keha ülaosa areng kiirem, kui alaosa. Lihaste, luude, vereringe alged. 2 kuu kiire areng. moodustuvad kõik elundkonnad. 3 kuu idulasel on kõik kehaosad, organid olemas. väliselt sarnaneb inimesega. elundid talitlevad. nahk on kaetud karvadega. loode hakkab liigutama. 4 kuu luude kujunemine. suguelundid arenevad nii, et on võimalik sugu määrata. (munandid kottidesse) 5 kuu kasv aeglustub. ema tunne liigutusi. loode kuuleb ja tajub 6 kuu nahk muutub voldiliseks. silmad, kulmud hästi eristatavad 7 kuu tekib rasvkude, kehavormid muutuvad ümaraks 8 kuu ei ole sobiv sünnituseks (häired südame töötsüklis) nahk muutub siledaks, roosaks. pea alaspidi, jõudne kasv. lootevõie teke 9 kuu algab sünnitus (280 p. loote areng.) sugurakkude eripära: *spermatosoidid liiguvad, teised mitte *valmind sugurakkudes kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes *võime ühineda
4. IDULANE. 1 Nädal munarakk pooldub. Emakasse jõudmine. Kinnitub emaka seinale. ¼ mm 3-4 nädalat veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed. 5-10 mm 0,1-0,2 g 2 kuu aju areneb kiiresti. Rindkere, kõht. Olemas laugudeta silmad. 4 cm 6g LOODE. 3 kuu Kõik organid ja kehaosad on olemas ja talitlevad. 9 cm 20 g 4 kuu saab eristada poissi ja tüdrukut. 16 cm 100 g 5 kuu südamelöögid on kuulda. Kuuleb ja tajub ema häält. Liigutab. 25 cm 300 g 6 kuu nahk on voldiline, hästi on eristatavad silmad ja kulmud. 30 cm 500-600 g 7 kuu naha all moodustub rasvkude ja kehavormid muutuvad ümaraks. Võib sündides ellu jääda. 35 cm 1 kg 8 kuu nahk on sile ja roosa. Karvkate kaob. 40 cm kuni 1,8 kg 9 kuu nahk kattub lootevõidega. Kasv on kiire. 45 cm 3-4 kg 5. Platsenta kaudu on loode ja ema ühenduses
pole veel sündinud ja kellel on õigus oma otsustele tulevikus, mis iganes otsused need ka poleks. 2. Eestis võib üldjuhul aborti teha, kui rasedust ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat. USA-s on abort legaalne kogu 9 kuu vältel, hoolimata põhjusest, miks seda tehakse. 9 kuuselt emaüsas olles on laps juba piisavalt vana, et end juba liigutada. Beebi nahk on vähem läbinähtav ning lihased on arenenumad. Silmad reageerivad valgusele ja ta tajub seda kui ema seisab tugeva valgusallika lähedal. Tema naha all on moodustunud rasvkude mis kaitseb teda temepratuuri kõikumiste eest. Tema lõug on nüüd ümaram, kehaproportsioonid sarnasemad vastsündinu omadega ning jalalaba pikkus on umbes kaks sentimeetrit. 3. Haigekassa kulutab abortidele rohkem kui 10 miljonit krooni aastas. 1990ndate algul teostas omal soovil abordi 70 naist tuhandest. 2003.aastal teostas omal soovil abordi 30 naist tuhandest.
Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga nägemine), Tausta struktuur (paiknemistihedus), Lineaarne perspektiiv (nt peedgel kaugemal asuvad objektid paistavad
Nõuanne: Kasutage meie või nende asemel mina. Kliendile algab ja lõppeb firma teiega. Mina kasutades näitate, et te mõistate teda ja ei karda vastutust. Nõuanne: Öeldes ,,firma poliitika on ..." või ,,nad ei luba..." annate kliendile mõista, et teie olete vaid ametnik. Kui te ennast ainult ametnikuna tunnetegi, pole te kunagi võimeline klienti tõeliselt aitama. Teid võiks kergesti asendada mõne automaadiga. Te peate teadma, mida tippteenindus tähendab? ,,Iga klient tajub teenindust ainult talle omasel isikupärasel, emotsionaalsel, irratsionaalsel ja kõikehõlmaval moel, seega, täiesti inimlikult. Kõik põhineb tajul." Tom Peters Kliendid on nõudlikud. Ja täie õigusega tänastel klientidel on rohkem valikuvõimalusi kui kunagi varem. Kui teie firma ei paku seda, mida nad tahavad või vajavad, kui koostöö teiega ei rahulda nende ootusi, kõnnivad nad lihtsalt edasi ja ajavad asja ära mõne teie konkurendiga
suuruse lisa, mis on vajalik ärrituse suuruse muutumise märkamiseks, on kindlas suhtes ärrituse varasema suurusega. Seetõttu on erinevaid võnkesagedusi palju rohkem kui erinevaid heli kõrgusi. Erinevaid võnkeintensiivsusi palju rohkem kui heli tugevusi jne. Näiteks võnkeintensiivsuse kasvamise 10, 100, 1000 jne. korda registreerib kõrv selle muutusena heli tugevuses 1, 2, 3 jne. ühiku võrra. Muutusi võnkesagedustes 16 hertsilt 32 hertsile, 64 Hz-le, 128 Hz-le jne. kõrv tajub muutustena heli kõrguses 1, 2, 3 jne. oktaavi võrra. Seega tajub kõrv heli muutusi logaritmilise skaala järgi. Helivaljus Helivaljus L on heli intensiivsuse I tajumise sõltuvus helikõrgusest ehk helisagedusest. Helisagedus on helivõngete arv sekundis ja mõõdetakse hertsides (Hz). Inimene kuuleb helisagedusest ainult põhivõnkesagedust. Helivaljuse süsteemiväliseks akustiliseks mõõtühikuks etalonhelisagedusel 1000 Hz on foon
hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks.
hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks.
Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13] 9. elunädalal on loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Lõpuspilud ja saba taandarenevad ning on võimalik teha kindlaks kas on tegemist poisi või tüdrukuga 12. elunädalal on loote pikkus ~90 mm ja kaal ~30 g. Loode suudab käsi liigutada, pead pöörata, silmi pilgutada ja suus avada. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm [2007, detsember 13] Kasutatud kirjandus:
*Idulane asub vedelikuga täidetud põies, mis kaitseb teda löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest. *Teise kuu alguses hakkab eriti kiiresti arenema aju, samuti tekib rindkere ja kõht. *Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik vajalikud organid olemas ning need ka talitlevad. *Nüüd nimetatakse seda arenevat organismi looteks. *Neljandal arengukuul algab luude arenemine; saab eristada poissi ja tüdrukut. *Viiendal arengukuul on tunda loote liigutusi; loode kuuleb ja tajub ka ema häält. *Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab kiiresti. Võimalik eristada silmi ja kulme. *Seitsmendal kuul hakkab moodustuma rasvkude. Laps võib juba sündida, kuid ta pole iseseisev. *Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks; kaob karvkate. *Viimastel arengukuudel on kasvamine eriti kiire. *Sünnitamine algab peale 280päevalist rasedust. *Sünnitamine algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. ELUJÄRGUD
Einsteini relatiivsusteooria on jagatud kaheks erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid e. inertsiaalseid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria vaatleb ka kiirendusega liikuvaid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteoorias kasutatakse ka samasusprintsiipi, mis väidab, et keha osalemine gravitatsioonilises vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed. Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas see on kiirendusega liikumisest põhjustatud inertsijõud või gravitatsioonijõud. · Relatiivsusprintsiip ja valguse kiiruse printsiip moodustavad erirelatiivsusteooria aluse. Relatiivsusprintsiip tähendab seda, et kõik loodusseadused jäävad samaks üleminekul ühest taustsüsteemist(keerulisemalt inertsiaalsüsteem) teise. Valguse kiiruse konstantsuse printsiip tähendab, et vaakumis on valguse
· Amplituud · Heli levimine · Helitugevus · Detsibell (decibel), tähis dB. Digitaalne helisalvestus · Helifailid · Helifailide parameetrid · Diskreetimissagedus; Mõõtühikuks Hz · Diskreetimissuurus; Analoogne helisalvestus · Analoogtehnika puhul muundatakse muusikariistade või inimhääle tekitatud helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem meeldivana kui ebameeldivana (pehme, nn. "analoogkõla") Ajaloost... · Esimesed helisalvestusseadmed olid mehhaanilised: fonograaf ja grammofon · 1974 - Philips demonstreeris aparatuuri nii videokujutise kui ka heli salvestamiseks laserplaadile digitaalsignaalide jadana. · 1978 - tulid müügile videotehnika digitaalsed seadmed. · 1981 - Philips'i 30-sentimeetrine andmeplaat.
käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline
Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada. Lôpuks tajub Gilgame`s, et teda ähvardab ka ükskord surm ja teda haarab kinnisidee pääseda sureliku inimese saatusest, ta tahab saada surematuks. Gilgame`s otsustab üles otsida veeuputusest pääsenud Utnapi`stimi ja temalt nôu ning abi paluda. Gilgame`si teekonnal on palju katsumusi, ta peab läbima Mesu mäe värava, mida valvavad kaks skorpioninimest, kelle silmavaade on surmav, aga seekord päästab Gilgame`si tema jumalik
George Berkeley oli iiri teoloog ja filosoof. Ta oli äärmuslik empirist ja väitis, et pole võimalik tõestada materiaalse maailma olemasolu. George Berkeley sündis 12. märtsil 1685. aastal Iirimaal Thomastownis pere vanima lapsena. Algselt õppis ta Kilkenny Kolledzis ning 1700. aastal, vaid 15. aastasena, asus õppima Dublinisse Trinity Kolledzisse, mille magistriõpingud lõpetas Berkeley 1707. aastal. Kaks aastat pärast seda, avaldas Berkeley oma esimese tuntuma teose ,,Visiooni uus teooria". 1710. avaldas ta ,,traktaadi inimtunnetuse alustest" (Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge), millele ilmus 1713. aastal järg ,,Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel". Aastad 1714-1722 veetis Berkeley erinevates Euroopa riikides ning 1728-1731 Ameerikas. 1734 määrati ta Iirimaal Cloyne` piiskopiks, kellena veetis oma ülejäänud elu. Berkeley suri 14. jaanuaril 1753. südameinfarkti. Berkeley eitas mateeriat (materiaalse maailma ole...
Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Liikumine. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähe kehas on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi.
d)4P esindavad müüja olemasolevat maailma – mõjutamaks ostjat, 4C ostja vaatevinklist on iga turundusmeede loodud tooma tarbijale kasu 5 4. 4P MUDELI KASUTUS On otstarbekas kasutada siis, kui juhtimisotsused põhinevad pika perspektiiviga filosoofial, vajadusel ohverdades lühiajalised finantseesmärgid. Raiskamine puudub-tarni ainult seda, mida klient tajub väärtusena Vastavalt nõudlusele-tarni täpselt sel ajal, sel viisil, selles kohas, sellises koguses ja sellise kvaliteediga nagu kliendil tarvis Ära tooda ülemäära, vaid nii palju kui on nõudlus 6 5. 4C MUDELI KASUTUS Tõhusam turundus kujutab endast tarbija soovide personaalsemat teenindamist, mille kaudu saavad rahuldatud ka ettevõtte huvid
kasutame tavaelus kõige rohkem ning seetõttu on ka kõige tähtsam. Selleks, et saaksime mälus salvestatud uuesti kasutada on vajalik meelespidamine. Meelespidamine koosneb salvestamisest, säilitamisest ja ammutamisest. Salvestamist soodustavateks aspektideks on korduse mõju, materjali organiseeritus ning interferentsi nähtus. Informatsiooni alalhoidmise ehk säilitamise ehk asjade mäletamise juures on oluline roll tajumisel. Seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab nimetatakse kodeerimiseks. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine sõltub suuresti salvestatud informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist. Õppides gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaks siis õpetajana töötades pean tulevikus kokku puutuma vanuseastmelt just teismelistega. Teismeliste mälu areng on sootuks teine kui lastel ning täiskasvanutel, kuna murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi. Sel perioodil ei
mäest, ja see heli liigub meieni tagasi aga tegelikult jõuab heli juba ka teise jne mäeni ja peegeldub nii kaua kuni energia otsa lõppeb. Sp kuulemegi mitmekordselt. 6. Häält võib kuulda kaugele, kuid sõnu pole võimalik eristada. Miks? Üks põhjus võib olla see et inimene ei väljendanud end piisavalt selgelt, ehk on tal probleeme kokutamisega. Teine põhjus võib olla see, et esimene silp mattub algsesse helisse ära ja kuulda on ainult viimast silpi või sõna. Inimene tajub helisid lahus kui nende ajaline intervall on vähemalt 0,1s. 7. Kumb füüsikaline suurus on heli kirjeldamisel olulisem- kas heli lainepikkus v helisagedus? Tähtsam on helisagedus. 8. Mis põhjustab putukate lendamisel kuuldava heli? Võrdle sääske ja kärbest! Putukate tiivad tekitavad lennul vibreerides mitmesugust põrinat. sääskedel võnguvad tiivad 300-600 korda sekundis, kärbsel 190x, mida kiiremini võngub seda kõrgem heli.
