kollakasrohelised lehed, millel on sügavasti sissevajutatud kaarjad rood. Erinevates murretes on kinga nimeks kas pätt, kott või pastel. Enamik kuldkinga nimesid kajastavadki just õie välimust ning neis sisaldub sõna "king" erinevates varjundites. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Sellel "kingal" on aga ka oma tähtis ülesanne. Nimelt osaleb ta tolmeldamisel. Erksavärvilise õie või nõrga lõhna peale lendavad kuldkinga juurde paljud putukad. Nad loodavad leida mesimagusat nektarit. Nii laskuvad nad kaunile "kingakesele" või suurele õietolmuta tolmukale
Eelkõige elusas rakus turgorirõhk. Räägitakse ka gravitatsioonilisest potetsiaalist see rõhupot-i osa s.o 0.01 MPa meetri kohta. Selle tõttu, et vesi kõrgel puu otsas. 5. Vesi mullas. Mullavee liigid (gravitatsiooni-, kapillaar-, füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vesi). 1.Grvaitatsioonivesi vesi, mis võimaluse korral valgub mullast välja. 2.Kapillaarvesi vesi, mis liigub ja püsib mullas kapillaarjõudude varal. Mõlemad taimele vabalt omastatavad. 3.Füüsikaliselt seotud vesi. Veepotentsiaal küllalt madal. Taime poolt ainult osaliselt kasutatav 4.Keemiliselt seotud vesi mittekasutatav. Oluline milline vee hulk mullas see sõltub sademete ja aurumise vahekorrast ja äravoolust. 6. Vee hulk mullas millest sõltub? Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Mida peenem (savisem) on muld, seda suuema osatähtsusega on 3 ja 4 mulla kogu veemahtuvusest, aga seda suurem on ka mulla
veenvalt, et juuksesibul praktiliselt kunagi ei sure täielikult ära, vaid n.ö. atrofeerub. See aga tähendab omakorda, et enamikel juhtudel on inimesel võimalik täiesti loomulikul teel ja ravimeid kasutamata taastada oma juukseid. Kui inimene hakkab juukseid kaotama, jäävad juuksesibulad just kui magama. Nagu, näiteks, taimeseeme kõrbemullas, mis ootab kuni uue vihmaperioodi saabumiseni, et lõpuks idaneda, andes elu uuele taimele. Helsingi Ülikooli teadlased uurisid mitmeid keemilisi aineid, mis oletatavasti peaksid ravima peanaha vähki inimestel, kes said tugeva UV-kiirguse doosi. Vaatamata sellele, et uurimise all olevad ained ei vastanudki lõpude lõpuks lootustele ja osutusid vähiravimise aspektist vaadates täiesti kasutuks, avastasid uurijad, et paljudel meespatsientidel hakkasid uuesti juuksed kasvama. See pani soomlasi imestama ning nad viisid läbi veel
sageli kuivanud · Õitseb juuli-september · Kasvab kuivadel niitudel, teeservadel, hõredates kuivades metsades. Vill-takjas Arctium tomentosum · Perekond takjas · 60-150 cm · Õisikud tipmistes kännastes, rohke võrkja villaga. Õisikud 2-3 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab inimtegevusest mõjustatud aladel. Varretu ohakas Cirsium acaule · Perekond ohakas · 3-40 cm · Enamasti varretu või kuni 10 cm kõrguse varrega, ent vahel ka kõrgem. Taimele peale küll astuda ei taha: leht on otsekui ruumiline ja nõelteravate ogadega. · Õitseb juuli-september · Kasvab lubjarikastel niitudel, hõredates loometsades Tuliohakas Cirsium vulgare · Perekond ohakas · 20-110 cm · Väga ogaline taim, ogad pole mitte ainult lehe servadel, vaid isegi lehe pealmisel pinnal. Õisikud on 5-6 cm läbimõõduga, õitsedes päris dekoratiivsed. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel. · Õitseb juuni-september
Taime vanusest, füsioloogilisest seisundist Kontrolltöö I 1. Taimede mineraalse toitumise teooria 2. Toiteelementide (väetiste) koguste väljendamine, ümberarvutamine 3. Taimede kasvutegurid 4. Lämmastik- allikad, muutumine mullas, lämmastikuga väetamine 5. Fosfor allikad, liikumine, muutumine, fosforiga väetamine 6. Kaalium liikumine, muutumine, kaaliumiga väetamine 7. Ca, Mg, S- vajadus ja mõju taimele 8. Tähtsamate mikroelementide(B, Cu)mõju taimedele 9. Taimede juurtoitumine(selgitus) 10.Taimede juureväline toitumine (selgitus) 11.Muldade huumuse- ja lämmastikusisaldus 12.Muldade fosfori- ja kaaliumusisaldus Muldade toitainetega varustus · Huumusesisaldus - Alla 2% - viljakus langeb (orgaanilise C sisaldus alla 1,5%) · Huumus - Parandab mulla omadusi - Taimetoitainete sisaldus Huumusesisaldus tõstavad:
juba 8 tunniga. Temperatuuri järk-järgulisel langetamisel muutub mugulates olev tärklis suhkruteks, tõstes sellega mugulate külmakindlust ning seega võivad sellised mugulad säilida -7 0C juures mullas tervetena kuni kevadeni. Vesi (niiskus) · Kartuli veetarve kasvuperioodi algul (mahapanekust tärkamiseni) suhteliselt väike. · Pannes hektarile 2.5-3 tonni seemnemugulaid, viime nendega mulda 1800-2300 kg vett, mis on arenevale taimele hästi kättesaadav. Sellega on tärkamine kindlustatud. Vesi · Pärast tärkamist transpireeriva lehepinna moodustumisega suureneb taime vajadus vee järele. · Õiepungade moodustumise faasis suureneb veetarve tunduvalt sest pealsete kasv on väga intensiivne ning algab ka mugulate moodustumine. · Kartulitaime maksimaalne veetarve on õitsemise algusest kuni pealsete kasvu lõppemiseni. Fotosüntees · CO2+6H2O+valgusenergia =
nautida elu ja lõõgastuda, mis võib lõpuks vaimselt ja füüsiliselt väga kurnavaks kujuneda. Seega on väga erinevad õnne liike olemas ja siit tulenebki see, et sõna ,,õnn" on väga raske defineerida, sest igale inimesele on õnn väga erinev. Mõned tunnevad rõõmu suurtest asjadest, teised aga väiksematest. Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Mis siis teeb ühe inimese õnnelikuks? Tegemist ei ole just kõige lihtlabasema küsimusega, sest sellele on tegelikult väga raske õigesti vastata. See eeldab individuaalset lähenemist, kuid samas objektiivset analüüsi ja mis kõige hullem vastust, millega kaasneb automaatselt ka õnn. Ükski terapeut ei oleks selleks suuteline ega tahagi olla, sest sellega ühes kaoks võimalus anda inimesele mõtle-ise-mis-sul-viga-on-kodutööd. Küsimus tuleb aga ümber
XX Fotosüntees 6 CO2 + 6 H2O C6H12O6 + 6 O2 1. Kloroplastide ehitus. Kus fotosünteesi erinevad staadiumid toimuvad? Fotosüntees toimub nii prokarüootsete kui ka eukarüootsete organismide membraanides. Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide (üks liik plastiide) tülakoidmembraanides. Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autosoomse DNA ja valgusünteesiga organellideks rakus. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest - proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid. Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll
Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis. Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava
talitluse häired ning nad surevad varsti peale sündi. Üks selle haiguse vormidest on tingitud mutatsioonist peroksüsoomi membraanivalku määravas geenis, mis ei võimalda ensüüme korralikult importida. Selle tulemusel nende patsientide peroksüsoomides pole peaaegu üldse vajalikke ensüüme ning tagajärjeks on raske ainevahetuse häire. Glüoksüsoomid taimedel. Taimedes olevad peroksüsoomid, mille ülesandeks on rasvhapete muutmine suhkruteks, mida kasvavale taimele hädasti vaja on. 13. Tsütoskelett I. Tsütoskelett osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5%
Üks selle haiguse vormidest on tingitud mutatsioonist peroksüsoomi membraanivalku määravas geenis, mis ei võimalda ensüüme korralikult importida. Selle tulemusel nende patsientide peroksüsoomides pole peaaegu üldse vajalikke ensüüme ning tagajärjeks on raske ainevahetuse häire. Glüoksüsoomid taimedel. Taimedes olevad peroksüsoomid, mille ülesandeks on rasvhapete muutmine suhkruteks, mida kasvavale taimele hädasti vaja on. 13. Tsütoskelett I. Tsütoskelett osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu
On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N’i, ei saa valku sünteesida. Saagi määrab ära miinimumis olev element/tegur (tünni näide). Mikroelemendid – tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N – väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toiterežiimi määravad ära mitte ainult kasulikud vaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast
Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kilptäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Flamingolilli on palju like , millest mõned on väga suured ja neid kasvatatakse lõikelilledena lillemüüjatele . Kodude jaoks on aretajad loonud kompaktsed taimed , kes peavad paremini kodustele tingimustele vastu . Õied ilmuvad vahelduvalt läbi kogu aasta , ent isegi ilma õiteta on nad atraktiivse lehestikuga taimed . Õitel on väga omapärane välimus , nii et andke oma taimele silmapaistev positsioon . Flamingolille on kõige parem esitleda üksikult lihtsas , kuid stiilses potis , mis ei ürita õitega võistelda . [1][2][4] Ananass ( Ananas ) Tavaliselt ei ole lillepoodides müügil mitte looduslik liik , vaid sama perekonna dekoratiivsordid . Looduslik taim on sagely toas kasvatamiseks liiga suurekasvuline . See ei tohiks aga taime hankimisel takistuseks saada . Kuid tugevate ja teravate ogadega lehed on ohtlikud eriti lastele . Tuntakse mitut
seened.MOLEKULAARSET ÕHULÄMMASTIKKU seovad: 1.sümbioossed bakterid,2.vabalt mullas elavad heterotroofsed bakterid,3.fotosünteesivad bakterid,4.mõned fotosünteesivad sinivetikad ja kiirikseened.Timedele omastatav N vabaneb ammonifitseerivate bakterite kaasabil. Taimejäänuste lag kiirus sõltub:1.mulla õhustatusest,2.lagunevate taimejäänuste koostisest,3.mulla niiskusest,4.temp,5.mulla reaktsioonist. AEROOBSED BAKTERID-vajavad eluks õhuhapnikku,lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks.NITRIFTSEERIVAD BAKTERID (mügarbakterid liblikõielistel)-seovad õhulämmastiku(vajalik lubjarikas keskkond) ANAEROOBSED BAKTERID-saavad hapniku lagundavatest ühenditest,esineb org aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda(CH4, H2s). Anaeroobsed bakterid taandavad fosfaate (tekib fosforvesinik PH3), denitrifikatsioonil vabaneb molekulaarne lämmastik,mis lendub,tekib bakteritele mürgine võihape
Hämarikuliblikad · Öise eluviisiga · Tavaliselt tuhmi hallikaspruuni värvi · Jässaka kehaga · Moodustavad enamiku Eluviis · Näeb suhteliselt hästi · Lõhna tunneb tundlatega · Maitsmiselundid paiknevad jalgadel · Taimtoidulised · Toituvad imilondi (suisest kujunenud toru) abil, mis õienektari kogumiseks keerdub lahti ( pikkus vastab taimele, mida külastatakse) · Puhkeolekus panevad tiivad selja peale kokku, alumine osa on tuhmimas värvis ning tänu sellele jääb liblikas märkamatuks. · Arenevad täismoondega: o Muna -> röövik-> nukk - > valmik · Munad munetakse nendele taimedele, millest toituvad nende röövikud. · Röövikud kestuvad mitu korda · Maailmas on teada u 165 000 liiki · Elavad kohtades, kus õitsevad taimed. · N. Admiral, pääsusaba, võrktiib, lapsliblikas, koerliblikas.
ebakujusus, kirjuõielisus). Samuti esineb võrsete lühenemist ja kasvusurutist, mis väljendub kääbuskasvus ja kängumises. Viirusest tingitud kasvuhäired võivad muuta õie või vilja kuju ja suurust, tekitada normaalkasvuga viljadele nekroosi- ja värvilaike ning rikkuda nende maitseomadusi. Viirushaiguste tõrje on põhiliselt ennetavat laadi, millega haigestumist vältida ning viiruste levikut piirata. Taimelt taimele kandub viirus haige taime mahlaga kas mehaaniliselt hooldustööde käigus või bioloogiliselt siirutajatega. Viiruse levikul on oma osa ka haigusega saastunud seemnel ja mullal. Mullas levitavad viirusi seened ja nematoodid. Viroosis taime mahl võib sattuda terve taime haavandisse hooldamisel kasutatavatelt lõikeriistadelt või kätelt. Näiteks tubaka mosaiikviirus on väga nakkav ja võib kergesti kanduda võrsete murdmise ajal suitsetaja sõrmedelt tomatitaimedele.
