( paeluss ei saa edasi elada ilma peremeesorg. sattumata) Fakultatiivsed parasiidid- toituvad võimaluse korral peremehest,kui peremehe puudumisel saavad ikka edasi elada. (inimese verd imev sääsk) Kisklus-röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.Kiskjad e. karnivoorid on loomad,kes söövad teisi loomi.(ristämblik toakärbsest/ vähese kohanemisvõimega ,haiged või väiksed loomad). Herbivooria-taimtoidulise looma-ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.Herbivoor on taimtoiduline loom,toitub üksikutest taimeliikidest,teised poled toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad kõike taimeliike.( lehetäi,viidikas,metskits) Omnivoor-segatoiduline, toituvad nii taimedest kui loomadest.( karu ja metssiga) Ökosüsteem Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv.
Mäger toitub ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad). Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Produtsendid ehk tootjad on organismid kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks Nt: tupp villpea, rabamurakas. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nt:Valgejänes, mäger Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest. Nt: rästik,sookurg. Tipptarbijad toitumisahelas viimane aste/lüli.Nt. hundid, rebased ja rabapistrikud Ökopüramiidis moodustab iga järgnev Ökopüramiid (üleval paiknev) aste vaid 10% eelmise
See loom on äärmiselt pelglik ning seetõttu on hoolimata mitmeaastastest uuringutest tema elust ning harjumustest vähe teada.Mitu suure panda säilinud populatsiooni elab Hiina keskosa mägistes metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota, et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad ELUVIIS Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus panda hambad muutunud, lõikehammaste kroonid on ümardunud ning purihammaste närimispind laienenud. Need kohandumused võimaldavad pandal kõvu lehti peenestada. Toitu ei pea panda kaugelt otsima, kuna bambus kasvab igal pool.
kuna talle on söödetud pigmenti, et liha punaseks värvida. Merest püütud kalad on alati punase lihaga, kuna väikeste vähikeste kehades on vetikatest saadud pigment, mille söömisel liha värvub. KARPKALA Pärit Aasiast, maailma vanim kodustatud liik Kõige suurem kasvataja Hiina, Eestis toodang 50-70 t Euroopas müüakse kõige rohkem jõulude ajal Kasvavad suurtes tiikides Torpeedoja kujuga Peamiselt taimtoiduline Hapnikuvajadus oluliselt väiksem, kui vikerforellil Peegel-, nahkkarpkalad ja koid Aretuse käigus lihasaagis suurenenud võrreldes eellase sasaani ehk ulukkarpkalaga Ühes tiigis saab pidada erinevaid karplasi, kuna nad toituvad erinevatest allikatest – plankton, ussikesed jms ANGERJAS
talitlevad jahutitena ning ka suhtlemisvahendina. Kokkuvõte üleval olevast kirjast: KLASSIFIKATSIOON Selts: Londilised, sugukond: elevantlased. PIKKUS JA KAAL Ta on kõige suurem maismaaloom. Isaslooma õlakõrgus on ligi 4 meetrit ja ta võib kaaluda kuni kuus tonni, juba sündides kaalub elevandipoeg 100 kg. ELUIGA Elevant elab umbes 70 aastat. SIGIMINE Suguküpsus: ligi 15 aasta vanuselt. Paaritumine: aastaringselt. Pesakond: harilikult 1 poeg. ELUVIIS Toitumine: elevant on taimtoiduline ja võib süüa üle 200 kg taimi päevas (rohtu, puuvilju, oksi ja lehti Seltsingulisus: ta elab kuni kahekümnest isendist koosnevas rühmas, mida juhib emasloom. Leidub ka üksikuid täiskasvanud isaseid ja noorte isaste salku. Elevandid suhtlevad rämedat pasunahäält meenutavate häälitsustega, mis kostavad kilomeetrite taha. KAITSE Aafrika elevant on hävimisohus liik. Nende loomade küttimine ja nendega kaubitsemine (eelkõige puudutab see võhku ehk elevandiluud) on keelatud.
päevakoerad on üldiselt väga värvilised, mõned kalduvad olema kahvatumad, mustade täppide või laikudega. Päevakoera eestiibade põhitoon on pruun ja muster selle tiiva peal on väga varieeruv. Valmikud toituvad nektarist ja vedelikest. Nende tiibade sirulaius on 2-7 cm. Emased munevad munad söögiks sobivate taimede ümber. Röövikud kooruvad alles augustis ja nad talvituvad. Röövik on karvane, mustjaspruuni värvi. Ta on polüfaag – nii loom- kui taimtoiduline. Päevakoerad on levinud kõikjal Eestis. Kas teatsid et... Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm Troopilisest Ameerikast pikkune. pärineva öölase Thysania agrippina suurim registreeritud tiibade siruulatus oli 36 cm. Selle liigi tavaline siruulatus on 23-30 cm.
