1.Analsi Trgi eeldusi ja puudusi turismimajanduse edendamiseks. EELDUSED: Trgi pikk ning mitmekesine rannik, krged med ning kaunid jrved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suureprase turismipotentsiaali.Kindlasti kutsub Trki turiste ka see, et Trgi on odav ja suhteliselt vhekoormatud maa. Vaatamisvrsused-rikkalikult kultuuriobjekte niteks:moeesid ja ajaloomlestisi(Kreeka ajaloomlestised).Kindlasti on suureks plussiks on meri ja mnus kliima.Erinevad Trgi rahvuspargid kidavad inimesi oma rikkaliku taimestiku ja loomastikuga. PUUDUSED: Poliitiliselt rasked ajad-mssud ja rahutused ja kindlasti ka usk.Trgi ala on ks aktiivsemaid maavrvinate ning vulkaanide piirkondi ehk loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondus...
sooldumise probleem Euroopas järjest rängemaks. Sooldunud muld Ülekarjatamine · Ülekarjatamine tekitab erosiooni, eelkõige mägistel aladel. · Liiga intensiivne karjatamine mõjutab taimekoosluse toitainetsüklit ja see viib enamasti mullaviljakuse languseni, aga ka veestressi puhverdamise võime vähenemiseni. · Tallamisest tingitud pinnase paakumise tõttu kannatab mullaelustik. · Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku koosseis. · Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus faunas ja näriliste hulgas. · Taimetoiduliste loomade koosluse muutumine mõjutab ka lihasööjaid ja nii, kaskaadidena üle erinevate troofiliste tasemete, kogu elustikku. Ülekarjatamine - kõrbestumine Kuivades piirkondades ohustab karjamaid ülekarjatamine.
Siin on maakera aktiivseim vulkaan Kilauea, suurim kustunud vulkaan Haleakala ja suurima suhtelise kõrgusega mägi: kustunud vulkaani Mauna Kea suhteline kõrgus 9750 meetrit ookeanipõhjast mõõdetuna on vaieldamatu maailmarekord. Hawaii tulejumalanna Pele saared. Ehkki tavaturistile ligipääsetavate suuremate Hawaii saarestiku saarte, Kauai ja Suursaare vahemaa loode-kagusuunas on ainult ligi 700 kilomeetrit, on need saared valitsevate maastike üldilme ning taimestiku külluse ja lopsakuse poolest silmatorkavalt erinevad. Kontrastina rohelusse uppuvale ja võimsate erosioonivormidega läbistatud Kauai saarele koos ammu kustunud Waialeale vulkaaniga on Suursaarel ülekaalus tegutsevad või geoloogilises lähiminevikus vaikinud vulkaanid. Nende nõlvadelt laskunud arvukad, taimestikuga katmata tumedates toonides, tardunud basaltsed laavavoolud annavad suurele osale saarest sünge, kohati kuumaastikku meenutava varjundi.
