kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon. Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Termini "mükoriisa" ilmumine teadusmaailma Taime juurte ja seente kooselu avastati juba 19
Miks on need orgaanilised ühendid taimede eluks vajalikud? Nende värvide, mida flavonoidid annavad taimedele, eesmärgiks on meelitada ligi loomi. Taimed pakuvad viljaliha ja nektarit ning vastutasuks levitavad loomad nende seemneid ja aitavad neid tolmeldada. Flavoonid ja flavonoolid neelavad päikesevalgust väiksemal lainepikkusel ja on inimsilmale nähtamatud. Kuid näiteks mesilastele on nad nähtavad ja moodustavad nektari paremaks leidmiseks sümmeetrilisi mustreid. Flavonoidid võivad taimes toimida ka kaitseainete ehk fütoaleksiinidena mille funktsoon on kaitsta taime patogeenide rünnakute eest. (http://toitumistarkus.ee/kuidas-end-allergia-vastu-kindlustada/) http://www.toitumine.ee/public/Document1.pdf http://www.tervislikettevotlus.ee/Flavonoid-Complex http://toitumine.ee/futotoitained-ehk-futokemikaalid/?highlight=f %C3%BCtotoitaine https://fmlohnad.wordpress.com/gnld-tooted/ http://www
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Tambet Olev Mürktaimed Referaat 2013 Sissejuhatus Inimene on juba ammusest ajast peale õppinud tundma söödavaid, raviva toimega ja ka mürgiseid taimi. Maailmas on ligi 10 000 erinevat mürktaime, millest enamus kasvab troopilises kliimas ja enamik kuulub õistaimede hulka. Mürke leidub kas kogu taimes või mõnes selle osas. Mürkainete säilivusaeg on erinev, mõni kaob, kui taime keeta, pesta või kuivatada. Paljud mürktaimed on aga väheses koguses ka ravimtaimed, sest mõlemad sisaldavad alkaloide. Oluline on just see, kui suur on alkaloidide sisaldus. Väikestes kogustes ongi alkaloididel raviv toime, kuigi nad on enamuses tugevad mürgid. Esimesed kirjalikud andmed ravimtaimede kohta on u. 6000 aastat vanad, kusjuures paljud tänapäevalgi kasutatavad ravimid on taimset päritolu
Võõrvalke on proovitud GMtaimedes toota väga mitmel viisil, näiteks: * Taime lehtedes ja vartes müürlook, tubakas, lutsern, spinat, kartul * Veetaimedes väike lemmel * Seemnetes riis, sojauba, mais, tubakas * Viljades tomat, vaarikas * Juurtes(juurviljades) porgand * Üherakulistes vetikates Chlorella ja Chlamydomonas * Viirusvektorite abil sel juhul nakatatakse taime GMtaimeviirusega ja viiruse paljunedes toodetakse taimes ka võõrvalku GMtaimede kasutamise võimalikud riskid v GMpõllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulastele v HRresidentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeliikide või mulla või putukate jm elustikurühmade kooslust pritsitava põllu ümber) v Kahjurid omandavad Bttoksiinide suhtes resistentsuse v Kahjurikindlad kultuurid mõjutavad ka kasulikke putukaid ja teisi selgrootuid
(vt eelmist). 32. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? ABA-ga kaasneb Ca2+ ioonide kontsentratsiooni kasv rakkudes, mis aktiveerib Ca+2 sõltuvad proteiinkinaasid ja toimub autofosforüleerimine. See inhibeerib prootonATPaasi ja prootoneid ei saa sulgrakkudest välja pumbata. Avanevad SLAC S anioonsed kanalid ja Cl, malaat lähevad välja. Membraan depolariseerub (membraanipotensiaal muutub positiivsemaks) ja Kout kanalid avanevad. Veepotensiaal taimes tõuseb, turgor väheneb. 33. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis? ABA seondub oma retseptoriga ja proteiinfosfataasiga. Moodustunud kolmikkompleks aktiveerib kinaasid, mis aktiveerivad omakorda transkriptsioonifaktorid ja seetõttu saab võimalikuks SLAC geenide ekspressioon. ABA G valk aktiveerib ensüümi, mis muudab PIP2 IP3 ER-ist välja (kaltsiumioonid). 34. Iseloomustage kutiini ja suberiini koostist
vastutab tomati pehmenemise eest. Tomatite tootmine turu huvi puudumise tõttu lõpetati, kuna modifitseerimiseks võetud tomatisort küll ei küpsenud nii kiiresti, kuid viljade kest oli sama pehme nagu kontroll taimedel Geeni ekspressiooni mõjutavad abiootilised ja biootilised faktorid Abiootilised: valgus, temperatuur (FLC geen reg, õitsemist), toitained (glutamaadi süntaas). Biootilised: haiguse tekitajad, teised organismid. R-geen: resistentsuse geen taimes Avr geen- mitte-nakatamise geenid patogeenis On teada palju R-geene, kuid nende struktuur ja täpne funktsioon on teadmata. DNA eralduse protsess Purusta rakud, Lisa soolalahus, et DNA viia lahusesse, Lisa orgaaniline lahus (kloroform), et valgud ja rasvad eralduks. Tsentrifuugi ja eralda vesifaas. Lisa alkohol ja DNA sadestub välja Resttriktsiooniensüümid tunnevad ära konkreetsed kohad ja lõikavad DNA molekuli vaid sealt -Käärid
