Nt. inimese sooles elav solge kasutab seal olevat toitu, tekitab tervisehäireid inimesel. Sääsed, kirbud, täid. Kooselust kasu saavat organismi nim. parasiidiks. Kisklus Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kisklusega reguleeritakse saakloomade arvukust, teiselt poolt aga paraneb populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Nt. lehetäi, maipõrnikas, metskits, põder. Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest....
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
Madalsood Üldiseloomustus Soid võib leida peaaegu Click to edit Master text styles kõikjalt maailmas, Second level Third level subarktilistelt aladelt Fourth level troopikani Fifth level Soorohkeimad alad on Kanada ja LääneSiber Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast Click to edit Master text styles Second level Madalsood moodustavad Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fi...
grupp Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiakute muutmine: assimilatsioon Mustafa Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Musafer Sherif igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on valmis sammsammuline (mitte kardinaalne) liikumine. Nt ütled vanaemale et taimtoidulisus on jama asi. Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Konformism, järelandlikkus, allumine inimene sattub surveolukorda. Hoiakute mõõtmine 2 lähenemist: H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel...
o Olelusvõitlus on ellujäämise ja paljunemise sõltuvus liigisiseseste, liikidevaheliste, elutu loodusega seotud faktorite vahel Kõige intensiivsem on liigisisene valik, sest konkurents on tugevam, samad elutingimused (toit, paaritumiskaaslased, elukoht, toimub kogu aeg) · Kohastumus ehk mikroevolutsioon · Piiravad keskkonnategurid looduslikus valikus: o biootilised - konkurents, kisklus, parasitism, taimtoidulisus jne o abiootilised - valgus, niiskus, soolsus, pH, t° jne · Seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mi stuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) · Kes on looduslikus valikus võitja? o See, kellel on rohkem järglasi. o Kui kasulik tunnus on geneetiline, on järgmises põlvkonnas tunnust rohkem -> kohastumus ehk evolutsiooniline muutus...
Looduslik valik Muutustele annab suuna olelusvõitlus. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid: · Biootilised- teised organismid (konkurents, kisklus, taimtoidulisus , parasitism) · Abiootilised- valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur jne. Looduslikus valikus on võitjad need, kellel on kõige rohkem järglasi. Võitjad sellepärast, et nendel on mingi antud keskkonnas kasulik omadus. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. Kui populatsiooni geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni...
Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus , kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism, kolonisatsioon. *antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele...
Madalsoo üldiseloomustus Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed Kujunevad veekogude kinnikavamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoo jaguneb 4 rühma toitmiselt 1). õõtsiksood 2). luhasood 3). allikasood 4). nõosood. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole Suhteliselt liigirakas ala PILDID MADALSOOST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level...
Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted a) Sümbioos (2 näidet koos selgitustega) b) Parasitism (näide koos selgitustega) c) Kisklus (5 näidet koos selgitustega) d) Konkurents (5 näidet koos selgitustega) e) Taimtoidulisus (5 näidet koos selgitustega) 5. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a) Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid) c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid) d) Tipptarbijad (iseloomusta, too näiteid) e) Ökopüramiid (joonis, mille sees liikide näited), mille juures selgitus energia liikumise kohta. 6...
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ...
Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus . Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. · Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed. · Ökosüsteemide vahel n järsud üleminekud....
-) Stenofaag liik, kes on toidu suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenohaliin liik, kes on soolsuse suhtes kitsa ökoloogilise emplituudiga. -) Stenoterm liik, kes on temperatuuri suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenotoop kitsa ökoloogilise amplituudiga liik. -) Suktsessioon erinevate koosluste vahetumine ajas, mis jaguneb sekundaarseks ja primaarseks. -) Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. -) Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. -) Ökolooiga teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid/suhteid. -) Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. -) Ökoniss organismi roll koosluses, mis kujuneb välja suhetest teiste organismide ja keskkonnaga. -) Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles eluskooslus ja ökosüsteemi elukeskkond on omavahel seotud aineringe kaudu....
Näiteks sipelgad ja lehetäid. * Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed. * Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. * Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. * Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. * Sipelgad ja lehetäid sümbioos. Kirbud ja koer parasitism. Solkmed soolestikus parasitism. * Mikroorganismid lehma maos sümbioos. Nugis ja orav kisklus. Lepatriinu ja lehetäi kisklus. Jänes ja kapsas taimtoidulisus. Liblikõielised ja mügarbakterid sümbioos. Ökosüsteem...
Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus , kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele...
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni ti...
1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on...
Eristatakse välisparasiite (kirbud koeral; pistesääsed imetajal, puugid kassil) ja siseparasiite (paeluss või solge koera sooletikus, naharakkudesse tungivad seened); Loomulikult esineb parasitismi ka taimedel (võrm ristikul). Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime suhe: näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed. Konkurents -/- Kahjulik mõlemale osapoolele. Eristatakse liigisisest või liikidevahelist konkurentsi, keskkonnaressursside või vastassugupoole pärast...
nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid veeringe süsinikuringe lämmastikuringe hapnikuringe 20. Iseloomusta üht keskkonnaga seotud globaalprobleemi * Globaalne soojenemine * Happevihmad * Osooni augud...
o Värvus Kaitse- või varjevärvus Segavvärvus näiteks sebral o Eituslikud iseärasused Kiired jalad Kilp Hais Okkad Tint Elekter Sarved o Elupaik maa-all o Koloonialine eluviis · Röövloomade kohastumused o Teravad hambad o Nokk o Küünised o Karjakesi püüdmine · Taimtoidulisus ehk herbivooria · Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe · Kasu- loomadel · Kahju- taimedele · Herbivoor- taimetoiduline loom, nt putukad o Söövad kindlatliiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) o Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) o Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi) · Karnivoor- lihasööja loom, nt rebane, hunt, karu · Omnivoor- nii taim- kui lihasööja loom, nt siga · Taimede kohastumused...
5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...