Päikese kiirgusenergia jaotud künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. · Aeg (vanus): Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Aktiivsed mullatekketegurid: · Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aga aeglaselt. · Taimestik määrab biogeokeemilise aineringe kiiruse ning mulla orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte
(Kuresoo, 1998). Kuna Eesti ei kuulu maailma rikaste hulka, on Ramsari konventsiooni büroo kaudu võimalik saada ka toetust looduskaitsetööks. Ramsari onventsiooniga liitunud riigid peavad esitama konventsiooni alalisele büroole ettepanekud märgalade osas, mis vastavad oma ükoloogiliste või hüdroloogiliste väärtuste tõttu rahvusvahelise tähtsusega märgalade kriteeriumile. Ramsari märgalade nimekirja kantakse alad, mis on esinduslikud või unikaalsed, väärtuslikud oma taimestiku või loomastiku poolest, olulised veelindudele või kalastikule. Iga riik kohustab kaitsma nii sellesse nimekirja võetud, kui ka teisi märgalasid nii kaitsealadena, kui ka planeerides looduskasutust sellisel viisil, mis soosib märgalade mõistlikku kasutamist. Kuna väga paljud märgalad maailmas on inimeste majanduslike huvide keskmes, siis on erilist rõhku hakatud pöörama just nende säästliku kasutamise võimalustele. Kui Ramsari konventsiooniga
suisa kaob osoonikiht mis neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest mis on kahjuliku mõjuga elusolenditele ja taimedele. Omaette probleemiks on saanud ka teatud piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud ja mürgised ained, mis satuvad keskkonda tööstustest, jäätmekäitlusest, transpordist ja kaevandustest. Pinnase saastumist on raske avastada kuna saastatus on vähemärgatav. Mõju avaldub põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustamisega, toiduahela rikkumistena ja muudel viisidel. Vee saastumise allikad on peamiselt tööstustest tulevad reoveed, põllunduses kasutatavad kemikaalid, väetised ja ka õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuste, kala-, taime- ja loomakasvatuste, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on siseveekogude kinnikasvamised ning vee kvaliteedi halvenemine. Keskkonna kahjustamise ära hoidmiseks on ette võetud mitmeid meetmeid.
Sega- ja lehtmetsad ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle
LOODUSKAITSE Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, miskokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitsmise inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete tegevuste eest, hooldamise ja võimalusel ka taastamise. -5- EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED EESMÄRK · looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega · kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. PÕHIMÕTTED · Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. · ,,ettevaatlikuse ,, printsiip -6- KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KOMPROMISS KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Motivatsioonikiri Erasmus+ programmis osalemiseks "Saatus ei ole juhus vaid valikute küsimus. See ei ole asi mida oodata, vaid asi mida saavutada", on öelnud poliitik William Jennings Brian. Arvan, et saatus on suuresti inimese enda kätes. Oleme valiku ees, kas lasta elul üksnes kulgeda või teha midagi oma eesmärkide nimel. Tudeng seab eesmärgiks end ette valmistada tulevaseks ametiks. Akadeemilisest haridusest jääb tihtilugu väheseks, sestap peaks tudeerimisele loomingulisemalt lähenema. Koolitarkusest olulisemad on oskused, mis omandatud mujalt kui raamatust. Erasmus+ programmi näol on võimalus mõlemaks- saada akadeemilisi teadmisi ning kasvada inimesena. Mõte Erasmusega vahetusõpilaseks minna keerleb minu peas alates ülikooli astumisest. Otsin pidevalt võimalusi enesetäienduseks, mistõttu olen varasemaltki osalenud erialaga seotud projektides. Viimase neist veetsin Tuneesias vabatahtlikuna erinevate keskkonnateemade...
soomusristlejal "Rjurik". 1899-1901 võttis osa Rootsi-Vene kraadimõõtmise ekspeditsioonist Teravmägedele, kust tõi kaasa rikkaliku zooloogilise kogu. Pärast seda määrati ta vanemarstiks ristlejal "Diana", mis suundus Kaug-Itta. Viiendat ja viimast korda viibis ta Arktikas 1905. aastal, sisuliselt korrates 1893. aasta ekspeditsiooni Jenissei jõe suudmealal. Seejärel töötas ta arstina mitmetel laevadel kuni riigiteenistusest lahkumiseni 1914. Tema saavutused polaaralade kaardistamisel, taimestiku ning loomastiku uurimisel, paleontoloogias, etnograafias ja meditsiinigeograafias on tunnustust väärivad. A. Bunge oli Vene Geograafia Seltsi, Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Eestimaa Kirjandusliku Ühingu liige. Tema nime - Bunge maa - kannab Uus-Siberi saarestikus Kotelnõi ja Faddejevi saare vahel olev leetseljak.