3.tekib glükoos ja vesi 3. tekib vesi ja CO2 4.tekib orgaaniline aine 4.lagundatakse org.aine 5. valgusenergia muundub 5. talletatakse energiat keemiliseks energiaks 6. tekib hapnik 6. vajab hapnikku 9.Fotosünteesi tähtsus(taimele, loodusele)? Taimedele- taimes tekib glükoos, mis on teiste orgaaniliste ainete tekke aluseks toiduks, kasvamisele Loodusele- et teistel elusorganismidel oleks toitu- nad on elu alused ning esmased orgaanilise aine tootjad, hapnik hingamiseks 10.Millised tegurid ja kuidas mõjut. fotosünteesi kiirust? 1. temperatuur- madalamal aeglasem või lakkab hoopis (okaspuud sünteesivad ka madalal, ainult mitte alla -15'C. kuid aeglaselt). Alates -15 C kuused ja männid lõpetavad sünteesi
kaitse ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma? soodustab vee liikumist juurtest varde ja sealt lehtedesse
ootav naine on eriti ohtlik, kuna lootesse jõuab nikotiini pea kaks korda enam kui ema ise saab, loote kasv aeglustub ja surmaoht on suurem ning hilisemas elus on tal võõrutusnähud. Nikotiin langetab ka kopsude töövõimet. Need on vaid mõned näited nikotiini mõjust organismile. Kofeiin Leidumine Rohkelt kofeiini esineb kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliinia marjades ning märksa vähem kakaoubades, koolapähklites ja teistes taimedes. Kofeiini leiukohti on kokku üle 100 taimes, kus töötab ta pestitsiidina, tappes putukaid, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast leitud kofeiini nimetatakse guaraniiniks, matest leitud kofeiini mateiiniks ja teest leitud kofeiini teiiniks. Esimesel pildil on kohvipuu taim ning teisel pildil guaraana-pauliinia marjad. Omadused Kofeiini nomenklatuurnimetus on 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)- dioon ja keemiline valem on C8H10N4O2. Kofeiini füsioloogilised omadused
kaitse ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma? soodustab vee liikumist juurtest varde ja sealt lehtedesse
DNA-d (loeng 6 meetodid) Geelelektrofrees - Southern Blot - Testib, kas sisestatud geen on terve ja `ühes tükis', õiges suunas (orientation), ja koopia arvu. DNA kodeeriva järjestuse alusel disainitakse proov, millega hübridiseeritakse transgeense taime DNA-d 8 filterpaberil Proovil on radioaktiivne signaal küljes, mis näitab tulemust. (loeng 6 meetodid) Northern Blot - Testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt mRNA eraldatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western Blot - Testib valgu olemasolu Valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest, denatureeritakse ja kantakse membraanile. Prooviks on antikehad, mis tunnevad ära eesmärk valgu. siRNA - RNA vaigistamine (RNA silencing) on mitme etapiline protsess, misläbi
transportvormidena. Aktiivne on ainult vaba auksiin. Seotud IAA kogus taimedes on alati suurem kui vaba IAA hulk. Rakus on auksiin lokaliseerunud aluselise pH-ga piirkondades, eelkõige tsütosoolis. Kloroplastides esineb IAA-d samuti tsütosooliga tasakaalulises kontsentratsioonis. IAA konjugaadid esinevad ainult tsütosoolis. Seega IAA kontsentratsioon rakkudes on sõltuv sünteesi, lagunemise ja seostumise omavahelistest proportsioonidest. Auksiini transport taimes (mõju koht teine kui sünteesikoht) Auksiini liikumine taimes toimub peamiselt kahel viisil: 1) passiivne liikumine floeemis (~1m/h), IAA liigub seotult suhkrute ja aminohapetega. Selliselt toimub näiteks IAA kaugtransport - liikumine pealmaaosadest juurtesse mis on oluline kevadise kambiumi aktiveerumise ja külgjuurte tekkimise korral 2) energiat tarbiv polaarne liikumine juhtkimpe ümbritsevates parenhüümi rakkudes (2-15cm/h), IAA liigub seostumata kujul.
Algkoe rakud on väikesed ja õhukese tselluloosse kestaga, sest kiire pooldumise tõttu ei jõua need kuigi palju kasvada. Rakutuumad on kogu raku mõõtmetega võrreldes suhteliselt suured, vakuoolid aga väikesed või puuduvad hoopis. Kujult on algkoe rakud hulktahksed (kasvukuhikus) või prosenhüümsed (näiteks kambiumis). Rakuvaheruumid on silmatorkamatud, rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval. Algkudesid, mis on taimes olemas tema arengu algusest peale, nimetatakse primaarseteks meristeemideks ehk esimeristeemideks. Esimeristeemideks on ka lõigustuv sügoot (viljastatud munarakk) ja idujuure ning idupunga tippudes paiknevad tipmised meristeemid. Neist saavad alguse rest- ehk püsimeristeemid, nagu kambium, sporogeenne algkude või meristemoidid (näiteks õhulõhede emarakud, vt. allpool). Mitmeaastastel taimedel võib aga püsikoe rakkudest
METSAFÜTOPATOLOOGIA 1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed.
närilistele. Sõltumatu organisatsiooni poolt korraldatud uuringu tulemused näitasid, et GMO-ga söödetud katseloomad muutusid kolmandas põlvkonnas viljatuks. Katsealusteks valiti hamstrid (Campbell), kellele anti põllumajanduses laiaulatuslikult kasutatavat sojasööta, mis sisaldas erineval osakaalul GMO-d(allikas: ajaleht ,,Venemaa Hääl"( 17. mai 2010 kell 12:06 · Rubriigid: Euroopa ja maailm, GMO, Tervis) Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. See on nüüd hästi tõestatut teaduslik fakt. Kuid vaatamata sellele pole ükski siiamaani turule jõudnud GM toiduaine läbinud vastavat toksikoloogilist kontrolli ja sellega on seatud ohtu nende toiduainete tarbijad. (ettearvamatud tagajärjed: Gennadi Kobzar, bioloogiakandidaat) 5 Vändra Gümnaasium
puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni. Väävel kuulub valkude, taimerasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade süntees. Raud on katalüsaatoriks klorofülli moodustumisel. Puudusel on noored lehed helerohelised või peaaegu valkjad. Vask mõjutab klorofülli teket, vase puudusel (soo muldadel) on tundlikud teraviljad, ristikud ja kanep. Mulda sattunud orgaaniline aine laguneb ja vabanevad taime toite elemendid
Sõltub mulla veesisaldusest ja sõltub mulla kallakust 2) mulla soojusmahtuvus 3) mulla soojusjuhtivus sõltub vee ja õhu vahekorrast Mulla õhk ja õhureziim Taimes on tehtud kindlaks isegi kuni 50 keemilist elementi. Nende osatähtsus on taime kasvuseisukohalt väga erinev. Need keemilised elemendid mida taim on omastanud, võime tinglikult jaotada 2 suurde rühma: 1) makroelemendid: C, O, H, Ca, N, P, K, Mg, Fe, S neid on taimes suures koguses ja neid kasutab taim oma kudede üles ehitamiseks. Need on asendamatud 2) mikoelemendid neid on taimes väikestes kogustes ja tuntumad neist on: Cu, B, Mn, Zn, Mo, Co. Need on samuti taimele asendamatud sest toimivad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatorina. NH4NO3 kõige parem lämmastikväetis Leidke antud võrrandi põhjal agronomiliselt ja majanduslikult efektiivsed
KCl Milleks on taimedele vajalik boor Päris täpselt pole teada. Oletatakse mõju rakuseina struktuurile. Boraatioon seob naabruses paiknevaid pektiinainete apioosi jäägid ristsidemetega. Miks vajavad taimed kloori ioone Fotosünteetilise vee fotolüüsi kompleksi osa. Kaaliumi transpordil õhulõhedes vastasnimelise laenguga aitab vältida tsütoplasma aluselisemaks muutumist. Stimuleerib tonoplasti prootonpumpa. (reguleerib osmootset tasakaalu) Nimetage taimes liikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegussümptoomid. N, P, K, Mg, Cl Vaegussümptomid ilmnevad esimesena vanematel lehtedel. Nimetage taimes väheliikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegusümptoomid Ca, B, Fe, S, Mn, Cu, Zn Vaegussümptomid ilmnevad nooremates lehtedes. Taimedele vajalikud makroelemendid on C, H, N, O, P, S, Ca, Mg, K Taimedele vajalikud mikroelemendid on Fe, Cl, Mn, Zn, Cu, B, Mo, Ni
Puhta vee potentsiaal on 0. a) rõhupotentsiaal (Ψp) – positiivse väärtusega. rakukestade vastu rõhk, elusas rakus olev turgorrõhk. b) osmootsest potentsiaal (Ψπ) – sõltub lisanditest (lahustunud ained vees nt), negatiivse väärtusega. c) maatriksipotentsiaalist (Ψm) – seostub pindadega, millega vesi kokku puutub, negatiivse väärtusega. Ψ = Ψp + Ψπ + Ψm Vesi mullas: Kui taim närbub, siis on vakuoolis vähe vett. Kui taimes palju vett, siis liigne vesi ’uhutakse’ taimest välja. Sademete ja aurumise vahekorrast sõltub veehulk mullas. Mida peenem, savisem on muld seda suurem osakaal on füüsikaliselt ja keemiliselt seotud veel. Suurte osakestega muld (nt liivmuld) võib sisaldada ka ainult gravitatsioonivett. Meil ületavad sademed aurumise, mistõttu liigub vesi mullas ülevalt alla (leostumine põhiline mullatekkeprotsess). Hea veepotentsiaal mullas -0,005 megapaskalit, ekstreemolukord -0,001.
1BIOLOOGA METABOLISM Kõik saab alguse fotosünteesist! Fotosüntees on üks looduse kõige imelisematest protsessidest. Tänu sellele on võimalik kõikidel elavatel organismidel eluks vajalikku energiat hankida. Taimed toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees: Energia + 6CO2 + 6H2O 6O2 + C6H12O6 C6H12O6 glükoos glükoosi molekulis salvestub valgusenergia. Taimes tekivad glükoosist ka teised keerukamad molekulid, nagu näiteks tärklis, tselluloos, valgud jt. Tärklis tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekulis talletub päikese energia ning eraldub hapnik.
Sojauba on kõige valgurikkam, päevalille õlid on idulehtedel, rapsis on endospermis ehk toitekoes. Jääkainete mahutid: 1.idulehelisedrafiidid 2.iduleheliseddruusidkristallid 3.Sooladlahustuvad vakuoolides. TP toorproteiin TKtoorkiud TTToortuhk NEAlämmastiku vabad ained KAkiudaine TRtoorrarvad II OSA Koed, kudede mõiste. Kudede jaotus. Algkoed (meristeemid ), nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Kallus. Kattekoed, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Epiderm, epibleem, periderm ja korp. Epibleemi moodustised papillid, katte, kõrve ja näärekarvad. Õhulõhed. Tugikude, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Kollenhüüm, sklerenhüüm ja kivisrakud. Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik
Floeemi vedelik on konsentreeritum kui ksüleemi vedelik (väga lahja). Floeemi rakud on elusad, ksüleemi rakud mitte. Floeem transport enamasti toimub ülevalt – alla , ksüleemis alt-üles. Ksüleem koosneb trahheedest ja trahheiididest, floeem sõeltorudest ja saaterakkudest. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib õhulõhede sulgumisele veepuuduse tekkimisel mullas. Veepuudus mullas veepotentsiaal järelikult mullas on madalam kui taimes ,nii et vesi enam taime ei sisene ning tekib veepuudus ka taimes väheneb veepotentsiaal ka taime mesofüllirakkudes ning sulgrakud turgorrõhk väheneb ja õhulõhed sulgevad.
nii nagu kõiki teisi köögivilju. Kuivatatult on nurmenuku lehed ja õied maitse- ning värviaineks mitmesugustele alkohoolsetele jookidele. Seejuures on huvitav teada, kui kasulikud nad on. Üheski meie looduslikus taimes ei leia me nii palju vitamiin C-d kui nurmenuku lehtedes. Ainult mõne kibuvitsaliigi viljad suudavad temaga võistelda. Inimese päevase vitamiin C vajaduse rahuldab üksainus värske nurmenukuleht. Oskuslikul kiirel kuivatamisel säilib neis 80 % vitamiinidest. Lisaks
Spiraalne(vahelduv)- sõlmel on ainult üks leht, lehed asetsevad varrel spiraalselt. Vastak- sõlmele kinnitub kaks lehte, Männaseline- sõlmel paikneb kolm või enam lehte. 21.Mida tähendab dorsoventraalne leht? Too näide. Lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega. Pöök 22.Nimeta 4 maa-alust võsumuudendit! Too näide iga tüübi kohta Risoom - iris, ingver Mugul - kartul Sibul - harilik sibul Mugulsibul - gladiool 23.Mis on vee tähtsus taimes? 1) Raku keemilised ja biokeemilised protsessid toimuvad vaid vesikeskkonnas 2) Oluline püsivate kolloidsüsteemide moodustamisel 3) Suure soojusmahtuvuse tõttu termoregulaatoriks taimedele 4) Täidab taime kõiki elundeid ja moodustab pideva keskkonna 5) Paljud elutähtsad protsessid toimuvad ainult küllaldase veehulga esinemisel 24.Seleta fotosünteesi ja hingamise põhimõte! Kirjuta fotosünteesi valem! Fotosüntees: CO2-st ja H2O-st orgaaniliste ainete moodustumise protsess, mis
liiva segusse juurduma panna. Hooldustööks, eriti esimesel suvel, on rohimine. Taimehaigusi- ja kahjureid esineb harva. Esimesel suvel ei soovitata saagi kogumiseks taimi üldse lõigata. Augustis näpistada vaid latvu, et soodustada uute võrsete tekkimist. Teisel kasvuaastal hakkab taim õitsema ja siis lõigata võrseid, kui ülemised õied on veel kinni, aga alumised puhkenud. Lõigata puitunud osani +1-2 cm. Sel ajal on taimes kõige rohkem toimeaineid. Ühel kohal kasvab lavendel vähemalt 10 aastat, seepärast tuleb 5. aastal põõsast noorendada ja kevadel või augusti alul kaks kolmandikku tagasi lõigata. Igakevadine talvekahjustuste tagasilõikamine mõjub taimele hästi ja paneb jõulisemalt kasvama. Õiesaak on umbes 300g/m² ja sellest jääb pärast kuivamist alles 1/10, so 30g. Kuid kasutada kõlbavad ka lehed. Lavendlit tuleb kuivata kiiresti +30°C juures. 5. SORDID
Jüri Vilmsi lühike elulugu Jüri Vilmsi võitlusrikas ja saatuslik elutee (13.03.1889 - 13.04.1918) 1901. aasta sügisel võeti vastu Pärnu gümnaasiumi 2. klassi 12-aastane tugevaõlgne ja tragi Pilistvere poiss Jüri Vilms. Juba karjapoisina oli ta endast suurematele külapoistele, kes talle olid liiga teind, tõotanud, et oodaku need, kui ta kord advokaadiks saab, küll ta siis neile õigust mõistab. Gümnaasiumi astumisega tegi ta selle ihaldatud kutse poole esimese sammu. Selle mõisaehitustöölise- talurentniku poja haridustee ei olnud aga majanduslikult kerge. Vanemaile teinud raskusi kooliraha tasumine, esimesel õppeaastal pidanud vanemad müüma isegi oma ainukese lehma, et tasuda kooliraha. Andeka õpilasena vabastati Vilms varsti õpperahast ja hiljem pea kogu gümnaasiumis õppimise aja teenis ta endale ülalpidamiseks raha tundide andmisega kaasõpilastele. Pärnu gümnaasium oli aastakümnete jooksul olnud eesti poiste kadakasaks...
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia,...
Happesademed pesevad okastelt maha aurumist ja takistavad vahakihi, millepärast suureneb suureneb taimedest vee aurumine. Taimed muutuvad ka mitmesugustele haigustele rohkem vastuvõtlikumaks. Happesademed muudavad elutingimusi mullas Happesademete mõju mullas on kõige suurem taimedel. Mula hapestumise tagajärel hakkavad taimekudedesse liikuma mürgised ühendid ja väheneb ka taime liikuva vee hulk. Kui taimel on väike veevarustus ja lehtedes on suurenenud aurumine, siis tekib taimes veepuudus. Väga tugevate happesademete tagajärel võivad kahjustused olla nii suured, et okkad kuivavad ja langevad maha. Happekahjustuse tõttu võivad taimed ka hukkuda. 3 Happesademed muudavad elutingimusi vees Veekogudesse sattunud happesademed muudavad vee happelisemaks, mõnede liikide( loomade,taimede ) eluks sobimatuks. Selletõttu võib elustik veekogus muutuda või isegi kaduda
Kogu protsess pm välistab valgushingamise. C4 taimed peavad energiat kulutama PEP-karboksülaasi sünteesimiseks, mida on võimalik toota vaid valguse käes, kasutades ATP-d ja pürovaate. Protsessi juhtiva ensüümi aktiivsus langeb temperatuurida, takistades C4 taimede suuremat levimist jahedamas kliimas. Samuti on Co2 kättesaamiseks õunhappest/asparaadist vaja NADPH-d, mida on vaja fotosünteesiks endaks. See tõstab lisakulusid. 10. Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Fotosünteesi saaduste paigutamine ja jaotamine. ???????? IIId MINERAALNE TOITUMINE 1. Mineraalsete toiteelementide jaotused. Toiteelemendid jagunevad makro- ja mikrotoiteelementideks. MAKRO: C, H, O, N, S, P, K, Mg, Ca, Fe. MIKRO: B, Mn, Cu, Zn, Mo, Cl 2. Mineraalide puudus. Elementide puudusest tingitud sümptomid. Mineraalainete tähtsus taimeraku ainevahetuses elementide (rühmade) kaupa: N; S; P; K, Ca, Na; Mg; Mn, B; Si, Cl. ??????? 3
Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja tähtsamasse rühma: põhikoed, juhtkoed, tugikoed ja kattekoed. Põhikude on kõigis organites, ta ühendab erinevaid kudesid, võib moodustada taimes põhimassi (säsikiired, koore põhikude). Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimilatsioonikoeks (paikneb taime maapealsetes organites, toimub fotosüntees; lehe põhikude) ning säilituskoeks (leidub juurtes, varres, seemnetes, ülesandeks varuainete säilitamine; toitekude seemneis, säsi). Juhtkoe ülesandeks on vee ja selles lahustunud ainete liikumine tõusva vooluga ning orgaaniliste ainete liikumine laskuva vooluga (sooned ehk trahheed juhtkimbu
Kofeiin on ksantiini alkaloid Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad taimsed ühendid taimede biokeemilise ainevahetuse jäägid, mis mõjutavad tugevalt loomorganismide elutegevust Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond tarvitanud juba ammustest aegadest kas erguti, mürgi või ravimina Kofeiin Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos Kofeiini on leitud rohkem kui 60 taimes ja arvatakse, et see toimib kui looduslik pestitsiid Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin Nii teofülliin kui teobromiin on struktuurilt ja toimelt sarnased kofeiinile ning neid aineid tekib ka organismis kofeiini lammutamise käigus Kofeiin Erinevalt teistest psühhoaktiivsetest ainetest on kofeiin peaaegu kõikjal legaalne Arvatakse, et maailmas tarbitakse igal aastal 120 000 tonni kofeiini
Kõige rohkem tuntakse loomulikult punase koorega rediseid, vähem on levinud valge, lilla, mustja või kollase värvusega redisesordid. Vaatamata kooreosa värvusele, on redise sisu valge ja mahlakas. Redise söödav osa sisaldabki kõige rohkem vett, 90-94%. Süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kiudaineid protsendi piires. Mikrotoitainetest tuleb märkida redise vitamiine ja mineraalaineid. Tõsi üksikutest vitamiinidest rääkides on selles taimes rohkelt vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Tomat Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja
kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Niisiis ei saa heterotroofsed organismid elada taimede poolt esmaselt moodustatud orgaanilise aineta (Sarapuu 2002). Glükoos, mis moodustub on oluline ka taimedele endile. Kuid fotosünteesi tähtsus ei piirdu üksnes sahhariidide moodustamisega. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks. Calvini tsükli reaktsioonide (Pilt 1 lk 3) vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. (Sarapuu 2002) Taimed kasutavad glükoosi energiaallikana kuid on võimelised seda muundama ka teisteks aineteks. Üks tähtsamaid selliseid aineid on näiteks tselluloos, mida kasutatakse taimeraku seinte ehitusmaterjalina. Teine tähtis aine on tärklis mis paikneb seemetes ja säilitusorganites toiduvaruna. (Varrak 2008 ). Pilt 1
