Eestis esineb 2 liiki - järv-lahnarohi ja muda-lahnarohi. Mõlemad liigid kasvavad selgeveelistes vähetoitelistes järvedes ja on väga tundlikud järvevee reostumise suhtes. Kollalised. Kokku kuulub sellesse sugukonda ligikaudu 380 liiki. Kõige liigi- rikkamad kollaliste poolest on niisked mägimetsad. Eestis kasvab 6 liiki kollalisi - kattekold, karukold, harilik sookold, mets-vareskold, nõmm-vareskold ja harilik ungrukold. Neist 4 liiki on kaitstavad taimeliigid. Paljud kollad on aeglase kasvuga, mõne liigi eosed idanevad alles 3-8 aasta pärast ja taim saab paljunemisvõimeliseks alles 6-15 aasta möödu-misel. Seetõttu on koldade kogumine keelatud. Selaginellilised. Sellesse sugukonda kuulub vaid üks ligi 750 liigiga perekond. Enamik selaginellidest kasvab varjukates troopikametsades ja vaid vähesed Euraasia ja Põhja-Ameerika mägedes. Eestis esineb vaid 1 liik - hästi väike ja sammalt
ajaarvamine. (http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud) OLÜMPOSE MÄGI – jumalate elupaigaks peetud mägi Põhja-Kreekas Olümpos (uuskreeka Όλυμπος (Ólympos) ['olimbos]; vanakreeka ῎Ολυμπος (Olympos)) on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Mäel on mitu tippu, neist kõrgeim on Mýtikas. Olümposel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on endeemsed. Nime Olümpos päritolu pole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpos) PATRIITS - Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Hiljem muutus patriitsi nim. aunimeks. PATROON - Vana-Roomas rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla
(Joaveski - astanguline, 6 üle 0,5 m kõrgust astangut ja alumine 1,1 m kõrgune astang; Nõmmeveski - ca 1 m kõrgune 25.....30 m laiune juga; Vasaristi - väike juga 2 suuremat ja 1 väiksem astang, vee üldine langus 3,2 m; Turjekeldri). Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. Metsatüüpidest kohtab nõmme- ja palumännikuid, samuti loopealseid ja jõgede orgudes laialehiseid metsi, salukuusikuid, kasvavad mitmed haruldased taimeliigid. Kultuuripärandist paiknevad Lahemaal paljud arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuuriobjektid (Muuksi linnamägi, Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed, Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid jne.) On rajatud palju õpperadasid loodus- ja kultuuriobjektidega tutvumiseks (Viru raba, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse jt.), töötavad matkajuhid. Ka Eesti turismiagentuurid korraldavad regulaarseid ringsõite Lahemaa vaatamisväärsuste tutvustamiseks.
Bakterirakud produtseerivad noodulite kujunemisel nodulatsioonifaktoreid lipooligosahhariide, mida kodeerivad nod geenid. Noduleerivad faktorid indutseerivad juurekarvade deformeerumist ja hargnemist 48 ning infektsiooniala laienemist. nod geenide avaldumist indutseerivad taimeraku poolt produtseeritud flavonoidid ja isoflavonoidid. Erinevad taimeliigid sünteesivad nooduli arengu erinevatel etappidel erinevaid flavonoid-induktoreid. Osa flavonoide soodustavad bakterite kasvu või indutseerivad positiivset kemotaksist. nod geenid paiknevad suures plasmiidis, mida nimetatakse Sym plasmiidiks (tuletatud terminist sümbioos) ning on reguleeritavad positiivse transkriptsioonifaktori NodD poolt, mis aktiveerib transkriptsiooni flavonoid-induktorite juuresolekul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