veepinda,põhjustades sellega ulatuslikke üleujutusi. Teadlased arvad, et võib isegi toimuda loodusvööndite nihkumine. Selle kohutava tagajärje vältimiseks peaksid inimesed kasutama rohkem ühistransporti ning looduslikke põletusmaterjale. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab liigilist ja ökosüsteemide rikkust, mis on elu aluseks Maal. Inimesed on tunnistajad ja ühtlasi ka süüdlased selle küllusliku looduse pidevale vähenemisele. Keskkonna hävinemisel on nii taimestiku, loomastiku ja inimrassi heaolu seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed. Hukatusliku saatuse peamiseks põhjuseks on elupaikade muutumine, mis on tingitud inimtegevusest. Need pöörded toimuvad metsade üleraie, mäetööstuse ja veekogude saastumise tõttu. Üheks suurimaks põhjuseks on maastike killustumine, mis takistab liikide rännet ühest sihtpunktist teise. Klasside paljusust vähendab ka võõrliikide sissetoomine ja otsene elukohtade lõhkumine. Inimkond ise on osa bioloogilisest
11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL- siseselt mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. Euroopa Liidu looduspoliitika on põhiliselt ülesehitatud kahele direktiivile: 1. Linnuderektiiv loodulik linnustiku kaitse. Võeti vastu 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides 2. Loomadirektiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Võeti vastu 1992 ja selle eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisuse kaitsmist EL territooriumil NATURA 2000 moodustavad: · Linnuhoiualad · Loodushoiualad Võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine või taastumine loodusliku levikuala piires
Mõju veele. Sademed toidavad nii pinna- kui ka põhjavett. Kui kliima muutub kuivemaks,langeb põhjavee tase ning kahaneb jõgede äravool. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud.sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest Mõju taimedele. Kliima ja muld on peamised taimkatte kujundajad. Taimkatte vööndiline paik-nemine järgibki seetõttu suures osas kliimavöötmeid. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad Mõju loomadele. Koos taimestiku ja veestikuga on loomastiku peamine mõjutaja kliima. Näiteks on kindlaks tehtud, et soojema kliimaga aladel kasvavad sama liigi isendid suuremaks. Mõju inimestele. Inimesed suudavad lühemat aega viibida kõikides kliimavöötmetes. Raskemad tingimused asustuse kujunemiseks ja majanduseluks on liiga soojades ja liiga külmades kliimavöötmetes. Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/2teema/loo dus/pohikliimavootmed_liina.htm http://failid
php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle
muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. 3. Too näiteid kuidas Maa sfäärid on omavahel seotud, selgita seoseid (põhjused, tagajärjed). Litosfäär: ainevahetus teiste sfääridega, litosfääri pinnal kujuneb muld ja areneb taimestik. Pedosfäär: täielikult biosfääri osa, mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Hüdrosfäär: kui poleks vett, siis ei saaks kujuneda mullad, areneda loomastik ega ka taimestik.