Punahirvede elupaikadeks on metsad (eriti lagendikega liigestunud metsamaastikud), rohumaad, nõmmrabad ning võsastikud. Peamiselt elabki metsas ning toitub metsaservades või rohumaadel. Mõnel pool elutseb ka mägismaade nõmmrabadel (nt. Soti mägismaal, Kagu-Inglismaal Exmooris ja Quantocksis), tavaliselt looduslikust puupiirist madalamal, suvel võib liikuda ka puupiirist ülespoole. Toitumine Kuna ta on taimtoiduline loom, siis enamik toidust (ligi 80%) moodustub põõsa- ja puude võrsetest (nt. Karpaatides sööb 36 puu- ja põõsaliigi võrseid ning 27 liigi, eriti kuuse ja remmelga koort). Nõmmrabas toitub kõrrelistest, tarnadest, lugadest, kanarbikkudest, talvel ka okaspuu- ja astelpõõsa võrsetest, kui neid leidub. Imetamisperioodil emahirve söögikogus peaaegu kahekordistub. Kui punahirvel õnnestub kätte saada veetaimi, sööb ta needki hea isuga ära.
· Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette. Eluviis Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1…4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda
Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid uuem uurimus 2004. aastal selgitas, et neid võib olla 1600. Hiidpandad on looduskaitse all. VÄLIMUS JA MUUD ERIPÄRAD Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Panda häälitsus on lamba määgimise moodi, kuid ta võib teha 11 erinevat häält erinevates situatsioonides. Panda on kartlik ja eraklik loom
metsades. Mida rohkem liikide ökonisid omavahel sarnanevad, seda tugevam on liikidevaheline konkurents. Taimed on koosluses tootjad, sest suudavad tänu fotosünteesile saada eluks vajaliku energia päikesevalgusest. Loomad ja seened pole võimelised fotosünteesima ja on seetõttu tarbijad, kes peavad eluks vajaliku energia saama toidust. Taimtoitlus taimtoidulised organismid saavad energia ja orgaanlised ained taimedest ning sõlutvad oma elupiirkonna taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata. Kisklus kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon aga väheneb, nirkide populatsioon kahaneb taas sest neil pole toitu. Tekivad populatsioonilained.
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. (Eesti imetajad) Kuni paarinädalased talled suruvad hääle või puudutuse peale ennast vastu maad ja ei mõtlegi põgeneda. Selline komme saab paljudele saatuslikuks heinaniitmise aegu. ( Kuu loom metskits Rainer Kerge ) Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Talvel söövad metskitsed janu kustutamiseks kuuse-ja männiokkaid. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Palju metskitsetallesid hukub ka heinakoristustööde ajal vikatite ees. Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse
Ameerika Ühendriikides, Kansase osariigis asuvaist kriidilademeist. Tiibsisaliku eluajalgi laius meri alles saja viiekümne kilomeetri kaugusel. Näete siis, kui kaugele võis pteranodon ka avamerele lennata. STEGOSAURUS Stegosauruse seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väidab, et plaadid olid loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga, et plaadid olid kehatemperatuuri reguleerimiseks. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri
Ühes ökosüsteemis kooselavad organismid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ja moodustavad toiduahelaid. See koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest need on toiduahela lülid. Esimest lüli nimetatakse tootjaks, sest selleks on mõni taimeliik, kes toodab orgaanilist ainet fotosünteesil. Järgmised toiduahela lülid moodustuvad tarbijatest nende hulka kuuluvad eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. Taimtoiduline loom on toiduahela esimese astme tarbija. Temast toituv loomtoiduline liik on teise astme tarbija. Kui ka see lüli on mõne järgmise looma toiduks, siis esineb ka kolmanda astme tarbija. Enamikus ökosüsteemides on palju taime- ja loomaliike, kes moodustavad mitmeid erinevaid toiduahelaid. Kuna mõni loom kasutab toiduks erinevaid toiduobjekte, siis põimuvad ahelad üksteisega ning moodustub toiduvõrgustik. Toiduvõrgustikuks nimetatakse ühe ökosüsteemi omavahel ühendatud
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...
