4. isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse languse ja elupaikade hävimise trended jätkuvad. 5. liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvakondade arvu vältel. 27. Liikide õiguslik kaitse Euroopa tasandil ja Eestis EU CITES, märgalade kaise Ramsari konventsioon, loodus- ja linnudirektiiv. Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv Eestis looduskaitseseadus. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255
programmist ning nende eesmärkidest Eestis ja kogu Euroopas. Andmed pärinevad põhiliselt raamatutest ja veebiportaalidest. Natura 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.(Natura 2000 portaal) Euroopa Liidu kaitsealade võrgustiku Natura 2000 peamiseks ülesandeks on kaista kõiki Euroopa Liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilimine ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus. Vahemeres on välja surnud kõige põhjapoolsem korallriff; meie silme all on hävinud näiteks euroopa naaritsa populisatsioon peaagu kogu leviala ulatuses; paljud inimtegevuse poolt ohustatud liigid on sattunud erinevate riikide punastesse raamatutesse; liikide väljasuremine Euroopas on saavutanud enneolematu hoo; tõsiseks probleemiks on võõrliikide invasioon inimese abiga ja
Pakend taara Prügi ladestamine (lademesse asetamine) prügi ladustamine (lattu panemine) Jäätmed, mida saab kasutada, sõltub jäätmete koostisest jäätmematerjal (vanaraud) loomasööt ehitus- ja täitematerjal Eesti prügilad: 1. kui palju? - kaardistatud 540 prügilat KESKKONNAMÕJU kasvuhoogegaasid osoonikihi hävimine ÕHK hais müra (vältimatu) linnud, putukad, närilised tolm taimestiku hävimine lendpraht, tolm (vältimatu) PINNAS pinnase reostus pinnavee reostumine põhjavee reostus VESI Vee ja õhureostus jäätmekäitlusplatsidel Veereostus jäätmete kogumisel ja säilitamisel TERVIKJÄÄTMEKÄITLUS mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega eemaldada keskkonnast võimalikult palju jäätmeid.
SISUKORD 12.11.2009 SISSEJUHATUS 12.11.2009 Referaadi teemavalik jäi pidama angerja peal, kuna leian, et antud kalaliik võiks laiemale üldsusele tuntud olla et teada saada, mis toimub angerjaga enne, kui ta kulinaarialetile jõuab. Miks on angerjas kallis delikatess? Miks ei saa angerjaliha olla igapäevaseks toidupooliseks inimestel? Miks on looduslikud angerjavarud drastiliselt vähenenud ? Kes tõttab angerjavarusid päästma? Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt. 1.LOODUSLIK ANGERJAS 1.1. ELUKÄIK Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem k...
Lahe välisosa on mere mõju all nii vee soolasus kui ka toitainete sisaldus on sarnane Väinamerega. Lahe idaosassa toovad oma ja arvukate lisajõgede veed Kasari ja Rannamõisa jõgi. Kuna mõlemad jõed läbivad intensiivse põllumajandusega alasid, on vete toitainete sisaldus suur. See on aga pannud veetaimestiku intensiivselt kasvama, mistõttu lahe idaosa eutrofeerub (Miilmets, 1981). Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikurikkamaid piirkondi. Taimestiku rohkuse tingivad siin mitmed ökoloogilised tegurid, eelkõige suhteliselt head valgustingimused, sest laht on madalaveeline, enamus lahest on madalam kui 3 meetrit. Põhjataimestikust on ida poolsemas lahe osas leitud üksikid agariku eksemplare, leidub ka rohevetikat, karedat mändvetikat ning sinivetikate kolooniaid. Siin seal kinnitub põhjale kaelus-penikeelt, mis võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks (Kumari, 1985). Matsalu lahes kasvab ka Eestis haruldane näkirohi (Haberman, 1970)
