Norra) aga 0o +10o C, sest on mõjutatud soojast Põhja-Atlandi hoovusest. Kõrged Sandinaaviamäed aga takistavad soojal õhul sisemaale liikumast ja nii valitseb idapoolsel mäestiku küljel kontinentaalne kliima. (Suur Maailma Atlas) 7. LOODUSVÖÖNDID Loodusvöönd ühtsete tunnustega elukeskkond. Loodusvööndile antakse nimi tavaliselt antud elukeskkonnas kõige iseloomulikuma taimkatte järgi. Loodusvööndid erinevad omavahel mitmesuguste välismõjutajate poolest, taimestiku, loomastiku, mullastiku ja kliima poolest. Loodusvööndite piirid vahetuvad tihti ülemineku aladega, kus esineb kokkupuutuvatele vöönditele mõlemale iseloomulikke tunnuseid. Mõnikord vaadeldakse neid ka omaette vöönditena. Loodusvööndite elustik ja taimestik sõltub ala geograafilisest asetuset maakeral ja ala reljeefsest iseäralikkusest. Suurem osa Lapimaast kuulub okasmetsa- taiga vööndisse. Skandinaavia mäestik jääb kõrgusvöödilisuse alasse ehk alpiinse tundra alasse
Tavaline veepiir on käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Kaadamine § 344 Kaadamine käesoleva seaduse tähenduses on: 1) igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või asjade laevalt, õhusõidukilt, platvormilt või muult mererajatiselt merre heitmine või merepõhja matmine; 2) laevade, õhusõidukite, platvormide või muude
Uuritava aine kontsentratsiooni määramine võib olla määratud proovi hapnikutarbe või süsiniku sisalduse kaudu. 44. Millest sõltub saasteainete transport vees? vee liikumine; ainete lahustuvus vees; jaotumine: vesi – õhk, vesi – tahke aine. 45. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas: põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Hävitab taimestiku, hapestab mulda ja veekogusid, kahjustab tervist. 46. Kompleksühendid veekogus: klorofüll, Hemotsüaniin. 47. Kompleksühendite nimetamine ja valemite kirjutamine. Nimetuse andmist alustatakse katiooni(de)st, seejärel nimetatakse anioon(id). Kui tsentraalaatomiga on seostunud erinevad ligandid, siis loetletakse need üles tähestikulises järjekorras (eesliiteid arvestamata). 48. Doonor-aktseptorside- Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb
Hõljuvaine (heljuvaine) muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub (vette lahustub vähem hapnikku!). Et heljuvaine on tavaliselt orgaanilist päritolu, on ta BHT- ga omavahel tihedalt seotud. Nii heitvee BHT kui heljuvainesisaldus on riiklikult normitud. Fosforist ja lämmastikust oleneb veetaimestiku kasv. Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine. Selle all mõistetakse veekogude rikastumist toitesooladega, mis põhjustab taimestiku väga intensiivset kasvu ning mille tagajärjel vee kvaliteet järsult langeb (biomass suureneb ja lõpuks kasvab veekogu kinni). Siseveekogude eutrofeerumise peamiseks põhjustajaks peetakse fosforit, lämmastik mõjutab samuti vee kvaliteeti. Naftasaadused satuvad kanalisatsioonivette sillutatud aladelt voolava vihmaveega. Osa naftasaadusi lahustub ja emulgeerub vette (mida kergemad ühendid, seda rohkem). Veepinnale tekib õhu vettetungimist takistav õhuke õlikile
Siit ka nimetus homohaliinne kiht. Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja väheneb lääneosades. 2. Läänemere sügavamate alade Põhjalähedane veekiht sisaldab soolasemat vett. Soolsus muutub selle kihi piirides sügavamal üha suuremaks ja sellest on tuletatud nimetus heterohaliinne hiht. 3. Mõlema kihi piiril kujuneb segunemise tulemusena nn. Üleminekukiht. Läänemere madal soolsus määrab selle veekogu loomastiku ja taimestiku liigilise koostise iseloomu. Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolased ehk eurühaliinsed, s.o. ulatuslike soolsuse muutusi taluvad vormid. Vastavalt soolsuse vähenemisele suundumisel Põhjamerest läbi Taani väinade kuni Läänemere idaosani väheneb ka mereliste loomaliikide arv. Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemere põhja- ja idapiirkondades suureneb üha
ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi (kokku puutuvad organismide välispinnad), tüüpilised endokommensaalid on nt. selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Protokooperatsioo-olemas Mutualism-olemas Neutralism-olemas Kriteerium: Osata välja tuua suhtevormi mõju mõlemale osapoolele ning erinevaid suhtevorme omavahel võrrelda. 4. Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse. Jäätmete mõju keskkonnale. Põllumajanduslikud, mittepõllumajanduslikud saastajad. Lokaalsed ja globaalsed probleemid. Saastumine, osooni augud, kasvuhooneefekt, happevihmad, müra, kiirgus, ookeanide reostumine, vete risustumine, reostumine, raiskamine; muldade degradatsioon põhjused, mõju, tagajärjed. Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted. Toiduprobleemide mõju keskkonnale.