Samal ajal moodustub transketolaasi mõjul glükoaldehüüdist ja glütseeraldehüüd-3-fosfaadist ksüluloos-5-fosfaat, mis ribuloos-5-fosfaat 3-epimeraasi toimel Ru5P-ks konverteeritakse. Calvini tsükli viimaseks sammuks loetakse RuBP taastamist Ru5P fosforüleerimisel fosforibulokinaasi abil. Joonis 1. PCR tsükkel 3.2 PCR tsükli produktide metabolism Fotosünteesi üks põhilisemaid produkte on sahhariidid, mis on edaspidiseks energiaallikaks nii taimele endale, kui ka loomorganismidele. Kõige levinum oligosahhariid taimedes on sahharoos – varuaineid transporditakse taimeorganite vahel peamiselt sahharoosi kujul. Sahharoos koosneb glükopüranoosist ning fruktofuranoosist, mis on omavahel seotud 1-2 glükosiidsidemega. Sahharoosi sünteesi esimene etapp on fruktoos-1,6-bisfosfaadist hüdrolüüs: Fru-1,6-BP + H2O > F6P + Pi Seejärel katalüüsib sahharoosi fosfaatsüntaas Fru-6-P reaktsiooni uridiindifosfaat-glükoosiga (UDPG)
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad ...
(CaHPO4) ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eristavate hapete mõjul. Väetamine fosforväetistega Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline. Fosforväetised on ka sellepoolest kasulikud, et nad soodustavad suhkrute sünteesi. Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul. Fosforväetisi kasutatakse näiteks tomatite väetamisel. Kui mulla temperatuur on alla 15 0C ei suuda tomat mullast fosforit omastada. Seda juhtub eriti varakevadel, taimed muutuvad
· Sporangiad valmivad ja levitavad zoospoore, mis nakatavad taimejuuri, sisenedes juurde juuretipu tagant. · Zoospores peavad ujuma läbi pinnasevee, seega on nakatamine tõenäolisem niiskemates muldades. · Mycelia kasvab läbi juure omastades karbohüdraate ja toitaineid, hävitades juurekudede struktuuri, ,,mädandades" juure, ja takistades taime vett ja toitaineid omastamast. · Sporangia ja klamüdopoorid tekitavad nakatunud juurel mütseeli ja haigus levib järgmisele taimele. Sümptomid · Sümptomid on erinevad: tekitab juuremädanikku, haavandeid ja nekrootilisilaike tüvel, millega kaasneb sageli tume eritis koorel. · Haigustunnuste tagajärjel ei suuda taim omastada enam eluks vajalike toitaineid ning hukkub 3-5 aasta jooksul. · Lisaks suudab P. cinnamomi üle elada kuivad perioodid niiskemas kasvukeskkonnas nagu taimekoed. · Varased nakkuse sümptomid: kuivanud lehestiku närtsimine,
). Nõutav on GM toidu märgistamine. EL'is on toidus sisalduva lubatud GM ainete määraks võetud 0.9 % (ilma märgistuseta). 3) GM põllukultuurides kasutatavad kodeerivaid järjestused - nimetada ja iseloomustada vähemalt kolme neist. 2-5A süntetaas: CP4EPSPS: pärit Agrobacterium tumefaciens'st, soodustab taimes kasvuks vajaliku ensüümi EPSPS sellise vormi sünteesi, mis on vastupidav herbitsiidi RoundUp suhtes e annab taimele herbitsiiditaluvuse. Cry1 Ab: pärineb bakterist Bacillus thuringiensis (Bt), kasutatakse Bt-maisi tegemiseks, annab taimele insektitsiidsed omadused (Bt toksiin). Pat: Bt-maisis, annab herbitsiiditaluvuse, pärinev mullabakterist. Geenidest cry, gox, bla, nptII Promootorjärjestus enamlevinud CaMV 35 s P-nos Terminaatorjärjestused sagedamini T-nos, pärit mullabakteri Agrobacterium tumefaciens nopaliinsüntaasi geenist, ka T-35s, T-ocs
3 2.2 Jänesekapsas Hapumaitselisel jänesekapsal kõlbavad süüa nii lehed, varred kui ka õied. Kuusikutes, kus valgust napib, on jänesekapsas tihti ainus rohttaim. Jänesekapsa lehed liigutavad end valguse, temperatuuri ja niiskuse järgi. Sobivates oludes sirutavad lehed laiali. Ebasobivates tingimustes tõmbuvad lehed varre ligi kokku. Nii juhtub näiteks siis, kui taimele langeb otsene päikesevalgus, kui sajab tugevasti vihma või on liiga külm. Jänesekapsa õied on valged. Valminud viljad lõhkevad puudutusel ja seemned paiskuvad laiali. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraapida, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed
MÜRKTAIMED Referaat ’ Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mürkputk- Cicuta Virosa......................................................................................... 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis...................................................................6 Harilik jugapuu- Taxus baccata............................................................................... 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum........................................................................8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 ...
MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mull...
suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Vakuool Suur membraaniga Vee talletaja. ümbritsetud põieke. Rakukest Koosneb tselluloosist. Seob teiste rakkudega ja annab taimele kuju. Kloroplast Topeltmembraaniga Seal toimub fotosüntees. ümbritsetud, rõngas kromosoom, sisaldab klorofülli. Kromoplast Membraanidest koosnev Ainevahetuslik funktsioon. taimeraku organell, mis Ligimeelitav. sisaldab kollaseid ja
Tõlkes tähendab see kummitusorhideed. Miks elab see taim nii omapärast elu? Asi saab alguse sellest, et lehitul pisikäpal pole ei lehti ega klorofülli. Seega erineb ta enamikest maailma taimedest juba rohelise värvi puudumise tõttu. Kuid klorofüllita taim ei saa ka päikesevalguse energiat püüda. Seega ei ole lehitu pisikäpp võimeline suhkruid tootma. Nii sarnaneb ta rohkem liikumatule maa küljes kinni olevale loomale kui taimele. Seega vajab lehitu pisikäpp elamiseks abilisi. Lahkelt on platsis seened. Ilma seenteta ei idane ka pisikäpa seemned. Tavaliselt ta siiski seemnetega ei paljune, sest pisikäpa seemned jäävad enamasti tolmeldajate vähesuse tõttu valmimata. Seened on aga kokku kasvanud taime maa-aluse varrega, risoomiga. Lehitu pisikäpa risoom on väga huvitava kujuga. See on rohkesti harunev, kuid kõik harud on väga lühikesed. Niisugusena meenutab ta väga koralle
Käänd- draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra. On levinud toataimed tänu vähenõudlikkusele ja vastupidavusele. Toataimena on Eestis levinud esimesed kolm nimetatud liikidest. Hooldamisjuhised on nendel liikidel sarnased. Valgus Väga valge või poolvarjuline keskkond. Hoiduda otsesest päevavalgusest. Temperatuur Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi). Keskküte taimele liiga ei tee. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi. Vältida tõmbetuult. Niiskus Eelistab niisket õhku. Kuivas õhus võivad tekkida lehtedele pruunid laigud. Vesi Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt. Suvel 2 korda kuus. Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes.
aastal välja Brian Strahl ja David Allis Epigeneetiline programmimine taimedes aitab kontrollida arengu etappe. Geenitehnoloogia on üks sordiaretuse variant Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. Võimaldab viia vaid ühe huvipakkuva tunnuse geeni teise organismi ehk võimaldab täppisaretust Geneetiliselt muundatud organism (GMO): organism (bakter, taim, loom), mille geneetilist materjali on muudetud looduses mittetoimuval viisil, et anda taimele uus omadus. Klassikaline sordiaretus vs geenitehnoloogia GMO ehk geneetiliselt muundatud organism Elusolendid (taimed, loomad, bakterid), kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Cisgenesis - liigisiseselt geneetiliselt muundatud taim (kasutatud on sama taime geene)
Laskuv vool-ained mida taim saab välaspoolmulda liigub edasi mõõda niineosa Fotosüntees-valgusenergia abil orgaaniliste ühendite tekkimine veest ja SHG-st Anorgaaniline aine- Orgaaniline aine- Süsihappegaas-värvusetu ja lõhnatu kaas mis tekib hingamisel Hapnik-värvusetu ja lõhnatu gaas hingamiseks hädavajalik Tärklis-tekib taimedes fotosünteesi tulemusena ja talletatakse varuainena juurtes,risoomides,mugulas,seemneis Klorofüll-taimes sisalduv pigment mis annab taimele rohelise värvuse Rakuhingamine-ainevahetusprotsess mis annab vajalikku energiat.tarbivad hapnikku ja eritavad SHG-i Vegetatiivne paljunemine Mittesuguline,kasvuoranite abil (maikelluke,tulp) Eoseline paljunemine Valmivad eoslates eosed(sõnajalg,samblad) Suguline paljunemine Vajab sugurakkude olemasolu(kass,koer) Viljastumine-seemne ja munaraku ühinemine
seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik Seened: kandseened. Taimed: seltskanarbikulaadsed(Ericales). Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), uibuleht (Pyrola). Monotropoidne mükoriisa; Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Seen on ektomükoriisses sümbioosis autotroofsete taimedega, kellelt saab süsinikku, mille transpordib teisele klorofüllita taimele. Seened: kandseened. Taimed: klorofüllita, harilik seenlill Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast – seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast – orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivadsümbionti kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele. Ka puude ektomükoriisa ei ole kaitstud tüssajate eest. Tüssajate näited:
cataria ladinakeelsest sõnast cattus kass. Soomekeelne taimenimi kissanminttu kassi münt viitab juba selgelt sellele, et see taim tõmbab kasse ligi samamoodi nagu palderjan. Meiekeelne naistenõgeson tulnud kasulikkusest naistele ja sarnasusest nõgesele. Kasvatamine Seemned võib külvata otse avamaale. Idanevad 3 4 nädala jooksul. Taimed võib ka ette kasvatada, siis on saaki loota juba samal kasvuaastal. Kasvuruumisk tuleks jätta 30 40 cm taimele. Enamasti annab arvukalt isekülvi. Talvekatet ei vaja. Paljundamine seemnetega või puhmaste jagamise teel Saagi kogumine värskeid lehti võib koguda terve suve jooksul. Talveks saab lehti kuivatada, selleks tuleb saak korjata vahetult enne õitsemist. Kasutamine maitsetaimena tarvitatakse sarnaselt melissile. Sobib suurepäraselt igapäevaseks teeks. Kasutamine ravimtaimena leebe rahusti, spasme lõõgastav, puhitust vähendav, higile ajav.
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
· Esijäsemete muutumine tiibadeks. · Kerged toruluud · Kiire seedimine jne. · Loomade puhul on kõige tüüpilisem kohastumuseks varjevärvus või varjekuju. · Sest sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saak loomadele kui ka kiskjatele. · Hoiatusvärvus · Mimikri · Mimikri olemasolu ehk siis sarnasus teisele liigile. Nt mõni kahjutu madu võib sarnaneda mõnele mürgisele maole, mõni putukas sarnaneb mõne taimele jt. Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud · Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks
*Füllood-muundunud leht , mille leheroots on lamenenud ja talitab assimilatsiooniorganina. Lehelaba on vähearenenud või täielikult redutseerunud. *Veekoguja leht-muundunud lehed epifüütidel,mis on kohastunud vee kogumiseks või ammutamiseks atmosfäärist. *Õhukoguja leht- ... *Püünislehed-putuktoriduliste taimede leht , mis on muundunud putukate püüdmise vahendiks. Püünisesse sattunud putukate pehmed kehaosad lahustuvad ensüümide toimel, muutudes taimele omastatavateks. Lehe siseehitus: Mesofüütse lehe ehitus *Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk
Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained.Liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat (seda saadakse ATPst), passiivseks seda vaja ei ole. Passiivselt liiguvad ained kas osmoosi teel või difusiooni teel. Osmoosi puhul liigub vesi kui lahusti kõrgema konsentratsiooni poole, s.t. kui rkus on kõrge konsentratsioon siis liigub vesi raku sisse. Kui lisada taimele rohkesti väetist siis toimub vastupidine protsess. Vesi läheb rakust välja ja taim närbub. Diffusioon on oluline seetõttu, et ained segunevad, toimub ühtlustumine, molekulide soojusliikumise tõttu. Diffusiooni ja osmoosi puhul energiat ei vajata. Nii sisenevad rakku väikesed molekulid (vesi, gaasid nagu hapnik, süsihappegaas, piiritus jt.). Osa rakumolekuli koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalitega, mille kaudu ained liiguvad (poorid). Ka see on passiivne transport
Sissejuhatus Mürktaimi teatakse maailmas umbes 10 000 liiki (Kaur, Laansoo, Puusepp, 2010 & MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008), mis on üsna väike arv võrreldes kogu maailma taimeliikidega. See number ei pruugi olla lõplik, sest ainult 30% taimede keemiline koostis on kindlaks tehtud (Kaur jt, 2010). Mürktaimedel on mitmeid funktsioone: osad mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest, teised ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest ning tihti meelitavad mürktaimed iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Piiri, kas tegu on mürk- või ravimtaimega, võib olla üsna raske tõmmata, kuna õige annuse ja kasutusviisi korral on paljud mürktaimed ka väga väärtuslikud ravimtaimed. Raviks kasutatakse (mürk)taimi nii rahva- kui ka tavameditsiinis. Lisaks kasutavad mürktaimi ka
On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N'i, ei saa valku sünteesida. Saagi määrab ära miinimumis olev element/tegur (tünni näide). Mikroelemendid tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toitereziimi määravad ära mitte ainult kasulikud vaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast
Juhul kui väetis liiga kaugele jääb seemnest, siis võib juhtuda, et taime juur ei ulatu sinnani ning väetisest pole kasu; kasvuaegne (pealtväetamine, juurdeväline) pannakse mingeid plägasid põllule, pealtväetamise puhul eeldatakse, et mingil hetkel on tulemas vihma, siis väetis liigub pinnalt mulda. Juurevälisel väetamisel kasutatakse selliseid mikroelementide andmist, mille kogused taimele ongi väikesed.; tilkkastmissüsteemi kaudu väetamine iga taime puhul läheb voolik väetisega; perioodiline väetamine pole otstarbekas kerge lõimise puhul anda suurem kogus väetist, kui tegelikult tarvilik on - kaalium võib minema leostuda. Väetisnormide planeerimise võimalused: Bilansiline meetod põhineb J.v.Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale; Soovituslik meetod;
