mineraalainetega, sealhulgas antioksüdantidega, mis kaitsevad rakke kahjulike vabade radikaalide mõjude eest ja aeglustavad organismi vananemisprotsessi. Mineraalained on vajalikud luude, lihaste ja närvisüsteemi toimimiseks. Kompleks aitab püsida organismil elujõulisena, tugevdab vastupanuvõimet kahjulikele keskkonnamõjudele, kaitseb südame-ja veresoonkonda ja tugevdab immuunsüsteemi. Võtta 1 tablett päevas koos söögiga. Punane päevakübar, e. Echinacea- tänu taimes leiduvatele vitamiinidele, mineraalidele, eeterlikele õlidele ja flavonoididele aitab see stimuleerida immuunsüsteemi ja vastu seista haigustekitajatele. Preparaat tugevdab immuunsüsteemi, suurendab külmetushaigusest paranemise efektiivsust, kiirendab organismi haigusjärgset taastumist, aitab vastu seista stressile ning suurendab vastupanuvõimet ületöötamise korral. Kasutatakse kuurina kuni 30 päeva, üks kapsel päevas.
Sellised toimeained avaldavad organismile mõju juba nii väikestes kogustes kui ka üliväikestes kogustes, millega kokkupuutel tekivad häired kudede elutegevuses ja elundite biokeemilistes protsessides, mille tagajärjel tekib mürgistus. Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et kahju tekib juba väikesest kogusest, kas siis närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes või ka allergiana. Erinevate mürgiste ainete kogus taimes on vägagi erinev. See oleneb nende kasvukohast ja kasvutingimustest samuti ka arengujärgust. Alkaloidid on kõige ohtlikumad toimeainetest, kahjustades eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral leidub neid kõikides taimedes- eelkõige seemnetes, koortes ja juurtes. Glükosiidid kahjustavad enamjaolt südametööd või põhjustavad vere erütrosüütide lagunemist ning eeterlikud õlid annavad taimedele iseloomuliku lõhna, kuid võivad ka ärritada nahka ning
Kui valgusenergiat on palju, on fotosünteesi limiteerivaks teguriks õhulõhede sulgumise tõttu CO puudus ning sellistes tingimustes omavad eelist C- taimed, kuna nemad suudavad Calvini tsüklit efektiivsemalt varustada CO-ga ka suletud õhulõhede korral. C-taimede hulka kuuluvad nt mais, suhkruroog, hirss, sorgo 15. Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Kvantitatiivse, kehale omase mürgi kontsentratsioon peab taimes olema mõju omamiseks suhteliselt kõrge. Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku 16. Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja viljakestal; ogad, astlad ja karvad. 17. Kaitsemehhanismid loomadel. A. varjevärvus B. hoiatusvärv C
põhiliselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise ja valguterad, harva õlitilgakesed. Varuained on taimele vajalikud, et ta saaks uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvama hakata. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes. JUHT- ja TUGIKOE rakud on sageli kimpudena koos. Neid erinevate rakkude kogumikke nimetatakse juhtkimpudeks. Neis olev tugikude toestab juhtkimpe, juhtkoe ülesandeks on aga ainete transportimine taimes. Tugiude esineb teisteski taimeosades, ta annab taimeosadele tugevuse. Vahel võib juhtkimpe näha varre ristlõikudel tillukeste täpikestena. Lehtedel näeb tugikoega ümbritusetud juhtkimpe leheroodudena. KATTEKOE rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Kattekoe põhiliseks ülesandeks on kaitsta taime mehhaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste välikeskkonna kahjulike mõjude eest. Selle koe kaudu toimub ka vee aurumine ja gaasivahetus. Õppejõu versioon : 1