Klassikalise looduskaitse alguseks loetakse riigi erinevaid ajajärke. Sageli viidatakse maaomanike või valitsejate poolt kehtestatud metsaraie või jahiõiguslikele piirangutele. Looduskaitse vajadus nüüdisaegses tähenduses ning selle mõistmine erinevates riikides on seotud nende majandusliku, eriti aga tööstusliku ning põllumajandusliku arengule. Looduskaitse eesmärk on: Looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib looduskaitseseadus. Kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse järgi: kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark,
Ühendusteede ja tehniliste ruumide pind 227,6 m2 Hoone alune pind 824,6 m2 Hoone ruumala 6 865,0 m2 3.2. Mahuarvutus Tabel 4. Mahud Kood Nimetus Maht Ühik 1 VÄLISRAJATISED 11 Ettevalmistus ja lammutus 113 Taimestiku kaitse Ehitusplatsi ettevalmistamine (puude kaitse, puude raie, pinnase tugevdamine) 35 h 115 Puude likvideerimne Väikeste puude mahavõtmine 9 tk 118 Raadamis- ja lammutusjäätmete vedu ja utiliseerimine Pinnase ja ehitusproahi transport kalluriga 15 km kaugusele (koos
3) sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine 4) neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus. Nt lammaste hirm värava ees · Hirmutunnet mõjutavad tegurid 1) Aeg - öö ja päeva vaheldumine (taalamuse lähedal ajus keskus, mis mõjutab hirmutunnet öösel ja päeval); sesoonsus (sigimine vs. mittesigimine, kui sigimise ajal hirmutatakse, siis stressitase tõuseb) 2) Keskkond - taimestiku tihedus ja varjevõimalused (nt kui hirmutada rasvatihast siis ta stressitase tõuseb, aga tal on võimalus varjuda ja põgeneda) 3)Grupi suurus - nt öösiti koos sõpradega julgem liikuda, loomadel samamoodi, sest grupis liikudes on oht saagiks langeda väiksem kui üksi liikudes. Seda nimetatakse lahjendusefektiks - see soodustab ellujäämust ja ilmselt vähendab ka hirmustressi.
setete (nt liiv) all - Mis on soliflukatsioon? Maavool Järved ja sood Järv mageda-, riim-, või soolaseveeline siseveekogu, millel puudub väinaline ühendus maailmamerega Evaporiidid keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad Soo Iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas veelembelise taimestiku poollagunenud jäänus Älved ajuti veega täituvad negatiivsed pinnavormid raba pinnal, mis kujunevad rabamätaste vahele vee valgumisel raba keskosast äärealade suunas. Älveste suurenedes kujunevad laukad Millised on järvede peamised setted? Terrigeensed (liiv, aleuriit, savi) Millised on järvenõgude võimalikud tekked? o Tektoonilised o Kontinentaalsed riftid o Ookeanilised reliktid o Erosioonilised o Akumulatiivsed
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puhtus · Muldade erosioon ning mullaviljakus · Keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega · Loomastiku ja taimestiku liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine · Toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega · Tsivilisatsioonihaiguste levik · Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine · Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus
viisid unustuste rüppe jääma ning inimesed usaldavad pigem rohte, mida apteegid pakuvad. Oma tervise eest hoolitsemiseks on palju tõhusaid looduslikke viise, mis võivad anda hämmastavaid tulemusi. Loomulikult on olemas kõikide eespool mainitud haigustele ka arstide poolt määratud kindel ravi mitmete tablettide, salvide, kreemide ja hor- moonide näol. Loodus on aga andnud meie käsutusse nii mitmekesise ja suurepäraselt toimiva taimestiku ning sellist võimalust tuleks kasutada. Ravimtaimede kasutamis- õpetus tuleb vaid välja uurida ning need loodusest üles leida. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp KASUTATUD ALLIKAD Kirjandus · HARDING, J. Ravimtaimed, Tallinn: AS Tänapäev, 2009. · KAUR, S. Nahahaigused, Tartu: Ülikooli Kirjastus, 2010. · PAJU, A
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire(Omal kulul oma tegevusega tekitanud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba). 94) Mida tähendab lühend CITES? CITES ehk Washingtoni(1973) konveretsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 95) Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel(aheraine), põletamisel(tuhk), kui õli tootmisel(poolkoks, pigi). 96) Seleta lahti sõnapaar ,,säästev areng". Säästev energia on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste
Suurt tähelepanu tuleb pöörata kõikidele läbiviikudele ja võimalikele põrandapragudele, sest need on just potentsiaalsed radooni sisseimbumise kohad. Kuid minu isiklik arvamus on lisaks spetsialistide soovitustele: Kui on võimalus, siis sellist krunti mitte soetada. Kindlasti ei ole kogu krunt kaetud radooniliste gaaside pihkumisega (kuid maapind peaks olema puhas sellistest kiirgustest vähemalt 70% ulatuses) Üks võimalus, kuidas märgata radooni kiirguse olemasolu on taimestiku kaudu. Eriti puude juured näitavad selle gaasi olemas olu koheselt ära. Tihti puude juured on tõusnud maapinnast kõrgemale ja moodustanud tühimikud. Puude juurte vahel toimub pidev looduslik ventilatsioon. Kindlasti sellistes alades kasvavad lopsakd taimed suurte lehestiku kujuga.Need taimed on puhmaste kaupa ketud maapinnal. Teha ametlik kiirguse test. Kndlasti võtke teenus sealt firmast kust teile koheselt ei pakuta radooni kilet(tihti nad ei ole sõltuamtud oma arvamusest)
Suurt tähelepanu tuleb pöörata kõikidele läbiviikudele ja võimalikele põrandapragudele, sest need on just potentsiaalsed radooni sisseimbumise kohad. Kuid minu isiklik arvamus on lisaks spetsialistide soovitustele: Kui on võimalus, siis sellist krunti mitte soetada. Kindlasti ei ole kogu krunt kaetud radooniliste gaaside pihkumisega (kuid maapind peaks olema puhas sellistest kiirgustest vähemalt 70% ulatuses) Üks võimalus, kuidas märgata radooni kiirguse olemasolu on taimestiku kaudu. Eriti puude juured näitavad selle gaasi olemas olu koheselt ära. Tihti puude juured on tõusnud maapinnast kõrgemale ja moodustanud tühimikud. Puude juurte vahel toimub pidev looduslik ventilatsioon. Kindlasti sellistes alades kasvavad lopsakd taimed suurte lehestiku kujuga.Need taimed on puhmaste kaupa ketud maapinnal. Teha ametlik kiirguse test. Kndlasti võtke teenus sealt firmast kust teile koheselt ei pakuta radooni kilet(tihti nad ei ole sõltuamtud oma arvamusest)
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise
uutuvast elupaigast(kasvukohast) · Kindlad rännuteed- · Elutsükli,struktuuri või käitumise erijooned · Liik on inimesele ohtlik Loomi ohustavad: · Elukeskkonna hävimine ja killustamine · Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine 70. Taimestiku kaitse Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks · Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid · Barbaarsus-inimese tegevus:tallamine,lõhkumine,okste murdmine Taimestiku kaitse alla võtmise põhimõtted: 1. Teaduslik väärtus- 2. harulduse aste 3
Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV. Kohalikud omavalitsused kontrollivad volikogus kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist. Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse kinnipidamist. Maksu- ja Tolliameti pädevuses on jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend. Politsei on keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja. Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega. Päästeamet kontrollib kemikaaliseaduse täitmist ja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet pakendiseaduse ja kemikaaliseaduse üle. Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse üle. Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse täitmist. Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega
aastal. Õigusaktid Eesti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) Planeerimisseadus (PlanS) Euroopa Liit Euroopa Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ, 27. juuni 1985, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta Rahvusvahelised Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (nn Espoo konventsioon) Espoo konventsiooni KSH protokoll (inglise k) 20. Keskkonnaalane vastutus Keskkonnaalane vastutus ehk keskkonnavastutus on kohustus, mis tekib keskkonnaga seotud kahju tekitamise, keskkonnanormi rikkumise ja/või keskkonnaohtliku olukorra tekitamise tagajärjel. Reeglina on tegemist kohustusega kahju hüvitada, heastada või ära hoida
rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki. Enamik Tallinna turgudel ja poodides müüdavaid papagoisid on püütud Kagu- Aasias või Lõuna- Ameerikas ja vahendajate poolt toimetatud tuhandete kilomeetrite kaugusele. BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. IV lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja - viise. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu, ilves, hunt,
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire (Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba.). 97)Mida tähistab lühend CITES? CITES ehk Washingtoni (1973) koncerentsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 98)Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid? Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest (72%). 99)Mis on Natura 2000?
Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud. TAIMKATE *Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. *Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi. Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti
Fassaad kujutab sürrealistlikult Kristuse sünni teemat. Arhitekt oli Antoni Gaudi. Tema projektid olid kui viimistlemata visandid. Töö käigus muutis või parandas tehtut see oli kui töömeetod, mis ei võimaldanud teistele mänguruumi jätta. 1926 sai mees surma jäi trammi alla ja arhitekti vormimata ehitise jätkamist oli teistel võimatu teha nii nagu tema oleks ise tahtnud. Mauri kunsti mõjutused kivid omas vormis, taimestiku kujutamine, värvid. Gaudi. Lisaks koolile sai ta õpetust ka Escolapuse Pühadelt Isadelt, millest tulenesid ka tema sügavad usklikud veendumused, mida ta rakendas hiljem Sagrada Familia projekteerimises. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. Kuigi kõik tema hinded polnud kuigi head, olid tal suurepärased tulemused joonistamises ja projekteerimises. Vältimaks rasket matemaatilist loogilisust, konstrueeris ta kõigist oma ehitistest täpsed
Isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse languse ja elupaikade hävimise trendid jätkuvad. Liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvkondade arvu vältel. 27. Liikide õiguslik kaitse Euroopa tasandil ja Eestis Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kohta – nn loodusdirektiiv – ja Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv – mis on neist kahest ka vanem. Mõlemad dokumendis on loetletud üleeuroopaliselt tähtsad ja ohustatud liigid, mille elupaigad vajavad kaitset. Nende direktiividega moodustub üleeuroopaline hoiualade võrgustik – Natura 2000 Direktiivide üldsätetes määratakse kindlaks direktiivi rakendamise kord ja üldprintsiibib.
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena Piiranguvöönd-on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. Loodusreservaat-on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Hoiuala-moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. Loom-on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. Põllumajandusloom-on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Hulkuv loom- omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad Lemmikloom-on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.
Prantsuse timukamõõk 16. sajandist. Selle tera kaunistavad õigusemõistmise sümbolid: ratas ja võllas. Kirve kõrval on mõõk on üks kahest klassikalisest timukarelvast. Ehkki enamikus tänapäeva riikides, kus on säilinud surmanuhtlus, ei viida seda enam täide pea mõõgaga maharaiumise abil, on timukamõõk endiselt tarvitusel näiteks Saudi Araabias. Mõõgaks on peetud ka matseetet, mis on eelkõige tarbeese: lühike üheteraline mõõk, mida kasutatakse paksu taimestiku raiumiseks, et endale dzunglis teed teha. See sarnaneb eesti kiinile. Mitmed mõõgatüübid ongi arenenud tööriistadest. Spordis kasutatakse mõõku peamiselt vehklemises ja kendos. Vehklemismõõkadega harrastatakse ka akadeemilist vehklemist ja ajaloolist mõõgavõitlust. Kokkuvõte Vehklemine on spordiala, mis nõuab kiirust, painduvust, kordinatsiooni, häid reflekse ja taktikat
Kasutatakse ka ringkanaleid või biotiike. Ringkanal on trapetsikujulise põiklõikega, plaanis suletud ovaalikujuline kanal, millesse on paigaldatud rootortüüpi pindaeraator. Sisuliselt on see aktiivmudapuhasti, mille järel vesi läbib vertikaaltüüpi järelsetiti. Väikepuhastitel on hea puhastustulemuse saamiseks eriti oluline seadme lihtne hooldus ja suur töökindlus. Viimastel aastatel kasutatakse tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet. Peale setitamist juhtiakse vesi madalasse tiiki või taimestikuga täidetud väljale. Tööstusreovete puhastamine Eelpuhastus koosneb mehaanilistest ja füüsikalistest protsessidest: setitamine, selitamine, koostise ühtlustamine jt. Järelpuhastuses kasutatakse keemilisi meetodeid nagu neutraliseerimine, oksüdatsioon, desinfitseerimine jne. Ka tööstusreovete puhul kasutatakse orgaaniliste ainete kõrvaldamiseks bioloogilist protsessi.
