puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Konkurents - subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kisklus - Röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitum issuhe. Herbivooria - taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Selgitage mõisteid populatsioon, populatsioonilained ning kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon, tooge näiteid. Populatsioonilained - Populatsiooni lained on populatsiooni arvukuse perioodilised muutused, mis tekivad toitumisahela troofiliste tasemete iseregulatsiooni käigus (Tunnikonspektis Arvukuse väikesed kõikumised ) Populatsioon - ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid.
* Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid veeringe süsinikuringe lämmastikuringe hapnikuringe 20. Iseloomusta üht keskkonnaga seotud globaalprobleemi * Globaalne soojenemine * Happevihmad * Osooni augud
sihktiivalisi (tidid ja tirtsud) ja nälkjaid. 6 d) Konkurents On liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) Kanarbik peab konkureerima teiste taimedega valguse pärast, kuna kanarbik vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naarit ja ameerika naarits. e) Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7 4. Energia liikumine a) Tootjad ehk produtsendid Veetaimed toiduahela alguses kasvavad ja toodavad energiat päikese, mulla ja vee abil. Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid
o Värvus Kaitse- või varjevärvus Segavvärvus näiteks sebral o Eituslikud iseärasused Kiired jalad Kilp Hais Okkad Tint Elekter Sarved o Elupaik maa-all o Koloonialine eluviis · Röövloomade kohastumused o Teravad hambad o Nokk o Küünised o Karjakesi püüdmine · Taimtoidulisus ehk herbivooria · Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe · Kasu- loomadel · Kahju- taimedele · Herbivoor- taimetoiduline loom, nt putukad o Söövad kindlatliiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) o Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) o Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi) · Karnivoor- lihasööja loom, nt rebane, hunt, karu · Omnivoor- nii taim- kui lihasööja loom, nt siga · Taimede kohastumused
b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine toitumistasemetel Tootja ehk produtsendid on taimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid on taimtoidulised loomad Teised tarbijad ehk karnivoorid on loomad,kes toituvad taimtoidulistest loomadest. Tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid Ökosüsteem Toiduahel:*vetikad->piison->krokodill *rohi->metsloom->krokodill
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ...
eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · taimtoidulisus · tuul jne. Keskkonnategurid Biootiliste keskkonnategurite hulka kuulub ka inimmõju antropogeensed tegurid. keskkonna saastamine metsade hävitamine soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine loodusressursside kasutamine sh. jahindus. Antropogeensed tegurid mõjutavad looduse bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust. Toitumissuhted kooslustes
ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e. Asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 3) Levikutüüp isendite asetus populatsioonis. See võib olla juhuslik, rühmaline, ühtlane.
n Haab Kaljukotkas Sookurg Rabasilmi Valgejäne k s Tupp- Villpea Rabakonn Abiootilised Biootilised Temperatuur Röövloomad Valgejänes Abiootlised Biootlised Aastaaeg Ümarussid Röövloomad 5. Organismidevahelised suhted Taimtoidulisus (Valgejänes) - kasulik ainult loomale, kes toitub taimedest Kommensalism - Ühele liigile kasulik, teisele neutraalne Konkurents - taimede vaheline, nt. mullast toitainete saamine 6. Aineringe ja toiduahelad Tootjad antud koosluses: Sookail, haab, rabamurakas, tupp-villpea Tarbijad antud koosluses: Konn, valgejänes Koostage 2 toiduahelat: Sookail -> Konn -> Sookurg Haab -> Valgejänes -> Kaljukotkas 7. Populatsioon
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
keerduvad ümber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Kisklus Alligaatorid söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Jaaguarid söövad nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Konkurents Banaanipuu vs kakaopuu valgus Viigipuu vs palm juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator toit Tuukanid emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad.
graafik) h) Laia ökoamplituudiga liigi näide (selgitus, mis see on, mille suhtes, graafik) 4. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted a) Sümbioos (2 näidet koos selgitustega) b) Parasitism (näide koos selgitustega) c) Kisklus (5 näidet koos selgitustega) d) Konkurents (5 näidet koos selgitustega) e) Taimtoidulisus (5 näidet koos selgitustega) 5. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a) Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid) c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid) d) Tipptarbijad (iseloomusta, too näiteid) e) Ökopüramiid (joonis, mille sees liikide näited), mille juures selgitus energia liikumise kohta. 6
küljes, nad lähevad looma juurde ja konkureerivad omavahel et paremaid palasid saada. 4.kaks isast shimpansit näevad ilusat emas shimpantsit, siis nad konkureerivad sellega, et kumb isastest suudab emasloomale rohkemmuljet näidata. 5. papakoid näevad mahlakate õitega taime, millel on palju õietolmu ja hakkavad konkureerima kes esimesena ja kõige värskema õietolmu endale saab. e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) Taimtoidulisus ehk herbiviooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised aga söövad erinevat liiki taimi. Herbivoorid võivad toituda ka kindlatest taimeosadest, näiteks lehtedest, puidust, viljast, seemnetest jm. Taimedel on herbivooide vastu kaitseks välja kujunenud mitmesugused okkad. Näiteks:1 ahvi tõugu gibon sööb baanaani, taimede õisi, lehti.
