Liigne lämmastikväetiste kasutamine toob kaasa vilja lamandumise ja väheneb seemnete idanevus. Nitraadid kogunevad taimedesse ning selle tulemusena halveneb põllumajandusliku toodangu kvaliteet: väheneb puu-ja juurviljade säilivus ning nende toiteväärtus. (Noorits & Nei, 1998) Lämmastikväetiste negatiivsete mõjude vähendamiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Selleks kasutatakse väetist kahes doosis. Orgaaniline väetamine on seega täiesti erinev taimele psühholoogilisest vaatenurgast. Lämmastikühendeid küll imatakse kuid palju aeglasemalt ja süstemaatiliselt. (Vogtmann 1985) 4. Nitraadid toidus Nitraatide sisalduse järgi saab söödavaid taimi jagada kolme põhilisse gruppi. Esimese grupi moodustavad väga kõrge nitraadi sisaldusega taimed (üle 1000mg/kg). Siia kuuluvad näiteks salat, spinat, söögipeet, naeris, rabarber. Teise grupi moodustavad keskmise
tsentrosoom osalemine raku jagunemisel vakuool Vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud ainetes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. rakukest Annab taimele kuju kloroplastid Fotosüntees kromoplastid Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon, ainevahetuslik funktsioon. leukoplastid Sisaldvad varuaineid Seene, taime ja loomarakku võrdlus Bakterirakk Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. See eristab neid viirustest
(murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed. Luiteseenelaadsed. Vakkseenelaadsed (eoslava jagunenud mõneks või üheks osakeseks (periooliks), need levivad vihmapiiskade abil vihmapiisk lööb periooli vakast välja ja selle sabaniit kerib ümber kõrgel asuvate taimevarte või tähtkuulilistel "tulistatakse" periool seene enda jõul kuni meetri kõrgusele.) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid (suhkruid), seen taimele kaitset (parasiitseened juuremädanikud), vett ja mineraalaineid (mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat. Mükoriisat moodustavad eriti kandseened, vähem ka kottseened ja teised. Paljud söögiseened suudavad elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid
SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: imiussid Alamklass: kahepõlvsed Munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. 3. Kuidas toimub nakatumine maksa-kakssuulasega? Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues, rohukõrt närdes vms. 4. Paelussi areng ja nakatumisvõimalused. Paelussid - parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse
parasiitidel on parasiidid. Viirus on raku parasiit. Parasideerib meie rakkudes. Taimed on kiskluses seetõttu: valgus, toitained mullas, vesi mullas ja koht. Mutualism(sümbioos) sipelgas ja lehetäi. Seen ja puu. Tolmendamine(liblikas ja taim). Kuidas jõuavad ühetaime nektar teise taime emakani? Tolm jääb mesilase karvade külge kinni. Emakasuu on kleepuv, sinna kleepuvad tolmuterad. Kui üks taim annab teada lõhnapilvekese(paiskab õhku) kaudu teada, et oht on lähedal teisele taimele. Siis teine taim kaitseb ennast nii, et sünteesib endale mürgised ained, kuna neid on rakkudes sellised ained. Mükoriisa (taim ja seen) Taime kasu seene juurtest on see, et taim saab rohkem toitained ja vett , kuna pind kust ained saada on suurem. Seene kasu taimest saab toitained, kuna seen ise ei sünteesi neid. Neutralism mõjutamine puudub. Ressursid, millepärast konkureerivad: Taimed: valgus, mineraaltoitained, vesi(ainevahetuse tööks), kasvukoht, ruum,
ka kodu aias (tomatid, maasikad, mustsõstar, tatar, raps, rüps jne), sordiaretus 3. Kirjeldada tolmeldamist kui protsessi, nimetada tolmeldamise liigid! Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele. Tavaliselt järgneb tolmlemisele viljastumine. TOLMELDAMISE PROTSESS: 1. Mesilane korjab ühelt taimelt õietolmu 2. Õietolm jääb jalgade külge kinni 3. Mesilane lendab teisele taimele ja viljastab selle Paljud õied tolmlevad tuule abil (tuultolmlemine) - võilill, mais, kõrrelised Teised vajavad selleks loomi (loomtolmlemine) - , enamasti putukaid (putuktolmlemine) - kurk, tomat, õun. Tolmlemisviis, mis esineb veetaimedel ning mille korral õietolm vabaneb vette Vesitolmlemine (hüdrogaamia) Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi, kes õisi tolmeldavad, võimaldades geneetilist rekombineerumist. Selliste õitega taimi nimetatakse putuktolmlejateks.
elusaorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja, süstematiseeris elavat loodust. Ta leidis et elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kiviriiki pidas ta eraldi riigiks, sest ta pani tähele kuidas kivid kerkivad maapinnale põldudes ja aedades. Taimeriigi puhul ta rõhutas sugulist paljunemist. Linne jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvasse liikidesse. Samuti andis ta ladinakeelsed nimetused 5900 taimele. Charles Darwin Charles Robert Darwin (18091882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale ning esitas loodusliku valiku mõiste, mille kontseptsiooni esitas ta 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Darwin arvas, et kogu elu on tekkinud ühest liigist ning DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Keemia Aina enam tekitasid probleeme põlemisprotsessid
paljudest eri värvustest e. spektrist. Planeedi liikumist ümber päikese kirjeldas elliptilisi trajektoorina. Gravitatsiooniseadused. Diferentsiaal- ja integraalarvutused. Karl Linne huvitus elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse. Leidis, et kogu elav loodus jaguneb 3: taime- looma- ja kiviriigiks. Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist. Andis ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Botaanik. Edward Jenner (1749-1823) arst. Leiutas n.ö. vaktsineerimise, nimelt tema kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. 16. Suur Prantsuse revulotsioon Jacques Turgot'i reformid ei täitunud. Sveitsi pankur Jacques Necker määrati uueks rahanduse peakontrolöriks, kuid ta oli sunnitud võtma suuri laene suurte protsentidega ning 1788. aastaks oli Prantsusmaa võlg kasvanud ülisuureks. Finantskriiside lahendamiseks kutsuti kokku generaalstaadid, mida tähistati
Lihapuljongis keedetud supile lisatakse serveerimisel keedetud muna ja haput või rõõska koort. Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekond kuuluv üheaastane rohttaim.. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli, mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikad ja anetool mis vastutab aniisimaitse eest. Säilitamine Harakputk on parim värskena. Talvevarudeks kuivatamine on üsna mõttetu, sest taim kaotab kuivatamisel suurema osa aroomist. Kui seda aga siiski tehakse, tuleks ürti säilitada mitmekordselt pakituna õhu- ja niiskuskindlalt suletud paberkotid
omakorda on kaetud välise korkjate rakkude kihiga (endotermis). Kõige pealmine kiht on velamen (võib öelda ka epidermis). (1) Eriti hästi vett läbilaskvate rakkudega juhtsoonte süsteemi ja velamen'i koed transpordivad vett koos selles lahustunud toitainetega. See keskne ümberpaigutussüsteem ei ole tähtis mitte ainult vee ja toitainete transpordiks taime sees, vaid see toimib ka tugisüsteemina kas siis, kui see pole aktiveeritud, ning annab taimele stabiilsuse ja tugevuse. Uute juurte areng on orhidee uue kasvufaasi alguse signaal. Võrsed ilmutavad end hiljem. Orhideed elavad vähemalt mingi etapi oma elust sümbioosis seeneniidistikuga. (1) Kõrgemate taimede ja seeneniidistiku koosluse tagajärjel tekkivat moodustist seenpõimikut kutsutakse mükoriisaks. Üks selle suhte eelis on, et väga peened seeneniidid suudavad filtreerida substraadist palju efektiivsemalt toitaineid kui juured seda teeksid ning saavutavad
kuna niiduki alt võib sattuda niidetud hein maasikale ja siis pole maasikas enam kvaliteetne. Maasika saak oli sel aastal keskpärane, kuna vihma puudust ei olnud, kuigi samas oleks päikest võinud rohkem olla. Eelmisel aastal on olnud vajadus kastmisele, mida tegin vihmutite abil. Peale saagi lõppemist, kui hakkavad arenema võsundid, eemaldan need taime küljest, kui uue istandiku rajamiseks pole tütartaimi vaja. Vastasel juhul ei jäta ma ühele taimele talveks külge mitte rohkem kui kaks tütartaime, kuna need kurnavad taime ja taime vastupanu talve üle elada on väiksem. 13 5. Paljundamine Levinud on paljasjuursed-, kasseti-, frigo- ja meristeemtaimed. Paljasjuursed taimed saadakse otse emaistandikust või pikeerpeenrast. Need lähevad hästi kasvama soodsa ilmastikuga istutusajal Kassetitaimed saadakse väikeste juurenäsakestega tütartaimede juurutamisel kassettides