pajupõõsastega. Kohati, näiteks Tanisoos, võib näha ka siirdesoometsi ja rabalaike. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978). Vooremaa lõunaosa läbib lubjarikka pinnasega siluri ja lubjavaese pinnasega kesk devoni lademete avamuspiir, mis peegeldub ka taimestiku ilmes, eriti mõnede taimegeograafiliselt huvipakkuvate liikide levikus. Nii levivad Vooremaa põhjaosas ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Metsülane on tulnud siia piki Ebavere Siimusti oostikku ning ta levila piirdubki nende oosidega. Haruldase liigi soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa (Remmel 1978). Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking,
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
· Haanja looduspark Kaitstakse: Haanja kõrgustikule iseloomulikku loodust ja pärandkultuurmaastikku Kuulus: Hinni kanjoni, Ööbiku oru ja Rõuge ürgoru poolest · Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 122. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 123. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 124. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül
intensiivistab teda. Lahendused: Metsade istutamine, eriti nõlvadele Kaitseribade rajamine Segaviljelusmeetod Orgaanilised väetised Kõrbestumine - looduslik protsess, ala muutub erosioonitundlikuks Muldade sooldumine, nt korrapäratul niisutamisel Toidupuuduse järeldused: Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne) Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung; looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse Kliimamuutused ...antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. ENERGIAKASUTUS Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonnasaastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. See omakorda hakkab üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises.
Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad. 15. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid: · Erosioon- tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kaitseks- tuuletõkete rajamine · Kõrbestumine- muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine · Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda · Muldade keemiline reostumine- 1. Hapestumine- taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad Kaitseks- muldade lupjamine 2
(Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti jõed on kiire languga ja lühikesemad.Kiire lang alamjooksul. Suubuvad enamasti Soome lahte(0m). Lõuna-Eesti jõed on üldistatult väiksema languga, pikemad kui Põhja-Eestis ning suubuvad järvedesse, mis asuvad 0pinnast kõrgemal(Peipsi-30m).Kiirem lang ülemjooksul. 30. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Jõevee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. Lammil asuvat taimekooslust nimetatakse luhaks. Lammialad ujutatakse üle mõneks päevaks kuni paariks kuuks või kauemgi. Muld on parasniiske kuni märg, toitainerikas.
geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused L S Berg- vene geograaf S Passarge- saksa geoloog 4. Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid See periood oli maastikulisi uurimusi ettevalmistav periood. Mõisteti eri maastike omanäolisust ja Eestimaa piirkondadele anti vastavalt pinnamoele nimetusi nt Haanja kõrgustik, Vooremaa, Alutaguse jne C.F. Scmidt- uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ja Põhja-Eesti taimestiku kohta, Muhu saare uuringud C.C.A. Grewingk- Baltimaade geoloogiline kaart V.Dokutsajev- kompleksse uurimise idee, ekspeditsioonid, Narva ja Haapsalu muldade kujunemislugu J.C.Klinge- esimene soouurija, soode hüdrograafia rajaja, selgitas järvede kinnikasvamist H.M.Hausen-Baltimaade pinnakatte ja vormide uurija NB! J.G.Granö- Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia
Ainelise kultuuripärandi kaitse Looduse ja elukeskkonna kaitse Muu regulatsioon (planeeringud jne) EV põhiseadus: EV peab tagama eesti ravuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usuvabadusi, kui see ei piira teiste inimeste vabadust, kõlblust ja tervist. Looduskaitseseaduse eesmärk: 1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Muinsuskaitseseadus Üha enam keskendutakse materiaalsele pärandile, kaitstakse vaid inimkätega loodut, pühapaigad kui vaimne pärand jääb seetõttu tahaplaanile. Ülemaailmne kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon Kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine
rakendamine NATURA 2000 aladel esinevate elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitseseisundi tagamiseks. Loodi rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Esimene Eesti looduskaitse seadus anti välja 1935. a. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi “Looduskaitseseadus” võeti vastu 21. aprillil 2004. a. Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk
Ehitusaegsete vee- ja elektriühenduste kooskõlastamine ja taotlemine vastavalt ettevõttelt 6)Pinnas, geoloogia, hüdroloogia Olgugi, et projektdokumendid peaks sisaldama nimetatud andmeid, tuleks ehitusplats üle vaadata. Kuiva ilma puhul ülevaatuse ajal ei tohi unustada võimalikku tingimuste muutumist suurte vihmade korral ja talvel. Järeldusi selles küsimuses võib teha taimestiku vaatluse ja naabruskonna küsitluse alusel. 7)ei ole vaja teada Välisehitusel on oluline teada kohalikke piiranguid töönädala pikkusele, töötundide arvule päevas ja ületundidele. Samuti on vaja selgitada riiklikud pühad ja võimalikud kollektiivpuhkused suvel 16 8)Kohalikud ilmastiku tingimused
enam toetada populatsiooni, mis oleks piisavalt suur, et olla pikema aja jooksul eluvõimeline. Elupaikade kahjustamine ja reostamine Isegi siis, kui elupaika ei ohusta otsene hävitamine või killustamine, võivad sealsed kooslused ja liigid olla inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Elurikkust ja liikide seisundit võivad kahjustada ka sellised välised faktorid, mis ei mõjuta silmanähtavalt koosluse taimestiku makrostruktuuri. Üks universaalsemaid keskkonnakahjustuse vorme on reostus, mille põhjuseks on enamasti pestitsiidid, heitveed, põldudelt ökosüsteemi kandunud väetised, tööstuslikud kemikaalid ja töötstusjäätmed, tehaste ja autode heitgaasid ning erodeerunud mäenõlvadelt pärit setted. Need reostusliigid ei ole pahatihti palja silmaga tuvastatavad, ehkki nad meid iga päev ning peaaegu kõigis maailma osades ümbritsevad. Reostuse üldisem ja
Tallinna Ühisgümnaasium Tomatite kasv erikeskkondades Uurimistöö Autor: Ruuder Liisa 11.C klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Mõisteteleht...................................................................................................................... 4 1 Taimede eluks vajalikud tingimused..............................................................................4 1.1 Valgus......................................................................................................................5 1.2 Tem...
meetmete rakendamine. The framework comprises the development of a list of priority substances for action at EU level, prioritised on the basis of risk and then the design of the most cost-effective set of measures to achieve load reduction of those substances. 9. Main goals of the EU policy on biodiversity and protection of species and measures to implement. Eesmärk - tagada bioloogiline mitmekesisus looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kaudu Meetmed - ühenduse (EL) huvides olevate looduslike elupaikade ja looduslike looma- ja taimeliikide säilitamine või taastamine. Meetmetes võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. 2 põhilist: 1. Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora (except birds) 2. Council Directive 2009/147 on the protection of birds