umbes ajast 3000 eKr. India ravitsejad kasutasid haiguste vastu oma ürditeraapiat. Egiptlased ja babüloonlased tundsid samuti vürtside ja maitsetaimedega tervendamise kunsti. Targad Pythagoras ja Hippokrates panid kirja erinevaid tarkusi ka oma raamatuissed. Omal ajal välja mõeldud ravimeetodid on nüüd ka tõestatud. On teada, et toona kasutatud aniis, apteegitill, köömned ja tsillid ergutavad tõesti isu ja toetavad seedimist. Lisaks vitamiinidele leidub mõnes taimes ka mineraalaineid, antibiootikume või jääkelemente. Tsillid sisaldavad kapsaitsiini, mis ergutab vereringt ja tõrjub baktereid. Aniis on antibakteriaalne ja ingver ergutab vereringet ning aitab seedida. Siiski tuleb piiri pidada. Liigne tarbimine võib kahju teha nagu iga asja puhul. [Renate Kissel, 2001, lk.36-37] Enimkasutatavamad vürtsid Pipar Pipart saab piprataime viljaosast. Sõltuvalt sellest kuidas viljadega ümber käia saab
Nahale sattunud taime mahl võib põhjustada punetust, sügelust, ville ja allergiat. Söömisel tekib iiveldus, oksendamine, seedehäired (Kaur jt, 2010). Maikelluke. Kõik taime osad on mürgised, eriti marjad ja seemned. Mürgsituse võib põhjustada 5-10 marja söömine. Tunnuseks on naha ja silmade ärritus, süljevoolus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, pulsi kiirenemine. Raskematel juhtudel kaob teadvus ja saabub surm. Kuna taimes sisalduvad südameglükosiidid on vees hästi lahustuvad, on ohtlik ka maikellukeste vaasivesi (Kaur jt, 2010). Sinilill. Värske taim ja droog võivad ärritada nahka, põhjustades ville ja põletusi. Söömisel põhjustab maoärritust, millega võivad kaasneda spasmid, kõhulahtisus ning ärritusnähud kuseteedes (Kaur jt, 2010). Varsakabi. Kõige mürgisem on taim õitsemise ja viljakandmise ajal. Taime
kloroosina, lehed kahvatud. Roheline asendub kollasega, vanematel lehtedel. Väävel: valkude, lipiidide ja vitamiinide koostises. Rasvade süntees ristõielistel kultuuridel. Soodustab mügarbakterite arengut, puudus toidunisu kvaliteedi küpsekvaliteet paha. 9. Toitainete omastamine taimede poolt- Omastavad toitaineid nii mullalahusest , kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente Juurtoitumine ja juureväline toitumine. Pasiivne( transpiratsioon-vee liikumine taimes aurumine; difusioon-taimetoiteelementide läbi tungimine läbipoolpaistva membraani) ja aktiivne(asendusadsorbtisoon) autotroofne organism. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid- toiteelement-keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ple võimalik asendad alle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga ; Toitaine-molekulid või ioonid milledena elemendid taimedesse sisenevad
Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel; Vakuoolil on palju funktsioone: ◦ säilitusorganell (nii toitainete kui jääkproduktide jaoks) ◦ sisaldab rakumahla – orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete vesilahus ◦ lüsosoom, s.t. lagundav kompartment ◦ turgori reguleerimine ◦ vakuooli arvelt võib taimerakk oma mõõtmeid suurendada. Sellele eelneb rakukesta nõrgenemine teatud kohtadest. Varuained taimes Tärklis – tärkliseterad; peamiselt juurtes Valk – aleurooniterad; peamiselt seemnetes ja idudes Rasvõlid – õlitilgakesed; peamiselt seemnetes/viljades Kaltsium taimedes Kristallid koosnevad Ca-oksalaadist CaC2O4 ◦ Druusid ◦ Rafiidid ◦ Üksikud pulkkristallid Vajalik hapete neutraliseerimiseks, spetsialiseerunud rakud teiste kudede vahel Suurtes kogustes inimesele mürgine Rafiidid ja druusid Ribosoomid
hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad
kasvatada näiteks GM-maisi. Võõrgeenide kunstlik lisamine taimesse insenergeneetiliste meetodite abil uute põllukultuurivormide saamiseks erineb oluliselt tavalisest sordiaretusest. Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud. See on nüüd hästi tõestatut teaduslik fakt. Kuid vaatamata sellele pole ükski siiamaani turule jõudnud 2
3. HINGAMINE Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Kuid nii nagu loomadeski on ka taimedel olemas hingamine. Taimed hingavad õhuhapnikku ja eritavad süsihappegaasi. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat. Hingamisel tarvitavad taimed hapnikku, et vabastada toitainetest energiat. Hingamisel tekib süsihappegaas, mida taimed eritavad õhku.