............................................................................. 11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 16 2 Sissejuhatus Sojauba pärineb Hiinast. Taimele andis nimetuse Hiina imperaator Sheng-Nung 2853 a. (e.m.a.), teiste seas said tema poolt ametlikud nimetused ka riis, nisu, oder ning saluhein. Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks". Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia,
hernemähkuri kahjustusi. Liiga sügavate külvide puhul on tõusmed nõrgad ja nakatuvad nt. tõusmepõletikku, liiga madalaid külve võivad hävitada linnud. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. Tihedate külvide puhul napib igale taimele päikesekiirgust ning liiga tihe taimede seis loob ebasoodsa (liigniiske) mikrokliima – soodustab paljude kahjurite arengut. Selle pärast tuleb seemned külvata piisava vahekaugused üksteisest. Tähtis on kasvatada vastupidavamaid sorte. Saaki koristada võimalikult vara ja kuiva ilmaga – paljud haigused hakkavad levima sügisel niiskete ilmade saabumisega. Taimede vegetatiivsel paljundamisel (pookimine, pistokste lõikamine) viirushaiguste
(murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed. Luiteseenelaadsed. Vakkseenelaadsed (eoslava jagunenud mõneks või üheks osakeseks (periooliks), need levivad vihmapiiskade abil vihmapiisk lööb periooli vakast välja ja selle sabaniit kerib ümber kõrgel asuvate taimevarte või tähtkuulilistel "tulistatakse" periool seene enda jõul kuni meetri kõrgusele.) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid (suhkruid), seen taimele kaitset (parasiitseened juuremädanikud), vett ja mineraalaineid (mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat. Mükoriisat moodustavad eriti kandseened, vähem ka kottseened ja teised. Paljud söögiseened suudavad elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid
P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N'i, ei saa valku sünteesida. Saagi määrab ära miinimumis olev element/tegur (tünni näide). Mikroelemendid tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toitereziimi määravad ära mitte ainult kasulikudvaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast
aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest). Orgaaniliste väetiste tähtsus mullaviljakuse tõstmisel: a) Orgaanilise väetisega tagastame mulda saagiga eemaldatud toiteelemendid (osaliselt või täielikult). Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. Erinevalt mineraalväetistest nii mikro-, makro- kui ka ultramikroelemente. b) Kõige olulisem - lagunedes moodustub huumus. c) laias laastus ~¼ humifitseerub, ülejäänu ~ ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Moodustuvad taimedele vajalikud kasvuregolaatorid e. humiinained. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur mullaosakesed
Arillus võib seemne üleni katta, võib aga olla ka nii väike, et vaevalt nähtav. Seemned on enamasti pruuniks või mustaks värvunud, harva esineb valgeid, punaseid, kollaseid ja rohelisi seemneid. Kõik loetletud värvused on seotud üleminekutega. Seemnele lisab värvi ka mitmeti värvunud arillus. Seemne väliskuju on enamasti seotud seemne levimisviisiga. Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel. Kõiki taimeosi, millest võib areneda uus taim, nimetatakse levisteks ehk diaspoorideks. Nendeks võivad olla seemned, viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi:
3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad,
Tekivad pahad. Ristõieliste kultuuride kahjurid Sarnastiivalised. Kapsa tuhktäi vastsed ja valmikud kahjustavad erinevaid ristõielisi. Eritavad mesinestet, millel areneb nõgiseen. Suguliste ja mittesuguliste põlvkondade vaheldumine. Talvitub munana ja kuni 10 põkvkonda. Lutikalised. Harilik kapsalutikas kahjustus: kapsas, raps, kaalikas, redis. Vastsed ja valmikud imevad taimemahla, ohtlik noorematele taimedele. Talvitub valmikuna kivide ja taimejäänuste all. Muneb ridadena taimele. Aastas 1 pk. Mardikalised. Maakirp naeris, kaalikas, redis, raps, mädarõigas, peakapsas, valge sinep. Aastas 1 pk. Talvituvad valmikuna põllu ääres. Kultuurtaimedele liiguvad kohe nende tärkamisel. Valmikud hukkuvad peale munemist. Söövad noortesse lehtedesse augud. Nukkuvad mullas. Naerimardikas raps, peakapsas, naeris, kaalikas, rõigas. Talvitub valmikuna mullas või taimejäänuste all. Muneb lehe alumisele küljele näritud õnarusse. Nukkub mullas. Vastsed ja