km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber
ELUSTIK AINERINGE SOOJAS NIISKES KLIIMAS ON ÜLEKAALUS KEEMILINE MURENEMINE, LOPSAKAS TAIMESTIK, RIKAS MULLAELUSTIK, KIIRE AINERINGE 2. SADEMED TUGEVAD SADEMED PÕHJUSTAVAD EROSIOONI, LIIGNIISKUST B. BIOSFÄÄR 1. TAIMESTIK TAIMKATTE TÜÜP SÕLTUB KLIIMAST, SADEMETE JA SOOJUSE VAHEKORRAST a. AINERINGE SOOJA JA NIISKE KLIIMA NING LOPSAKA TAIMESTIKU PUHUL ON KIIRE AINERINGE JA MULD EI OLE VILJAKAS (1) ANNAVAD ORGAANI-LISE AINE TAIMEJÄÄNUSTE KÕDUNEMISEL JA LAGUNEMISEL TEKIB HUUMUS (2) KASUTAVAD TOITAINEID TAIMED VÕTAVAD MULLAST VETT JA TOITAINEID. MIDA SUUREMAD TAIMED, SEDA ROHKEM NAD NEID VAJAVAD b. MULDADE KAITSE TAIMEDE JUURED KINNISTAVAD PINNAST JA KAITSEVAD MULDI TUULE-
Sooldumine - Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema. Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad
Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama Liigne põlluharimine. Maaharimine halvendab mulla sidusust ning soodustab tuuleerosiooni, mistõttu mulla kõige pindmine ja viljakam kiht kantakse lõpuks ära. Tuuleerosiooni soodustab ka ühekülgne väetamine Liigkarjatamine. See paljastab maa, muutes selle erosioonitundlikuks, vaesustab ala taimestikku Metsade raie. Taimkate takistab ersiooni. Peale taimestiku hävitamist saavad liivaluited vabalt edasi liikuda Liigniisutamine. Niisutuskanalite ehitamine tõstab põhjavee taset, tõusev vesi toob endaga kaasa mullavees lahustuvaid sooli. Vee aurudes sadenevad soolad maha ja moodustavad lõpuks vettpidava kõva sooldunud kihi, mis ei sobi taimede kasvuks TAGAJÄRJED § Suureneb toidupuudus- Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, aastas sureb nälga 40 miljonit inimest § Suureneb töötus §
Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn happevihma koostisosad moodustudes vääveloksiidide reageerimisel veega. Need kutsuvad esile taimestiku kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise, pinnase ja muldade hapestumise, sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse. Kirjanduse andmeil on vihmavees sulfaate 1,03,8 mg/l, merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l. Seega ohustavad happevihmad otseselt inimeste joogivett ja sööki. Kui püütakse nn mürgises vees elanud kala ning inimene sööb selle ära, kogunevad toksilised jäätmed kehasse. Samuti
Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire. Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elu...
Vastavalt meie metsaseadustele peab stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks riigile kuuluva metsa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti maismaa pindalast. Mets on taastuv loodusvara, kuid seda ainult teatud tingimustel. Metsi ohustavad peamiselt põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. 4 Kõrbestumine Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa
taimestiku varjus. Valgeselg-kirjurähn (DENDROCOPOS LEUCOTOS) on Eestis aastaringselt esinev ja kasvava arvukusega sage haudelind, kes eelistab niiskeid lehtmetsi. Järvedes võib kohata näiteks Sarvikpütti (PODICEPS AURITUS), kes on väiksearvuline haudelind. Sarvikpütt pesitseb eelkõige madalaveelistel taimestikurikastel sisevetel ja lahesoppides, enamasti mõnepaariliste kolooniatena. Mõnel pool on liiki leitud ka rabalaugastel. Pesa ehitatakse madalasse vette taimestiku varju (Renno, 1993). Sarvikpütte ohustab veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude kinnikasvamine (taimistumine), veekogude eutrofeerumine ja häirimine (eElurikkus, 2014). Järves kasvab järv-lahnarohi (ISOETES LACUSTRIS), mis on Eestis haruldane lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim. Järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004).
