rohkem sellest, et puudeinimesele lähenetaksa kahest küljest: vanemad lähtuvad armastusest lapse vastu, oma unikaalsest kogemusest ja intuitsioonist, personal lähtub rohkem oma töökogemustest suure hulga puuetega laste või täiskasvanutega ja professionaalsest kompentensist. Kui vanemate ja hooldajate arusaamad kokku puutuvad, on tunded ja
maastiku näha. Kui maapinnal asuvad üksikud majad ja talukompleksid on need osa maastikupildist, kui on aga tegemist linnaga, on maapinnale rajatud ehitised ning sealne floora ja fauna on hävitatud, mille tõttu ei saa määratleda, millised liigid seal levida võisid. Mis on tähtis, sest erinevaid maastikutüüpe saabki eristada liikide ning pinnamoe järgi. Tõnu Oja ütleb et maastik on see, mis paistab, seesama laotus, mida inimene tajub ja milles ta liigub. Mis on eemal, on loodus, maastik on vaid see osa loodusest, mis paistab – miks mitte vahel asju inimlikult vaadata. See definitsioon meeldib mulle, sest on lihtne ja autor julgustab lihtsamaid seletusi kasutama. Alati ei peagi tõlgendusi keeruliseks ajama nagu teevad seda mõned teised autorid. Ainult sõnad „maastik on vaid see osa loodusest, mis paistab“ tekitab segadust. Kas mõistet „maastik“ tuleks kasutada vaid kõnes ning seda ei peaks kasutama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