Vakuoolid vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e. tonoplastiga. ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Ülesanded: toitainete, varuainete, jääkaionete ja vee säilitamine Rakukest rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Raku membraan kaitsefunktsioon ainete ja ühendite transport informatsioon retseptoritega koosneb fosfolipiidididest (pead on hüdrofiilsed ja jalad hüdrofoobsed) membraanis on veel glükoproteiinid, millel on retseptoorne funktsioon
Sele all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: Külviviisid Jaotatakse seemnete mulda paigutuse alusel: *Hajus e laialt külv ( käsitsi saadakse suht oprtimaalne tihedus aga tänap ei tule kõneallagi) *Reaskülv ( viiakse seemned mulda ridadena kindlasse sügavusse. Reavahe järgi jaotatakse külviviisid: kitsarealine 6-7cm ja tavarealine 10-20cm ja laiarealine üle 20cm) *Pesitikülv( mõte luua ühele taimele võimalikult optimaalne kasvuruum põhi-lõuna, ida- lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi )
Phytopthora infestans üks tülikamaid ja ohtlikumaid seenhaigusi kartulikasvatuses üle maailma. Tavalised saagikaod jäävad 20…40% vahele. Varasel lööbimisel võib saak aga ka täielikult hävineda. (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell) Lehemädanikku iseloomustavad lehtedele tekkivad pruunikad laigud, kirme lehtede ülemisel poolel (Joonis 1), mis levivad lehtedel üha edasi, kuniks kogu vars muutub mustaks ja kuivab. Joonis 1. Lehemädanik, levinud taimelt taimele (Scanpix) Soodsamates kliimatingimustes nagu kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuridel 10…20 0 C haiguse levik soodne. Mugulate nakatumine toimub sademetega, kus uhutakse haigustekitajad mugulateni. Teine haigestumise võimalus on koristamise ajal, mil mugulad puutuvad kokku nakatunud pealsetega. Nakatunud mugulate pinnal tekivad pruunid, violetsed või hallid veidi 5
Sügisene väetamine soodustab talvituseelset puitumist. Sügisel kasutatavad väetised ei tohiks sisaldada üldse lämmastikku või kui, siis väga väheses koguses (2%). Sügisel antav lämmastik liivsavi- ja saviliivmullal võib soodustada okaspuudel kasvuarengut, mille tagajärjel noored võrsed ei jõua enne külmade saabumist korralikult puituda (Harju elu). Noori taimi tuleks kevadel ereda päikese eest katta varjutuskangaga. Kanga võib paigutada kas otse taimele või puidust või metallist valmistatud sõrestikule. Puudel, mis on jäänud ikkagi varjutuskanga alt välja ning saanud päikeselt põletada, tuleb kahjustunud võrsed eemaldada enne vegetatsiooniperioodi algust. Enne lume sulama hakkamist tuleb puudelt lumi eemaldada, kuna lume raskuse all võivad oksad murduda (Harju elu). Kuna kuused peavad valgust saama on väga oluline rohimine. Rohimisest pääsemiseks
teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat tagasi oli üldrahvalik vastus sellele küsimusele umbes samasugune nagu tänapäeval. Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et
Kondensatsiooni produkt on pilved. Pilvede teke- vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse:1soe on kastmine. Turvasmullad soojenevad ja jahtuvad tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni front-sellega kaasneb külm õhk,soe õhk libiseb külmast muldadest aeglasemalt. Turbas on suur temp kõikumine (tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse üles. Kui õhk tõuseb tekib veeaurukondents ja ning ta on taimele ebameeldiv ja halb soojusjuht, kui ta (vahepealse veeldumiseta)) tagajärjel. Pilvede pilvekesed. Edasi tekivad mõned pilved.Punkt kus front on kuiv. Liivamuldades O2 sisaldus suur, savi väike. klassifitseerimine- liigitatakse nende alumise pinna puutub kokku maapinnaga on 0 kraadi. Vaatleja kohale