Maa temperatuur hakkas hüppeliselt tõusma aastal 1980. pinnase saastumine; Pinnas saastub kui maale lekib mürgist või reostavat ainet, kuid ka loetakse pinnase reostuseks prügi reostust. Pinnasest võib reostus kiirelt liikuda põhjavette ,millest tulenevalt saab kahjustada joogivee varud. vee saastumine; Vee saastus võib tekkida mis tahes veekogus kui vette satub mürgine aine. Eriti tihti tekivad nafta või kütuse reostused ,mis seavad ohtu nii loomad, linnud kui ka taimestiku. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; Eriti mürgiste ainete sattumine loodusesse võib kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi. Näiteks eriti mürgiste gaasida lekke tagajärjel võivad hukkuda paljud inimesed ja loomad samuti võib sellest tekkida plahvatused ,mis on eriti ohtlikud tihedalt asustatud piirkondades. Raskemetallide reostus on eriti ohtlik ,sest see on eriti mürgine ja levib ka kiirgusena. Raskemetallide sattumine organismi või
GLOBAALNE SOOJENEMINE JA JAHENEMINE Kadi Koemets Võru 2014 Sissejuhatus Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Viimastel aastakümnetel on täheldatud ka märkimisväärset soojenemist ning tulevikuski on oodata selle jätkumist. Viimsed aastakümned on eelmisest olnud soojemad ning selle põhjuseks arvatakse olevat suurenenud inimtegevus. Globaalne jahenemine oli 1970.aastate oletus Maa pinna ja atmosfääri ähvardavast jahenemisest kulmineerudes jääajaks. Seda hüpoteesi toetasid ka mõned teaduskonnad. 1940ndatest kuni varajaste 1970ndateni muutus temperatuur madalamaks ning jää paksus kasvas. Globaalne soojenemise põhjused Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Seda on põhjustanud: intensiivne põllumajandus, fossiilsete kütuste,taimestiku hävimine kõrbestumise teel. Inimeste...
muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või vähe taimi. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Paljud talupojad, kes elavad maal on sunnitud linna elama minema. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja veeerosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Loomad söövad rohumaadel ära taimed, mille juured pinnast kinni peavad hoidma. Suurenev rahvastiku arv põhjustab vee vajaduse suurenemise, mille tagajärjel veetase langeb ning taimejuured jäävad kuivale. Kõrbestumise tagajärg on kõrbed.
TUUMAFÜÜSIKA 1) Mõisted: Nukleon- Tuumaosake ehk prooton või neutron. Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse. Alakriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumkütus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni. Tekib küll ahelreaktsioon, kuid see sumbub kiiresti. Paljunemistegur- Ahelreaktsiooni progresseerumise tunnusarv, nt n=2, ehk 2;4;8;16.. Poolest...
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare.
betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. 16. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus - atmosfääri (õhu) kaitse - vee/veekogude kaitse - pinnase kaitse - (taimestiku ja loomastiku kaitse) Looduskaitse Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja
Ka loodusesõpradel on siinkandis, mida vaadata: mitmekesised maastikud alustades Balti klindist koos selle jugadega ja lõpetades sooradadega. Eriti tahaksin esile tõsta Soome lahe lõunakaldal piki Pühajõe kallast paiknevat väikest alevikku, maalilise loodusilu kehastust, kordumatut Toila kuurorti. Toila aleviku pärliks on Toila-Oru park, mida peetakse õigusega üheks Jõhvi ümbruskonna kaunimaks paigaks. Igal aastaajal kauni pargi, tema alleede, allikate ja mitmekesise taimestiku hunnitust ilust on võimatu mitte vaimustuda. Kuid Jõhvi linna ümbritsevatel aladel torkavad eriti kevadel pärast lume sulamist kohe silma tühjad, üles harimata ja külvamata põllud. Nende hulga põhjal võib aimu saada riigi toetuse tasemest, õigemini öeldes isegi põllumajandustootmise kasvutempo langusest. Oleks vaja, et Eesti valitsus pööraks tähelepanu ja hakkaks aktiivselt kaasa
Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid Füüsikaline murenemine toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine keemiline k...