10m pikk kaalub imevähe, asub vedelikuga täidetud põies Teise kuu: areneb aju, moodustavad rindkere ja kõht, silmad on olemas(laugudeta) kere, näo, käte ja jalgade algmed arenevad kiiresti Kolmas kuu: kõik organid ja kehaosad on olema, nüüd saab varbaid kõverdada, otsaesise nahka kortsutada, pöialt lutsida Neljas luu: luude kujunemine, lape aktiivsus, eristada kas on poiss või tüdruk Viies kuu: liigutab ja ema tunneb , südamelöögid kuulda, kuulab ja tajub ema hääl Kuues kuu: nahk voldiline, hästi on eristatud silamd ja kulmud Seitsmes kuu: moodustab rasvkude, kehavormid muutuvad ümaramaks Kaheksas kuu: nahk on sile ja roosa, naha karvkate hakkab kaduma Üheksas kuu: viimastel nädalatel on tema kasv eriti kiire, sündimine 10. Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks? Esimestel kuudel siis on imiku nahk õrn 11. Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus, milliseid aineid vahetatakse?
see on magus, teine aga, et see on maitsetu. Kolmandaks näiteks õhk on elastne, see on tajuotsustus senikaua, kuni puuduvad tingimused, millele peavad nad alluma, et neid omavahel seostada, et väide oleks üldkehtiv ehk objektiivne. Seega kogemus- ja tajuotsustuse erinevus on see, et tajuotsustuste puhul ei ole oluline tingimuste omavaheline seostamine ega see, et kõik peavad arvama samamoodi, oluline on see, mida üksikindiviid antud ajahetkel tajub. Seevastu kogemusotsustus on tingimuste ja seostega kindlaks määratud ning see peab olema samamoodi tajutav kõikidele üksikindiviididele, mille tulemusena nad kõik moodustavad ühe terviku, kelle arvamus ühtib.
Näe, õunapuud hakkavad õitsema Igal inimesel on elus hetk, mil ta tajub, et on muutunud poisit meheks või neiust naiseks. Kujutan ette, et see on ülimalt meeldiv tõehetk. Just selle perioodini jõudis ka raamatu peategelane Kustas. Tema vanemad lootsid noormehelt nüüd ka suuremaid samme ja ettevõtmisi, samuti taheti aidata Kustas meeldivatele raudteerööbastele. Kuidas aga leida neid õigeid teid ning valikuid, et tulevikus kaugele jõuda? Kustasel toimus see üleminekuetapp Ameerikas, meremehena leiba teenides. Ilmselt
diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga) · Häire faas Inimene tajub ärevust, ta peab otsustama kas võidelda stressori vastu või põgenedaja loobuda. · Vastupanu faas Vastuseis stressori mõjule. · Kurnatuse faas Selleni jõutakse kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene loobub stressoriga võitlemast. Positiivne pinge ehk eustress Mõjub inimeselestimuleerivalt ja hõlbustab kohanemist. (ametikõrgendus, abielu,tunnustused jne). Negatiivne pinge ehk distress Põhjustajad: ebasoodsad sündmused; tugevad ärritajad, mis
Töö tulemustes leiab samuti kinnitust hüpotees, et indiviidid, kes juhi otsustusstiili hindavad vältivaks, tunnetavad ka suhtelist organisatsioonilist ebaõiglust nii tulemi kui protsesside osas. Juhul kui juht otsustusprotsessi väldib, ei avane indiviidil võimalust oma arvamust avaldada, mille läbi indiviid usub mõjutavat ka oma tulemit. Sellise võimaluse annab aga sõltuv otsustusstiil ning sellist seost uurimuse tulemused kinnitavad. Samuti nähtub tulemustest, et indiviid, kes tajub otsustusstiili ratsionaalselt alternatiive kaalutlevaks, hindab otsustusprotsessi siiski õiglaseks olenemata sellest, kas juht tegelikult indiviidi arvamust otsustusprotsessis arvestab. Uurimuse tulemused kinnitasid samalaadseid seoseid ka jaotamise õigluse ning otsustusstiilidega. Seega kinnituse leidis ka kolmas töös püstitatud hüpotees. Thibaut ja Walker (1975; tsit. Barsoux & Marzoni 2008 järgi) leidsid oma uurimuses, et
kognitiivsed oskused, sensoorsed võimed ning kes on saanud adekvaatset lugemaõpetamist. Laiema tausta lugemisraskusele moodustavad bioloogilised, perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16) Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid Eelkommunikatiivne ehk logograafiline etapp : lapse kirjakatsetused pole loetavad, laps mängib (jäljendab) lugemist ja kirjutamist. Laps tajub sõnu visuaalsete tervikutena, mismõttu tunneb ära sõnu ümbritsevast keskkonnast (oma nimi, McDondals, Ford), õpib üksikuid tähekujusid ja nimetusi. (Hallap, Padrik, 2008, 296) Osaliselt alfabeetiline etapp: poolfoneetiline kirjutamine, situatiivne lugemine. Laps hakkab mõistma kirja alfabeetilist põhimõtet, st tähendust annavas edasi tähejärjed. Laps ei tunne veel kõiki tähti ega suuda määrata sõnade häälikkoostist. Ta kirjutab
tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost.