Seetõttu on biotõrjes kasutatavate Bt bakterpreparaatide toime Bt taimedega võrreldes ohutum. Taimedes pidevalt sünteesitav aktiivne Bt toksiin satub taimejäänustes mulda ja seal olles võib sõltuvalt keskkonnatingimustest toimida kuni aasta. (Keskkonnaministeerium 2002.) 8 5.1.2 KOHALIKE LIIKIDE ASENDUMINE Võõrgeenide sisseviimine taime genoomi võib anda GM taimele eeliseid keskkonnas toimetulemiseks ning see võib põhjustada nende domineerimise tavataimede üle. Hiinas ja Mehhikos on see eriti aktuaalne, sest taimede geneetiline mitmekesisus on nendes piirkondades eriti suur. See tähendab seda, et nende piirkondade põlissordid võivad kaduda ja asenduda monokultuuriga. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Tavataimede saastumine GM materjaliga võib toimida mitmel viisil. Eelkõige on saastumisallikaks ehk GM edasikandjaks õietolm
rakukestadele jäikuse. Eriti rakud kivisrakud (nt viljaluudes, pähklikoores). Lehtpuu puidus rohkem ja okaspuu puidus vähem ligniini. Tselluloos glükoosi molekulid pikas reas, ligniinil fenoolsed ühendid omavahel harunevates ühikutes, ligniin ladestub tselluloosi kudede vahele. Molekul hajutatud, ometi suur ja üks. Ligniin väga raskesti lagundatav. Tselluloosi lagundamisega ei saa paljud organismid hakkama, ligniiniga ei saa enamus. Parkained Toomingamarjad, tammetõrud. Taimele kaitseained. Inimese jaoks olulised: naha parkimine [4]. 2.3 Hüdrolüüs. See on purustatud puidumassi töötlemine kõrgel temperatuuril. Selle reaktsiooni tulemusel saadakse tehniline suhkur. Viimast kääritatakse ning saadakse tehniline piiritus. Ühest tonnist puidust saab ~160 l. tehn. piiritust. 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis. Bioaktiivsed ained paiknevad lehtedes ja okstes. Siia kuuluvad ka vitamiinid. Männi
KASUTAMINE Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Eeterlikud õlid on hüdrofoobsed vedelikud, mille hulka kuulub hulk taimedes esinevaid lõhnaaineid, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8-15 süsiniku aatomit: ...C8...C15... Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna. I. Hüdrofoobsus · Puudub vastasmõju veega · Ei märgu ega lahustu vees · Ei saa moodustada vesiniksidemeid · Lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid, on ka aromaatseid ühendeid jm) nende looduslikust materjalist, reeglina taimedest, saamise meetodi alusel
Rohumaakooslustele mõjuvad karuputk vaestavalt, tiheda karuputkekoosluse all ei suuda teised liigid kasvada. Inimesele põhjustab raskesti paranevaid põletushaavu, mille toime ilmneb päikesevalguse käes. Taime ohtlikkuse tõttu tuleb teha tõrjeid. Odavaim ja tõhusaim viis on taime juured läbi raiuda, künnimaadel pidev ümberkünd. Vegetatsiooni ajal on vaja taime pritsida herbitsiididega mitu korda, et vältida õitsemise ajal seemnete levikut pannakse taimele kott ümber. Tõrjet peab kordama mitme aasta jooksul, kuna seemnevaris mullas on idanemisvõimeline kuni seitse aastat. (Kangur jt 2005:8-9) Järsku üleminek loomadele? Mink (Mustela vison) ehk ameerika naarits (joonis 2) on väike tuhkrusuurune tiheda tumeda pruunika kuni musta karvastikuga sale ja vilgas kiskja. Omapärane on loomakese silmatorkav valge laik alalõual, mis tavaliselt ulatub kurgu alla ja alapoolele. Võrreldes 7
2. Haudumine tekib siis, kui taimed tarvitavad hingamiseks ära varuained ja jäävad seetõttu nõrgaks.niisugune olukord tekib lume all, kus on suhteliselt kõrge temperatuur ja taimede hingamine on intensiivne, kuid puudub võimalus fotosünteesiks. Lumerikkal soojal talvel püsib temperatuur võrsumissõlme juures 0...2°C juures. Ka lopsakas talivilja lehestik takistab mulla külmumist. Sulas mullas jätkub toitaineid taimele maksimaalselt 2...3 kuuks, seejärel nad hukkuvad. Koos lumiseenega on haudumine üheks suurimaks probleemiks taliviljade hukkumisel; 3. Vettimine sellisel juhul hukkuvad taime õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas. Hukkumine on kiirem seisvas soojas (üle 5°C) vees. Talirukis kannatab selle all rohkem kui talinisu või tritikale; 4. Jääkoorik põhjustab taimede hukkumise madala temperatuuri ja mehaaniliste vigastuste läbi. Jääkoorik lõhub füüsiliselt taimed ära; 5