Mikroelemendid: Cu, B, Mn, Zn. Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed omastavad ainult seda, mis lahustub vees või nõrkades hapetes. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglastumist ja lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimkasvu regulaatorite koostisse, puudumisel taime kasv pidurdub, taimed ei valmi, lehed muutuvad violetseteks, lehed kurduvad üles. K reguleerib hingamist, saagikust, puudusel alumised lehed vaiesevad. Ca taimes toitekeskonna ja bioloogiliste protsesside reguleeria. Puudub hapelistel muldadel. Mg kuulub klorofülli koostisse ja mõjutab CO2 assimilatsiooni. S kuulub valkude, taimrasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade suuntes. Fe katolüsaatorid klorofülli moodustumisel. Puudumisel on noored lehed helerohelised või muutuvad valgeks. Cu mõjutab klorofülli tekket. Puudub soomuldadel. Tundlikult: kanep, ristik ja teraviljad. Orgaaniline aine mullas
kergem lõimis = soojem. tuulekaitseribad põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 oC. Mulla temperatuuri tõstmiseks multšimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine (katteloor). vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse sortide valik 5) vesi Vesi on kõikide organite peamine koostisosa. Köögiviljad sisaldavad 65...96% vett. Vesi on tähtis ka mitmete taimes toimuvate füsioloogiliste protsesside läbiviimiseks (fotosüntees, toitainete liikumine, temperatuuri reguleerimine. Niiskuse puudusel nõrgeneb fotosüntees, aeglustub kasv, väheneb saak ja selle kvaliteet. Transpiratsioonikoefitsient on veehulk, mida taim kulutab ühe ühiku kuivaine moodustamiseks. Kõigi kudede ülesehitamiseks kulub 0,2% vett, ülejäänud 99,8% läheb transpiratsiooniks. Niiskuse suhtes kõrge nõudlikkusega on keskvalmiv ja
kirjanduses kohata kahjuliku pliikontsentratsiooni väga erinevaid määrasid. 7 Et plii liiast tingitud toksilisus taimedele sõltub paljudest teguritest, on raske määrata taimedele kahjulikult mõjuva pliisisalduse taset mullas, kuid enamasti varieerub see 100 ja 500 mg/kg vahel. Pliisisalduse lubatud piirkontsentratsioonid (LPK) taimedes on määratud taimekasvu seisukohalt. Sel juhul näitab LPK taimes sellist pliisisaldust, millest suurema sisalduse puhul pidurdub taime kasv. Orienteeruvaks pliisisalduse toksilisuse alampiiriks kaera- ja ristikutaimedes loetakse 50 mg/kg kuivaines. Seejuures ei ole plii kontsentratsiooni toksilisuse piir taimedes kindel ega muutumatu suurus, vaid sõltub taime bioloogilistest iseärasustest, kasvukoha mulla omadustest ja mitmetest teistest teguritest. Nii on pliisisalduse toksilisuse piir raiheinas varieerunud 61-2000 mg/kg, aruheinal aga 25-420 mg/kg.
tipus ja seest kasvab välja esimene pärisleht. Teravilja seeme külvatakse 3-5cm sügavusele; sügavus sõltub mulla lõimisest (savi raske lõimisega). Taliviljad võrsuvad paremini. (nt. suvinisu ei võrsu peaaegu üldse). Teraviljade seas on nii ise- kui ka risttolmlevaid sisesõk (tuule abil) taimi. Isetolmlemise puhul taimes nii emakas al kui ka tolmukad (3). (nt. rukis). lible Nisu peatelg koosneb lülidest ning igale lüli teris astmele kinnitub üks pähik. Nisupähik võib olla välissõkal mitmeõieline.
Vilmsi headeks ning vanemateks koolivendateks olid Jaan Teemant ja Konstantin Päts. Jüri Vilms astus koos klassivendadega 1904. aastal paarikümnest aktiivsest noorest koosnenud salaseltsi Taim. Vilm oli Rahvuslikult mütlev, oma poliitilistelt vaadetelt oli ta sotsiaaldemokraat. Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus kasvas tänu 1905. aasta jaanuari Verise Pühapäevale Eestis. Jüri Vilms visati 1906. aastal märtsi kuus koolist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes. Vilms oli palju võimude tähelepanu all, ta oli oma tegevuse tõttu lühemat aega ka vahi all. 1906. aasta suvel oli Vilms Soomes. Sügisel jötkas ta õpinguid eksternina Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Vilms jötkas tsaaririigi kritiseerimist ja revolutsioonilise kirjanduse levitamist. Gümnaasiumi lõpueksamid sooritas ta 1907. aasta kevadel. 1906. aasta sügisel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, ülikooli lõpetas 1911. aastal. 1912-1914 oli ajalehe „Kilk“ toimetaja. 1917
ülesanne on varuaine kromoplast leukoplast porgandiotsad valguse käes säilitamine leukoplast kloroplast õie närtsimine leukoplast kromoplast valmis kartul päikest saades tärklist sisaldav leukoplast – viljade valmimine (maasikas) amiiloplast Plastiidide üleminekud TAIMEKOED Algkoed igas taimes asuvad juure, varre ja punga kasvukuhikutes rakud väikesed ja ümarad püsivalt poolduvad Kattekoed Epiderm - noortel taimedel - ühekihiline - rakuvahruumideta - läbipaistvad rakud - rakkude vahel õhulõhed Korkkude e. periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude
hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised : a) Zn- sulfaat seemnete puuderdamiseks 200g/ha, vesilahuses 500g/ha, tahke väetisena 2kg/ha. Zn liig võib olla toksiline kui Zn üle 5mg/kg mullas. 9) Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid Mangaan on taimes kloroplastide ja fermentide koostises. Võtab osa valkude ja suhkrute sünteesist. Mn puuduse korral esineb taimedel kolletustõbi, mis algab noorematest lehtedest. Lehtede tipud pöörduvad ülespoole. Mn puudust esineb leeliselistel muldadel ja liiga suurte lubiväetiste normide kasutamise korral. Mn väetisi on vaja kui Mn sisaldus on alla 1% mullas. Eesti oludes Ida-Virumaal Narva- Kunda piirkonnas. Mn- väetise liigid : a) mangaansuperfosfaat rohekashall
idaneda väikesemõõdulised seemned, mis peavad olema mulla pinna läheduses. Osad liigid vajavad idanemiseks täielikku pimedust, mis saavutatakse piisava sügavusega mullas. Mida lähemal on seeme mulla pinnale, seda suuremaks muutub valguse osakaal. Vesi- on taime elu ja kasvukeskkonna tingimusi kujundava faktorina suur tähtsus. Kõik taime kasvu ja arengut mõjutavad biokeemilised protsessid saavad toimuda ainult juhul, kui taimes on vajalik veesisaldus. Vesi on vajalik taime toitainete vastuvõtuks, nende kudedesse toimetamiseks ja ta täidab ka tänu oma suurele soojusmahutavusele temperatuuristabilisaatori ülesannet, ühtlustades nii mulla kui taime soojuskõikumist. Päeval võtab vesi vastu päikeseenergiat ja soojeneb ning öösiti vabastab seda soojust. Soojus - Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust, liiga madal temperatuur võib avalduda taimede kehvas kasvus
6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12 NADP NADP ja ADP-d on uuesti võimalik kasutada valgustaadiumis, glükoos väljub kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise Fotosünteesi tähtsus FS on vajalik heterotroofidele, kes ise anorgaanilisest ainest orgaanilist ei suuda sünteesida Vee fotooksüdatsioonil eralduv hapnik on vajalik kõikide organismide hingamiseks FS vajalikkus taimedele: o Igas taimes on heterotroofselt toituvaid rakke, mis saavad suhkrud nendest rakkudest, kus toimub FS või tärklise hüdrolüüsil o Calvini tsüklist saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees o Heterotroofselt toituvatele rakkudele on õhuhapniku vaja glükoosi oksüdatsiooniks FS tähtsus heterotroofidele: o FS on ainuke protsess looduses, milles muudetakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks
2) GMO-de ja neid või nende komponente sisaldavate toiduainete turustamise reguleerimine; Turustamist reguleerivad nt Codex Alimentarius (toidualane) ja Cartagena protokoll (keskk.). Nõutav on GM toidu märgistamine. EL'is on toidus sisalduva lubatud GM ainete määraks võetud 0.9 % (ilma märgistuseta). 3) GM põllukultuurides kasutatavad kodeerivaid järjestused - nimetada ja iseloomustada vähemalt kolme neist. 2-5A süntetaas: CP4EPSPS: pärit Agrobacterium tumefaciens'st, soodustab taimes kasvuks vajaliku ensüümi EPSPS sellise vormi sünteesi, mis on vastupidav herbitsiidi RoundUp suhtes e annab taimele herbitsiiditaluvuse. Cry1 Ab: pärineb bakterist Bacillus thuringiensis (Bt), kasutatakse Bt-maisi tegemiseks, annab taimele insektitsiidsed omadused (Bt toksiin). Pat: Bt-maisis, annab herbitsiiditaluvuse, pärinev mullabakterist. Geenidest cry, gox, bla, nptII Promootorjärjestus enamlevinud CaMV 35 s P-nos
4 Eestlaste jaoks on energiajoogid suhteliselt uueks nähtuseks, mis ilmusid vabalt poelettidele umbes kümmekond aastat tagasi. Seega puudub meil nende kasutamises põlvkondade kogemus. Kindel on see, et nad ei ole mõeldud lastele ja täiskasvanudki peaksid õppima nende tarbimisega piiri pidama. 1.1 Kofeiin Kofeiin on aine, mis ergutab närvisüsteemi ja kiirendab ainevahetust ning tõstab vererõhku (Joonis 1). Seda leidub umbes 60 taimes, kuid kofeiini saab peamiselt kohvioast ja teelehest (Joonis 2 ja 3). Igapäevaselt leidub seda: 1) kohvis, 2) tees, 3) sokolaadis, 4) koola-tüüpi jookides. Põhiliselt tarbivad inimesed kofeiini saamiseks kohvi ja teed. Nende joomisel saadakse rohkem kui 90% kofeiinist. Kofeiini sisaldus erinevates jookides ja toiduainetes varieerub. Tavalised sisaldused on: 1) energiajoogis 24 32 mg 100ml kohta 2) kohvis 210 340 mg liitri kohta,
intensiivsusega. Parasiitsetel (käopäkk) ja sümbiontsetel (seenlill) taimedel fotosünteesi ei toimu. Fotosünteesi ja hingamise erinevused: Fotosüntees Hingamine Kloroplastides Mitokondrites Kasutab: valgusenergiat, CO2 ja H2O Kasutab: glükoosi ja O2 Tulemuseks O2 ja tekib glükoos Tulemuseks CO2 ja H2O AINEVAHETUS JA AINETE LIIKUMINE TAIMES lk 32-34 Assimilatsioon kehaainete moodustamine / Ainevahetus Dissimilatsioon kehaainete lagundamine Taime keha jaguneb / sümplast apoplast (tsütoplasma) (rakkudevaheline ruum ja rakukestad) Sümplastis orgaanilised ained liiguvad rakusiseselt tsütoplasmaväätide kaudu rakust rakku. Apoplastis vesi ja selles lahustunud ained liiguvad rakkude väliselt taime eri osade