(Jüri Allik) ISIKSUSE TEOORIAD: Isiksuse erinevuste seletamiseks on loodud palju teooriad. · Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad Freud; Jung; · Iseloomuga seotud teooriad isiksus peamised avaldusvormid - väärtushinnangud, võimed, temperamendiomadused (Cattelli ja Kline; Eysenck jt) · Humanistlik käsitlus - keskendub peamiselt inimese arengule, kuid uurib ka mina - pilti ja mina käsitlust/kontseptsiooni (kuidas inimene ennast tajub võrdluses teistega) Organisatsioonikäitumise seisukohalt oluline teada. Inimesel on kaks põhivajadust; · vajadus teiste inimeste mingisuguse positiivse suhtumise järele · vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid ehk vajadus eneseteostuseks. Need kaks asja mõjutavad vastastikku teineteist. 2 Isiksus_majanduskool Inimese ,,mina käsitlus" kujuneb välja sotsiaalsete suhete kaudu, teiste inimestereaktsioonide üle muretsemise tulemusena
kiire ja pingelise eluviisiga. B tüüp lõõgastuja, ei ärritu kergesti, seesmiselt enesekindel, konkreetne, selliselid esineb vähe, elunautija, rahulik jne. Stressi tagajärjed: Individuaalsed o Ei söö kirralikult o Hakkab rohkem suitsetama või jooma o Võib muutuda vägivaldseks Psühholoogilised o Depressioon, o Unehäired, o Tajub et teda ei toetata ja ei lasta end teostada o Psüühika ei talu suurt koormust o Tekivad probleemid ja neid ei suudeta lahendada Stressiga toimetulek: 1. Positiivsed ütlused endale 2. Füüsilised harjutused 3. Sotsiaalne tugi (rääkimine ja toetus) 4. Aja läbimõeldum kasutamine( tehes nimekirju ) Psühhoanalüütiline koolkond rõhutab alateadvust ja lapsepõlve kogemusi Kognitiivne koolkond usub et isiksus on õppimise tulemus
Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine
· teab arvude 1-10 järjestust, nimetab arve antud arvust antud arvuni kümne piires; · liidab ja lahutab viie piires; · teab enamkasutatavate mõõtühikute nimetusi: meeter, liiter, kilogramm, kroon, sent; teab, kus neid igapäevaelus kasutatakse; · oskab kella järgi määrata aega täistundides; Sotsiaalne areng: · kontrollib oma emotsioone; · tajub ja mõistab teiste arvamusi; · seab endale eesmärke, tegutseb sihipäraselt, püüab viia oma tegevused lõpuni; · kasutab ostmisel ja ostu eest tasumisel (nii mängus kui ka kaupluses) enamkasutatavaid kaalu- ja rahaühikuid; · küsib vajadusel abi täiskasvanult või kaaslaselt; · on eakohastes tegevustes algatusvõimeline ja iseseisev;
TOIMUDA JUHUSLIKULT); LAHENDUSE KONTROLLIMINE E. VERIFIKATSIOON: HÄSTIDEFINEERITUD PROBLEEMI LAHENDUSE ÕIGSUST ON KERGE KONTROLLIDA, HALVASTIDEFINEERITUD PROBLEEMID KORRAL ON SEE RASKEM NING SIIS TULEB ANALÜÜSIDA SELLE SAAMISEKS ASTUTUD SAMME JA KAASNEVAID RASKUSI. KUI LAHENDUS EI RAHULDA, PROOVITAKSE TEISI. MIS ON LOOVUS? KUIDAS SEDA ARENDADA? TOO NÄIDE. LOOVUS VÄLJENDUB LOOVA MÕTLEMISE VÕIMES ST. LUUA UUT NII IDEEDE TASANDIL KUI MATERIAALSES MAAILMAS (ATMOSFÄÄR, MILLES INIMENE TAJUB TEATUD PINGET NING TUNNEB, ET VANAVIISI EDASI EI SAA; PEAB TUNDMA TEATUD VALDKONDA NING EI TOHI HARJUDA VANADE LAHENDUSTEGA; OMATAKSE HEAD SÕPRA, KES TOETAB JA KRITISEERIB; LOOBUTAKSE HÄSTIKORRALDATUD ELU MÕNUDEST JA PÜHENDUTAKSE TÖÖLE). N: WOLFGANG AMADEUS MOZART HELILOOJA. MILLE POOLEST ERINEB LOOMADE KEEL INIMESE OMAST? LOOMADEL PUUDUB SELLINE HÄÄLEAPARAAT NAGU INIMESTEL (KÕNEKESKUS); LOOMADE KEEL ON SARNANE VIIPEKEELEGA. MILLISED ON KRIITILISED PERIOODID KEELE OMANDAMISEL
ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5. kuul tunneb ema loote liigutusi. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält. Südamelöögid tugevamad. 5)6. kuul loote nahk voldiline(kasvab sel ajal teistest organitest kiiremini). Hästi eristatavad on silmad ja kulmud. 6)7. kuul hakkab moodustuma rasvkude, loode muutub ümaramaks. 7)8. kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Karvkate hakkab kaduma. Loode ei saa enam pöörata. 8) viimasel kuul loode kattub lootevõidega. Viimastel nädalatel on loote kasv eriti kiire.