27. Kumb arenes enne kas C3 või C4 mehhanism? Enne arenes välja C3 mehhanism. 28. Miks C4 mehhanism üldse välja arenes? C4 mehhanism arenes välja ajal, mil süsihappegaasi kontsentratsioon oli atmosfääris umbes poole väiksem kui tänapäeval ehk C4 mehhanism arenes välja vastuseks rasketele keskkonnatingimustele. 29. Kuidas C4 taimed on elimineerinud fotohingamise? C4 taimed on elimineerunud fotohingamise, kuna nad koguvad süsihappegaasi ehk taimes on kogu aeg süsihappegaasi ja RUBISCO ei võta seega CO2 asemel O2-te. 30. Miks C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi kui nende õhulõhed on kinni? C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi kui nende õhulõhed on kinni, kuna nad koguvad süsihappegaasi. 31. Teate mis osa C4 fotosünteesist toimub pärg- ja mis mesofülli rakkudes C4 taimed koguvad süsihappegaasi mesofülli rakkudesse. Fotosüntees aga toimub pärgrakkudes, mis on tihedalt kloroplaste täis. 32
orgaanilist väetist. Ca, Mg, S - teisejärgulised makroelemendid. Sisaldus taimede kuivaines võib kõikuda 10%-40%. poolmikroelemendid Fe, Mn, (Si, Al). mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Parandavad saagi kvaliteeti (10 3 10-5). ultramikroelemendid Sr, Cd, Cs, Rb jt. Taim vajab üliväikestes kogustes (10 -6 10- 12 %). 2. Mengeli järgi, lähtuvalt elementide füsioloogilisest olemusest taimes. Füsioloogiliste funktsioonide alusel. mittemetallid C, O, H; N, S, P; B, Si neid kasutab taim orgaanilise aine ülesehitamiseks. leelismetallid K, Na, Ca, Mg. On taimes ioonilisel kujul, ei ole eriti seotud orgaanilise ainega. raskmetallid Fe, Mn, Cu jt üldjuhul on kasulikud. On tugevasti seotud orgaanilise ainega, moodustades kulaatkomplekse. Võib jaotada kasulikeks ja kahjulikeks, on tinglik, sõltub kogustest
organismist välja üleliigse vee. Tal on ka söögiisu tõstev toime. Teeks kuivatatakse õitsevaid võrseid või siis lehti ja õisi. Ravimteeks pannakse klaasi kuuma vee kohta teelusikatais ürti. Lase veidi aega haududa. Iisopiteed juuakse lonkshaaval kogu päeva jooksul 1-3 tassitäit. Keemiline koostis Iisop on väga rikas eeterlike õlide poolest, eriti enne õite puhkemist. Eeterlikud õlid sisaldavad tugevatoimelist kamfeeni, pineeni, tsimooli, limoneeni. Taimes on rohkesti parkaineid (8%), pigmente, glükosiide, mõruaineid, flavonoide, orgaanilisi happeid ja C-vitamiini (170 mg%). Eeterlikke õlisid on rohkem valgeõielistes sortides. Iisopi ravitoime Rahvameditsiinis on iisop tuntud kui erguti, teda soovitatakse eakatele inimestele üldtugevdava vahendina. Iisop, ergutades hormonaalsüsteemi, vähendab üleminekuvaevusi, eeskätt öist higistamist, hingematmistunnet, väsimust. Ta toob
jää hapniku puudusesse · Maasisesed osad aga pidevalt · Mida teha? Äestada, juured õhutatakse. Täiskasvanud taimed neelavad süsihappegaasi 500-550 kg/ha Süsihappe kondensatsioon peab õhus olema piisavalt kõrged (0,1-0,3 % õhus) Liiga kõrged on taimed kahjulik Taimedele kahjulikud gaasid on ammoniaak ja väävelgaasid. Vesi Vesi on taimede kõikide organite peamine koostisosa Vee abil toimudad taimes mitmesugused protsessid: Vee abil tungivad toitained mullast vette Toimub fotosüntees Taimekudede temp reguleerimine Transpiratsioon Taimede veetarve: iseloomustab niiskust, mis on vajalik taime kasvuks ja saagi moodustamiseks Veenõudlikkus: iseloomustatakse mulla optimaalselt niiskusega, mis enamikel köögiviljadel on 70-85% väliveemahutavusest. Niiskuse suhtes nõudlikud köögiviljad on: Kapsas Kurk Salat Redis