Oluliselt on vähendanud arvukust põllumajandus, sest intensiivse maaharimise käigus veekogudesse kogunenud väetiste, taimekaitse- ja putukamürkide mõju võib kudu ja kulleste jaoks olla surmav. Väetisosad võivad olla ka surmavad moonde läbi teinud isenditele. Teiseks elupaikade hävimise põhjuseks saab tuua rannikumere reostatuse kuna merevesi toob ajutiste üleujutustega liigselt toitaineid niidule, soodustades taimestiku kiiret vohamist. Mereveega üleujutatud sigimlompides võib kiire aurumise tulemusena tõusta kõrgeks ka vee soolsuse, mis teatud piirnormi ületamisel muutub kullestele eluohtlikuks. Veel on mõjutanud liikide püsimajäämist traditsioonilise maakasutuse muutumine, rannaniitude roostumine ning võsastumine. Suur osa kõre kunagistest elupaikadest rannaniitudest, on tänaseks kinni kasvanud ning seetõttu kõredele ebasobivaiks muutunud. Kriitiliseks ohuteguriks on elupaiga
recovery (incineration) Nii vähe kui kõrvald võimalik amine Ohutu kõrvaldamine (ladestamine jm.jm.)landfilling) Looduskaitse · Linnudirektiiv - direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta · Loodusdirektiiv - direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta Looduskaitse · RAMSARI (1971) KONVENTSIOON RAHVUSVAHELISTE MÄRGALADE KOHTA, ERITI VEELINDUDE ELUPAIKADENA · CITES EHK WASHINGTONI (1973) KONVENTSIOON LOODUSLIKU LOOMASTIKU JA TAIMESTIKU OHUSTATUD LIIKIDEGA RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOHTA · RIO DE JANEIRO (1992) BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON · Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (2000) · BERNI (1979) KONVENTSIOON EUROOPA FLOORA JA FAUNA
palju niiskust ja ülejääk sajab maha vihma või lumena. Teisel pool mäetippu hakkab õhumass laskuma ja soojeneb. Nüüd suudaks ta hoida rohkem vett ja seob ümbritsevast keskkonnast juurde. Selle tagajärjel kuivab ümbruskond ja tekibki kõrb. Sarnased kõrbed tekivad mäeahelike "seljataha". Ka inimene mängib olulist osa kõrbete tekkimisel, täpsemalt nende laienemisel. Ülekarjatamine on üks põhjusi loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Milline on kõrbe nägu? Kõrbele annab oma näo pinnakate ehk milline on pinnas. Luited ei ole tegelikult
KESKKONNAKAITSE Mis on keskkond? Keskkond on meid ümbritsev maailm, kus kõigel elaval on õigus elada seni kuni elu maakeral (Tapa VÕK- is) kestab. Maailm, milles me elame, koosneb keskkonnakaitse seisukohalt: - inimkonnast, keda on vaja kaitsta endi tegevuse eest - maapinnast koos taimestiku ja - loomastikuga - õhust, mida me hingame - veest, mida joome Mis on keskkonnakaitse? Keskkonnakaitse mõiste tuleneb Eesti Vabariigi keskkonnapoliitikast, mis näeb ette meid ümbritseva keskkonna säästlikku kasutamist erinevates tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini. Keskkonnakaitse on abinõude kogum meid ümbritseva keskkonna kaitsmiseks inimkonna tegevusest tulenevate negatiivsete ilmingute eest.
seotud probleemid on nagu ikka ka ülejäänud maailmas, röövpüük, mille vastu looduskaitsed ja kalandusega tihedalt seotud inimesed püüavad rangelt olla ja kalu kaitsta, kui paraku ei anna kõik üritused soovitud tulemusi. Metsamajandus 1733 km2 kogu Küprose pindalast on kaetud metsadega. Kui arvestada riigi enda pindala on see üsna suur osa. Rikas looduslik taimestik Küprosel saab põhjendada geograafilise asendiga kolme mandri vahel (Euroopa, Aasia ja Aafrika). Küprose taimestiku uurimine algas 1787 aastal (Tsintides 1997). Paljud botaanikud ja kollektsionäärid kirjutasid juhendeid Küprose taimestikule, aga kogu teave Küprose taimestikust jäi hajutatuks suure arvu erinevate teaduslike väljaannete vahel kuni 1977 aastani, kui R.D. Meikle andis välja esimese raamatu ,,Küprose taimestik" ning töö sai lõpetatud teise väljaandega hiljem 1985 aastal. Need väljaanded sisaldavad
Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpko...