Kurvitsatest on kevadise läbirände ajal arvukamad tutkas, mudatilder ja kiivitaja. Viimane neist on arvukas ka sügisesel rändeperioodil. Muu seire Matsalu rahvuspargi administratsiooni poolt või koostöös uurimisasutustega teostatavad seireprogrammid: 1. Vee kvaliteet Pinnavee kvaliteeti on uuritud ja andmeid kogutud juba aastakümneid. Andmete põhjal on valminud uurimus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt. 2. Taimestik Rannaniitude taimestiku seiret on tehtud alates 1994. aastast. Saadud teave võimaldab paremini planeerida karjatamist ja karjatuskoormusi. 3. Kalad Matsalu rahvuspargis on uuritud kalastikku väga erinevatest aspektidest Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt. 4. Kahepaiksed Kahepaiksete sigimispaikade inventeerimist on teostatud alates 1994. aastast. Peamiselt on uuritud rannikualasid kuid vaatlusi on teostatud ka Kasari luhal ning Puise, Matsalu ja Kloostri metsades sigivatest kahepaiksetest
puruneda ja väljapääsev veemass hävitada ümbrust." ,,Hüdroelektrijaamad eraldavad erinevaid jõelõike ja sellega takistavad kalade rändeteid. Suuri tammisid peetakse liikide migratsiooni barjäärideks, sest need ohustavad kalade elu- ja sigimispaiku. Mõju on madalam väikestes jõgedes elavatele kaladele, kes on paiksema eluviisiga. Paisude taga kogunevad setted, mis muudavad looduslikku tasakaalu, selle tagajärjel kahaneb veekogus põhjaloomastiku ja taimestiku mitmekesisus. Taimestikule on kahjulik ka vooluhulga ja ringluskiiruse vähenemine. Jõgedelt kaovad kaunid looduslikud kärestikud, kosed ja joad." [2: 26] KOKKUVÕTE hüdroelektrijaamade eluiga on võrdlemisi pikk, turbiinide kaitseks ehitatud filtreerimisseadmed puhastavad vett nii olmeprügist kui ka lammist. Hüdroenergia taastuva energiaallikana on soodsam ning hinna poolest stabiilne. Samas ei saa kõrvale jätta ka negatiivseid mõjusid inimesele ja keskkonnale
- Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine - Looduslike ökosüsteemide kaitse - Maastikukaitse ja hooldus - Loodusmälestiste kaitse - Haruldaste linnu- ja loomaliikide kaitse Looduskaitse pärast II maailmasõda: kõik, mis oli enne II maailmasõda +keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse). Seega on keskkonnakaitse looduskaitse osa. Looduskaitseseaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja
niisutusväljak või pinnasfilter. Kõigil juhtudel jaotatakse reovesi vett filtreerivasse pinnasesse sinna paigutatud augustatud või piludega immutustorustiku kaudu. Reovee puhastamine imbväljakul ja pinnasfiltris põhineb vee aeglasel filtreerimisel läbi pinnasekihi, misjuures vees olevad reoained adsorbeeritakse pinnase poolt. Viimastel aastatel on väikeasulate ja puhkealade reovee bioloogiliseks puhastamiseks rajatud looduslähedasi tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet. Peale eelnevat mehaanilist puhastamist juhitakse reovesi kas madalasse tiiki, kus kasvavad taimed, või taimestikuga täidetud väljale. Vesi voolab paralleelselt maapinnaga, filtreerudes taimejuurte vahelt läbi. Puhastusprotsess on kõige efektiivsem suvel. Eestis on rajatud märgalapuhasti Kuusiku asulasse Rapla maakonnas. 13.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale
16 soostumine - protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses (sademeid rohkem kui aurab) toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. sega- ja lehtmets paras kliima, sademed ja auramine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad /kamarleetmullad- nende viljakus on väiksem/
Jääkaru, muskusveis, morsk, hülged, valgevaal, polaarrebane. Puudub püsiv inimtegevus. Antartika: Taimestik: · Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. · OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. Loomastik: Elu peamiselt vees. · Vaalad, loivalised, veelinnud. · Toituvad planktonist. · Krill (vähiline). Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4 ), sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20% Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Külmakõrbevöönd on lumevaba vaid 1-2 kuud; kuu keskmine õhutemperatuur on positiivne vaid juulis ja augustis; viimane on kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'. Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume või Liduna. Lumikate on õhuke. Mereline kliima põhjustab tihedat pilvisust, sagedaid udusid ja tugevaid tuuli