Vesi ja min soolad võetakse vastu mullast, süsihappegaas õhust. Taim peab need ained muutma orgaaniliseks aineks, mis on keeruline protsess ja see saab toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Tähtsamateks väliskeskkonna tingimusteks, mis mõjutavad taimede elutegevust on: vesi, päikesevalgus, temperatuur, muld ja õhk. Vesi piisavalt vett, kuna väliskeskkonnast saadud ainetest tekib org aine ainult siis kui nad on lahustunud olekus. Org aine loomiseks kulub taimes hulk energiat, mida saadakse päikesekiirguse näol. Valgusenergia loob taimedele ka teatud temp tingimused taime temp võib nii soodustada kui takistada org aine loomist liiga kõrge või madal takistab. Muld ja õhk on orgaanilise aine allikad ning taimele hädavajalikud. Mulla omadused mõjutavad keemiline koostis, mis ainete sisaldus, niiskusemahutavus. Kaudne mõju maapinna reljeef. Õhust saab taim hingamiseks vajalikku hapnikku, ning toitumiseks süsivesinikku
kasutada ja kasvatada värvi muutes rohkem vilju. (Ibid, 1280-1281) Järgnevalt võrdleb Dretske aga nimetatud taime võimaliku kaksiktaimega, mis vahetab küll samamoodi värvi, aga teeb seda hoopis sel põhjusel, et õitsemise aja keskel ilmuvad mardikad, kes toituvad punast värvi õitest, aga valgeid ei söö. Nii tuleb välja, et teatud viisil käitumiseks võivad olla täiesti erinevad välised põhjused: sest kuigi mõlemas taimes sisemiselt toimuvad täiesti sarnased keemilised muutused, ei ole vaid süsteemisiseste muutuste uurimise tulemusel võimalik välja selgitada, mis neid muutusi ja sellist käitumist konkreetsel juhul põhjustab. Taime käitumise seletamine nõuab minekut taimest väljapoole, millenigi, mis juhtus selle taime või taimeliigi arenguloos. (Ibid, 1281) Et asja võimalikult täpselt lahata, toob Dretske järgnevalt sisse veel ühe taime,
Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened) Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste-õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad
!!) · Kääritatav mass segatakse vähemalt 1 kord päevas läbi (peab jätkuma hapnikku !) · Kääritis on valmis, kui segu ei vahuta enam ja on tumedalt värvunud (aega kulub 2-3 nädalat) · Kääritist võib teha nõgeset, soolikarohust, osjadest, võilillest, varemerohust jne. · Sellise kääritise kasutuse tagajärjel suureneb harilikult taimede vastupidavus kahjuritele ja haigustele Lahjendada 1:5 või 1:10 Võilill · Taimes leidub parkaineid, eeterlike õlisid, valke ja antibiootilisi aineid · Olemas nii K, Fe, Ca, P, Mg, Si, Zn, ja palju mangaani ning A-, B-, C- ja D- vitamiin · Taime lehed ja õied eritavad etüleeni panna paberist kotiga puuviljade vahele valmivad rutem. · Leotist võib valmistada nii juurtest kui ka lehtedest · Ekstrakte kasutatakse lehetäide ja kedriklestade tõrjeks Kõrvenõges
puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tegu on aga pöörduva reaktsiooniga tekkiv kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed, värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hästi vaadeldav ning saab kindlaks teha, millisest taimes tärklis pärit on. A Töö käik: Katseklaasi valada 4-5 ml tärkliselahust, lisada 1 tilk joodilahust, segu loksutada ja kuumutada keemiseni. Katseklaasi alumine pool seejärel jahutada. Tulemus: Joodilahuse lisamisel tekib ilus ja intensiivne sinine sade, mis kuumutamisel kaob, kuid jahutamisel muutub tagasi siniseks, küll aga mitte enam nii intensiivseks, vaid pigem heledaks ja vaevu nähtavaks. See andis märku sellest, et tegu oligi pöörduva reaktsiooniga. B
See on rikas mineraalide ja vitamiinide poolest ja regulaarselt juues aitab see tugevdada immuunsussüsteemi. Lapacho on rauarikas ja seetõttu tõeliselt tervislik jook. 6.3 Rooibos 10 Referaat „Tee“ Hanna Seeder Tehniliselt ei ole Rooibos tõeline tee. See tuleneb taimes Aspalathus Linearis, mitte Camellia taimedest, millest toodetakse traditsiooniliselt teed. Nimi Rooibos tuleneb Aafrika slängist hollandikeelsele sõnale “punane põõsas”. Rooibos taim on väike põõsjas taim, mis kasvab ainult Lõuna- Aafrikas. Põõsas kasvab igal pool ½ kuni 1 meetri kõrguseks ja on väga tihedate nõeljate lehtedega. Lehed on rohelised, kuid muutuvad iseloomulikult punaseks peale kääritamist.