Aafrikast sisseveetud neegerorjad ja nende järglased. Rahvaarv kasvab Brasiilias kiiresti suure iive tulemusena. Sisseränd on rahvastiku kasvutegurina kaotanud endise tähtsuse: aastas saabub 10 000-11 000 immigranti peamiselt USAst ja teistest Ladina-Ameerika riikidest, samuti ka Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist. Üle poole rahvastikust on alla 20-aastased, üle 50- aastaseid on ainult 10 %. Asustus on ebaühtlane ja linnastumine suureneb kiiresti. *Taimestik Kirdeosa taimestiku kohta tahaks öelda "kesine", kuid ometi, tänu puude vähesusele leidub siin nii kõrgeid kõrrelisi, torkivaid põõsaid jms. Inimese poolt kasvatatakse Brasiilias maisi, kohvipuid ja ka puuvilju.Tegelikult on Amazonase vihmamets väga liigirohke. Brasiilias kasvab umbes ¼ kogu maailma taimeliikidest.Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud
Laialdased alad on kaetud mereliivaga, seda eriti jõesuudmete piirkonnas. Rohkesti on rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Letipea poolsaarel ning Pudisoo ümbruses. Põhja-Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis palistavad klindi jalamit ning loovad erilised tingimused taimestiku kasvuks. (Põhja-Eesti pankrannik) 4 Kliimaolud Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. 5 Veestik Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri.
5. Pinnase saastumine Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. 6. Vee saastamine Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, 4 taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike
seemepurskega.Seda reite ja rindade rivi põrnitsedes tundsin ma närvilist sugutungi.Seeme purskus mulle pihku.kõikjal,kuhu ma läksin,pillutades oma seemet sel hommikusel ringkäigul,jätsin ma selja taha päikese poole tungiva uue elu. Mees nimega Blake varastab lennuki ja kukub ühe väikelinna kohal jõkke,millest ta ise pääseb.Edasi hakkavad toimuma imelikud asjad.Linn mattub troopilisse troopilisse taimestiku ja linna saabuvad imelikud loomad.Inimeste suhtumine muutub ja nad võtavad oma elu lõtvemalt- ei käi enam tööl,koolis ja lasteaias.Blake on selle kõige taga muidugi ja ta armub noorde arsti nimega Mirjam ja ta soovib kõikidega paarituda,kuid ta saadab kõik inimesed päikese poole ja jääb ise maha.Ise ootab kuna ta armastus Mirjam talle järele tuleb.
4. Millised maailmamere osad on kalarikkamad, millised vaesemad? Miks?- Kala on palju seal kus on rikkalik veetaimestik ja rohkelt sellest toituvaid pisiloomi. Kõige paremad püügikohad on paras- ja lähipolaarvöötme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, sest jõed toovad mandrilt toitaineid. Kalu on rohkesti ka külmade hoovuste piirkonnas, kus vees lahustunud hapnik loob soodsaid tingimused planktoni arenguks.Troopiline ookean on üldiselt kalavaene, taimestiku ja seega ka kalade kasvuks soodsaid tingimusi on aga ekvaatori vahetus läheduses. Polaarookeani katab jää ja seegi on taimestikule ja kaladele ebasoodus. Süvaookean on kõikjal kalavaene. 5. Millised on maailma suurima kalapüügiga riigid?- Suurema kalapüügimahuga riigid asuvad vaikse ookeani rannikul. Riigid: Hiina, Peruu, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, India, Tai, Norra, Island 6. Missugused riigid on maailmas suurimad importijad ja eksportijad?-Eksportijad:
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut ...
15. Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? (õp lk 100-101) Et kaitsata globaalselt ohustatud liike ja elukeskkondi ühtse süsteemi alusel ja effektiivsemalt. 16. Missugustes keskkonna ja looduskaitselistes rahvusvahelistes lepetes osaleb Eesti? (õp lk 101) * Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUNC) * ÜRO haridus- teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) * Märgalade kaitse (Ramsari kokkulepe) * Kaitseb looma- ja taimeliike (Washingtoni kokkulepe) * Üle Euroopa taimestiku ja loomastiku kaitse (Berni kokkulepe) * Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (Rio de Janeiro kokkulepe) 17. Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus? (õp lk 98-101) Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. 18. Miks ei kaitsta enam üksikuid objekte vaid kogu ümbrust? (lk 100) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01
*Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ja me saastame vähem keskkonda. 5)Mida kujutavad endast laenamine, liising,järelmaks ja krediitkaart? Mis juhul on neid mõistlik kasutada? Laenamine - suure summa laenuks võtmine(paljumaksvate asjade jaoks) pangalt või liisingufirmalt.Mõistlik on kasutada, kui raha hulk mida on vaja koguda, on liiga suur.
Põhja-Euroopa kalarikkaima suurjärvena on Peipsi loovutanud kaluritele aastas enamasti 7000-11000 t kala ehk 20-31 kg hektari kohta. Kevadel toidab Peipsi kümneid tuhandeid läbirändel peatuvaid veelinde. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.1 Peipsi järve suurtaimestik Peipsi järv on küllaltki sarnane Võrtsjärvega, paljud liigid on mõlemas järves samad. Haruldasi liike esineb Peipsis aga mõnevõrra rohkem. (http://loodus.keskkonnainfo.ee, 26.03.2012) Peipsi järve taimestiku piiritlemine pole aga lihtne. Kõrgematel liivakallastel on iseloomulikud mereluidetelt tuttavad liigid liiv-vareskaer ja villane katkujuur. Vahel harva leiame teisigi mereliste alade taimi, nagu rand-seahernes Suurjärve idarannikul ja lääne- mõõkrohi Piirissaarel. Ilma järveta neid taimi seal ei kasvaks. Ühtekokku on Peipsi suurtaimede uusimas nimistus kohatud 122 (1997-2006) kõrgemate taimede liiki; määratud on nitellopsis, üks mändvetika- ja kuus suurte niitrohevetikate liiki
inimtegevuse käigus. · Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. 2. Taimkatte ajalugu Eestis? Palünoloogiline meetod? Taimkatte ja taimestiku kaitse üheks olulisemaks tegutsemisjuhendiks on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis kirjutati alla Rio de Janeiros 1992 ning mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal. Konventsiooniga tähtsustati vajadus säilitada eluslooduse mitmekesisus selle kõigil tasemetel. Bioloogiline mitmekesisus tähendab erinevate elusorganismide rohkust maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes
ning õhus on ka tolmu osakesi, kuhu veeauru piisad saavad kinnituda, siis sajab veeaur vihmana maha. Seepärast ongi vihm kergelt happeline, sest õhus on CO2-te ja see seostub veega ning tekib kergelt lagunev nõrk hape süsihape. Maapinnale sadanud vihm liigub läbi mullakihtide, kus ta filteeritakse ja suur osa ka kasutatakse ära taimestiku poolt. Vihmavesi jõuab lõpuks põhjavette, kust ta jõuab nii meie veeklaasi kui ka veekogudesse. Pinnavesi suuremate sadude ajal moodustab kas ise või jõuab pinnaveekogudesse. Ja soodsatel tingimustel algab antud protsess taas otsast peale. · Mürkide (kloororgaanilised ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid, taimekaitsevahendite jäägid) liikumine ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees,
Seire tasandid: Riiklik, kohalik omavalitsus, ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: Üldkoordinaator (Keskkonnakaitseministeerium), seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. LOODUSKAITSESEADUS (2004) Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; (3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: (1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega
aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadusd. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Aeg: muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Inimfaktor:+keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine;-erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Tundra:Karmi kliima ja vähe taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad-gleimullad. Gleistumine ja turvastamine. Okasmets;Jahe niiske kliima. Arenevad keerulise ehitusega mullad. Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.Sooldnunud mullad on lihtsa ülesehitusega.Vihmamets:Kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist