edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Punane raamat: Raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Äärmiselt ohutatuna on välja toodud järvekaur, merivart, must-karksaba ja tuttlõoke. Tähtsamad rahvusvahelised konventsioonid: 1. CITES e. Washingtoni konventsioon- loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 2. Ramsari- rahvusvahline märgalade kaitse 3. Berni- Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. 4. Rio de Janeiro- bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude...
eraldub vähem keskkonnaohtlikke aineid võrreldes tavalise diislikütusega[4]. Taimed on ka värvainete, vaha, kummi ja vaigu allikaks. Puuvilla ja lina kasutatakse tekstiilitööstuses. Väga paljud ravimid tulenevad taimedest. Üks selline on näiteks aspiriin. Ma arvan, et taimsed saadused muudavad inimkonna elu paremaks, kuid neid kasutades peab olema säästlik ning tagama nende taastuvuse. Ma arvan, et taimekasvatuse olulisus inimkonnale on ilmselge. Kuigi taimestiku püsimine mõnes paigas sõltub tihti inimesest, on inimene ise taimedest rohkem sõltuv, kui ta seda esialgu arvatagi oskab. Toiduahela esimese lülina on taimed iga organismi jaoks vajalikud. Üks organismide jaoks vajalikeim ühend, hapnik, on peamiselt sünteesitud taimede poolt. Ning paljud taimesaadused muudavad inimkonna elu lihtsamaks ja paremaks. Viited 1) http://en.wikipedia.org/wiki/Arable_land 2) http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/463/5.%20FOTOS
ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. LITOSFÄÄR: maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa
Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases.
Kõrgused kuni 20 m üle merepinna. Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra! Läänemere rannikualade tõus ja mõõn on VÄHEMÄRGATAVAD, 3 cm. Soomes on graniitrannik, Lätis on levinud pikad liivarannad. Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast! Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aasate tagusesse aega! Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust! Kasari jõgi toob aasta jooksul tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud! Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt. Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled!
aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadusd. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Aeg: muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Inimfaktor:+keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine;-erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Tundra:Karmi kliima ja vähe taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad-gleimullad. Gleistumine ja turvastamine. Okasmets;Jahe niiske kliima. Arenevad keerulise ehitusega mullad. Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.Sooldnunud mullad on lihtsa ülesehitusega.Vihmamets:Kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist
Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning keskkonnakasutuse säilimiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (Alam- Pedja, Aidu, Võtikvere) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, uurimiseks, kaitsmiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks. Hoiuala moodustatakse loomastiku, taimestiku, seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see pole tagatud muul viisil. Programmid:Pandivere veekaitseala,Nitraaditundlik ala Rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi konentsioon 1974; Ramsari konventsioon 1975 ; Washgintoni konventsioon 1975;Bioloogilise mitmekesisuse koventsioon 1992; 6. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvatade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise
Uus-Guinea Tiina-Maria Tali 8a klass Geograafiline asend Asukoht Austraaliast põhjas asuv saar Koordinaadid 5° S, 142° E Pindala 786 000 km² Maailma saarte seas pindalalt: 2 Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. Ta hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänest piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia. Riigihümn O arise all you sons of this land Pealinn Port Moresby Pindala 462 840 km² http://et.wikipedia.org/wiki/Paapua_Uus-Guinea Indoneesia Indoneesia Riigihümn Indonesia Riigihümn Indonesia Raya Raya Pealinn Jakarta Pealinn Jakarta Pindala 1 904 Pindala 569 569 1 904 ...