seetõttu liigub veeaur suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale e toimub transpiratsioon. Rakuvaheruumides lehe sees on suhteline niiskus u. 100%. Õhk väljaspool lehte ei ole veega küllastunud, sellest tulenevalt on lehe sisekeskkonna ja välise õhu vahel veeauru rõhu erinevus. See on üks peamisi põhjusi, miks vesi lehtedest atmosfääri liigub 3. Mis on piirkiht lehe pinnal ning mida see õhulõhede juhtivuse seisukohalt taimele tähendab? Piirkiht on gaasikiht lehe pinnal, mis vähendab transpiratsiooni. See tähendab, et taim kaotab õhulõhesi lahti hoides vähem vett kui piirkihi puudumisel. 4. Mis on vee kasutamise efektiivsus ja miks on see taimedele oluline? WUE (water use effciency) e vee kasutamise efektiivsus - kui palju kaotab taim veemolekule CO2 kohta (keskm. 200-250). See mõjutab õhulõhede avatust. Kui taim kaotab palju vett, siis
kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) *Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. TAIMEraku ehitus. Rakukest ümbritseb taimerakku.Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese Rakumembraan ümbritseb raku tsütoplasmat. See paikneb rakukesta all ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel. Ta võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad rakke omavahel. Nende kaudu on kõrvuti asetsevate rakkude tsütoplasma omavahelises ühenduses.
Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaanilise väetise funktsioonid ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest). a) orgaanilise väetisega tagastame mulda toiteelemendid (osaliselt, täielikult). Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. b) lagunedes moodustub huumus. c) laias laastus ¼ humifitseerub. Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut. ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. d) suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine, väär kemiseerumine ehk üleväetamine. Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid mullas (toitained muutuvad omastatavateks).
Molekulaarset õhulämmastikku seovad: 1.sümbioossed bakterid (kõige suurem osa) 2.vabalt mullas elavad heterotroofsed bakterid 3.fotosünteesivad bakterid 4.mõned fotosünteesivad sinivetikad ja kiirikseened. Taimejäänuste lagunemise kiirus sõltub:mulla õhustatus, lagunevate taimejäänuste koostis, mulla niiskus, temperatuur, mulla reaktsioonid. Aeroobsed bakterid vajavad eluks õhuhapnikku (õhustatud mulda). Lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks. Nitrifitseerivad bakterid (mügarbakterid liblikõielistel) seovad õhulämmastikku vajalik lubjarikas keskkond. Anaeroobsed bakterid saavad hapniku lagundavatest ühenditest, esineb orgaanilise aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda (CH4, H2S). Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises
viljakandvad taimed vajavad soojemat 1416ºC) valget kasvukohta. Talvel kastetakse mõõdukalt ja väetatakse 12 x kuus Substral® Tsitruseliste väetisega. Kui teil pole võimalik hoida taime jahedas valges kohas kasutage kindlasti lisavalgustust. Kevadel võib taime tagasi lõigata. Tsitruseliste enim esinevaks haiguseks on kloroos (lehtede kolletumine), mille peamiseks põhjuseks on aga tsitruselisi vaevav pidev raua puudus. Sellepärast on Substral® Tsitruselise väetises raud taimele kergesti omastataval kujul, mis annab taime lehtedele intensiivse rohelise värvuse ja hoiab ära nende kolletumist. Substral® Tsitruselise väetis annab taimedele stabiilse kasvu ja 10 parema õitsemise ning soodustab viljade teket. Tsitruselised eelistavad kasvada nõrgalt happelises(pH 56) mullas. Väike pott soodustab rikkalikumat viljade kandmist. Ümberistutamisel jälgida,
JOONISED Mitokonder TAIMERAKK Millised organellid on taimerakus? Valgusmikroskoobiga võib näha taimerakus rakukesta, vakuoole, tsütoplasmat ja tuuma. Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa - elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) - koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid - ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Nad seovad omavahel kõrvutiolevate rakkude rakumembraane läbi peenikeste kanalite rakukestas
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnainstituut Anette Viljar Fotosünteesi tähtsus elulistes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1.Fotosünteesi olemus.............................................................................................................4 1. 1 Fotosünteesi iseärasus..........................................................................................................4 1.2 Fotosünteesi mõjut...