Harilik käbihein Härjasilm Karikakar Suur teeleht Hanijalg Naat Angervaks Tõlkjas Tõrvalill Kellukad Mailased Kahjulikud rohundid A- Parasiittaimed- -Võrmid- juuretu ja lehetu- kinnitub peremeestaimele iminappaga ja võttab vajaliku orgaanilise aine. B- Poolparasiidid- olemas fotosünteesiv aparaat, kinnituvad peremees taimele - Robirohi - Härgheinad - Silmarohud C- Kahjulikud- rikuvad loomakasvtust - Sinepitaimed annab piimale mõrka maitse - kapsad- maitse - kollakad maitse - Puju- maitse - Soolikarohi- maitse - Käpad (orhideed) - maitse - Sibultaimed- maitse - Väikeoblikas- maitse - Kullerkupp- maitse -Härgheinad- värvib piima - Lõosilm- värvib piima - Seljarohud- värvivad piima - Kress- liha rikuvad
10. Lehe fotosünteesi intensiivsus on 12 mikromooli CO2-e ruutmeetrilt sekundis. Kui suur peaks olema õhulõhede juhtivus veeaurule, et CO2 kontsentratsioon rakuvaheruumides oleks 3 korda väiksem kui välisõhus, kus see on 360 ppm? Või järeleksamil olid sellised, kõiki ei mäleta loomulikult... Kuidas sõltub taime suhteline kasvukiirus summaarsest fotosünteesist ja taime massist? :S Mis on lehepinnaindeks, Signaalainete mõju taimele, too näide Mis tähendab koefitsient Q10, suurimad ja väiksemad väärtused Süsinik taimes, kust saab, kas limiteerib taime kasvu Kuidas muutub õhulõhede juhtivus CO2 vähenemisel/suurenemisel, Mineraalainete omastamine juurtega, kas protsess vajab energiat, kas juurtes sünteesitakse ATP Õhulõhede juhtivus suurenes 2 korda, kuidas ja mis suunas muutub transpiratsioon kui õhuniiskus jääb samaks.
palmi. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis. Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani,
f f 2011 Sigaretilill (Cuphea) -tulipunane sigaretilill (C. ignea) Sigaretilill armastab päikselist ja sooja kasvukohta, kuid lepib ka poolvarjuga. Vihm ja tuul taimele olulist kahju ei tee. Taime edukaks kasvuks sobiv muld võiks olla küll toitaineterikas, kuid kerge ja vett hästiläbilaskev. Kasta regulaarselt, mitte lasta mullal (eriti hoolas olla amplis ja lilleanumates olevate taimedega) läbi kuivada. Väetada õitsvatele taimedele mõeldud väetisega umbes 2 korda kuus. Ta sobib kasvatamiseks nii amplis, mitmesugustes lilleanumates kui lillepeenras, kus teda võib kasutada pinnakattetaimena või peenarde ääristamiseks.
palmi. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis. Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini
kasvukoht peab olema soe ja valgusküllane, muld kerge kuni keskmise raskusega, suure Arbuus kõrvitsalised orgaanilise aine sisaldusega kasvab rahuldavalt igal mullal, milles on parajal määral niiskust ja taimele vajalikke toitaineid. Kasvukoht peab olema 30-40cm kuni 3- Harilik tomat maavitsalised tuulevaikne. 4m Harilik köömen sarikalised vähenõudlik, talub varju 30 - 80 cm Põlduba liblikõielised niiskemapoolne neutraalne muld 0,5 - 1,2 m eelistab kergemapoolset teisel aastal 50-
juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhesid ja karvu. Põhikude – toestav kude, kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. – a) Parenhüüm – elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest (käituvad ka kui tüvirakud). – b) Kollenhüüm – elusad, paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres. – c) Sklerenhüüm – valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Seemnete ja viljade kestas. Juhtkude e. vaskulaarkude - juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. a) floeemi kaudu toimub lahustunud orgaaniliste ainete transport
Tundub ju jällegi väga üllas plaan. Kas poleks aga arukam ja loomupärasem kaubandusliku surve muutmine ning olukorra taastamine, kus inimesed harrastaksid uuesti paljude erinevate ja kvaliteetset elu tagavate söödavate taimede kasvatamist. Keskkonnariskid: Geenisaaste.Üks olulisi asju keskkonariskidest ja GMO-de ulatuslikust kommertsialiseerimisest rääkimise juures on see, et geneetilise muundamise käigus lisatud geen võib kanduda üle naaberpõldudel kasvatatavale taimele risttolmlemise teel (kui suguluses olevad taimeliigid tolmlevad omavahel), mille tulemusena uued geenid levivad kontrollimatult geneetiliselt muundamata liikidele või teistele lähedastele kultuuridele Võib öelda, et geneetilise muundamisega võib luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud. Nende toimise tagajärgi ökosüsteemis ei ole aga praeguse teadmiste taseme juures võimalik ennustada.