seotud aineringe kaudu; kossteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus kotoop kossteemi elukeskkond, miille moodustavad kossteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised koloogilised tegurid koloogia bioloogia haru, mis uurib organismide omavahelisi suhteid keskkonnaga koloogiliste tegurite jaotus : 1)abiootilised(eluta loodus) sademed,pike,vihm,temperatuur,niiskus,soolsus 2)biootilised(elus loodus) smbioos, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, konkurents 3)antropogeensed(inimtegevusest mjutatud) keskkonnasaastatus, metsade hvitamine, soode kuivendamine, Sltuvalt lainepikkusest jaotatakse valguskiirgus 3 vahemikku 1)nhtav valgus 2)infrapunane kiirgus 3)ultravioletkiirgus koloogilise teguri mju organismile Organismi eksisteerimist piirab kige rohkem see tegur, mis rahuldab nudlust kige vhem. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil teatud vahemik, millest ta saab elada.
Madalsood Üldiseloomustus Soid võib leida peaaegu Click to edit Master text styles kõikjalt maailmas, Second level Third level subarktilistelt aladelt Fourth level troopikani Fifth level Soorohkeimad alad on Kanada ja LääneSiber Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast Click to edit Master text styles Second level Madalsood moodustavad Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fi...
Kiskja ehk karnioor loom, kes sööb teisi loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja parandab nende populatsioonide seisundit. Saakloomade kohastumused: värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud iseärasused (kiired jalad, kilp, hais, elekter, okkad, tint, sarved), elupaik (org), koloniaalne eluviis. Kiskluse näited: toakärbes ja ristämblik, nirk ja uruhiir. 6. Taimtoidulisus ehk herbiooria taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Loom saab kasu ning taim kahju. Herbivoor taimtoiduline loom, nt: putukad; karnivoor lihasööja, nt: rebane, hunt; omnivoor nii taim- kui lihasööja loom, nt: siga, karu. Herbivoorid jagunevad: Söövad kindlat liiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi)
6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne. 2) · Alumine taluvuslävi- Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.( kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.)
Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kiskja ja saaklooma suhe (loomtoidulisus) Herbivooria – Taimtoidulisus Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks elukohast või toidust Tootja – orgaanilist ainet sünteesivad taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, moodustavab toiduahela 1 lüli Tarbija – organism, kes toitub otse või teiste organismide kaudu tootjate loodud ainest Lagundaja – organism, kes lagundab orgaanilise aine anorgaaniliseks aineks (süsinikdioksiid, vesi) Ökoloogiline tasakaal – ökosüsteemi seisund, kus aine ja energiaringe on
Ökoloogia Organismide suhete uurimine Ökoloogilised tegurid Kõik keskkonnategurid, mis avaldavad mõju organismidele Päritolu järgi jagunevad rühmadesse: 1. Abioootilised tegurid (eluta looduse tingimustes) - Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, mi...
Nende puhul on tegemist liigisisese konkurentsiga. Omavahel konkureerivad toidu pärast veekonn ja tiigikonn, kes mõlemad söövad peamiselt putukaid, mardikaid ja kahetiivalisi. Kobrapea konkureerib variheinaga kasvukoha pärast, varihein püüab teda pidevalt välja tõrjuda. Toidu pärast konkureerivad näiteks põder ja kobras, kes talvel söövad mõlemad paju. Kõigi nende näidete puhul on tegemist liikidevahelise konkurentsiga. Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks nurmkana toitub umbrohuseemnetest, mahavarisenud viljateradest, rohttaimede rohelistest osadest, marjadest, lülijalgsetest ja tigudest. Erandiks on pojad, kes toituvad algul vaid loomsest toidust, taimse toiduga harjuvad aeglaselt. Sinikael-part on tegelikult segatoiduline, aga eelistab taimset toitu nagu näiteks veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid
Hiljem lisandusid putuktoidulised neljajalgsed loomad. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haiged loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, ühtlasi aga paraneb ka populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Kisklus Ristämblik toitub toakärbsest. Rebane murrab kanu ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib. Hunt toitub jänestest, närilistest, pisematest kiskjatest jt Herbivooria Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Osa herbivoore toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad paljusid taimeliike. Mõned herbivoorid toituvad ainult kindlatest taimeosadest - lehtedest, puidust, viljadest või seemnetest. Herbivoorid kulutavad sageli suure osa oma ajast söömisele. Lehetäi Maipõrnikas Metskits Põder Kokkuvõte Nii liigisisesed kui ka liikidevahelised suhted tuginevad konkurerimisele samade
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kas...
