Õlitaimena väärtust ei oma seemnete ebaühtlase valmimise tõttu. Seemnetest võib valmistada sinepipulbrit. Põllu väetamine Väetamine on põllumajanduslik tegevus, mille käigus mulda viiakse taimede kasvu soodustamiseks väetist, mis sisaldab taimetoiteelemente. Sõltuvalt väetamise ulatusest saab eristada hajusat ja paiklikku väetamist, esimesel juhul väetatakse taimi kogu nende kasvuala (põllu) ulatuses, paiklikul väetamisel aga suunatakse väetis taimele võimalikult lähedale. Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest, kasvatatava teravilja vajadustest ja planeeritavast saagist. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Orgaanilistest väetistest sobib künni alla anda sõnnikut või liblikõieliste ädal haljasväetisena. Iga taliviljale antud sõnnikutonn vähendab mineraalväetistega antavat
Karuputk Karuputk on eestlaste hulgas laialt levinud vana taimenimi. See on tulnud ilmselt taime karvasusest: karvane nagu karu või karu keel. Eestis kasvab looduslikult vaid üks liik, siberi karuputk, kuid tänaseks on ilutaimedena sisse toodud või tulnukana ise tulnud ka mitmeid teisi liike. Mõned võõramaiste karuputkede lehed on üle meetri pikad, ja taime varre kõrgus võib küündida kolme meetrini. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Levik, kasuvkoht Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad inva...
Kuid seemnete abil levimine on liiga raske ja ebakindel. Maikellukese peamiseks levimisviisiks on saanud hoopis risoomi abil levimine. Risoom on maa-alune võsu, sellel on olemas nii lehekesed kui juured. Igal aastal kasvab risoom vaksa võrra pikemaks. Suurema osa aastast elabki maikelluke maa all. Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib imestusega näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele. Lehepaari alusel on aga risoomi püstine osa. Sellelt võime välja lugeda palju huvitavat taime elu kohta. Kõigepealt näeme pisikesi ringikesi ümber varre. Neid moodustub igal aastal üks, nii et nende järgi saame määrata piibelehe vanust. Vahel võib olla õitsev vars mitukümmend aastat vana! Tavaliste ringide vahel võib näha aga kumeraid ringikesi: need näitavad õitsemisaastaid. Üldse ei ole me jõudnud rääkida veel sellest, et maikelluke on juba ammust ajast tuntud
on piimalilleliste sugukonda piimalille perekonda kuuluv taim. Looduslikult kasvab KeskAmeerika lehtmetsades, peamiselt Mehhiko Vaikse ookeani rannikul Sinaloa provintsist kagu suunas kuniGuatemaalasse. Teda on viidud ka Aafrika ja Austraalia troopikaaladele. Jõulutäht on põõsas või madal puu. Ta kasvab 0,64 meetrit kõrgeks. Oma loodusliku esinemise aladel armastavad inimesed seda toataimena kasvatada. Kõige soodsam on teda kasvatada nii, et hommikupäike paistaks otse taimele peale, aga palava lõunapäikese ajal oleks ta varjus. Ta ei salli öise temperatuuri langemist alla 10 °C ja sellistest kohtadest ta kaob. Niisugustes kohtades saab teda üksnes kasvuh oones pidada. Kasvuhoonetingimusi talub jõulutäht edukalt. Jõulutähe kasvatamisel kasvuhoones on keelatud öösel isegi lühikeseks ajaks tuld põlema
pöörlast, reiest, haukamistüüpi säärest ja lülilisest, kohastunud peremehe naha läbitorkamiseks 3-7 lülilised lühikesed harjasjad küünistega 3-5 lülilisedhästi suudavad varustatud käpast. karvadesse kinnituda puudub tiivaliiges puuduvad vaegmoone vaegmoone emasloom kinnitab munakogumiku taimele puudub röövtoidulised loomade parasiit hammustab lõugadega torkab nahast suise läbi pruun-tondihobu, harilik vesineitsik peatäi, riidetäi Lutikalised Mardikalised 467 liiki leitud 3073 liiki, arvatakse olevat vähemalt 3400 kaks suurt liitsilma pistmistüüpi moodustub iminokk haukamistüüpi jalapikkused
vähendavad kitsad kokkurulluvad lehed. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Kõrval pildil näed kompasstaime, vasakul - vaade taimele läänest või idast; paremal - lõunast või põhjast. Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus, mis takistab tuule liikumist lehepinna lähedal. Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis auramise intensiivsust vähendab. Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist. Kevaditi, kui vett ja niiskust leidub rohkem, arenevad pehmete lehtedega kiirekasvulised
Mükoriisa Mükoriisa (kr. mykós - seen; kr. riza - juur) ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid io...