meerikkad ja nii on ristik hinnatud meetaim ka mesinike poolt. Inimene võib meelõhna enamasti vaid aimata, rohkem meenutab valge ristiku lõhn õuna lõhna. Viimasest on tal muide kohati tekkinud ka nimi upinhain: ubin on ju õun. Eelkõige on aga ristikud hea loomasööt. Kõige maitsvamad ja toitvamad osad on just õied ja lehed. Need sisaldavad palju loomadele kasvuks vajalikke aineid, värskelt ka vitamiine. Kuna lehed on pehmed, mahlakad ja hea maitsega, siis ei ütle neist ära ei ükski taimtoiduline kodu- ega metsloom. Valge ristik on kariloomadele tähtsaks toiduks eelkõige looduslikel heina- ja karjamaadel, kuid mõnel pool kasvatatakse teda isegi põllul kultuurtaimena. Kuid lõpuks ei saa mööda minna sellest, et inimene saab valgest ristikust ka otsest kasu. Ta on ammu tuntud ravimtaimena. Ravimiks kogutakse valge ristiku nooremaid õienutte. Need kuivatatakse tuuletõmbuses ja varjus. Korraliku ravimi värvus ei tohi erineda värskete õite omast.
lehetäi, taimed ja mügarbakterid Kommensialism- ühele poolele kasulik teisele kahjutu nt mardikad sipelgapesas, samblik ja puu Konkurents- sama või eri liiki organismide vastikku piirav kooseluvorm, nt männid männinoorendikus Parasitism- ühele kasulik, teisele kahjulik nt paeluss ja inimene Kisklus- rööv ja saaklooma vaheline toitumissuhe, nt toakärbes ja ämblik, nirk ja uruhiir Herbivooria- taimtoiduline loom ja taimeliigi toitumissuhe, ploomipuuja lehetäi Omnivooria- segatoidulised loomad Karnivooria- loomtoiduline loom c) Ökosüsteemid ja neis toimuvad muutused- Populatsioon- ühisel territooriumil elvad ühe liigi isendid. Stabiilne kahanev või kasvav populatsioon. Iga järgmine püramiidi tase on 10% eelmise biomassist. Püramiid algab taimest ehk tootja. Ökosüsteem on isereguleeruv, kui see muutub siis
Aprilli alguses muneb 2 kuni 5 muna. Teda phustab peamiselt inimtegevus pesa lähedal. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Karmiinleevike: Eestis on levinud igal pool. Eestis paregu 50 kuni 100 tuhat paari. Elupaigaks on niisked hõredad salulehtmetsad ja puisniidud, jõeorud, pargid, kalmistud, vähemal määral kadastikud ja raiesmikuvõsad. On päevase eluviisiga. On rändlind. Saabub Eestisse mai teisel poolel ja lahkub augusti lõpus. Talvitub Indias ja Kagu-Hiinas. On peamiselt taimtoiduline toitudes seemnetest, lehepungadest ja marjadest. Putukaid tarbib vähesel hulgal. Pessa muneb 4 kuni 6 muna. Haub 11 kuni 15 päeva. Lahkuvad pesast hiljemalt 13 päeva jooksul. Ei oska siis veel päris lennata. Pole looduskaitse all. Kuldnokk: Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 kuni 50 tuhat paari. Väldib paksu metsa ja laia avamaastikku. Eelistab segametsa, metsaservi ja puisniite. Pesitseb paaridena. On
Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias.Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug-Idas, Kambodzas,Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Elevant Aafrika elevant on taimtoiduline, ta kulutab 16 tundi päevas taimede (lehtede, bambuse, okste jne) söömisele. Ta võib päevas süüa 140270 kg toitu. Ajavahemikus 18891946 on Aafrikast välja veetud umbes 2 280 000 elevandi võhka India elevant ja aafrika elevant on üpris sarnased, kuid aafrika elevant on suuremate kõrvade ja võhkadega (on nii isastel kui emastel). Isane elevant võib seistes olla 3,64 m kõrgune, 6...7,5 m pikk, (koos londiga) kaaluda kuni 5455 kg; emane 3 meetrine ja kaaluda 36364545 kg
rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed suurematel saartel. karjad · Eesti suurim näriline KOBRAS · karvastiku värvus varieerub Castor fiber L. helepruunist mustani · lame saba, mis on kaetud · tüvepikkus 80...100 cm sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega · 15...30 kg · ehitavad okstest kuhilpesa · ligikaudu Eestis 6000 isendit või kraabivad järsu · taimtoiduline kaldanõlva sisse uru · pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk pesas sumbunud · ühes pesas elavad koos vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad · pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega · kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada · tüvepikkus 50...70 cm · 3..7 kg · Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel.