On ka muudatusi, mis tulenevad muuhulgas Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide ülevõtmise vajadusest. Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste sissetoomine, mis saab tulevikus üheks peamiseks looduskaitsemeetmete tõhususe mõõdupuuks. Seadusega luuakse võimalus looduskaitse korraldamiseks omavalitsuse tasandil. Käesoleva seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks
inimesele kui ka loomadele. Rohkem Zn, Cu, Mn, P, Ca, Mo, Sr, Ag, vähe Mg, N, Co, U. Kaitsemeetmed 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega. 3. Põldude optimaalsed suurused 10 ha (20...25 ha on juba liiga suured). 4. Viljavaheldus. 5. Maastiku planeerimine st. haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim, see on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taim tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, elukeskkonna, on ilus st. esteetiline, moodustab toidu ja energia varud. Mart Külviku koostatud keskkonnaseisundi ülevaate (1993) põhjal on Eestis teada 3461 seene-, 5353 taime- ning 12 084 loomaliiki. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumajandus, turism. 2. Introdutseeritud e
o liigid, mis tugevasti keskkonda mõjutades määravad taimekoosluse struktuuri. 2) SOODE ARENEMISKÄIK; TURBALIIGID JA LASUNDID igas elukoosluses toimub alaline muutumine, liikumine ja arenemine. Ühe teguri muutumine, soos näiteks turbalasundi pidev paksenemine, põhjustab ka teiste tegurite, mulla veerezhiimi, taimkatte, mulla loomastiku, mikrokliima muutumist. Seoses turba pideva tekkimisega pakseneb iga aastaga turbalasund ja ajapikku langeb mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo viimaseks arenemisstaadiumiks toitekehva turvasmullaga rabaks. Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases
väikesi kõrvalekaldeid kesine (`moderate') kvaliteedi klassi satuvad veekogud, kus bioloogilised muutused on mõõdukad, vilets e. halb (`poor') muutused ületavad mõõduka piiri, väga halb (`bad') Tuule tegevuse mõju suurjärve ökosüsteemile - tuul, mille tekitatud lained põhjustavad vee peaaegu pidevat põhjani segunemist taasuhutakse vette põhjasetteid-> muutub toiteainete ja valguse jaotus,--> planktoni arengut Tugev lainetus pärsib ka veesisese ja ujulehtedega taimestiku arengut. Veekogu tervendamise esmane tingimus - välisreostuse lõpetamine Veekogude tervendamise insenertehnilised meetodid - Järve mahu muutmine (suurem veemass on stabiilsem), Vee bilansi muutmine (veevahetuse suurendamine tasakaalustab protsesse), Aereeerimine ja oksüdeerimine, Teatud veekihi eemaldamine, Biomassi eemaldamine (enamasti primaarprodutsentide), Biogeenide keemiline sadestamine, Setete ärastamine, nende isoleerimine vmt., Algitsiidide kasutamine
Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest pinnavett või kus põhjaveeline toitelisus on vaheldumas pinnaveetoitelisusega põhjavesi jääb järjest sügavamale. Seetõttu happelisus suureneb (org.aine on alati happeline). Esimeseks tunnuseks on see, et sisse hakkavad tulema rabale iseloomulikud taimeliigid. Pindmisse kihti hakkab kogunema juba halvasti lagunenud turvas. Tuleb määrata pH ja taimestiku järgi. 3,7% kogu maafondist, 0,1% haritavast maast, 9% Eesti soodest kõigest. Tulevad lisaks sisse tuppvillpea, puhmastaimed, turbasamblad, mättalised ja lehtpuu ülekaalukalt (lepad). Kui üles üldse harida, siis ainult rohusood. Ülejäänud ei sobi ülesaharimiseks. Rabad põhjaveeline toiteline on asendunud vihmaveetoitelisusega (pinnaveetoiteline). Tekivad siirdesoode edasisisel rabastumisel. Rabad 5,7% Eesti maafondist, 0,1% haritava maana, 36% Eesti soodest
keskkonnatingimuste tõttu. Aastaid hiljem, kui Eesti loodusid oli põhjalikumalt uuritud, jõuti tänapäevalgi üldlevinud seisukohale, et loo metsatuse on põhjustanud kariloomad pidev karjatamine ei lase mullakihil tüseneda, suure karjatamiskoormuse korral võib rohukamar paiguti täielikult kaduda, nii et paljandub aluskorra paas. Vanasti, kui peeti rohkesti loomi, oldi arvamusel, et just karjatamise tõttu kasvab loopealsel vähe taimeliike. Iseäranis kahjulikuks peeti taimestiku arenemisele lambaid, kes oma "aplusega hävitavad viimse kui rohukõrre ja -laju". Teine ülekarjatamise pahe maapinna kõvakstallamine pandi süüks hobustele, "kelle jalajälgede raskuse läbi trambitakse maapind plingiks" . Tegelikult on puude kasv tõeliselt takistatud (ehk väga-väga aeganõudev) vaid plaatjal, vähemurenenud pael. Kadastik ja loopealne pole sünonüümid. Ent nende mõistete ühisosa on praegusajal, mil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
