kulgeb piki mäestikke. Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha. 5. Äravoolu mõjutavad tegurid. NB! Mõju äravoolu hüdrograafile ja veebilansile. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ning aurumine) ja füüsikalis-geograafilised tegurid (valgla suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine. Klimatoloogilised tegurid Sademed Aurumine Füüsikalis-geograafilised tegurid Valgla suurus Valgla pinnamood Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Järved ja veehoidlad Äravool iseloomustab veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolukihina h või äravoolumoodulina q. Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või
Nõgudes ja orgudes levivad soostunud ja soomullad, mitmesugustel liivastel aladel esinevad erinevad leetunud mullad. Muldade niiskustingimused varieeruvad suures ulatuses, sõltudes peamiselt reljeefist, kuid valdavalt on mullad kuivad. Sõltuvalt nõlva kaldest on mullad enamasti erodeeritud ning lisaks erosioonile mõjutab Haanja muldade saagikust lähtekivimi suur segipaisatus ühe pinnavormi piires. Taimkate Haanja kõrgustikul Haanja kõrgustiku taimkate on reljeefi ja pinnaehituse tõttu väga vahelduv ning mitmekesine. Metsaga on kaetud ligikaudu pool kõrgustiku pindalast. Okaspuude osakaal metsades on tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Näivleetunud, leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad kõrge tootlikkusega sinilille ja jänesekapsa laanekuusikud. Leede- ja leetunud muldadega sanduritel valdavad palumetsad – pohla- ja mustikamännikud. Nõgude madalsoomuldadel on ülekaalus
13. Kuidas mõjutab termilisi tingimusi mullapinna katmine? Sõltuvalt katte värviomadustest ja soojusjuhtivusest on multsimise e mullapinna katmise efekt erinev. Kuiva heinaga kattes alandab temperatuuri, kile põhjustab pealispinna soojenemist aga kile all võib muld olla jahedam. 14. Kuidas mõjutavad keskkonda niisutus ja kuivendus? Kunstlik niisutamine suurendab pinnase veesisaldust. See tõstab mulla soojusmahutavust. Muld muutub külmemaks, seda just suve alguses. Taimkate on paremini arenenud niisutataval alal. Liigniiskete mineraalmuldade kuivendamine toimib vastupidises suunas: liigniiskusest vabanenud mullad soojenevad kiiremini, muutuvad ka kiirguskarakteristikud ja auramine. 15. Kirjelda looduslike tingimuste muutumist veehoidlate rajamise tagajärjel. Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt veevaeste järvedega- suurenevad nii kiirgusbilanss kui ka auramine. Tugevneb ka tuul
HÜDROSFÄÄR 1. jõgede äravoolu mõjutavaid tegurid: Ilmastikutingimused, eriti sademed st saju hulgast, kestusest, intensiivsusest ja sellest, kuidas sademed valgla (maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab) piires jaotuvad. Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef- valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, valgla taimkate, muld, maakasutus 2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4
talvitumistingimuse heledaks. Soostumus, Kalastamine, juhtmed maa pinnal, d. Lõuna pool on Rändloomad- Maavoole-kui pinna Põhjapõtrade Olme prügi. tihedam taimkate, põhjapõdrad, kalad, kiht libiseb nõkku. kasvatamine, Rohkesti soid, Linnulaat-veelinnu Omanäoline ja rikas Areng on kiire, koloonia. folkloor ja Vaevakask, kombestik,
svg Kuidas iseloomustada atlase abil riigi loodusgeograafilist asendit? · Millisel mandril, maailmajaos asub? · Milliste riikide või suurte veekogudega piirneb? · Milline on pinnamoe eripära? · Riigi ulatus põhjast lõunasse ja idast läände, · äärmuspunktide koordinaadid. · Valdav kliimavööde, · keskmine temperatuur suvel ja talvel, · sademete hulk, valitsev tuulte suund. · Valdav loodusvöönd, iseloomulikud mullad, taimkate. · Lisada võib suuremad saared, järved, pikemad jõed, kõrgemad tipud jms. Vali üks Euroopa riik ja iseloomusta atlase abil selle asendit! Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaal ? Eesti asub Euraasia mandri ?
moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. KÕRBESTUMINE Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestuvates maades ei ole tavaliselt probleemiks sademete hulk, vaid nende kiire aurumine kuivaperioodidel, kuna puudub taimestik ja loomastik, mis vett kinni hoiaks. Tihti peetakse kõrbestumise põhjuseks liigkarjatamist, ning lahendusena vähendakase nii karjatatavate loomade kui ka looduslike rohusööjate hulka kunstlikult
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
Pedosfäär! Kujundavad tegurid: 1) lähtekivim, materjal, mille peale muld hakkab tekkima. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- mineraalid paisuvad ja tõmbuvadkokku temperatuuri kõikumiste mõjul. Kui pragudesse tuleb vesi, vee paisudes hakkab kivim lagunema. Keemiline murenemine ehk porsumine- vaja soojust, niiskust ja happeid. (vihmametsad). Bioloogiline murenemine- kui taimed ajavad oma juured pragudesse, või samblad. 2) Kliima, sellest sõltub taimkate, sellest sõltuvad mikroorganismid, veereziim (kuidas vesi mullas liigub). 3) Aeg- mida vanem on muld, seda sügavamale võib huumuskiht vajuda, algul on huumuskiht, aastaid hiljem lähtekivim. 4)Organismid- bakterid, taimed, loomad (segavad mulda). 5)Reljeef- pinnamood. Pinna kaldenurk mõjutab, vihm uhub mullakihti alla, all tekivad liigniisked mullad. Inimtegevus- viivad osa mulda kasutusest välja (maanteed, elamualad, liigne tallamine).
Reljeef:mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Lähtekivim:annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadusd. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Aeg: muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Inimfaktor:+keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine;-erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Tundra:Karmi kliima ja vähe taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad-gleimullad. Gleistumine ja turvastamine. Okasmets;Jahe niiske kliima. Arenevad keerulise ehitusega mullad. Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas
http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-7-1.htm · Järvi ühendavad voortesse risti lõikunud kitsad ja sügavad põikorud, kus voolavad ojad. · Jõed puuduvad (vaid Pedja läbib loodeosa ning Amme Kuremaa järvest läbi mitmete teiste järvede.) Taimestik · Valdavalt kultuurmaastikud. · Põllumajanduspiirkond on metsavaene. · Suuremad metsamassiivid vaid Vooremaa servadel, mõhnastike aladel. · Taimkate vööndiline - põllud, metsatukad, rohumaad, sood. · On säilinud niidu- ja puisniidulaike · Suurim haruldus - Astelsõnajalg ja pori-nõiakolla. Loomastik · Loomastik omalaadne. · Kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad paljud loomaliigid. · Väga liigirikas kalastik ja järvedega seotud linnustik. · Imetajate fauna on tagasihoidlik. Inimtegevus · Vooremaa kuulub Eesti põliselt asustatud alade hulka.
igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12.mitmerindelisus-see kui kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega Kultuurmaastik:metsad on maha võetud ja maa põllustatud (kesk-euroopas) Segametsadele iselloomulikud puud:seedermänd , pärn , tamm , vaher , kask , kuusk , mänd . P- A:pöögid , vahtrad , tulbipuu , (suhkruvaher kanadas) 13.paiknevad:põhja ja lõuna poolkeral parasvöötmes , kuid vähem ka lähistroopilistel aladel
Tallinna Inglise Kolledz Kõrbestumine Referaat Koostas: Markkus Pulk Klass: 8.A Tallinn 2010 Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kuivad alad moodustavad suure osa maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tsehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Joonis 5: Diagramm Tsehhi maakasutusest Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siinn pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA
Mõlema jaoks oli vaja soodsat keskkonda. Koriluse jaoks oli vaja põlde või metsi, kust korjata taimi, nende lehti, juuri ja vilju. Kui tegu oli ebasobiva keskkonnaga, liiga kuiva ja kuuma või hoopis külma asukohaga, oli ka taimi vähem ning inimesed ja ka nende eellased jäid nälga. Sama lugu oli ka jahipidamisega. Jahiloomad ning tol ajal ka suured mammutid vajasid samuti toitu ja vett, mille kättesaadavus sõltus täielikult keskkonnast. Paikades, kus oli vähene taimkate või veepuudus, hoidsid eemale ka paljud jahiloomad, mistõttu ei saanud inimesed neile jahti pidada. Inimene, Darwini evolutsiooni teooria järgi, on arenenud ainuraksest organismist miljoneid aastaid tagasi. Mutatsioon on see, mille tagajärjel sai ainuraksest ja lihtsast organismist inimene. Mutatsioon, kuigi tihti juhuslik, on suuresti mõjutatud keskkonnast, seda võib ette tulla kiirguse tagajärjel või ka lihtsast temperatuuri muutusest või rakku ümbritseva
1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) 3) noorem ehk neoliitikum (u 5000-1800 a eKr) Pronksiaeg : 1) vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr)
Referaat loodusgeograafias Mato Grosso platoo Planalto de Matto Grosso 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Geoloogiline ehitus 4. Kliima ja -diagrammid 5. Mullastik 6. Taimkate ja loomastik 7. Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi (pildiseeria) 8. Kasutatud kirjandus/ internet 3 Sissejuhatus "Mato Grosso piirkonnas vahelduvad korrapäratult ürgmets, rohtlad, sood ja roostikud. Sellepärast elab seal lähestikku eri ökosüsteemidele iseloomulikke loomi suurim loomastiku vaheldusrikkus kogu Ameerikas," kirjutatakse ühes lastele mõeldud geograafia
Jõed..................................................................................................................... 8 Allikad.................................................................................................................. 9 Mullastik............................................................................................................... 10 Taimesti ja loomastik............................................................................................ 11 Taimkate............................................................................................................ 11 Loomastik.......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13 2 Asend
a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood. Majanduslikud- Tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. Sotsiaalsed- korralikud elumajas, head tervishoiu- ja haridusteenused. Poliitilised- valitsus investeerib infrastruktuuri (ehitab uusi teid jm). 3. Tihedamini asustatud piirkonnad- Ida-, Kagu-, Lõuna-Aasia- niiskust piisavalt palju Euroopa- vana asustuspiirkond, Niiluse org- viljakas muld. 4. Hõredamini asustatud- Amazonase madalik-väga niiske kliima
suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. 6.Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn.Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.
Viimane mõjutab aga heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurireziimi. ·Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nimetatakse languseks, mingi jõelõigus aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. ·Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole, st. uuristav ja kuhjav tegevus on tasakaalus. Ideaalses variandis on pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse, voolu kiiruse, kliima, tektoonika, taimkate koosmõjul. Jõe langu skaala: väga väike < 0,5 m/km väike 0,51-1 Mõõdukas 1,01-2 Suur 2,01-5 Väga suur >5 ·Eesti suurima langusega jõgi on Piusa 207,9 m ja väikseimaga Emajõgi 3,6 m. · Voolukiirus jõgede ökoloogilise rezhiimi oluline kujundaja. ·Voolukiirus > 1 m/s jõepõhi kivine 0,5 - 1 m/s kivine-kruusane 0,25 - 0,5 m/s kruusane-liivane
8 Tallahassee 172 574 9 Port Saint Lucie 154 410 10 Cape Coral 154 202 3 Florida suuremad linnad Tagaplaanil on Florida lipp. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Florida päikeserohked rannikualad meelitavad igalt poolt maailmast kohale hulgaliselt turiste. Floridat iseloomustab ideaalne kliima - 25- 35 kraadi läbi aasta. Niiske lähistroopiline taimkate ulatub rannikust kuni Apalatsi mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. 4 Kliima Pildil on antud kliimadiagramm Florida kliima kohta. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Põhjapoolsetes piirkondades on väga levinud hikkori- ja pähklipuu; samas lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed,
Timbuktu paikneb viljakas piirkonnas ning omab jõe näol head ühendusteed: sajandeid pidid kõrbes liikuvad karavanid, mis vedasid põhja poole orje ja kulda ning tõid tagasi soola ja muud kaupa, suunduma läbi Timbuktu. Tähtsa kaubanduskeskusena mängis linn Mali (15-16. saj) ja Songhai (15-16. saj) võimsate riikide majanduses võtmerolli. Taimestik: Taimestik koosneb lõunas metsadest ja savannidest, kus kasvab mimoose, eukalüpte, seibasid ja ahvileivapuid, samal ajal kui põhjas taimkate peaaegu puudub. Loomastik: Kohalikku loomastikku kuuluvad peale kõrbele iseloomulike väikeloomade ka mõned graatsilised imetajad: gepardid, orüksid, gasellid, lõvid, kaelkirjakud ja antiloobid. Rahvastik: Suurem osa malilasion päritolult musatnahalised aafriklased ja kuuluvad bambara, fulbe, senufo, soninke, songai jt rahvaste hulka. Samuti elab Malis arvukalt tuareege ja teisi berberi rahvaid, kellest paljud on rändeluviisiga. Islami järgijaid on 90%, ülejäänud- välja
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Ekvatoriaalsed vihmametsad Referaat Koostaja:Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK...................................................................................4 4. TAIMED.........................................................................................4 5. LOOMASTIK........................................................................................5 6. HUVITAVAID FAKTE........................................................................5 7. KASUTATUD ALLIKAD....................................
Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed maapinnalähedane juurestik Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe 27.12.12 Vahemerelised alad 27.12.12 Levivad 30. ja 40. laiuskraadi vahel mõlemal poolkeral, kõige rohkem Euroopas Lähistroopiline kliima Jõgedevõrk on hõre Huumusrikkad pruunmullad Kõvalehine igihaljas taimkate (tamm, loorber, pistaatsia, piinia, korgitamm jne.) Tihe asustus, istandused - viinamarjad, oliivid, tsitruselised jm., puhkemajandus ja turism Keskkonnaprobleemid seostuvad erosiooniga ja tiheda asustusega Loomi vähe 27.12.12 Savannid 27.12.12 levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase
looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Põhiteguriks on siiski inimtekkeline saaste. Arutame veel ühte globaalprobleemi-kõrbestumine. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/8/81/Jaapani_maav%C3%A4rin.png Maigi Astok Tsunami muudab loodust · Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele · Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood · Mullad ja siseveekogud soolduvad · Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/8/81/Jaapani_maav%C3%A4rin.png Maigi Astok Tsunami muudab loodust • Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele • Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood • Mullad ja siseveekogud soolduvad • Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik
Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: suht külm -5°C …+5°C • Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe • Sajab: 200-400 mm, kevadel. Probleemid: tolmutormid, tulekahjud, erosioon- uhtorud Kaitse: metsaribade istutamine Taimkate • Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel. • Taimed kohastunud lühikese kevadega. • Õitsevad lühikese aja jooksul, et enne põuda viljuda. • Niiskusevaru maa-alustes osades: paksudes juurtes, mugulates, sibulates. • Seemned pähikutes: kõrrelised, pujud, stepirohi. • Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli. • Väikesel maa-alal kasvab palju liike, sest taimed kasvavad ja õitsevad eri
Kuidas mõõta rahvaarvu? elualade vähenemine koormus looduskeskkonnale elatustaseme langus ja vaesus sõalised konfliktid kontrollimatu ränne piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4) loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4
Veevaru on hinnnagu järgi 1,45 miljardit km3 , sellest moodustab aastane sademete hulk 520 000 km3 . Jõgede aastane äravool arvatakse olevat 37 400 km3 . - Mullastik. Maailma mullasrikus eristatakse 2 suurt mullatüüpide rühma: tasandike mullad ja mägialade mullad. Tasandike mullad jagunevad järgmiselt: polaarvöötmete mullad, mõõdukalt jahedate ja niiskete piirkondade mullad, parassoojade ja ja kuivad piirkondade mullad, subtrootika mullad, intratsonaalsed mullad. - Taimkate. Taimkate maismaa ja maailmamere taimekoosluste kogum on biosfääi peamine elusainet moodustav osa. Maa taimkattes eristatakse järgmisi suuri üksusi: 1. Puistaimkond: metsad, hõrendiku, põõsastikud, puhmastikud. 2. rohttaimkond: rohtlad, niidud, rohusood, põllud. 3. Vaegtaimkond: kaljude, kõrbete ja liivikute avakooslused. 4. veetaimkond: mere-, magevee- ja riimveekooslused. - Taimestik. Taimestik ehk floora koosneb 300 000- 400 000 taimeliigist, 2/3 neist on õistaimed.
helehallid. Osades muldades, kus on põhjavee tase kõrgem, tõuseb päikesekiirguse toimel maasisene vesi sügavamatest kihtidest pinnale ja aurub. Selle tulemusel ladestub mulla pinnale sooli 4. Kirjelda kõrbete loomastikku. Paljusid kõrbeloomi iseloomustavad järgmised tunnused: - soomuseline kehakate - varjevärvus - suur kuumusetaluvus - väike veevajadus (võime omastada vett toidust või organismi talletunud rasvast) - hea veesäilitusvõime Suvine kuumus, veepuudus ja hõre taimkate kujundavad kõrbeloomade elukeskkonna. Paljud loomad on öise eluviisiga, päevase kuumuse eest poevad nad peitu urgudesse või kaevuvad liivasse, mille sügavamates kihtides on jahedam. Mõned loomad vajavad vett üksnes nii palju, kui nad saavad seda koos toiduga, mõned loomad aga läbivad tänu oma väledusele vee leidmiseks suuri vahemaid. Mõned loomad, näiteks kilpkonnad, veedavad kuuma aastaaja hoopis suveuinakus. Liivasisalikud kasutavad lahtist liiva varjumiseks. Vaenlast märganud,
Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp, mustsaba-vigle, tutkas; soo-loorkull, roo-loorkull; paljud ujupardid (nt. sinikael-park). Rohkearvulised haudelinnud lageluhtadel on tikutaja, kiivitaja, põlvlõoke, sookiur, hänilane Rannikuniidud -mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. -sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. -Eestis esineb saartel ja laidudel ning mandri rannikualal. Rannikuniitude pindala on viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud (loomade karjatamine on jäänud väheseks) -suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal -puu- ja põõsarinne esineb harva, koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast.
Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad austraalias idast läände: suur veelahkme ahelik, takistab passaattuuli.tundra ja taiga rohkem lõunasse, kui läände euraasia idas: p.atlandi hoovus ja keskel arktilised tuuled, sest puuduvad mäed. Erosiooni prob.-rohtlad. Mix tekib erosioon? Puuduvad metsad, taimedel vaid väiksed juured. Tundras on ülekaalus füüsikaline ja vihmametsas keemiline murenemine. Füs.mur.- suured temp. Amp./ Am. Keskosas vahelduvad idast-läände: mäed takistavad tuuli. Taimkate on inimtegevuse tagajärjel hävinud: rohtla, lehtmets, vahemereline. Inimene on seal: karjatamine, maaharimine. Mullastik okasmetsas, mix? Kliima-v.külm, sademeid on rohkem, kui aurumine,igikelts- ei lase veel pinnasesse imenduda. Euroopas ei esine kõrbet, vihmametsa, savanne. Ekv. Vihmamet. Säilitamine, mix? Hapnik, suur liigirikkus.ferraliitmullad-vähe huumust. Must mullad- palju huumust
Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. Inimtegevuse mõju metsadele Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb prahti, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed. Inimeste ettevaatamatus põhjustab metsatulekahjusi. Majanduslik pool Metsast saab inimene: küttepuid. ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. korjata marju ning seeni. käia jahil. Lõpp Lõpp Täname kuulamast ja
47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill ...
Erandiks Tõstamaa objekt: välikaardistus > stereo stereo > välikaardistus Stereokaardistuse aluseks on olnud erinevatel aastatel (erinevad veeseisud) tehtud aerofotod 15 Rannajoon stereokaardistusest Rannajoone asukoha määrab ära: veeseis pildistamise hetkel stereokaardistaja kogemus rannajoone iseloom: selgepiiriline pinnas muda, liiv, klibu jne taimkate jne. 16 Rannajoon stereokaardistusest Põhikaart 1:10 000 Stereokaardistus +12 m 50 m 17 Rannajoon stereokaardistusest Stereo 555,75 m Põhikaardi rannjoon pärast välikaardistust 18 Rannajoone mõõdistamine mandri ja saarte rannajoone pikkus ~4000 km
Keskkonnaprobleemid: Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved,
Lahemaa rahvuspark Tartu, 2010 Andmeid Lahemaa Rahvuspargist Lahemaa rahvuspark on Põhja- Eestile asuv rahvuspark. 1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahe...