kõrbete tekke.) 2. EROSIOON Looduslikud Kurnatud Mulla erosiooni saab tegurid(paduvihmad, mulda ja vähendada, kui vooluveed, tuul, muutuvad suured põllumassiivid temperatuuri kõikumine) mullad asendada väiksemate ja inimtegevus. viljatuks. põllulappidega, mis Taimestiku puudumine ja on üksteisest monokultuuride eraldatud looduslike kasvatamine põhjustab kaitseribadega. erosiooni. Oskuslik maaharimine, terass- ribapõllunduse
Solifluktsiooni terrassid kevadel kui pinnas sulab , allpool veel jäätunud , siis suve algul põhjustab mulla ja muu materjali valgumist nõlvalt alla Jäävöönd Ajutised sulaveeloigud ja sulalumi mikrovetikad , seened, bakterid Nunatakid suvel lumevabad , võivad esineda samblad, samblikud ja sohttaimed, putukad, viiksjänes Külmakõrb Lumebava 1-2 kuud ( üle 40) sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5-20 % Tundra Vegetatsiooniperiood 2-3 kuud , sel ajal ööpäevaringne fotosüntees, temp 3-12 0C Sademed 200-300mm /a ja vähem , peamiselt suvevihmana Mullad : toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked Kõdu lagunemine : 100-1000 a Taimestiku kohastumised : pungad maapinna lähedal, maa-alune osa suur, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, karvasus, valdav vegetatiivne
Merevees on peale keedussola veel magneesiumgloriidi, magneesiumsulfaati, kaltsiumsulfaati, kaaliumsulfaati, kaltsiumkarbonaati ja magneesiumbloriidi. Peale nende soolade sisaldab merevesi väikestes hulkades veel strontsium,- räni,- fluori,- liitiumi,- joodi- jt ühendeid. 1000 grammis merevees lahustunud soolade üldhulka nimetatakse soolsuseks, mida väljendatakse promillides. Maailmameres on 1000 grammi merevee kohta 35 grammi soolasid.Läänemere madal soolsus määrab ka taimestiku ning loomastiku koostise meres.Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolsused ehk eurühaliinsed, s. o. ulatuslikke soolsuse muutumisi taluvaid vorme. Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemre põhja- ja idapiirkondades on suureneb üha enam magevee organismide 5. LÄÄNEMERE PÕHJATAIMESTIK Läänemre madalamates ja magetamates osades leidub suhteliselt vähe õistaimi.
5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad
Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur üldkordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavadtäitjad, seire vahetud teostajad Keskkonnaseire allprogrammid õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire Looduskaitse seadus (2004) Eesmärk: · looduse kaitsmine - selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine. · kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine · loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Põhimõtted: · Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega
Teised krbed tekivad ookeanihoovuste mju tttu. Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lhenevad mandritele, tuseb klm vesi pinnale ning hk selle kohal jahtub. See hk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seetttu klmade hoovuste lhedal asuvad rannikualad krbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on krbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist phjust. Esimine on lekarjatamine - koduloomad hvitavad taimestiku ning juurevrgu puudumise tttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub krbeala lhedal, hakkab see krbestuma. Teine phjus on see, et suured niisutusssteemid vivad lhedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub krbeks. Krbete liigid Krbesid liigitatakse pinnakate jrgi. On olemas jrgmised krbete liigid: liivakrb, kivikrb, klibukrb, soolakrb, lssikrb ja savikrb. Enimlevinud on kivikrbed. Nad on tekkinud kunagistest mestikest.