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
MADALSOO . Madalsoo üldiseloomustus Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed Kujunevad veekogude kinnikavamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoo jaguneb 4 rühma toitmiselt 1). õõtsiksood 2). luhasood 3). allikasood 4). nõosood. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole Suhteliselt liigirakas ala PILDID MADALSOOST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES.................................................................................
39 enimkasutatud terminit seletustega keskkonnast, alates bioindikatsioon ja lõpetades ökoloogilise amplituudiga.. mõned on märksõnades, kõike ei viitsinud kirjutada
Raba Millest hakkan rääkima? Üldiseloomustus. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted. Energia liikumine toitumistasemetel. Ökosüsteem kui tervik. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus. Ökoloogilised globaalprobleemid. Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsoo ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Asub parasvöötmes. Ökosüsteemis kuulub maismaa ökosüsteemide hulka samuti mesoökosüsteemide hulka. Raba on soo arengu toitevaene järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad...
Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik. Kommensalism on kahe liigi vastastikune suhe, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne, milles üks saab või säästab oma energiat teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata (sitasitikas ja hobune, inimene ja tema soolestikus elavad bakterid). Herbivooria ehk taimtoidulisus on taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder). Taimtoidulistel loomadel on pikk soolestik, nad söövad palju. Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm, võitlus toidu või elupaiga pärast (tihedalt kõrvuti kasvavad puud). Konkurents jaguneb liigisiseseks (kõige teravam, kuna vajadused kattuvad kõiges; kassipulm, võilillede õitsemine) ning liikide vaheliseks (rebane ja mäger, kormoranid ja kalamehed)
vaba ristumine. -) Stenofaag liik, kes on toidu suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenohaliin liik, kes on soolsuse suhtes kitsa ökoloogilise emplituudiga. -) Stenoterm liik, kes on temperatuuri suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenotoop kitsa ökoloogilise amplituudiga liik. -) Suktsessioon erinevate koosluste vahetumine ajas, mis jaguneb sekundaarseks ja primaarseks. -) Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. -) Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. -) Ökolooiga teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid/suhteid. -) Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. -) Ökoniss organismi roll koosluses, mis kujuneb välja suhetest teiste organismide ja keskkonnaga. -) Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles eluskooslus ja ökosüsteemi elukeskkond on omavahel seotud aineringe kaudu.
Geenitriivile järgneb pudelikaela efekt (teatud omadus kaob). Looduslik valik Muutustele annab suuna olelusvõitlus. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid: · Biootilised- teised organismid (konkurents, kisklus, taimtoidulisus, parasitism) · Abiootilised- valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur jne. Looduslikus valikus on võitjad need, kellel on kõige rohkem järglasi. Võitjad sellepärast, et nendel on mingi antud keskkonnas kasulik omadus. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. Kui populatsiooni geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni
Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid. * Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed. * Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. * Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. * Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. * Sipelgad ja lehetäid sümbioos. Kirbud ja koer parasitism. Solkmed soolestikus parasitism. * Mikroorganismid lehma maos sümbioos. Nugis ja orav kisklus. Lepatriinu ja lehetäi kisklus. Jänes ja kapsas taimtoidulisus. Liblikõielised ja mügarbakterid sümbioos. Ökosüsteem
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni ti...
jooksul. Näiteks samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid. Kommensalism Ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kahju ega kasu. Näiteks klaaskäsna veenusekorvi sees elavad vähid, kes on seal sees kaitstud. Parasitism Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees. Peremees saab ainult kahju. Näiteks paeluss soolestikus Herbivooria ehk Taimtoidulisus Taimtoidulise looma ja taime vahel. Ainult loom saab kasu. Näiteks maipõrnikas ja kask Kisklus Kiska ja saaklooma vaheline suhe. Ainult kiskja saab kasu. Näiteks lõvi ja antiloop, prantslane ja konn jne. 13. Ökosüsteemi mõiste. Biotsönoos, ökotoop. Ökosüsteemi iseloomustavad tunnused. Ökosüsteem Isereguleeruv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. (Näiteks järv, meri, niit, metts, raba,
Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. · Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed. · Ökosüsteemide vahel n järsud üleminekud.