Seepeale hakkavad viljades arenema seemned. Punakasoranz mari jääb kergesti silma. Kuigi maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on inimesele väga mürgised, loomadele mõjub see mürk vaid väga harva ja ta mari on paljudele loomadele toiduks. Suurema osa aastast elab maikelluke maa all. Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele. Lehepaari alusel on risoomi püstine osa, millelt saab välja lugeda palju taime elu kohta. Kõigepealt on näha pisikesi ringikesi ümber varre. Neid moodustub igal aastal üks, nii et nende järgi saame määrata piibelehe vanust. Õitsev vars võib olla ka mitukümmend aastat vana. Tavaliste ringide vahel võib näha kumeraid ringikesi: need näitavad õitsemisaastaid. Taimeosade kasutamine * Parfümeeria. Toodetakse näiteks seepe, lõhnaõlisid, sampoone ja kreeme.
võrdsustamiseni.energiat ei vaja. Kromosoomid- pärilike ainete säilitamine Tsütoloogia rakuõpetus Organell-rakuosad Tuumamembraan- tagab ainevahetuse. Tsütoskelett- kindlstab rakkude liikumise,kuju muutumise,organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom-esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes.nad on olulised raku jagunemisel. Taimerakk Rakukest- koosneb opeamiselt tselluloosist, ligmiinist,pektiinist. Kaitseb välismõjude eest. Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimele püstise asendi. Kaitseb rakku siserõhu eest. Vakuoolid-on ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur , mis sisaldab vesilahustunult varu-ja jääkaineid. Nooremates vakuoolides on jääkained. Plastiidid-on kahemembraansed organellid. Kloroplastid kahemembraanilised sisemine ja välimine.värvaine roheline-klorofüll. Põhifunktsioon on fotosüntees. Kromoplastid- sisaldavad värvilisi pigmente-kartinoide. Ainevahetuslik funktsioon-taim vabaneks nende abil jääkainetest.
Taimede kahjurite suhtes vastupidavamaks muutmine 3. Tööjõukulu vähendamine 4. Keskkonna kaitsmine 5. Säilivuse parandamine 6. Külmakindluse suurendamine 7. Toiteväärtuse suurendamine Kõige suuremaks terviseriskiks peetakse GMO toiduga kaasnevat toiduallergiat. Geneetiliselt muundatud toidu suhtes tundlike inimeste hulka peetakse sama suureks kui iga uue toiduaine, ravimi või kosmeetikatoote vastu tundlike inimeste hulka. Kuna geneetilise muundamise puhul kantakse taimele ühe või teise liigi geene, siis võib juhtuda, et uus toiduaine on teiste omadustega kui tavaline, muundamata toiduaine ja ta võib inimesel allergiat tekitada. Ostja valib keeduvorste. Osadel vorstidel on peal märge „Aus kaup“. Tekib küsimus, kas teised keeduvorstid polegi siis ausalt toodetud? „Aus kaup“ on tootemärk, mis garanteerib, et tootes ei ole kasutatud kondilihamassi. Ostja luges reklaami, et tervisele on kasulikud probiootilised piimatooted
MÜRKTAIMED Marleen Rootamm 7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib
kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Liblikate areng Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, enamasti taimele mida liblika röövik sööb. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Röövikud söövad nii palju kui saavad, et kiiresti areneda. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Liblikate toitumine
6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema. Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10