vihmamets ferralliitmuld, ferralisatsioon ehk raua teke, leetumine MULLASTIKU KAITSE Nähtus Iseloomustus Kaitse Erosioon Põhjustavad: vesi, tuul ja Meetmed: metsaribade istutamine, põlde inimtegevus (metsaraie, teede haritakse risti nõlvaga, raskete masinate rajamine), nõlvakalle. mitte kasutamine, tuuletõkked Kõrbestumine Kuivadel aladel Taimestiku istutamine, ülekarjatamise Põhjustavad: metsa mahavõtmine, vältimine, metsade mittemahavõtmine. ülekarjatamine, kuivus (külm hoovus), üleväetamine, Keemiline Põhjustab: umbrohutõrje Keskkonnasõbralikumad mürkkemikaalid, degradatsioon (mürkkemikaalid), üleväetamine, DDT on väääga mürgine. (hävimine) mulla pH langeb alla 5,6 happeline muld, happevihmad, õhu saastamine
ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine. JÄÄTMEPROBLEEMID
Dokumentides on mainitud, et 15. maist 1425. aastast kuni oma surmani oli ta peale John Bavaaria surma Burgundia hertsogi Philippe III Hea õuemaalija ning kammerhärra Lille`is. Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia 1428-1429 Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud 1428.aastal Lissabonis Isabella kätt paluda. Et te lõunamaid tundis, sellest tunnistab lõunamaa taimestiku esinemine Talle kummardamise pildil. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama ning töötama Saksamaale Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. Ta oli abielus Margaretiga ja neil oli kaks last. Ta oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma
Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. 4. Vee saaste 5 Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.
(Nijhuis, Michelle 2012) Vastupidiselt loomadele ei saa taimed asukohta vahetada kui nende looduslik elupaik on hävitatud, see aga suurendab ohtu väljasurra. Taimed on kui ökosüsteemi selgroog ja toiduahele vundament, selle ohtu sattumisel on väga tõsised tagajärjed kõigile. (The extinction crisis 2015) Looduskaitse seaduse (LKS) § 1.1 kohaselt on looduskaitse seaduse eesmärk looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (Looduskaitse seadus... 2004) Alljärgnevalt on tabel 2 välja toodud erinevate liikide arv ja nende protsentuaalne suurus. Tabel 2. Erinevate liikide arvukus. Number Grupp Liikide arv protsent 1. Bakter 85 0.08 2. Seen 23000 21.2 3
kuivalembese taimkattega loodusid.18 Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Leidub ka suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest.19 17 https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_maakond#Kaitstav_loodus 18 https://oigusaktid.tallinn.ee/
kultuuride tärkamist. Külvi tulemusel ergutatakse taaskord esmalt umbrohud kasvama ning seejärel pritsimise tulemusel nad hävitatakse enne kui põhikultuurid jõuavad tärgata või kasvada teatud suuruseni. Taimekaitse kemikaalid, herbitsiidid, on kas kontaktsed- nad toimivad ainult selle taime pinnal, kuhu nad pritsitakse või siis süsteemsed, mis kanduvad edasi praktiliselt tervesse taime kohast, kus kemikaal taimega kokku puutub. Herbitsiide on nii üldhävitavaid, mis surmavad kogu taimestiku kui ka valiva toimega, mis on suunatud kindlatele taimedele. Üldhävitavate herbitsiidide levinuim toimeaine on glüfosaat.[1] 3.2 Putukatõrje Putukaid ilma kemikaalideta väga tõrjuda ei saagi, mahepõllunduses kasutatakse näiteks kahjurite käsitsi ära noppimist taimedelt või külvatakse kultuuridega koos maha näiteks taimi, mille lõhn tõrjub teatud kahjureid või loob sobiva keskkonna kasurite eluks. Valdavalt
5. Looduskaitse konventsioonid (4) 5.1. Ramsari konventsioon · Eesti 1993.a. · Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid, eriti veelindude elupaigad. 5.2. Washingtoni konventsioon · Eesti 1993. a. · Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. 5.3. Berni konventsioon · 1979 .a. Euroopa looduskaitseleping · Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. · Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras. 5.4. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · 1992. a, Rio de Janeiros · Eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel
Kogudes piisavalt andmeid ka teiste läheduses leiduvate puuliikide ja võimalusel ka ilmavaatlusandmete kohta saadakse ülevaate sel alal aastaid tagasi esinenud tingimustest. Peale dendrokronoloogia on ka teisi bioloogilisi meetodeid mille abil saab kliimaminevikku uurida - nende hulka kuuluvad õietolmu, fossiilide, korallide ja surnud organismide jäänuste analüüsimine. Veekogude settekihid sisaldavad informatsiooni mineviku metsakatte ja muu taimestiku kohta. Settekihtide proovide analüüs annab teadlastele informatsiooni seda ala enne katnud elustiku ning kliima kohta. Settekihtides olev õietolm viitab selgelt seal kasvanud taimedele. Ka korallide analüüsimine annab ookeanides valitsenud temperatuurimuutuste kohta infot, sest korallid kasvavad väga aeglaselt ning on eriti tundlikud temperatuurikõikumistele. Korallide analüüsimisel on võimalik kindlaks teha ka sademete hulk, sest soolsuse vähenemine viitab suurematele sademetele.