koostoimet. meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks Keskkonnategurid: organismide või nende koosluste elu mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid. Ökoloogilised tegurid: abiootilised/füüsikalised: päikesevalgus, temp., niiskus, tuul, vee ja mulla PH, rõhk. Biootilised/organismide vahelised suhted: sümbioos, konkurents parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, kolooniaalsus. Antropogeensed(inimtegevus) Soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne Ökosüsteemi mõiste: koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Eluta loodus: on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus
22. Olelusvõitluse välistamise printsiip s.t., et 2 või enam liiki, mis võitlevad täpselt samade ressursside eest, ei saa eksisteerida koos lõpmatuseni. Koos saavad elada, kui igal liigil osa oma nissist ka olemas. - teatud tingimused võimaldavad liikidel ka koos eksisteerida kui jagavad vaid teatud määral oma ökoloogilist nissi - omaette liikidevahelised suhted, mis määravad populatsioonide arvukust: parasitism, taimtoidulisus, mutualism sümbioos või mitte, kisklus. 23. Mutualism - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). 24. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi)
keskkonnasuhetega. Tähtsaim mõiste on kooslus, mille uurimisega tegelevad sünökoloogia, koosluste ökoloogia ja biotsönoloogia. Põhimõisteid äkki veel- konkurents. 2. Biootiliste interaktsioonide tüübid ja tüüpidevahelised üleminekud Biootiliste interaktsioonide tüübid: Konkurents- ühe organismi mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud. Kisklus- rööv- ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega.
· ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
Teiste einalaudade pikkus ei ole sealjuures oluline. "Tolerantsusreegel"- liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid ( nt liigne valgus või üleväetamine). 5. Kirjeldage erinevaid liikidedevahelisi biootilisi suhteid. Sümbioos +/+ eri liiki isendite kasulik kooselu, parasitism +/- tavaliselt toitumisega seotud, kisklus +/- kisja ja saakloom, taimtoidulisus +/- herbivoor ja taim, kommensalism +/0 ühele osapoolele ei kasu ega kahju, konkurents -/- piiratud eluruumi või toidu pärast. 6. Autotroofsed ja heterotroofsed organismid. Fotosünteesi üldine valem. Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid). Heterotroofid ei saa sünteesida
o Olelusvõitlus on ellujäämise ja paljunemise sõltuvus liigisiseseste, liikidevaheliste, elutu loodusega seotud faktorite vahel Kõige intensiivsem on liigisisene valik, sest konkurents on tugevam, samad elutingimused (toit, paaritumiskaaslased, elukoht, toimub kogu aeg) · Kohastumus ehk mikroevolutsioon · Piiravad keskkonnategurid looduslikus valikus: o biootilised - konkurents, kisklus, parasitism, taimtoidulisus jne o abiootilised - valgus, niiskus, soolsus, pH, t° jne · Seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mi stuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) · Kes on looduslikus valikus võitja? o See, kellel on rohkem järglasi. o Kui kasulik tunnus on geneetiline, on järgmises põlvkonnas tunnust rohkem -> kohastumus ehk evolutsiooniline muutus
Parasitism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Nt. inimese sooles elav solge kasutab seal olevat toitu, tekitab tervisehäireid inimesel. Sääsed, kirbud, täid. Kooselust kasu saavat organismi nim. parasiidiks. Kisklus Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kisklusega reguleeritakse saakloomade arvukust, teiselt poolt aga paraneb populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Nt. lehetäi, maipõrnikas, metskits, põder. Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest.
Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism, kolonisatsioon. *antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
Parasitism +/- Parasiidi ja peremehe suhe. Eristatakse välisparasiite (kirbud koeral; pistesääsed imetajal, puugid kassil) ja siseparasiite (paeluss või solge koera sooletikus, naharakkudesse tungivad seened); Loomulikult esineb parasitismi ka taimedel (võrm ristikul). Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime suhe: näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed. Konkurents -/- Kahjulik mõlemale osapoolele. Eristatakse liigisisest või liikidevahelist konkurentsi, keskkonnaressursside või vastassugupoole pärast
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. LK 141-148 Sümbioos erinevate organismide vastastikku kasulik kooselu. + + Kommensialism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. + 0 Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele kahjulik. + - Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. + - Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. - - Herbivooria e taimtoidulisus taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. + - Antopogeensed tegurid inimtegevusest tulenev mõju. Areaal ühe liigi levila. Populatsioon ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuukuvate isendite arv. Populatsiooni tihedus isendite arv/ pindala. BIOSFÄÄR (Maad ümbritsev elu sisaldav kiht) BIOOMID (samatüübiliste ökosüsteemide kogum)