Lisa 1 Mänguväli ( üks võimalikest variantidest ) HAPNIK JUUR PARASIIT KALA SOOMUS KAHEPAIKNE SEEN SELGROOTU LIND TOIDUAHEL IMETAJA LIIK LIHAS KOORUMINE MEELED MUNEMINE PUTUKAS SÜNDIMINE VILI SELGROOGNE RAVIMTAIM LEHT NISA TAIMTOIDULINE PEREMEES Lisa 2 Sedelid (mõningad näited) Õhus olev gaas, mida Putukad, vajame ämblikud, hingamiseks ussid Lindude ja Elund, mille enamiku abil toidab roomajate imetaja oma
4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid Produtsendid on toiduahela esimeseks lüliks. Rohelisi taimi nimetatakse toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid. Näiteks orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks ahvid, pärdikud, paviaanid, simpansid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad, putukad, metssiga, elevant. c)Teised tarbijad ehk karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest.
Pikkus: 7 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 20-24°C, pH 6,5-7,5. Ujumistasand: keskmine ja alumine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: saadaval albiinovorm. Paljunevad marja teradega, mida hautakse kuni viis päeva. Harjasnina (Ancistrus spp.) Levik: Lõuna-Ameerika Pikkus: 12 cm Toitumine: taimtoiduline Vee omadused: temp. 22-25°C, pH 6,5-7,5. Ujumistasand: alumine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: Isased on territoriaalsed. Kalu tuleks pidada paaridena. Täiskasvanud isastel kasvavad ninale harjased. Marja valvab isaskala. Akvaariumis peab olema rohkelt taimi ning soopuitu mis on osa nende toidust. Olemas nii albiino- kui ka loorsabavorm. 8.3. Lõuna-Ameerika tetrad on populaarsed
Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Toitumine - Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Sigimine - Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad
(bakterid, seened, selgrootud loomad). 44. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne). 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid.. 47. Karnivoor imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline. 48. Herbivoor taimtoiduline loom 49. Omnivoor segatoidulised, kõigetoidulised loomad. 50. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. 51. Ohver saakloom 52. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 53. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. 54. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised astmed
· http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf 13 Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Rebane sööb konna, lootoiduline, tipptarbija Konn sööb lehetäi, loomtoiduline Lehetäi tarbib saare poolt toodetud orgaaniliste ainet, selle lehti, taimtoiduline. Saar toodab orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tootjad ehk produtsendid Puud ja muud taimed toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitained mullast, vett ning päikesekiirguse energiat. Näiteks tamm, saar, erinevad kõrrelised ja muud niidutaimed. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Taimi omakorda kasutavad toiduks enamus putukaid, seega tarbivad taimede poolt toodetud
lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Mikrobiaalse seede jaoks on seedesüsteemis mahukad osad (eesmagu, jämesool). omnivoorid - segatoiduline loom – loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. Karu ja siga. 2
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
porgandid ja umbrohi) Konkurents taimedel - juure ja lehed võistlevad teiste taimedega ruumi, vee, mineraalainete ja valguse pärast - osal taimede eritavad keskkonda konkurente kahjustavaid aineid Konkurents loomadel - üks liik on tugevam ja nõrgem pea tagasi tõmbuma, siirduma teisele alale, sööma midagi muud Taimtoidulisus - taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe, mis on kasulik vaid loomadele - taimtoiduline loom sööb ära nii palju taimedest, et see saaks edasi kasvada - taimede biomass on mitmekordne võrreldes taimtoiduliste loomade biomassiga (lehetäisid tuhandeid ühel puul) - nt põder-männinoorendik Kisklus - röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe, millest saab kasu vaid röövloom (kiskja), saakloom hukkub - nt kits-gepard Parasitism - erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele
Mardikaliste vastsed võivad areneda mitu aastat. Valmikute eluiga piirdub meie kliimas tõenäoliselt vaid ühe aastaga. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/mardikalised.htm) Ehitus: 1. Läikiv kitiinist keha. 2. Tiivad (katte- ja lennutiivad). 3. Tugevad lõuad. 4. Jalad vastavalt eluviisile (jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad). 5. Väike pea. 6. Rindmikukilp. Toitumine 1. Röövtoiduline (ujur). 2. Taimtoiduline (kuldpõrnikas). 3. Sõnniktoiduline (sõnnikumardikas). 4. Laibatoiduline (raisamatja). 5. Kõdutoiduline (ürask). Paljunemine 1. Lahksugulised. Kaitsekohastumused 2. Surnu teesklemine (teesklased). 3. Varjevärvus (rohelised poilased). 4. Hoiatusvärvus (eredavärviline lepatriinu). 5. Mürgine eritis (villimardikad). Areng 1. Täismoone. (Esper Karjus. Tallinna Järveotsa Gümnaasium)
teistpidi kui kopra saba. Tagajala varvaste vahel on vähearenenud ujulestad. Karvkate punakaspruun, esineb ka heledamaid ja hästi tumedaid nn musti ondatraid. Levik: pärit Põhja- Ameerikast. Levinud Euraasia põhjaosas ja Kesk-Euroopas. Arvukus Eestis: 1980 u 70000 isendit, aastakümne paiku isegi 100 000. 20.saj viimasel aastakümnel arvukus oluliselt langes. Enamik kunagistest elupaikadest on ondatravabad. Toitumine: Taimtoiduline, kuid talvel ning toidu vähesuse korral sööb ka loomset toitu. Pilliroog, järvekõrkjas, tarnad, hundinui, limused. Sigimine; Monogaamne. Sigimine algab kui veekogud jääast vabanevad ning kestab kuni sügiseste külmade saabumiseni. Suve kestel poegivad 2-3 korda. Poegade arv 7-9. Tiinus 25-26päeva. Probleemid: ei tekita probleeme.. vist liiga väike selleks. Lubatud jahiviisid ja aeg: mõrra, piirdevõrgu ja püünirauaga või varitsus- ja hiilimisjahina 1.okt-28.veeb. Ei kütita
on hämarik. Kõrgemates laiuskraadides on suvel kogu öö jooksul hajutatud valgus. See on valge öö. · Hobune (lk 574) - Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. · Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) · Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. · Karnivoor- lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest · Herbivoor- fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. · Omnivoor- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga · Kiskja- röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele · Ohver-
Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Karnivoor- lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest Herbivoor- fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Omnivoor- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga .Kiskja- röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine Toiduvõrk-
Australopithecused inimese ja ahvi vahelüli Piltdowni kolju (1912; tõsiselt võeti käsile 1953. a ja avastati, et tegu võltsinguga, mis koosnes 50-60 000 a vanadest koljutükkidest ja inimahvi lõualuust) vs Taungi beebi (1920ndad) AUSTRALOPITHECUSED · Üks kuulsamaid Australopithecuseid on 1974. a leitud Lucy luukere (Etioopia; 3,2 mln a vana). Ta kõndis kahel jalal, oli u 120 cm pikk, u 30 kg raske ning taimtoiduline. Ta sai nime biitlite laulu järgi (laulu nimi tuli aga J. Lennoni poja joonistatud pildist, mis kujutas tema lasteaiakaaslast. Ta suri 46-aastasena 2009. a septembris luupusesse) · Laetol Austral opithecuste jalajäljed (3,6 mln a vanad), kus kõnnivad mees ja naine lähestikku. Avastati täiesti juhuslikult, kui piirkonnas töötavad arheoloogid alustasid omavahel elevandisõnnikusõda, mille käigus märgati kõnealuseid jalajälgi
ravidehelmintiseerimine. Kliiniliselt haigete loomade ravimine, patoloogia muutmine normiks. Vt. ka dehelmintiseerimine, teraapia, spetsiifiline ja sümptomaatiline ravi, anthelmintikum. terminaalperemehed (ld. terminalis -- lõpul olev) -- definitiivsed peremehed. toiteperemees -- temporaarse parasiidi peremees. 25 toitumisahel. Toitumistasandite ahelsõltuvus ökosüsteemides, näit. taim -- taimtoiduline loom -- parasiit -- superparasiit. Looduses moodustavad toitumisahelad läbipõimumise tulemusena toitumisvõrgustiku. Igal järgneval tasandil väheneb nii organismide biomassi kui ka neid läbiva energia hulk, mille tulemusena moodustub toitumispüramiid. toksiline toime (kr. toxicon -- mürk) -- mürgine toime. Toksilise toimega on nii nugilistest erituvad ja nende kehas leiduvad ained kui ka nugiliste ainevahetuse lõppsaadused.