Mere ääres ja pankrannikutel pildistades pea meeles, et need paigad on paljude lindude pesitsusalaks ja haruldaste taimede kasvukohaks. Kivistist või mineraali ei tohi selle asukohast eemaldada rikutud geoloogilise objekti taastamine ei ole võimalik. Eluta looduse ja maastike pildistamisel on oht pildistatavale väike, kuid siiski peame jälgima, et pildistamise käigus mõnele sealsamas viibivale loomale või kasvavale taimele häda ei tee. Pildistamise reeglid: Linnud pesal: *Tuleb jälgida üldist seadusandlust ja hankida vajadusel vastavad load. Eriti oluline on, et pesitsusajal pildistaksid linde üksnes nende pesitsuskäitumist hästi tundvad fotograafid. On palju muidu kompetentseid fotograafe (ja linnuvaatlejaid), kes pesitsuskäitumist siiski piisavalt ei tunne. *On tungiv soovitus, et haruldasi liike pildistataks üksnes seal, kus nad on suhteliselt arvukamad.
Sissejuhatus Eeterlikud õlid destilleeritakse, ekstraheeritakse, külmpressitakse või leotatakse taimede õitest, lehtedest, ürtidest, kasvudest, juurtest, vaigust, koorest, viljadest või seemnetest. Erinevalt rasvõlidest on eeterlikud õlid kerged, aromaatsed ning kergesti lenduvad. Eeterlikud õlid on nagu taime organismi hormoonid, mis reguleerivad taime elutegevust, vitamiinide ning ensüümide moodustumist, kannavad edasi toitaineid ja eemaldavad jääkaineid. Samuti hävitavad need taimele ohtlikke viiruseid, baktereid, parasiite ja seeni ning kaitsevad taimi liigse kuumuse ja veekaotuse eest. (www.balscand.ee ) Inimese organismis toimetab eeterlik õli sarnaselt taimedele. Eeterlikud õlid väljutavad oskuslikul kasutamisel jääkaineid ja raskemetalle ning parandavad vitamiinide ja toitainete omastamise võimet. Ka inimorganismile on eeterlikel õlidel antiseptiline, antibakteriaalne, viiruste- ja seentevastane toime
Osad:Tupplehed (+ välistupp) õieosa kaitse, teiste õie osade kaitseks õie arenedes, õie puhkedes võivad variseda, vahel kroonlehtede sarnased (ülane), kroonlehed- õie märgatavaks tegemine, Perigoon ehk õiekate (kroonlehed, tupplehed, õieraag), Tolmukad isassugurakkude moodustumine, Staminoodid- ilma peata tolmukas sageli nektaarium, harvem kroonlehtjas (täidisõielised pojengid), emakad- õiepõhi- õieosade kinnitamine, õie raag- kinnitab õie taimele, nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid, tolmeldajate ligimeelitaja. Liitsuguline isas- ja emasorganid on ühes õies. Lahksuguline - isas- ja emasõied on eraldi ühel taimel. Kahekojaline - millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega(harilik kadakas), Ühekojaline - millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil( kõrvitsa taim, harilik sinilill), On võimalik, et õied on liitsugulised + emasõied või isasõied. (mesiputk, putkad)
Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis. Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine
geenid kandusid üle rüpsile, rapsi sugulasliigile. Seda nimetatakse GM-saasteks, mis muudab ka nn tavalised taimed GMO-deks. GMO-d võivad olla väga tõsise allergia tekitamise allikaks, kui see organism sisaldab mingisugust liigile võõrast valku, mis antigeenina tekitab allergiat. GM-taimede ristumisel metsikute sugulasliikidega võivad tekkida mürgikindlad umbrohud ja putukaid tapvad taimed. Pooltargumendid GMO-de kasvatamine on tootjale kasulik juhul kui näiteks taimele on lisatud mingi omadus nt külmakindlus, selletõttu on see taim vastupidavam ilmastiku tingimustele ja seega ka kasulikum tootjale. GMO-dega saaks lahendada näljahädasid ja üldse maailma piinav söögipuudus või oht, et varsti on nii palju inimesi, keda ei suudeta toita. Saab luua GM-taimi, mis toodavad näiteks inimestele vajalikke valke. GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb sarnaseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