Mulla vee- erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Kõrbestumine Inimtegevuse kõige traagilisemaid tagajärgi toob välja kõrbestumine. See probleem ei esine ainult arengumaades vaid ka arenenud arenenud maad seisavad selle probleemiga silmitsi. Kõrbestunud aladel on vähese siduvusega ning huumusevaene kuiv muld ja maapind on tuultele avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet tormituulete toimel. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Muldade sooldumine
..................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Otepää kõrgustik on Kagu-Eestis asuv künkliku-nõolise reljeefiga liustikukuhjelisel saarkõrgustikul kujunenud maastikurajoon. Oma viljaka ja varieeruva mulla tõttu on Otepää kõrgustiku taimkate väga mitmekesine. Iga-aastase pika ja rohke lumikatte ja omapärase künkliku reljeefi tõttu on Otepää kõrgustikust kujunenud Eesti talispordi keskus ning Otepää on ühtlasi ka Eesti talvepealinn. Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal. 3 1. GEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Otepää kõrgustik on pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis, ulatudes põhjast
Hea näide liigse niisutamise tagajärgedest on Araali meri, mis oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise peamiseks põhjuseks on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks. Pinnase erosioon ja maa väärtuse langus Haritavad põllumaad on väga vastuvõtlikud erosioonile, sest kündmise järgselt puudub taimkate ning pinnas ei ole kinnistunud piisavalt tugevasti. Olukorras, kus looduslik taimkate kaob ja hakatakse kündma selle asemele rajatud põllumaad, muutub pinnas avatuks tuulele või vihmale ning toimub pinnase ärakanne. Näiteks Brasiilia kaotab soja tootmisest põhjustatud erosiooni tõttu aastas 55 miljonit tonni pinnast ning see vähendab mulla viljakust ehk maa kaotab oma väärtust. ] Teised peamised põllukultuurid, mis
mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005). Leitud mullad Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C. Määratud muld oli K0 ehk leostunud muld, sest profiilis on savikumulatiivne Bm horisont ja gleistumine puudub, aga mulla veehoiuvõime on piisav taimede vee varustamiseks (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks on sinilille ja huumusprofiiliks on värske mull. Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta.
Niiske-kuiv tüüpi kliimaga alad Põhja-Austraalias (mulga) ja E Venetzueelas (ljaano) A D U S Raipur, India. Fotod: A.Kull Mulla veebilanss Savanni keskkond · Taimkate kohastunud põuaperioodiks, M puud paiknevad teineteisest kaugel, võimas rohurinne A · Muld viljakas, eriti üleujutatavates A jõeorgudes T · Rikkalik loomastik · Karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog, E sorgo, maapähkel A D U S
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni.Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, m...
Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil se...
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved...
Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. Koreserikkad rähkmullad On kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pH KCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud. Muldade kasutussobivus Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha
> Hobumadar-Halljänes-Kärp-Kaljukotkas > Kerahein-Liblikaröövik-Ämblik-Kiivitaja Looniidud ehk alvarid Looniidud ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullakihi paksus on üldjuhul mõne sentimeetri paksune, kuid huumusrikas. Loodus reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega kohati on maapind karstunud. Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Taimkattes domineerivad rohttaimed, hõredalt on ka kadakaid. Loonniitude toiduahelas: Mägiristik - Uruhiir - Kärp - Rebane Kerahein - Rohutirts - Põldlõoke - Lõopistrik Pärandkoosluste hulka kuuluvad 4 niidutüüpi Aruniit - Loonniidud ehk alvarid - Nõmmeniidu - Paluniidud - Pärisaruniidud Lamminiidud Rannikuniidud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