mesilaseliigid 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm.
mesilaseliigid 1. metsaraie 2. puisniitude kinnikasvamine 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm.
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
sööta. Söödaga tuleb olla ettevaatlik, sest koduhiir valib toitu väga hoolikalt. 4. Halljänes (Lepus europaeus) 42 Halljänes on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist (teine on valgejänes). Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes. Halljänes on taimtoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (9095% juhtudest) ära oma ühe korra soolestiku läbinud toidust seda nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku toitainetesse talletunud energiast. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti hagija, hurda või
) ● lindudest kotkad, kakud jne. ka suur hulk putukatest toituvaid linde, näiteks pääsukesed ● enamus kalu, ka väikesed kalad toituvad enamasti väikestest selgrootutest loomadest. ● suurem osa kahepaikseid ja roomajaid ● putukatest suur osa mardikalisi (jooksiklased ja ujurid näiteks) ja kõik loomade parasiidid ● kõik ämblikud ● bakteritest ja seentest loomade haigustekitajad Omnivoorid e. kõigetoidulised Söövad nii taimset kui loomset toitu. Kui taimtoiduline sööb kogemata mõne looma (kõrrel roomava teo) või loomtoiduline mõne rohulible, ei tee see neist veel omnivoore. Tänapäeval nimetatakse ka neid organisme, mis toituvad näiteks seentest ja loomadest, samuti omnivoorideks. Omnivooride hulka kuuluvad: ● imetajatest näiteks sead, inimene, pruunakaru, kährik, kodukoer jpm. ● lindudest näiteks vareslased, suurem osa varvulistest ● putukatest näiteks prussakad, paljud sihktiivalised Omnivoorlusel on omad puudused
on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas mõni kiskja võib olla mõne teise toitumisobjekt- moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haigemad loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, paraneb ka populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria. Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. Taimtoiduline loom on herbivoor. Taimedel on kujunenud kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad ja eritised. Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. Hulk loomaliike on aga segatoidulised ehk omnivoorid- toituvad taimedest ja loomadest. Nt karu, metssiga, inimene. Ökosüsteemid. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon
Kahepaiksete metamorfoos kätkeb endas anatoomilis-morfoloogilisi muutusi, mis muudavad veelise eluviisiga vastse enamasti maismaal elavaks täiskasvanud organismiks 75 Sabakonnalised (nt salamander) kaotavad välimised lõpused, sabauime ja muudavad naha struktuuri. Päriskonnalistel (konnad ja kärnkonnad) modifitseeritakse peaaegu kogu organism ümber o Päriskonnalistel: alguses kulles herbivoorne ehk taimtoiduline (vetikad) o Taimtoidulisele loomale kohaselt on kullestel pikk sooltoru, milles elutsevad sümbiondid kes aitavad taimset toitu lagundada o Moonde käigus läheb kulles üle lihatoidule, mistõttu sooltoru remodelleeritakse lühemaks nagu on iseloomulik lihatoidulistele loomadele o Algselt sarvhammastega varustatud väike suu muutub suuremaks (lõualuude kuju muutub) ja tekib lihaseline pikk keel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