*Keskkonnatingimustes nähakse konkurentsipiirangut. *Viimastel aastatel on saavutatud edu keskkonna integreerimisel teistesse poliitikatesse. *Sellele aitasid kaasa ka spetsiaalsed suunatud programmid ja direktiivid. *Alates 1970-ndatest aastatest on ühist keskkonnapoliitikat silmas pidades vastu võetud üle 200 direktiivi, määruse ja muu õigusakti. *Peamised reguleerimist vajavad valdkonnad on olnud: _ veekeskkonnakaitse; _ loomastiku- ja taimestiku kaitse; _ mürareostus; _ jäätmekorraldus; _ kemikaalikäitlemine ja ohutus; _ välisõhu reostuse piiramine. *Ajajooksul on arusaam keskkonnaprobleemide põhjustest muutunud. *Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis. *Ühtses Euroopa aktis on sõnastatud selgelt printsiibid, mida Euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on:
(salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 460-st Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired). Peruust on metsadega kaetud 56% ehk 72 miljonit hektarit. Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 (16%) endeemsed. 2.2 Looduskaitse 21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks aktiivseid meetmeid rakendatud. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021. aastaks loodetakse metsade hävimise nullmäärani jõuda. 3
Samuti on positiivne heitveega keskkonda jõudva reostuse ja ka kõigi põhiliste õhusaasteainete atmosfääri paisatud koguste vähenemine . 4.2 Eesti looduse liigilise mitmekesisuse säilitamine läbi põllumajanduse Viimasel kümnendil on taas suurenenud traditsiooniliste maaharimisvõtete osatähtsus põllumajanduses, kus on omavahel ühendatud keskkonnahoid ja põllumajanduslik tegevus ning taimestiku ja loomastiku mitmekesisuse säilitamine. Näiteks on poollooduslikke pärandkooslusi hakatud riigi ja EL toetusel laialdasemalt taastama ja karjatamiseks kasutusele võtma. Kui pärandkoosluste harimisel ühendatakse keskkonnahoid majandustegevusega, siis loodusobjektide kaitsel keskendutakse otseselt liikide ja ökosüsteemide säilitamisele. Kaitstavate loodusobjektide pindala kolmekordistumist kümne aastaga saab pidada Eesti panuseks elurikkuse kaitsmisel ja säilitamisel . KOKKUVÕTE
Jõe valgala on lehvikukujuline ning asub Siluri ja Ordoviitsiumi paasaluspõhjal. Jõesängi laius keskjooksul on 10-45 m ja alamjooksul 10-400 m ning jõesängi sügavus keskjooksul 0,5-4,5 m ja alamjooksul 0,3-12,0 m. Kõige laiem ja sügavam on jõgi 1,5 km kaugusel suudmest, Linnamäe veehoidlas. Jõeoru laius on keskjooksul 200-800 m ja alamjooksul 50-1500 m ja jõeoru sügavus keskjooksul 2-7 m ja alamjooksul 3-40 m. Taimestik. Taimestiku liigirikkus, hulk ja koosseis jõeosades erineb oluliselt. Kümnes uurimislõigus leiti kokku 32 liiki soontaimi. Ühes uurimislõigus varieerus soontaimeliikide arv vahemikus 5-15 ja soontaimede katvus alla 10% kuni 60%. Soontaimedest on jões sagedaim ja ohtraim liik järvkaisel. Levinud on ka harilik konnarohi, harilik kuuskhein, ussilill, kollane vesikupp, pilliroog jt. Paese põhjaga lõigus Jägala joast alamal kasvab soontaimi väga vähe, sest puuduvad sobivad paigad juurdumiseks
Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt h...