tärklisesisalduse tõttu ka tärklistupeks. Endodermis võib esineda ka Caspary jooni. *Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel). *Steeli välimine,vahetult endotermile järgnev rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder. Piir esikoore ja kesksilindri vahel ei tarvitse olla selgelt eristatav. *Juhtkimbud asuvad kesksilindris ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. *Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla). Juhtkimpude vahele jäävad säsikiired. Esikasvu perioodil tekivad esi-
Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste- õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema
1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Tärklisele on iseloomulik, et joodiga reageerides moodustab ta intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. See on tingitud sellest, et polüsahhariidi ahelad keerduvad reaktsiooni käigus joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks lagunev kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, seega antud reaktsioon on pöörduv. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Ning värvununa on võimalik mikroskoobika kindlaks teha, millisest taimes tärklis pärineb. Töö käik: A. · Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lisades joodilahust tärkliselahusesse, kadus joodile iseloomulik värvus. · Segu loksutasin. · Kuumutasin segu keemiseni. · Katseklaasi alumise poole jahutasin jäävannis. Lahus muutus aegamööda helesiniseks. B. Mikroskoobi all sain vaadelda nii kartuli- kui ka maisitärklise terakesi. Kartulitärklise
Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). Suhkur on täiesti looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes. Suhkur muudab oluliselt toidu maitset, kuid tegemist on rohkemaga kui lihtsalt magusainega; suhkrut saab kasutada ka teiste maitsete tasakaalustamiseks ja tugevdamiseks. Tänapäeval on palju erinevaid suhkru liike, mida saab kasutada lugematus arvus erinevates toitudes. Lisaks magusale maitsele ja energiale annab suhkur paljudele toitudele ka mahu ja tekstuuri. Suhkrul on ka säilitavad ja niiskust hoidvad omadused, näiteks marmelaadis ja leivas. Suhkur rõhutab puuviljade maitset
(Liebert 2008: lk 124) 6 Tauriini isoleeriti esimest korda pulli sapist 1827. aastal, mispärast on ta saanudki oma nime pulli ladinakeelsest nimest taurus. (Ibid. lk 124) 1.2.3. Glükuroonlaktoon Glükuroonlaktooni toodab inimese maks glükoosist ning see on peaaegu kõikide sidekudede struktuurikompoment. Samuti võib glükuroonlaktooni leiduda ka mõnes taimes. Glükuroonlaktooni lisatakse energiajookidele tavaliselt koos kofeiiniga, et peletada väsimust ning tõsta enesehinnangut. (Liebert 2008: lk 127) Kliinilisest on tõestatud, et glükuroonlaktoon tõstab vaimst võimekust, reaktsioonikiirust ning vähendab unisust. Paljudes riikides on glükuroonlaktooni müük keelatud, mis viitab selle ohtlikkusele. (Ibid. lk 127) Legendi järgi anti seda Vietnami sõjas USA sõduritele võitlusvõime tõstmiseks. See legend aga ei osutunud tõeks. (Ibid
hetkest, kui need pakendatakse, juba ajast maha jäänud ehk energeetiliselt vananenud. 10. GMO ehk geneetiliselt muundatud taim. Iga taim sisaldab oma looduslikku energeetilist väärtust. Meie isu selle taime söömisest saab täis siis, kui oleme selle taime poolt pakutava energia kätte saanud. GMO taimed kasvatatakse vormiliselt suureks, energeetiline väärtus ehk sisu võrreldes muundamata taimega jääb kas samaks või langeb. GMO taimes on vormi ja sisu tasakaal rikutud. Et seda taime süües teie isu täidetud saaks, peab seda rohkem sööma kui muundamata taime. Tulemuseks on liigne kehakaal. 7 Toidu energeetika Energeetika eksisteerib kõigi jaoks. Üks tuntumaid energiaid, mida kõik on kogenud, on armastus. Kes ei tahaks siis armastada ja olla armastatud? Toidus sisalduva sobiva
Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid – üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). Suhkur on täiesti looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes. Suhkur muudab oluliselt toidu maitset, kuid tegemist on rohkemaga kui lihtsalt magusainega; suhkrut saab kasutada ka teiste maitsete tasakaalustamiseks ja tugevdamiseks. Tänapäeval on palju erinevaid suhkru liike, mida saab kasutada lugematus arvus erinevates toitudes. Lisaks magusale maitsele ja energiale annab suhkur paljudele toitudele ka mahu ja tekstuuri. Suhkrul on ka säilitavad ja niiskust hoidvad omadused, näiteks marmelaadis ja leivas. Suhkur rõhutab puuviljade maitset
obligatoorsed ja neid läheb vaja paljudes taimeosades. IAA mutante eksisteerida ei saa. Auksiine sünteesitakse peamiselt meristemaatiistes piirkondades : võrsete apikaalne meristeem, noored lehed,arenevad viljad ja seemned. Juure apikaalses meristeemis peaaegu, et ei sünteesita. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes ? Auksiin saab liikuda taimes kahel viisil : passiivselt floeemis (seotuna AH-tega ja suhkrutega) energialt tarbides polaarselt juhtkimpude parenhüümi rakkudes (seostumata). Polaarsel liikumisel on vajalikud membraanis paiknevad kandjavalgud. Kandjavalgud asuvad raku basaalses piirkonnas. Kui auksiin on rakkudes kuhjunud, siis eksporditakse ta (kandjavalkudega) antipordis prootonitega. Miks toimub auksiini ’lõksu püüdmine’ taime aluselistesse piirkondadesse (arvestage auksiini pK ja apoplasti pH-ga ).