Üleminekul taimest looma tasandile lisandub veel mingi seletamatu jõud, mis võimaldab tüüpilisel, korralikult välja arenenud loomal teha seda, mis on täielikult väljaspool tüüpilise, korralikult välja arenenud taime piire. Seda faktorit, mida autor nimetab ,,y", võib vaadelda kui ,,teadvust", mida võib selgelt ära tunda kassis, koeras, hobuses, jne: kas või sel põhjusel, et me võime ta lüüa teadvusetuks. Kuigi loom kaotab oma erilised võimed, jätkuvad eluprotsessid nagu taimes. Seega, looma tasandi võib analoogselt nimetada ,,m+x+y". Liikudes looma tasandilt inimesele, kes võiks siin tõsiselt eitada jällegi uute jõudude lisandumist? Mida need täpselt endast kujutavad, on muutunud kaasajal vaidlusküsimuseks, kuid fakti, et inimene on võimeline tegema paljusid asju, mis on väljaspool loomade võimete piire, ei saa vaidlustada ja seda ei ole ka kunagi eitatud. Seega inimesel on saladuslik jõud ,,z". Aga mis see on ja kuidas seda defineerida
UDPG + F6P > UDP + sahharoos-6-fosfaat + H+ Sahharoosi sünteesi viimases etapis toimub sahharoos-6-fosfaadi defosforüleerimine sahharoosi fosfataasi poolt: Sahharoos-6-fosfaat + H2O > sahharoos + Pi Sahharoosi süntees on võimalik ka UDPG ning fruktoosi reaktsioonil, sellisel juhul jääb defosforüülimisetapp vahelt ära. Taimedes on säärasel reaktsioonil ebaoluline tähtsus. Teine põhiline varuaine taimedes on tärklis, mille põhiline funktsioon on energiavarude säilitamine taimes. Tärklis sünteesitakse PCR-tsüklis toodetud fruktoos-6-fosfaadist, mis heksoosfosfaatisomeraasi toimel glükoos-6-fosfaadiks konverteeritakse. Seejärel muundatakse glükoos-6-fosfaat fosfoglükomutaasi toimel glükoos-1-fosfaadiks, mis omakorda ADP glükoosi pürofosforülaasi toimel ADP-ga liidetakse: Glükoos-1-fosfaat + ATP → ADP-glükoos + PPi ADP-glükoosi kasutatakse tärklise sünteesimisel, lisades tärklise süntaasi abil ADP-glükoosile
Perekond Agrobacterium Liigid: 1. tumefaciens 2. radiobacter (pole tumorigeenne) 3. rhizogenes (põhjustab hairy root-haigust). · Perekonna tüüpliigiks on A. tumefaciens. · Agrobacterium põhjustab kaheidulehelistel taimedel mitmesuguseid kasvajaid. Sellel bakteril on tohutu peremeestaimede ring. · Nakatuvad näiteks marjapõõsad ja viljapuud. Kasvajad tekivad juurtel, okstel ja tüvel. · Kasvajad takistavad vee- ja toitainete liikumist taimes. Taimed kääbustuvad ja on väheviljakad. · Algul on kasvaja pehme, soolatüükataoline, hiljem aga puitub. · Agrobacterium tumefaciensi poolt põhjustatud kasvaja õunapuu oksal · Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks taimegenoomi. Lisatavad geenid lülitatakse bakteris replitseeruvasse Ti plasmiidi. · Selle tehnoloogiaga on saadud näiteks herbitsiidide suhtes resistentseid taimi.
mineraalainetega, sealhulgas antioksüdantidega, mis kaitsevad rakke kahjulike vabade radikaalide mõjude eest ja aeglustavad organismi vananemisprotsessi. Mineraalained on vajalikud luude, lihaste ja närvisüsteemi toimimiseks. Kompleks aitab püsida organismil elujõulisena, tugevdab vastupanuvõimet kahjulikele keskkonnamõjudele, kaitseb südame-ja veresoonkonda ja tugevdab immuunsüsteemi. Võtta 1 tablett päevas koos söögiga. Punane päevakübar, e. Echinacea- tänu taimes leiduvatele vitamiinidele, mineraalidele, eeterlikele õlidele ja flavonoididele aitab see stimuleerida immuunsüsteemi ja vastu seista haigustekitajatele. Preparaat tugevdab immuunsüsteemi, suurendab külmetushaigusest paranemise efektiivsust, kiirendab organismi haigusjärgset taastumist, aitab vastu seista stressile ning suurendab vastupanuvõimet ületöötamise korral. Kasutatakse kuurina kuni 30 päeva, üks kapsel päevas.
Ametkondlik meditsiin kasutab ravimiks ainult piparmündi lehti. 6 Münt tervisele Muude müntidega võrreldes on piparmündis kõige rohkem eeterlikke õlisid (mentool, mentoon, mentüülatsetaat), sellest umbes 50% mentooli. Mentooli ei leidu rohemündis, mida kasutatakse ainult maitse pärast. Peale eeterlike õlide leidub taimes vaske, mangaani, karotenoide, falvonoide, park- ja mõruaineid ja vitamiine. Piparmünt on antiseptilise toimega. Piparmündi eeterlik õli on soolestiku jaoks võimas spasmidevastane ja valuvaigistav vahend. Piparmündis sisaldav mentool paneb südame-, aju- ja kopsuveresooned reflektoorselt laienema. Seetõttu kuulub mentool paljude tööstuslikult toodetavate südameravimite koostisesse. Münt(piparmünt) raviks: · Ravib viirushaigusi · Leevendab peavalu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