kulutused tootele teeniti müügiga tagasi. Kindlasti ei tasu toodet sellise hinnaga müüa pikaajaliselt, kui see on ainuke müügiartikkel, mis peab tagama ettevõtte püsimajäämise. 5 Kuidas hindate 5%-se hinnaalanduse stimuleerivat mõju tarbimisele (rakendage oma teadmisi taju iseärasustest ja hinnatundlikkusest erinevate toodete puhul)? Kuidas tuleks hinnasoodustusest teada anda ja milliste müügi stimuleerimise võtetega oleks seda hea kombineerida? Tarbija tajub hinna langetamisel pigem oma rahalist võitu, kui hinna protsendilist langust, kui leiva, mida ostetakse 1 päts nädalas, hind on 10,00 kr ja see langeb 0,50kr võrra, siis ilmselt on hinnalangus vähemolulisem, kui näiteks selle konkreetse leiva maitseomadused või kaal. Kui langeb aga 10,00 kroonise bussipileti hind, mida tuleb osta kaks korda päevas umbes 20 päeval kuus, siis ilmselt valiku võimalusel langeb otsus soodsama bussifirma kasuks, kuna säästetud
millega Margarita ka nõus on. Tema ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada. Vastutasuks selle kõige eest, on pimedusevürst nõus täitma Margarita soovi. Woland sisimas teab, mida Margarita kõige enam igatseb, kuid ballilt on külaline Frieda naisele nii sügava mulje jätnud, et Margarita palub Frieda vabastamist. Vaatamata sellele, et Woland lubas täita vaid ühe soovi, toob ta ka Meistri Margarita ellu tagasi. Woland käitub sel viisil seetõttu et ta tajub kui tugev on kahe inimese vaheline armastus. Woland annab Meistrile tagasi ka tema ära põletatud käsikirja, tõestades sellega, et käsikirjad ei põle. Saatan annab Meistrile sellega võimaluse ka teos lõpetada. Need kaks heategu, mis Woland tegi olid ka tema Moskvasse tuleku eesmärkideks. Lisaks neile kahele oli saatan huvitatud ka sellest, kas Moskva elanikud on suuresti muutunud. Wolandi arvates on kõik inimesed kurjad nii
...............................................................................................................................3 Muutused psüühilistes protsessides Vananemine ja taju · Taju nõrgenemist on võimalik kompenseerida käitumismuutustega · Aistimistegevuse nõrgenemine võib põhjustada inimese aktiivsuse vähenemist valgustus, prillid jne. · Psühholoogilised tegurid mõjutavad seda, kuidas inimene tajub ümbritsevat · Üksindus, toimetulekuraskused võivad olla söömishäirete põhjuseks · Aistimistegevuse nõrgenemine lisab vanurile eraldumist ja toimetulematust Nägemine Max noorem kooliiga. Märgatav langus 50 a.: Pupilli ahenemine, akkomodatsiooni halvenemine Muutused värvustundlikkuses. Max 2735 a. Eriti langeb siniste ja punaste toonide puhul. Hallkae kõigil üle 80 a. Nägemisväli 5172 a. ki hulgas 3% kellel nägemisväli üle normi.