omakorda jaotatakse raskemetalle kasulikeks(Fe; Mn; Cu; Zn; Co; Mo jt) ja ohtlikeks(Cd; Pb; Sn; Hg jt). Jagada võib veel ka põletamisel eraldumise järgi lenduvateks elementideks (C; O; H; N; S jt) ning tuhaelementideks( P; K; Ca; Mg; Fe jt. Ka taimedes ümberpaiknemise võime järgi jaotatakse toiteelemendid kaheks: kergesti reutiliseeruvad N; P; K; Mg jmt, mida taim võib ise nälja korral üle viia vanematest kudedest ümber uutesse ja raskesti reutiliseeruvad nagu Ca; Fe; S jt, mis on taimes raskesti ümberpaigutuvad. *Toitaine – molekulid(CO2, O2, H2O) või elektriliselt laetud ühendid(anioonid, katioonid), millena elemendid taimedesse sisenevad. *Toiteelement – keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. 11
keeva vee kohta, kogu päeva jooksul tarvitamiseks 1 supilusikatäis droogi 1 klaasi keeva vee kohta. Tee lastakse jahtuda ja kurnatakse enne sissevõtmist. Välispidiselt tarvitatakse kummeliteed kuristamiseks, kompressideks raskelt paranevate haavade ja paisete, silmalaugude põletiku, hambavalu jne. puhul. Kurgu limaskesta p?µletiku korral hingatakse sisse kummelitee auru. Teekummeli keedist kasutatakse ka vannideks ja juuste pesemiseks. PUNANE PÄEVAKÜBAR: Taimes on glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C vitamiine, mikroelemente jm. Tänu eeterlikele õlidele lõhnab õisik kui küps suvi, sinna oleks nagu koondunud kõik suvelõhnad. Kui õigesti kuivatada, säilib neis aroom. Vanasti raviti õite leotisega maohammustusi, putukatorkeid, hamba- ja peavalu ning põletikke. Päevakübara juures on kõige tähtsamaks peetud võimet tõsta organismi vastupanu haigustele
omastatavate toitainetega. Toiteelemendid on keem. elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. Toiteelemendid: 1) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S Taim vajab neid suures koguses. Kuivaines on neid mõni kümnendik kuni mõnikümmend protsenti. 17 2) Poolmikroelemendid- Fe, Mn- On taimes rohkem, kui mikroelemente. 3) Mikroelemendid- Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se jt need täidavad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatori ülesannet. 4) Ultraelemendid-Sr, Cd, Pb, Ag, F jt-on taimes üliväikeses koguses. Toiteaineteks nimetatakse molekule(CO2, H2O ja O2) anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitained võivad olla nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises olekus. 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt.
Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline. Süsteemse toimega herbitsiidid võivad olla kas ainult juurte kaudu toimivad (mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad. 47. Superumbrohud, Herbitsiidide resistentsus. On umbrohud mis on herbitsiidide vastu resistentsed. 48. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood. 49. I-Taimekaitse
Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder. Piir esikoore ja kesksilindri vahel ei tarvitse olla selgelt eristatav. Juhtkimbud asuvad kesksilindris kas ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised) või
Seetõttu on näiteks vorme mullas. Taimedes on umbes 50 süsinik C. süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobsetes rähkmullad suhteliselt keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. tingimustes lagunevad halvasti ja huumusrikkad. suures koguses elemente taimes esineb Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli moodustavad nn. bituume. Mulla lõimis mõjutab samuti jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil Vaigud, vahad ja parkained, huumuse teket ja sisaldust mullas.
Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline. Süsteemse toimega herbitsiidid võivad olla kas ainult juurte kaudu toimivad (mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad. 47. Superumbrohud, Herbitsiidide resistentsus. On umbrohud mis on herbitsiidide vastu resistentsed. 48. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood. 49
Toitereziim: mõistetakse mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastavate toitainetega Taimetoiteelemendid: nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Makroelemendid: on C, O,H, N, P, K, Ca, Mg ja S mida taim vajab suurtes kogustes Mikroelemendid: Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, need täidavad taimes biokeemikilste protsesside katalüsaatori ülesannet lenduvad elemendid: C, O, H, S tuhaelemendid: Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained: nim molekule, anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad mügarbakter: esinevad mullas õhulämmastiku sidujana mükoriisa: on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine, ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloid - pihustunud faasina esinev aine Hüdrofiilne - veelembeline
Hinnatakse ajaga, mis kulub punetuse tekkeks (MED/h) - Doos mingi aja jooksul kogunenud energia hulk - SED Standart Erythemal Dose Ei sõltu nahatüübist Ei ole sõltuvuses naha punetuse tekkega - UV indeks väärtused alates 0-st, mida kõrgem, seda kahjulikum kiirguse tase. Kasutatakse ühiskonna teavitamiseks; - Taimede kaitsemehanismid UV kiirguse eest: UVK neelavad pigmendid (flavonoidid): taimes lehti katvatel karvakestel (sojauba) Vaha lehe pinnal (peegeldumine) DNA parandamine Kahjustunud osa vahetamine (nt. proteiinid) OSOON STRATOSFÄÄRI OSOON - 90% kogu atmosfääri osoonist - 10-50 km kõrgusel maapinnast, maksimum u. 32 km kõrgusel - Kogus sõltub tekkeprotsesside (päikesekiirguse toimel) ja lagunemisprotsesside tasakaalust - O3 kaitseb UV-kiirguse eest ja tekib UV kiirguse mõjul - Osooni lõhuvad freoonid, Cl ja F ühendid
esikoor - Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks; steel - Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel), steeli välimine rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder; kambium - Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised; Jagunemine (dihhotoomne - harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes
süsteemne fungitsiid Menara 410 EC-l on lai toimespekter ning pikk kasutusaeg. Preparaadi kaitsev toime kestab 3-4 nädalat. Kulunorm - 0,5 l/ha. Hind - 44,00 €/L Nisu-triiprooste (Puccinia glumarum) – Esineb peamiselt nisul,odral ja harva ka rukkil. Eriti ilmeb see lämmastikuga väetatud põldudel. Triiprooste tekitab lehtedele kollaseid roostetriipe.Soodsail tingimusil suurenevad triibud ja leht kattub üleni suvieoste kattega.Seen talvitub taimes mütseelina. Ennetatav tõrje Nagu ennetatav tõrje sobib võimalikult hiline külv. Niisugused külvid kannatavad vähem kui varased. Kasutamine roostekindlate sortide. Füüsikalis-mehaaniline tõrje Vaheperemeestaime hävitamine.Peaaegu kõigis kultuurmaades on rakendatud kukerpuude ja türnpuude sundhävitamise määrused. Umbrohutõrje. Bioloogiline tõrje Korralik viljavaheldus. Keemiline tõrje
Keemilised omadused · Hüdratatsioonikiht, mis moodustub mineraalsete ioonide ümber, soodustab nende reaktiivsust. Hüdratatsioonikiht suurte orgaaniliste molekulide (näit. valgud) pinnal hoiab neid lahustunud olekus ja väldib nende väljasadenemist. Vee liikumine taimedes Taimed võtavad mullast vett juurte kaudu, kust see liigub varre juhtkudedesse, mis mööda juhtsooni transpordivad vee lehtedesse. Vesi lahkub lehtedest veeauruna õhulõhede kaudu- transpiratsioon. Vesi liigub taimes vooluna hüdrostaatilise jõu abil ja difusiooni ning osmoosi teel (molekulide kaupa). Intensiivse kasvu ajal paneb vee liikuma lehtede transpiratsioonist tingitud veedefitsiit ja kapillaarne tõmme ülespoole. Varakevadel, kui juurtes on varuainete hüdrolüüsi tõttu kõrge lahustunud ainete kontsentratsioon, neelavad juured vett osmoosi teel. Juurtes kujunev kõrge veepotentsiaal tekitab juurerõhu, mis surub vett juurtest maapealsetesse organitesse.
stimuleerivad ained aitavad ära kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid (Pitsi 2014). Energiajook toimib ergutina, selle koostisosad tauriin ja kofeiin stimuleerivad kesknärvisüsteemi, aitavad peletada väsimust ja parandavad keskendumisvõimet (EPL 2007). 1.1.1 Kofeiin Üks kõige problemaatilisem koostisosa energiajookides on ilmselt kofeiin. Kofeiin on alkaloid, mida leidub umbes 60 taimes. Kofeiini sünonüümid on guaraanas leiduv guaraniin, tees sisalduv teiin ja Yerba Mate puu lehtedes olev mateiin. Inimesele mõjub kofeiin kesknärvisüsteemi stimulaatorina, mis peletab ajutiselt väsimuse ja suurendab kontsentreerumisvõimet. Sellel on märkimisväärne mõju ka südame-veresoonkonnale: mõõdukas vererõhu tõus ja mõju südame löögisagedusele. Mõju on ka teistele elundkondadele: kofeiin kiirendab hingamissagedust,