oluline arendada meetoode, mis ei sisaldaks kemikaalide kasutamist. Mitte keemiliste umbrohutõrjevahendite rakendamise taktikad Maaharimise süsteemi põhiküsimus on maksimeerida umbrohutõrje taktikaid, mida saaks efektiivselt ja paindlikult rakendada ning mis sobiksid paljude erinevate tingimustega. Rakendamise süsteem hõlmab taktikaid, mis nii öelda manipuleerivad pinnasega ja taimestiku ruumilise planeeringuga. Üldiselt liigitatakse need taktikad kolmeks: paljas (bare - eemaldatakse kõik umbrohi), multš (mulch-lubab vähest mulla häirimist), mitte maaharimine (no till - ei luba mulla häirimist). Mitte maaharimine (no-till) Eesmärk on säilitada umbrohuseeme mulla ning säilitada kiskjate (hiired, põrnikad ja linnud) populatsioon ja elupaik põllul. Kiskjate mõju umbrohuvähendamisele ei ole täpselt teada
inimtegevuse käigus. · Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. 2. Taimkatte ajalugu Eestis? Palünoloogiline meetod? Taimkatte ja taimestiku kaitse üheks olulisemaks tegutsemisjuhendiks on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis kirjutati alla Rio de Janeiros 1992 ning mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal. Konventsiooniga tähtsustati vajadus säilitada eluslooduse mitmekesisus selle kõigil tasemetel. Bioloogiline mitmekesisus tähendab erinevate elusorganismide rohkust maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes
ning õhus on ka tolmu osakesi, kuhu veeauru piisad saavad kinnituda, siis sajab veeaur vihmana maha. Seepärast ongi vihm kergelt happeline, sest õhus on CO2-te ja see seostub veega ning tekib kergelt lagunev nõrk hape süsihape. Maapinnale sadanud vihm liigub läbi mullakihtide, kus ta filteeritakse ja suur osa ka kasutatakse ära taimestiku poolt. Vihmavesi jõuab lõpuks põhjavette, kust ta jõuab nii meie veeklaasi kui ka veekogudesse. Pinnavesi suuremate sadude ajal moodustab kas ise või jõuab pinnaveekogudesse. Ja soodsatel tingimustel algab antud protsess taas otsast peale. · Mürkide (kloororgaanilised ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid, taimekaitsevahendite jäägid) liikumine ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees,
Seire tasandid: Riiklik, kohalik omavalitsus, ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: Üldkoordinaator (Keskkonnakaitseministeerium), seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. LOODUSKAITSESEADUS (2004) Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; (3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: (1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega
Rohtla on rohumaa, kus sademete hulk jääb üldjuhul alla 400 mm. Stepp on kuivalembeline rohtla Venemaal. Pusta on Ungaris, veidi niiskem. Preeria on rohtla Põhja-Ameerikas, suhteliselt kuiv. Pampa on rohtla Lõuna-Ameerikas, väga kõrge rohuga. Veld on rohtla Aafrikas. Uhtorg on erosiooni tõttu tekkinud järskude veergudega org. Ekib, kui on tugevad vihmasajud, pehme pinnas ja taimestik on kidur. Tekkele aitab kaasa inimene hävitab taimestiku ja rajab põllu. Suured loomakarjad sõtkuvad katki rohukamarad. Nomaadid on rändrahvad Aasias, kes liiguvad ühest kohast teise koos karjadega. Kauboid on karjused Ameerikas (preerias). Gautsod on ratsakarjused Argentiinas. 40. - 60. laiuskraadidel põhjapoolkeral Euraasia lääneosas, Ida-Aasias, Põhja-Ameerika idaosas, Ida-Hiinas; Pruun- ja leetmullad segametsades; pruunmullad lehtmetsades; paks huumushorisont; sügisel
resistentsus tekkida väga lühikese ajaga – Paljud putukaliigid on resistentsed mitmele mürgile. – Paljud umbrohud on muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele Liiga intensiivne karjatamine mõjutab taimekoosluse toitainetsüklit ja see viib enamasti mullaviljakuse languseni. Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku koosseis. Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus faunas ja näriliste hulgas. Kui pinnast kaitsev taimkate on hävitatud, hakkab tuul liivasid liigutama, tekib erosioon. Igal aastal muutub hulgaliselt põllumajanduslikku maad kõrbeks just ülekarjatamise tõttu. Kariloomade arvukus on tohutult suurenenud, kuid karjamaade pindala aina väheneb. http://www.hardrainproject.com/hrpl?n=4507 http://www.rolexawards.com/en/the-laureates/claudiafeh-the-project.jsp
). NISU 1000 kg Närilised 100 kg Kullilised 10 kg 23. Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid? (4) * kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) * püsielupaigad * kaitstavad liigid ja kivimid * kaitstavad üksikobjektid 24. Looduskaitseseaduse eesmärk. 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 25. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. (5) Maastikukaitsealad Looduskaitsealad Rahvuspargid Ainja Akste Lahemaa