füsioloogilised: kõla e. tämber, tugevus, kõrgus, vältus vältuse määrab heliallika võnkumise kestus, märgitakse nootidega – väljendavad vältuste omavahelisi suhteid inimese kuuldediapasoon on 16-16000/20000 Hz (alla 16 Hz – infraheli, üle 20000 Hz – ultraheli) dünaamika – helitugevuste organisatsioon kuulmislävi – heli absoluutne alumine lävi valulävi – absoluutne ülemini lävi eristamislävi – minimaalne tugevuse muutus, mida inimkõrv tajub, u 1 dB resonaator – heli tugevdamiseks nt kõlakast, suuõõs resonants – mingi teise keha kaasavõnkumine heliallikaga võrdsel võnkesagedusel tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused: maxima, longa, brevis, semibrevis, minima, semiminima, fusa, semifusa paus – heli puudumise vältus
kudesid ega juuri, varsi, lehti. Koppvetikas Elupaik: väikesed veekogud, lombid; Suurus: 15-30µm; Paljunemine: suvel paljuneb mittesuguliselt- eostega. Sügisel tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke ning need vabanevad emaraku kestast. Pärast talvist puhkeperioodi hävib neil kest ja sellest vabaneb neli tillukest koppvetikat; Liikumine: eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asetseb punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa suunas. Vesijuus Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades; Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks. Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. Peamiselt kasvavad pruunvetikad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15m sügavusel
Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil "Ragtime". Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon. Jazzmuusika üldiselt Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes, nii nagu iga inimene on erinev, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Niisiis, improvisatsioonita ei oleks jazzi ollagi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Varasem jazzmuusika põhineb bluesile, milleks on tavaliselt duuri teisend, kus kasutatakse 3. ja 7. astme madaldusi. Jazz armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX TÖÖSTRESS Essee Juhendaja: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas
• Leiame lahendusi Mis on loovus? Loovus on võime mõelda ja näha sündmusi ja olukordi teisest vaatenurgast ning tajuda ja näha seoseid, mida teised ei taju. • Kas loovus on isiksuseomadus? • Kas loovus on tegevus või tulemus? Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja tulemuseks on mingi looming. Mis on loovus? Teisel juhul ollakse loovad rahulolematusest ehk inimene tajub kusagil probleemi või olukorda, mida on vaja muutma hakata. Kuidas aju töötab? Loovmõtlemine hõlmab nii divergentset kui konvergentset mõtlemist, kuid inimese aju ei suuda neid ühel ajal kasutada. Ideaalne on, et divergentse mõtlemise tulemusena luuakse suur hulk ideid ja konvergentne mõtlemine aitab neid hinnata ja teha sobilik valik. Mis on innovatsioon? Protsess, mille tulemusena muudetakse idee või leiutis tooteks või teenuseks, mis loob väärtust ning mille
Hüsteerilised nähtused 3) Aistingute mõjutamine Väljalülitamine Aistingute tõstmine, intensiivistamine, peenendamine Võimatu tõsta nägemisteravust, kuigi see nii tundub Kurdiksjäämine mõlemast kõrvast 4) Hingeelu hüpnootiline mõjutamine a) Välismaailma psüühiline ümbertöötamine Somnambuulseisund Liikumisvõime taastamine hüpnoosis Tajumispetted ja pettetajumised Illusioonid Hüpnotiseeritu pole oma fantaasia ja mõtetega välismaailmast eraldatud, vaid ta tajub, kus ta on ja kes on ta juures Hallutsinatsioonidmeelepetted Negatiivsed hallutsinatsioonid Pettetajude tekkest võtavad osa kõik meeled b) Psüühiline sisemaailm ,,mina" teadvuse mõjutamine Tagasipaigutamine varasematesse olukordadesse, mis juba ununenud Vaimsete haiguste ravi Tahte mõjutaminesuund c) Mälu ja vaimne jõudlus Hüpermneesiamälestusjälgede kõrgendatud erksus ,,Kaksikmina" Tähelepanu tõstmine, kuid see püsib lühikest aega
Lavastuse võtmesõnaks oli kontakt ning mind panigi see mõtlema, kui tähtis on tegelikult kontakt inimeste vahel, inimeste omavaheline suhtlemine ja nende vastastikune mõju. Meie elu põhineb kontaktil nii iseenda kui ka teistega. Kõik saab alguse kontaktist, paneb see ju alguse ka meie elule. Me puutume päevast päeva kokku teiste inimestega. Kontakt ümbritseb meid kõikjal ja omab seepärast olulist tähtsust. Kontakti kaudu inimene kasvab, areneb, kujundab oma identiteeti ja tajub iseend, tänu sellele nähakse, kes ollakse ja kus lõppeb piir enda ja teiste vahel. Inimene eksisteerib läbi selle, et eristab end ja on ühenduses teistega. Seega on kõige tähtsam enese aktsepteerimine, usaldamine, eneseteadlikkus ja võime olla kontaktis. Lavastuses olid mõned tegelased nii öelda katki ega suutnud end leida. Nad olid sattunud probleemidesse ja süüdistasid iseend, leidmata sellest väljapääsu, sellepärast, et nad olid endaga ühenduse kaotanud
kas see on seelik või kleit? L: See on kleit. (sama tegavus kordub kõikidega piltidega) Õ:Paneme karud riidesse. Õpetaja valib ühte last liisusalmiga. liisusalm: Riidi, riidi ralla,pakane on valla, Püksid jalga, mütsi pähe, Muidu õue me ei lähe Laps võtab ühte riideesemet, nimetab ja paneb karule Laps nimetab ka kuhu ta paneb (selga, jalga) 2)Laste vanus: 3.-4.a Tegevuse teema: „Vahvad putukad” Eesmärgid: Eneseväljenduslikud: laps kuulab ja tajub eesti keele kõla; Keelelised: nimetab tuttavaid putukaid (LEPATRIINU, KIIL, MESILANE, USS); teab putukate liikumist väljendavaid tegusõnad (LENDAB, ROOMAB); oskab vastata jaatavalt või eitavalt, mõistab küsimust „Kas see on suur või väike?“ ja saab vastata ühesõnaga, nimetab tuntud värve. Kasutatud õppevahendid: „Imekotike”,, laulumäng: „Üks ussike”; (pildid: lepatriinu, kiil, mesilane, uss), mänguasi „päike”, värvilindid.
Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule? Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Impressionistide piltide peakangelaseks muutus VALGUS. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni ja järelikult pidi pildist kaduma ka täpseid kontuure toonitav joonistus (see oli nii klassitsistide kui ka realistide üks suuri lemmikuid). Mis on nende lemmikzanr, mida enamasti maaliti?
Pimedatel on hästi arenenud maistmis, kuulmis ja haistmismeel, kurtidel aga nägemine. Tunderakud e. Retseptorid- võtavad vastu väliskeskkonnast informatsiooni. Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava...
Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui ta on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning see viib patu orjusse. 2. Mis on südametunnistus? 2. Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda vastutust oma teo eest. 3. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid? 3. Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke otsuseid põhjustel, mis ei pruugi teda aga alati vabastada isiklikust süüst. Siiski ei saa inimese süüks arvata kurja tegu, mis tulenes tahtmatust teadmatusest, ehkki tegu ise jääb ometi objektiivselt kurjaks
Angerjas Väga omapärase sigimisbioloogiaga kala elab nii meres, kui ka siseveekogudes. Kala välisehitus lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. Soomused paiknedes üksteise peal soodustavad liikumist Uimed võimaldavad liikuda soovitud suunas Küljejoon meeleelund, mille abil kala tajub vee võnkumisi Lima vähendab hõõrdumist vees Varjevärvus pealt tumedam, alt heledam, seostub ümbritseva taustaga. Forellikasvatus Eestis on juba 19. sajandi lõpust alates kasvatatud kalu tiigimajandites, Fotol on Aravuse
2. Somaatilised valud. Pingepeavaludest mõtlemine tekitab ebameeldivust kolmandikul õpetajatel. Märgatavas valusündroomis töötab 13,4%, samal põhjusel katkestab töö 4,2% õpetajatest. Peavalu esineb 23,8%, pisteid südames 12,8% vastanutest. 3. Kurnatusilmingud. Ebameeldiv/märgatav väsimus tööl 17%, tegevuse katkestamine 3% juhtudest. Tugevat üleväsimust 37%, stressi 26%, silmade kipitust 24% õpetajatest. Tervisekaebused (2): 4. Külmetushädad. Külmetusest ebameeldivustunnet tajub 26% ja tööd oluliselt segavaks 14% õpetajatest. Töö katkestamist külmetuse tõttu tunnistab 7% õpetajatest. Haigusehele jääb gripi tõttu 13% õpetajaid. Hääleprobleemid häirivad tööd 21% ja köha 15,5% õpetajatest. Tervis on korras 53% eesti õpetajatel, kolmandik tunneb ebameeldivust, kui mõtleb oma hädadele. 13% õpetajatest märkab oma viletsat tervist alles tööl, 4% on sunnitud töö katkestama/haiguslehele jääma. Korrelatsioonid:
10 000 Hz jah 18 000 Hz jah 12 000 Hz jah 19 000 Hz ei 14 000 Hz jah 20 000 Hz ei 15 000 Hz jah 21 000 Hz ei 16 000 Hz jah 22 000 Hz ei KÜSIMUSED 1.Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. 2.Mis on mürasündmus? Püsiva tasemega heli, mille kestus on üks sekund ja mille kestel vabaneb sama kogus akustilist energiat kui kogu mürasündmuse vältel. 3.Mis põhjusel tuleb mõõta müra erinevate filtrite abil, saades tulemused ühikutes nagu dB(A) või dB(C)?
Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. Normaalne sümbioos lapsele tundub, et ta on hoidjaga üks. Puudub minatunde. Piage arengu astmed 1. Sensomotoorne. 1-2 e.a. Kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil, avastab keskkonda. Laps sõltub ümbrusest, sellest, mida ta tajub. 2. Operatsioonide eelne, 2-7 e.a. Lapsed hakkavad kasutama sümboleid objektide või sündmuste tähistamiseks ja kirjeldamiseks (nt rääkima). Lapsed ei suuda kohanduda ja ette kujutada, et teistel võiksid olla mõtted, mis erinevad teiste omadest (egotsentrism). Fantaasia on väga võimas nad on loomingulised. Intuitiivne mõtlemine loogiline arutlus puudub. 3. Konkreetse operatsioonide periood, 7-11 e.a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