on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 43. Mulla soojusmahtuvus ja juhtivus. Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid ja toiteained. 10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, Fe, P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N’i, ei saa valku sünteesida. Saagi määrab ära miinimumis olev element/tegur (tünni näide). Mikroelemendid – tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas
Sellest tuleneb ka astelpaju kreekakeelne nimetus hippophae, mis tähendabki läikivat hobust. Juba iidsetel aegadel täheldati sel taimel tervistavat mõju. Astelpaju keemiline koostis on väga rikkalik, sisaldades märkimisväärses koguses C-vitamiini, karotenoide (provitamiin A), tokoferoole (E-vitamiin), rasvhappeid, aminohappeid, aga ka kaaliumi, rauda, naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi ja tsinki. Viimastel aastatel on astelpaju keemilist koostist ja selles taimes leiduvate vitamiinide, eriti just antioksüdantide toimet paljudes teaduslaborites uuritud. Esialgu ei ole veel kindlaks tehtud, kas taimsest toormest eraldatuna on antioksüdantide toime organismis sama kui taimes koosmõjus teiste antioksüdantidega. Tänu astelpajus leiduvatele bioloogiliselt aktiivsetele toimeainetele on toiduainetööstuses, meditsiinis ja kosmeetikas kasutust leidnud kõik taime osad: koor, lehed, marjad ja seemned. Koorest valmistatakse ravimeid ja kosmeetikatooteid
18.09.12 Täieliku ehitusega juhtkimbus on ksüleem ehk puiduosa ja floeem ehk niineosa. Nende asetus juhtkimbus võib olla erinev. Kontsentriline juhtkimp ksüleem ümber floeemi; enamasti üheidulehelistel; Kollateraalne juhtkimp floeem on väljaspool ja ksüleem seespool. Bikollatelaarne juhtkimp floeem on lisaks ka seespool ksüleemi. Radiaanne juhtkimp ksüleemi ja floeemi osad on vaheldumisi radiaanselt organi keksteljega. JUUR Täidab mitut ülesannet taimes: 1. Imab mullast vett, mineraalaineid, vähesel määral ka orgaanilisi aineid ning juhib need varre sisse 2. Kinnitab taime substraadisse 3. Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 4. Teostab sidet mulla mikroorganismidega 5. Varuainete säilitamise koht 6. Vegetatiivse paljunemise organ (iga juure jupp annab uue taime). Mõnel taimel juured maa peal, võtavad osa fotosünteesist, aitavad omastada
2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni voi mond muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud poluploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. * -kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule voi geneetiliselt muundatud organismi. Transgeensed taimed ja loomad Transgeensete taimede ja loomade konstrueerimisel on kolm pohilist eesmarki: 1) soovitavate tunnuste lisamine voi voimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel 2) huvipakkuva produkti tootmine taimes voi loomas 3) transgeensete organismide konstrueerimine eesmargiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMED Taimerakkude arengubioloogiline programm erineb loomarakkude omast uhe vaga olulise isearasuse poolest. Nimelt sailitavad koik taimerakud kogu oma eluea valtel totipotentsuse ehk teisisonu on teatud tingimustel voimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.o otsast peale
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jä...
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
Seemned idanevad 2 nädalaga soojas, kuid istutuskõlblikuks saavad nelja nädalaga. Välja istutatakse mai lõpus või juuni alguses. Esimese aasta lõpuks kasvatab punane päevakübar laiuva leheroseti ja veel saaki ei saa. Õitseb uhkelt alles järgmisel aastal. Särav päevakübar Goldsturm tunnistati USAs 1999.a lemmikpüsililleks. Punast päevakübar on tunnistatud ürtide kuningannaks. Tõstab organismi vastupanu Punase päevakübara toimeained on põhjalikult uuritud ja taimes on glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C vitamiine, mikroelemente jm. Tänu eeterlikele õlidele lõhnab õisik kui küps suvi, sinna oleks nagu koondunud kõik suvelõhnad. Kui õigesti kuivatada, säilib neis aroom. Vanasti raviti õite leotisega maohammustusi, putukatorkeid, hamba- ja peavalu ning põletikke. Päevakübara juures on kõige tähtsamaks peetud võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Ta suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda
Gutatsiooni soodustavad kõrge õhuniiskus (madal veepotentsiaali gradient taim-õhk vahel) ja madal temperatuur. Vesi eraldub gutatsiooni teel ka kui õhulõhed on suletud, näiteks öösel pimedas 32. Mis on gutatsiooni ja kaste erinevus? Glutatsioon tekib mõõduka juurerõhu toimel, siis kui õhulõhed on suletud ,varahommikul. Glutatsioon on tilkvee eraldumine veelõhede kaudu. Kaste on aga ilmub öösel siis kui taimes ei protsessita vett nii kiiresti. Niiske õhu kokkupuutel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piisakestena nn. kastena. Kaste tekib enamasti öösel, vahel ka õhtul taimelehtedele, -vartele jne 33. Mis on hüdatood ja mis on tema funktsiooniks? Hüdatoodid on veelõhed, mille kaudu toimub glutatsioon taime lehtedes. Vesi eraldub tilkadena veelõhede kaudu leheservades juhtsoonte otstes. 34
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