Ökosüsteem on näiteks järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Lehestiku sutruktuurist, koosluse peegeldustegurist 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 6. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel?Suurem kiirgushulk. 9 7. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst. 8. Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent? Kiirguse kahanemiskiirusest. 9. Millistest komponentidest koosneb ökosüsteem. Elusorganismidekooslustest(elusosa),ökotoobist(eluta osa) 10. Ms on avatud/suletud ökosüsteem?Suletud kui enamus keemilisi
okasmetsad 3. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Sõltub koosluse peegeldustegurist (albeedo), lehepinna arengust, lehestiku struktuurist, 4. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI – Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 5. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel? Neeldunud kiirgusenergia hulk on suurem 6. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst 7. Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent? Kiirguse neeldumine sõltub lehtede kaldenurgast päikese suhtes 8. Millistest komponentidest koosneb ökosüsteem. Tootjad, tarbijad, lagundajad, toitained, energia, keskkond (vesi,maa..) 9
see ja tekib kummikiht peale). Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad
Rootslane Karl Linné on teadusajalukku läinud botaanikuna kes süstematiseeris looduse. Linné leidis et kogu loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kujutlus kiviriigist kui elavloodusest tekkis sellest, et Linné pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast kerkivad. Taimeriigi puhul rõhutas ta sugulist paljunemist.Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelsed nimetused 5900. taimele. Mitmeid sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist abi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18. sajandil tegi arstiteadus siiski juba nii suuri edusamme, et inimesi suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel surmast pasta.Sellega tõusis ka usaldus arstide vastu. Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval oli sajandeid rouged
Leiutas peegelteleskoobi. Avastas spektrivärvused. Jõudis järeldusele, et planeedid liiguvad elliptilisi trajektoore mööda. Mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused on ajalukku läinud Newtoni seaduste nime all. Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Looduse süsteem: Karl Linné Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine Probleeme põhjustas põlemisprotsessi seletamine. Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt eraldub põlemisel nähtamatu tulemateeria. A. L de Lavoisier väitis, et õhk koosneb gaasidest. 1789 ilmus raamat, kus ta loetles 33 nö põhielementi, lükates ümber kujutluse, et Maa koosneb 4 elemendist. H. Cavendish avastas vesiniku ning seda hapnikuga ühendades sünteesis tavalise vee. Arstiteadus Tervishoiu suurimaks saavutuseks 18.saj võib pidada kaitsepookimiste
3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk? Lehestiku pindala ja struktuur (kaldenurk päikese suhtes), koosluse peegeldustegur (albeedo). 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 6. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel? Katsed näitavad, et parasvöötmes on varakevadel neelduv kiirgusenergia hulk suurem, kui hilissügisel. 7. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst Lehepinnaindeks LAI-lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 8. Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent? Sõltub sellest kuidas lehed pakitud on, kiirguse kahanemiskiirusest. 9
● Kiirekasvuline taim. ● Istandus rajatakse üheaastasena. ● Paljuneb ka isekülvi teel. Saak ● Esimene saagikoristus enne õitsemise algust (juulis) lõigatakse alt neljanda leheni. ● Teine saagikoristus 3...4 nädala pärast (augustis). ● Kolmas saagikoristus septembris: ● - üheaastase istandiku korral lõigatakse vahetult enne öökülmade saabumist kogu taim; ● - mitmeaastase istandiku puhul tehakse viimane korje septembri algul, taimele jäetakse 10...15 cm taimeosa. 5. HARILIK PUNE • Lad. Origanum vulgare • Kr. k. “oros” = mägi; “ganos” = rõõm Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Kõrgus 25...50 cm. ● Vars püstine. ● Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. ● Õied lillakad või roosad 5...10 mm pikkused.
ka maksimaalsete vee hulkadega).(Õun 1980) Toitekeskkonna taimetoitainesisaldus ei ole kunagi püsiv, sedamööda kuidas taimed kasvavad ja arenevad, võtavad nad mullast ära toitaineid. Seega on nende varusid pidevalt täiendada. Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks ja ained, millega toitaineid mulda viiakse, väetiseks. Väetised on anorgaanilised või orgaanilised ained, mis sisaldavad üht või mitut taimele vajalikku toiteelementi. Ühendit, millest taim omastab toiteelementi, nimetatakse toimeaineks. (Õun 1980) Mullas on tavaliselt kõige rohkem puudus lämmastikust, fosforist j a kaaliumist. Kohati ka kaltsiumist, magneesiumist ja mõnest mikroelemendist. Kultuuride kasvatamisel 12 rabaturbal või mingil teisel taimetoitaineid vähesisaldaval substraadil (põhk, saepuru jt.)
ringidevaheline kokkukasvamine Suured õied üksikult Õite koondumine õisikuks, mis meenutab üht õit, seetõttu õie osade funktsioonide jaotumine erinevates õisiku osades paiknevate õite vahel. 28. Õisikud. Tähtsus ja tüübid. TÄHTSUS: õisiku vajadust taimele põhjendatakse sellega, et väikesed õied pole muidu nähtavad. Õisikute teket soodustav vajadus risttolmlemise järele – õisik annab taimele valikuvõimaluse, missugune õis kasvatada viljaks, missugusest loobuda. Kui taimel oleks 1 suur õis, millest areneks paljuseemneline vili, võib see kergesti osutuda kehvalt tolmeldatuks j anda väheväärtuslikke seemneid (parem kehvad, kui mitte midagi). Õisiku puhul võib aga taim loobuda kehvalt tolmeldatud õitest ja
Nende osatähtsus on taime kasvuseisukohalt väga erinev. Need keemilised elemendid mida taim on omastanud, võime tinglikult jaotada 2 suurde rühma: 1) makroelemendid: C, O, H, Ca, N, P, K, Mg, Fe, S neid on taimes suures koguses ja neid kasutab taim oma kudede üles ehitamiseks. Need on asendamatud 2) mikoelemendid neid on taimes väikestes kogustes ja tuntumad neist on: Cu, B, Mn, Zn, Mo, Co. Need on samuti taimele asendamatud sest toimivad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatorina. NH4NO3 kõige parem lämmastikväetis Leidke antud võrrandi põhjal agronomiliselt ja majanduslikult efektiivsed väetiskogused kui viljahind on 2 krooni kg, koristamise maksumus 30 senti kg ja väetamise maksumus 20 krooni kg N Y = 15 + 0,20N 0,001N2 NBNB! Mulla füüsikalis-keemilised omadused Need omadused sõltuvad mulla peenemate osakeste kolloidide olemasolust.
Keskonnategurid on võrdsed. 24. Miks karjamaal taimede populatsiooni kasvu peatub kui herbivoore ei ole? Sest taimekiskjad ei ole ainuke kontrolliv keskonna tegud. Vesi õhk ja toitained on samuti piiratud. 25. Kuidas avaldub liigisisene konkurents taimedel (sessiilsetel organismidel)? Selgitage. Taimed on sessiilsed organismid, seega on nende jaoks kriitiliselt tähtis, kes satuvad olema nende naabriteks, sest naabri identiteet määrab nii naabri mõju taimele kui ka taime enda käitumise vastusena naabri kohalolekule. Taimed võistlevad samade limiteerivate ressursside pärast ja avaldades sellega negatiivset mõju üksteise ellujäämusele, kasvule ja reproduktsioonile. Mõningatel juhtudel suudavad taimed kasvada koos üksteist oluliselt segamata ning mõningatel juhtudel võivad taimed teiste taimeliikidega koos kasvades tulu saada. Näiteks võivad naabertaimed varjutada teisi taimi üleliigse
Eestis on lubatud müüa GMO taimi, kuid põldudel ei kasva GMO taimi. Eesmärgid (näiteks): haigus- ja kahjurikindlus: putukad, viirused jne. resistentsus umbrohutõrjevahenditele (herbitsiididele) säilivusaeg toiteväärtus (vitamiinid, rasvhapped, jne.) Kuidas konstrueerida üht putukkahjuritele resistentset transgeenset taime? Transgeensete taimede tegemise puhul kasutatakse agro baktereid, mis viivad looduslikul teel ühe osa oma plasmiidsest DNA-st taimele. Seega saame agro bakteri geenid asendada meid huvitavate geenidega ja viia need taime rakku. Ja kasvatada sellest transgeenne taim. Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse. Võetakse cry geen bakterist, mis toodab putukspetsiifilist toksiini. See toksiin on putukatele kahjulik. Kuidas konstrueerida üht herbitsiididele tolerantset transgeenset taime? glüfosaat, glüfosinaat blokeerib aminohapete sünteesi. glüfosaat (herbitsiit) plokeerib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