vajaminevat summat. Tõenäoliselt ei jätku poliitikuil piisavalt julgust algatamaks radikaalseid reforme, kuna nii suuri rohelisi probleeme Eestil ei ole. Lisaks energeetikale tekitab rohelistele palju meelehärmi olukord puidu ja paberitööstuses. Laialdane metsaraie hävitab hulgaliselt ökosüsteeme ja tekitab kohalikele majanduslikku kahju. Eriti tõsine on olukord vihmametsades, sest sealsed mullad langevad taimestiku kaitseta kergesti ohvriks kõrbestumist põhjustavale erosioonile Need probleemid jäävad tihti tähelepanuta, kuna arengumaades kasvavad vihmametsad asuvad kallist puitu tarbivast heaoluriigist kaugel. Sageli aga lihtsalt ei soovita majanduslikust kasust pelgalt rohelise mõtteviisi nimel loobuda. Ärimehed peaksid endale teadvustama, et selline tegevus hävitab nende oma elukeskkonda, mida enam raha eest tagasi osta ei saa. Keskkonnasäästlikul mõtteviisil on ka omad ohud
candida, Epipactis palustris, Listera ovata, Platanthera bifolia. (Keskkonnaekspertiis, 1998) Parika looduskaitseala kaitseeesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, mille hulka kuuluvad ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirdesoo ja rabametsade (91D0*), vanade loodusmetsade (9010*), siirde ja õõtsiksoode (7140), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) ning soostuvate ja soo lehtmetsade (9080) kaitse Kasutatud kirjandus 1. http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing? query=aimla+looduskeskus&src=web 2
Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine muudavad mulla vaesemaks ja soodustavad tuuleerosiooni. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Tekkepõhjused: Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid. Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel. Kõrbestumise peamine põhjus on maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad
kosmoseuuringutega seotud helkivate öö- ja pärlmutterpilvede patrullvaatlustele. Aastatel 196785 talvitudes tegid neid ka Reino Eller, Rein Randmets, Andres Tarand, Jaan Ojaste, Jaak Lembra, Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate aeroloogidena talvitusid Antarktises veel Rein Männik ning Aleksei Dorogotovtsev ja Sulo Kolje. Jüri Martin uuris 197172 suvel samblikke ja samblaid, kirjeldas makroskoopilise taimestiku poolusepoolset levikupiiri Ida-Antarktises ja dateeris maailma pikima Lamberti liustiku moreene. Tema käigu tõttu sai rikkamaks ka Tallinna botaanikaaia herbaarium. Enim on eestlastest Antarktikas oma uurimistöid teinud järvede uurija Enn Kaup, kes on ka aktiivne Eesti Antarktika-uurimisjaama rajamise eestvedaja. Ta uuris 1976. aastal Antarktise järvi ning mõõtis erakordsete omadustega Untersee mägijärve vee läbipaistvuseks 77 meetrit, mis oli suurim Maa
Viidi mangustid, et need vähendaksid rotte, kuid hakkasid samuti hävitama kohalikke linde, konni ja roomajaid. Vaikse ookeani saartel on jäädavalt kadunud 2000 linnuliiki s.o. 15% linnuliikidest üldse. Austraalia on kannatanud võõrliikide sissetoomise tõttu kõige enam. 1840. 1880.a. tõid eurooplased üle 50 selgroogse liigi: sead kassid, rebased jt. Kahjum ulatus üle 600 miljoni dollari. Küülikud toodi 18.saj. lõpul, 1910.a.-ks olid nad levinud pea kõikjale, hävitades taimestiku. (püssid, viirused, küülikuaed ja ei aita) 40% väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest. Võõrliike võib elupaikade hävitamise järel pidada teiseks kõige olulisemaks bioloogilise mitmekesisuse kadumisele viivaks teguriks kogu maailmas. Ohud, mida võõrliigid toovad: - hävitavad kohalikke. - muudavad kohalikke toiduahelaid - võivad olla mürgised kohalikele liikidele - toovad uusi haigusi - on patogeenide ja parasiitide kandjaks
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad,
Veenuse kujukesed-rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefuguurid. Kunsti teke näitab inimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet- Põhjapoolsete alade ning Ameerika asustamine Umbes 15 000-12 000 a. tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsete liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Mitmed jääaegsed suurimetajad)mammutid, arkt. ninasatvikud). Merevee tase tõusis tänu mandrijäää sulamisele. Koos taimestiku ja loomastikuga rändasid ka inimesed põhja poole. Põhja Euroopa ja Eesti said esimest korda inimasustuse. Asustati ka Siberi ala, arvatakse, et u 15 000 a. tagasi rändasid inimesed sealt ka Ameeriksse. Inimasutuse levik erineva kliima ja looduslike oludega piirkondades tõi kaasa suure spetsialiseerumise. skandinaavias ja Läänemere ümbruses muutusid oluliseks elatusallikaks kalastus ja mereloomade kõttimine. Teisal peeti rohkem tähelepanu suurulukite küttimisele.
vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad – nagu ka nende sugulased – taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. (1) Maismaalooma jahtimisel kasutavad jääkarud taimestiku ja tuule varju, et saagile võimalikult lähedale saada. (2) 3 3. Välimus Jääkaru karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karu kõrgus kummargilasendis on ligikaudu 1,5 meetrit ja püstiasendis võib see ulatuda 3,3 meetrini. Emalooma kaal on vahemikus 175-300 kilogrammi, isasloom võib olla kaks korda raskem- kuni 650 kilogrammi
Lagundajad sünteesivad orgaanilisest ainest anorgaanilist ainet, mida omakorda kasutavad tootjad orgaanilise aine sünteesimiseks. Igas toiduahela lülis kaob umbes 90% energiast. Nool näitab aine ja energia liikumise suunda. 4. Ökosüsteemide tasakaal (ökosüsteemide terviklikkus), selle muutumise põhjused ja tagajärjed Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Näiteks kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. Taimestiku rohkus põhjustab rohusööjate arvu suurenemise, mis aga omakorda põhjustab kiskjate arvu suurenemise. Kui tootjaid (taimi) jääb vähemaks, siis on taimetoitlastel vähem toitu ja ka kiskjate toit jääb kesisemaks. Ökosüsteemi võib mõjutada ka looduskatastroof, nt mõni liik sureb välja ning see mõjutab teiste liikide toitumist. Mõjutada võib ka inimtegevus nt küttimine. 5. Ökoloogiline püramiid (troofilised tasemed ja püramiidireegel)
peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Selle tõttu hävitatakse samuti palju metsa ja metsaloomade kodud hävivad. Ebaseaduslikule metsaraiele tuleks suurt tähelepanu pöörata, vähendada seda nii palju kui võimalik ja karistada vargaid karmilt. 3) metsa tulekahjud - Metsatulekahju ehk metsapõlemine on tulekahju liik, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel. Metsatulekahjude tekkepõhjused on jaotatud kahte suurde rühma: otseselt või kaudselt inimtegevusest põhjustatud metsatulekahjud ja inimtegevusest sõltumatud metsatulekahjud (äike, isasüttimine). Peamised tekkepõhjused: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel; suitsetamine; lõkete tegemine; kuritahtlikkus; veduri sädemed; kulu põletamine; äike; isesüttimine
loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge, Ledebouri õpilane, töötas siin 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aia silmnähtav areng, ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küündis taksonite arv aias kümne tuhandeni.
Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid suured kummipuud ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid, ja erivärviliste õitega põõsad. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bayks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabusid Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva Sydney kohal rajati esimesed asulad. 1811. aastal trükiti Pariisis esimest korda täielik Austraalia kaart, mille oli koostanud Louis de Freycinet(17791842), prantsuse meremees ja maadeavastaja. Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest Põhja-Ameerika kolooniate kaotamise tõttu. Umbes
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
reprodutseeritavate järglaste arvu, selle modelleerimisel on võimalik ennustada taimede karakteristikuid piki reproduktiivsuse gradienti. Taimede kasvukoht on tavaliselt jagunenud lähedaste liikide vahel, millel on erinevad tunnused. Keskkonnategurid on taimede kasvu stressifaktorid: temperatuur, vesi, toitained. Kui nende väärtus on taimede taluvuse piiril või väljaspool seda, siis taim kahjustub või sureb. 38. Taimestiku funktsionaalsed grupid ja selle aluseks olevad kriteeriumid. Morfotüüp. Füsiotüüp. Füsiomorfotüüp. Funktsionaalsete gruppide ruumiline määratlus taimekooslustes. Funktsionaalseteks rühmadeks - omavolilised liikide kogumid, milles liigid on klassifitseeritud sarnasuse kriteeriumi alusel. Igasugune klassifitseerimine sõltub klassifitseerijast, erinevate klassifitseerijate rühmitused ei kattu.
kõik rabakiilid ei ela sugugi mitte ainult rabas. Rabajärvede ümber võib suvi läbi näha lendamas erisuguseid kiile: väikseid saledaid kõrsikuid ja liidrikuid, silmatorkavalt suuri ja kiireid tondihobusid, metalselt läikivaid rohelisi hiilge- ja läikkiile ning tagasihoidlikumaid loigu- ja rabakiile. Rabakiilid on kiililiste seas keskmist kasvu. Kiilide kohta on neil üsna lühike tagakeha (2127 mm), kuid laiad ja pikad tiivad (siruulatus 5066 mm). Nad lendavad madalal taimestiku kohal, peatudes tihti väljaulatuvatel taimeosadel. Eemalt vaadates on nad väikesed, mustad, suurte tumepruunide silmadega. Lähemal vaatlusel võib märgata iseloomulikke tunnuseid, mille järgi neid teistest kiilidest eristada: tumepruunid läbipaistmatud laigud tagatiibade alusel kehapoolses 8 osas ning valge laup ehk nägu (kreeka keeles leuco valge, rhinos nina, siit ka ladinakeelne
aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. · Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained, nim sialliitseks. Kuna kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainule alumiiniumirohke boksiit, nimetatakse seda alliitseks. Ilmastik, eelkõige sademed ja temperatuur, mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid. Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemiselvabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Inimtegevus. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm,
Kodumaised ja haruldased looma- ja taimeliigid metsas – Kreeka Taimestik Kreeka asub Balkani poolsaare lõunaosas ja riigi kogupindala on 131 957 km2. Kreekas kasvab looduslikult ligikaudu 6 900 liiki ja alamliiki soontaimi. Endeemilisi liike ja alamliike on Kreekas üle 1 300. Endeemilised liigid esinevad ainult teatud piirkonnas ja neid ei leidu kusagil mujal ei Balkani poolsaarel ega kogu maailmas. Taimestik on rikkalik tänu paljudele teguritele, millest kõige tähtsamad on: - Vanema taimestiku hulgas on palju tertsiaarajastu liike, mis on üle elanud kvaternaari jääajad. - Maamassiivide, saarte, mäeahelike jne isoleeritus, tulenevalt Vahemere merepinna ja ulatuse muutustest. - Teiste taimestike, eriti Kesk-Euroopa, Anatoolia ja Pontose taimestiku lähedus. - Inimese ja koduloomade mõju hävitab ning muudab loodusliku taimkatet. 5 Loomastik
Kogu aasta vältel puhuvad Sveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu. Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), EesAlpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Zürich Sion Lugano (Sveitsi kiltmaa) (Alpid) (Alpidest lõunas) Taimed Metsad Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks
Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas
Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihendusega ja vesi on liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiremini. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Sügavaim koht u. 11km. Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ulatub 1000-1200 km-ni. Õhk on kõige liikuvam, lahustudes vees, tungides mulla vahele ja kivimite lõhedesse. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine. Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja
ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt Viitna Pikkjärv Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. Lahemaa sood Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Viru raba Laukasoo Taimkate Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Enamus metsi on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja
Nimetatud seadused kaotasid uue Looduskaitseseaduse vastu võtmise kehtivuse. Samuti säilitati uues seaduses senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis olid ennast praktikas õigustanud. Mõningaid muudatused tulenesid Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide ülevõtmise vajadusest. 1. Uus looduskaitseseadus Looduskaitse põhimõtteks on looduse kaitsmine looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega 1 ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike
otsuseid langetada 3. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; 4. Keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes Looduskaitse eesmärk on:1) looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib Looduskaitseseadus Kaitstavad loodusobjektid on Looduskaitseseaduse järgi:1) kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark,
Siberi ehk pruun lemming elab Alaskas. Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud. Lemmingute arv sõltub saadaolevast söögist ja ilmast. Kui lumi nende peakohal sulama hakkab, peavad lemmingud välja sööki otsima tulema. Taimestiku nappus hoiab nende arvukuse madalal. Mõnikord söövad nad mürgiseid taimi ja muutuvad agressiivseteks, rünnates isegi suuremaid loomi. Paljude polaarloomade elutsükkel sõltub sellest pisikesest närilisest.
3. Selgita mõisted. Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Laguunrannik- maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on s...
mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik). · Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas-karukell ja mets- vareskold. · Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel ja suur käopõll. Kaitsealuste taimede
kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. Kõrbestumine Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise
liikumises, nende tabamine sobival taustal ja meeldiva valgusega võib olla raskem, kui alguses tundub. Seepärast tasub kogu aeg silmad lahti hoida. Kui pilk jääb pidama mõnel eredamal värvilaigul taimestikus, siis võib-olla just seal ronib ilusal taustal erksavärviline mutukas. Taimed: Taimi tuleb pildistada nende looduslikus kasvukohas. Taimede noppimine või välja kaevamine ei ole lubatav, haruldaste liikide puhul võib selline tegevus olla isegi karistatav. Hoidu ümbritseva taimestiku kahjustamisest. Kui pildistamise hõlbustamiseks on vaja eemaldada varjavaid taimi või oksi, siis tuleb need eemale painutada, mitte ära lõigata. Pärast pildistamist tuleb koha algne seisukord taastada. Seente ja taimede pildistamisel peame käituma nii, et oma objekti kogemata ära ei talla. See ei tähenda samas, et me ei või samasse rohule pikali visata. Kuni järgime igaüheõiguse põhimõtteid, on asjad korras. Korallnarmik.
hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni 1500 km kaugusele. Soolakõrbed on moodustunud ka kunagistele puuvillaistandustele Amudarja ja Sõrdarja alamjooksul. Araali mere äärsete alade elanikel esineb tihti teatud vähktõve vorme (söögitoruvähk) ja kopsuhaigusi, samuti muid haigusi (sapikivitõbi, gastriit, allergilised ja geneetilised haigused). Pinnasesse sattunud sool on hävitanud taimestiku, sealhulgas saagid. Need on vaid mõned probleemid, mis meie elu ja loodust ohustavad. Kurvaks teeb siinjuures asjaolu, et suur osa nendest on põhjustatud inimtegevusest. Kui me tahame, et tulevased põlved Maal rahulikult elada saaks, tuleks meil kähku ennast käsile võtma ning päästma, mis päästa annab. 3
Iseloomulik sademeterikastele aladele Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks o TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine o OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad o ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht
Komponent 1: LkG 85% Komponent 2: LG1 15% Lõimis 1: l130 Lõimis 2: l80-120/ls_2 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Võib öelda, et meie andmed ning Maa-ameti mullakaardi andmed langesid kokku mulla nimetuse osas, kuna mullakaart näitas, et 15% ulatuses on tegemist leede-gleimullaga, milleks ka meie selle määrasime. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 6 Asukoht: X: 6476091; Y: 655673 Maakasutus: Metsamaa Taimkate: Valdavalt lehtpuud (kask, paju), üksikud männid. Madalama taimestiku osas jänesekapsad, osjad. Reljeef: Tasane. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) O 0-3 AT 4-25 sl 7 G 25-... l Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Koreselisus: Puudub. Liigniiske. Mulla nimetus: Küllastunud gleimuld G(o). Kasutussobivus: Peale kuivendamist sobib rohumaaks. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist:
tulemusena Matsalu lahte.
· A.Miilmets. 1981. Matsalu. Tallinn <
4000. aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkamad. Toiduahel; kurereha-jänes-rebane kurereha-kimalane-ämblik KASUTATUD KIRJANDUS 1. ''Läänemaa teejuht'' Marko Valker, 2005 Tallinn 2. 3. 4. ''Eesti looduse vägi'' Hendrik Relve,2008 Tallinn 5. Loodusõpetus 6. klassile, 2 osa, K.Lepasaar, R.Kuresoo, T.Kuresoo, 2006 Tallinn 6.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