kasvukohtade säilitamiseks. - Püsielupaiku on Eesti kokku ligi 1500. Näiteks: Viljandimaal võeti kaitse alla neli uut väike-konnakotka püsielupaika kogupindalaga 78,64 hektarit ning need asuvad Jäleveres, Koksveres, Paaksimas ja Õisus. Hoiuala - Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. - Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. - Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. - Hoiualasid on Eestis kokku 325. Näiteks Sõmeri hoiuala, Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Saulepi ja Matsi külas, hoiab Põhja-Pärnumaale iseloomulikku rannikumaastikku:
Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid Tartu Sisukord 1. .Metsavarud........................................................................................................ 2. .Metsa inventeerimine........................................................................ 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007................................ 8. Kokkuvõte........................................................ Kasutatud kirjandus...........
jätkusuutlikult kasvada(areneda) ning võivad hävida samuti ning taas kaduda liikide nimestikust. Lisaks on sõltuvuses kindlatest taimeliikidest ka kindlad loomaliigid, kui need taimed kaovad, siis kaovad ka loomad. Aafrika kõrbestumise põhjusteks on kliimategurid, liigintensiivne inimtegevus, millega ületatakse pinnase bioloogiline kandevõime. Antropogeenset kõrbestumist põhjustavad ebasobivad maaharimisviisd, liigkarjatamine, vihmametsade lageraie, mis kõik tekitavad taimestiku hävimist ja erosiooni, mille tõttu orgaanikat sisaldav horisont uhutakse ära. Kõrbestumine saab tihti alguse servaaladel, kus kasvavaid põõsaid kasutatakse kütteks.
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad 1. Lkb mõiste ja eesmärgid - Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsi...
kiired (varisemine, libisemine) Väga aeglased (voolamine - solifluktsioon, nihkumine - defluktsioon) Maalihet soodustavad kivimikihtide kallakus, tihedamate setete (deformeerunud, vett mitteläbilaskvad - savi) lamamine vähem tihedate setete all (monoliitsed, liiv) Maalihet põhjustavad: erosioon, paduvihmad ja kiire lume sulamine, põhjavee taseme tõus, kiire vee taseme alanemine (jões), rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked, maavärinad, inimtegevus( kaevamine, lõhkamine), taimestiku hävimine. Eestis - savi- ja aleuriidipinnased, eriti lihkeohtlikud Pinnase massi suurendavad ka nõlvale rajatud ehitised. Võivad nõlvakallet oluliselt muuta. Eestis põhiliselt jõe kaldad, põrnu (3x), vääna, keila jõe. Pärnus kuna savised pinnad. Ka liivased pinnad kui pärjad väiksemas ulatuses. Maalihet ennetada odavam kui likvideerida Maauhe looduslikult harva, linnades tihti kui lumesulamise veed uhuvad torustike
Norga häirimise korral (jäätmaad, roostikud) kujuneb sageli üks või mõned dominantsed liigid, kelle kõrval teised liigid ei suuda kasvada ja mitmekesisus on madal. Mitmekesisteks kujunevad sageli kooslused, kus häirimine on keskmine. Näiteks niidetaval või karjatataval rohumaal hoiavad inimene või kariloomad taimede omavahelise konkurentsi madala. Need kooslused on seetõttu liigirikkad, sageli liigirikkamad kui sama piirkonna looduslikud kooslused (vähemalt taimestiku poolest). 93. Häiritus kui mitmekesisust mõjutav tegur? Elupaiga häiritus Tugeva häirimise korral (näiteks ülekarjatatav karjamaa) ei suuda paljud liigid elupaigas vastu pidada ja mitmekesisus on madal. Nõrga häirimise korral (jäätmaad, roostikud) kujuneb sageli üks või mõned dominantsed liigid, kelle kõrval teised liigid ei suuda kasvada ja mitmekesisus on madal. Mitmekesisteks kujunevad sageli kooslused, kus häirimine on keskmine. Näiteks
6 [] PUHATU KAITSEALANA Puhatu looduskaitseala kogu pindala on 12320ha, sellest 70% on soostik. Kaitseala loodi 1999. aastal. Puhatu kaitseala eellaseks olid aga juba 1967. aastal moodustatud Poroni jõe ürgoru taimestiku-loomastiku kaitseala ning 1990. aastal moodustaud Permiküla taimestiku mikrokaitseala. Kaitseala südamiku moodustab Puhatu lagesoo. Teadaolevalt on Puhatu looduskaitsealal I kategooria kaitstavate loomaliikide osakaal suurem kui kusagil mujal Eestis (60 80% kõigist liikidest). [], [] Kaitsealal on 21 kaitsealust taimeliiki, lisaks leidub seal mitmeid erinevaid kaitse all olevaid linnu ja loomaliike. [] Puhatu looduskaitsealal on 3 looduslikku vooluveekogu: Puhatu oja, Poruni jõgi ja Pahasenja ehk Manni oja
tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/silur.html). Maavarade poolest oli siluri ajastu suhteliselt vaene. Kujunes ehitusmaterjale (lubjakivi, dolomitiiti, tuffi), vase-ja rauamaardlaid, naftat ja kivisoola. Eestist leiduvad siluri
madalikud, mägise piirkonna taimestik ja põõsa alad, sood ja rannikud. Seal on umbes 28000 liiki õistaimed Indoneesias, mis koosneb 2500 erinevad orhideed, 6000 traditsioonilisi ravimtaimi kasutatakse Jamu. 122 liigi bambusest, üle 350 liigi rotangist ja 400 liiki Dipterocarpus, Sealhulgas eebenipuu, sandlipuu ja tiikpuu. Indoneesia on koduks ka mõned ebatavaline liigid mt. nagu lihasööjad taimed. Sealne taimestik on lopsakas ja rikas troopiliste liikide poolest. Riigi taimestiku ja loomastiku hulgas on esindatud nii Aasia kui ka Austraalia päritolu liigid, sest see asub kahe mandri vahel. Vulkaanide tõttu on Indoneesias viljakad mullad. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) riigi maismaa pindalast. Lisaks metsadele on Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 kilomeetri pikkune rannajoon ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala, kus on väga laialdaselt levinud mangroovid ja
- Neutralism 1) koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 2) evolutsiooniteooria, mille järgi looduslik valik toimub molekulaarsel tasandil üksnes kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. 18 3. KESKKONNASEISUND Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse. Kriteerium: Osata kirjeldada Eesti üldist keskkonnaseisundit (vesi, õhk, muld, taimed, loomad), osata tuua välja põhilised probleemid kohalikul ja globaalsel tasandil. Osata analüüsida keskkonnaprobleemide üldisi põhjus-tagajärg- leevendus seoseid. ATMOSFÄÄRI KAITSE Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase
Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Taimkatte ajalugu Eestis? Palünoloogiline meetod? - Biostratigraafiameetodeist tuntuimon palünoloogia, mis põhinebõietolmuanalüüsil, kasutabmuidtaimseid mikrojäänuseid(õhulõhesid, karvu) või setetessäilinud organismirühmi (rohe-jaränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilisemeetodigaon saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustus euurijad. Metsatüüpide iseloomustus Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või paemurenemisel tekkinud rähal. Põuaajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinneon hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest jakaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt
(see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. (E-õpe. Metsade hävimine. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/metsade_hvimine.html (2012, 3 veebruar).) 2.8. Kõrbestumine Kogu maakera pindalast (510 milj. km2) praegu põldude all 11% ja karjamaade all 10%. Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima 16 muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa
parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel toituvad ka pardid, kajakad, haned ja mitmed röövlinnud ning värvulised. Soodes otsivad toitu ka põdrad, hirved, metskitsed ja marju otsivad karud (1.). Abiootilised tegurid Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik. Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi. Suvekuude jooksul soojendab päike sood üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad hoopis jahedamasse keskkonda. Juurestike alaosas ei tõuse temperatuur suvel kõrgemale kui 16 17 °
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks .....................................................................................
eelmise aasta kõrred jäetakse alles, uus seeme külvatakse põllupinda veetud madalatesse nõgudesse. 3. Mulla kaitsmise võimalused hekid, puudeistutamine metsakaitseribad- tuuletõkked terrasspõllud, kündmine risti nõlvaga Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad Niisutusvesi ( eriti jõevesi) toob kaasa põhjavee taseme tõusu ja auramise toimel liiguvad maapinnale ka vees lahustunud soolad (NA2CO3, NA2SO4, NACL, CASO4) . Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. LOETAKSE KA ÜHEKS KÕRBESTUMISE PÕHJUSEKS Levik: KÕRBEALAD ( nt. Pakistan)
koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, jakeedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Gaasi kasutamine inimese kohta Õli kasutamine Metsandus Metsa on riigis 11,5% (2010) Metsa olemasolu takistavad: Sahara kõrb ja Atlase mäestk. Metsa osakaal väheneb aastas 0,08% Marokos leidub valdavalt Vahemerelist taimestiku ja kuivalembelist põõsastiku. Vahemerelises kliimas kasvavad pigem lehtpuud.Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander. Riigi põhjaosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad ja riigi keskel on kõrbemullad. Pruunmullad, huumuse horisont suhteliselt paks. Küllaltki viljakad mullad. Veekogud
Põhjavete hulka kuuluvad kindlasti veed, mis on allpool maapinda, kuid siin on üks väikene aga. Maapinnast alates on harilikult tegemist mullaga. Mullas on mullavesi. Allapoole minnes võib olla tükk tühja maad enne kui ilmneb esimene tõeline põhjavee kiht mida nimetatakse pinnaseveeks. Seda tükki tühja maad nimetatakse aeratsioonivööks. Aeratsioonivöö kaudu toimib põhjavee toitumine ehk infiltratsioon. Sademed jaotuvad kolmeks: 1. Auruvad atmosfääri tagasi ja tarbitakse taimestiku poolt 2. Jooksevad pinnavette 3. Infiltreeruvad põhjavette Aeratsioonivöös pesitseb veel üks liik vett. Tegemist on ülaveega, mis asetseb lokaalsel veerpidemel. Aeratsioonivöös esineb vesi auruna, mille molekulid võivad olla pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk arteesiavee
kontuure igas oma loomefaasis. Suurepärane näide tema meisterlikust kontuuri kasutamise oskusest on 1888. aastast pärinev maal ,,Tantsusaal Arles'is", kontuuride ja tasapindade paeluv eksperiment, mis muuhulgas kujutab endast Bernard'i ja Gauguini kunstiliste katsetuste sünteesi. Sinivioletsel pintslijoonistusel ,,Vana viinapuuaed" viib van Gogh maalimisvõimalused äärmuseni. Ta paigutab suletud kontuurid avatud kontuuride taha nii, et ülesehituse tasakaal ja taimestiku dünaamiline liikumine ühinevad ülimalt elusaks lineaarseks pildiks. 9 PÄEVALILLED Päevalilled saavutasid 19. sajandi lõpul lõikelilledena suure populaarsuse. Nad sümboliseerisid elurõõmu ja idealismi ning neid kasutati palju ka maalikunstis. Van Gogh võis päevalilleteemaliste maalidega tutvuda juba Antwerpenis, mil ta uuris flaami barokkkunsti. Ta maalis ainuüksi 1888
Linnud, putukad, närilised − Kuidas Eestis lood? Lendpraht, tolm prügila • Töötlemata prügi ladestamine on lõpetatud mõnel maal. Plahvatus- ja tuleoht • Tulevikus: kas seda või toda tüüpi prügi sobib minu prügilasse? Taimestiku hävimine Pinnase reostumine Pinnas Pinnavee reostumine Põhjeveereostus Vesi 100 10 1 0,1 km 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