omast.Selline areng aitab osal loomadel ka levida. Milline on putukate eluring ? Paljude putukate elutsklis eelneb valmikule mitu arengujrku.Enamusel tiibadega putukatel on oluliselt nii vlimuse kui ka eluviisi poolest ja leminek hest jrgust teise on jrsk, sel juhul on tegu tismoonadega.he plvkonna vltel lbivad need putukad muna,vastse,nuku ja valmiku jrgu.Niteks liblikatel,mardiklastel ja kahetiivalistel. Niteks Liblikas areneb tismoonadega:1)emane liblikas muneb munad taimele , 2)munast koordub vastne ,3)ndala vi kuu prast vastne nukkub, 4)nukust koordub libilka valmik. Aga vaegmoonadega toimuvad muudatused jrk-jrgult:1)emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb mnikmmend muna.talvituvad ja kevadel koorduvad vastsed,2)vastsed tulevad kevadel maapinnale ja alustavad iseseisvat elu,3)vastne kestub mitu korda, 4)viimaks kestub vastsest tiibadega lennuvimeline valmik, kelle elu kestab sgiseni.Niteks:rohutirts. Kasutatud materjal:Bioloogiapik, 8 kl ,lk 52-55
Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Alles lõpetavad toomingad õitsemise ja alustavad sirelid, kui põõsasmaran juba kolletab. Lõpuks valmivad viimaste marjadena soos jõhvikad ja juhuslikult looniidule sattunu märkab oma imestuseks, et põõsasmaran ei olegi veel õitsemist lõpetanud. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki pikkade heledate karvadega. Need on tegelikult lendkarvad, mis aitavad seemnistel tuule abil emapõõsast kaugemale jõuda. Kuudepikkuse õitsemise tõttu soovitatakse teda haljastuses kasutada. Ta sobib kasvama nii üksikult kui rühmana, aga ka puusakõrguse hekina. Kasvatamisel peab teadma seda, et ta vajab üsna viljakat huumuserikast mulda. Samuti ei talu ta liigniiskust, niidutaimena võib aga kasvada üpris kuivas
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehitus Katrin Older KÕDUSÕNNIK Juhendaja: Sirje Tooding Räpina 2012 Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist. Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnnik...
Kärbsed, sääsed, parmud ja teised kahetiivalised kasutavad lendamiseks vaid esimest tiivapaari, tagatiivad on muutunud nuiataolisteks sumistiteks. Kahetiivalised on nobedad lendajad, kes oskavad lennata tagurpidi, küllili ja isegi selili. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla. Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Neil on peenike piht ja emastel on tagakehal muneti, mis mõndadel on muunudnud mürgiastlaks. Sammuti on neil suised haukamiseks või mahlade imemiseks
aine lagunemise käigus orgaanilised happed. § Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Muldade hapestumine § Õhusaaste mõjul tekkinud happelised sademed kiirendab muldade hapestumist. § Kui muld on tekkinud alustevaesel lähtekivimil, siis ei suuda sügaval asuva lähtekivimi murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida. § Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks suurtele hulgale taimele mittevajalike vesinikioonide mullalahusesse ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn. Muldade hapestumine § Põllumullad hapestuvad kiiremini kui teised mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutatavad mineraalväetised (nt. KCl) muudavad mulla happelisemaks. § Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. § Maailma haritavatest muldadest on 30% happelised. Lisades harimiseks vähem
Juured on kaetud kattekoega, mille rakud korgistuvad, vananedes kattuvad juured korbakihiga. Juurte pikkuskasv võib toimuda kogu taime eluea jooksul. Puittaimede juurtel esineb kaks kasvuperioodi: kevadel ning hilissuvel ja sügisel, kui mulla niiskus on suurenenud. Juurtel esineb ka jämeduskasv, aastarõngad on juurtel kitsamad ja ebaselgemad kui tüvetipus. Juurestiku tüübid Taime kõik juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab kindlustama taimele elutegevuseks ja talitluseks vajaliku vee ja mineraalsoolade hulga. Puittaimede juured harunevad enamasti monopodiaalselt: peajuur kasvab tipust ja külgjuured tekivad tipust kõrgemal. Puude tugevat peajuurt nimetatakse sammasjuureks ja sellise juurega juurestikku sammasjuurestikuks. Puukoolides kärbitakse sageli taimede peajuurt (nt tammel), et lõpetada selle kasv ja soodustada külgjuurte arenemist. Kui peajuur ei arene või
ronitaimed e. liaanid- nt. teatud liiki viigipuud, nõelköis, kannatuslill epifüütideks e. pealistaimedeks- samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seened ja bakteridki. Pildil on helikoonia õis Taimed Liaani varred Raitlill Ingveri taim Vihmapuu Hiidparasiittaim- Raitlill Maailma suurim õis kuulub taimele nimega raitlill (Rafflesia arnoldii). See parasiit elab tavaliselt Kagu-Aasia metsade ronitaimedel. Raitlille õis on hiiglaslik ja kaalub kuni 7 kg. Selle tugev lõhn meelitab ligi kärbseid, mis on vajalikud taime paljunemiseks. Erinevalt enamikust parasiitsetest taimedest on raitlill ja tema sugulased tavaliselt peitunud peremehe sisse. Neid näeb ainult õitsemise ajal. Raitlille õis võib olla kuni 1-m läbimõõduga Keskkonnaprobleemid
Juhendaja:Marina Madisson Pärnu 2010 Aed-harakputk Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli,mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikool ja anetool, mis vastutab aniisimaitse eest. Aed-harakputke kasutatakse peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, eriti austatakse teda prantsuse köögis. Aed-harakputk kuulub koos estragoni, tüümiani ja peterselliga ka klassikalise viiest ürdist koosneva prantsuse maitsekomplekti fines herbes koosseisu. Sageli lisatakse värsket aed-harakputke bouquet gami ja ning kuivatatud
Sõltuv tegur antud katses on imatud vee hulk. Sõltumatu tegur antud katses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe, kolme ja nelja lehega elupuu oksad. Hüpotees: Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kui vähema arvu lehtedega elupuu oks. Katsevahendid: Neli veega täidetud anumat (antud juhul 0,5 liitrise mahuga Saarema vee plastpudelid, mille korkides on kaks auku: üks taimele, teine kõrrele), viis elupuu oksa, erinevate lehtede arvuga, viis painutatud joogikõrt. Meetod: Katse läbiviimiseks alustasin katse üles seadmisega: paigaldan kõrred ja elupuu oksad läbi korgis olevatesse aukudesse eelnevalt veega täidetud pudelitel, lisan vett veel läbi kõrre nii palju, et peaaegu kõrre otsani oleks vett ja seejärel sulgen kõrre otsa lõksuga, et antud katses kogu vesi läbi lehtede aurustuks ja tulemused oleks võimalikult täpsed
Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Luuderohi on mürgine . taimemahla nahale sattumine võib tekitada tugeva ärrituse. Söömine aga oksendamise ja tugeva kõhuvalu. 3.Lõhnav draakonipuu : Lõhnava draakonipuu sordid kasvavad hästi ka poolvarjulises kohas, vältida tuleb otsese päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid. Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on tulnud sellest, et ta on aretatud looduses kasvavatest draakonipuudest, mis lõhnavad väga tugevalt. Lemon Limel on 6-8cm pikkused lehed. Lõhnavale draakonipuu vajab aastaringselt mõõdukat kastmist. Tuleks jälgida, et muld läbi ei kuiva
ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudub vereringe, mida asendab juhtkude-trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab organeid ja nende kaudu täidetakse transportfunktsiooni. Plastiidid-ovaalsed organellid, annavad taime eri osadele värvuse. Kromoplastid-nendes sisalduv pigment karotinoid annab taimele kollase(pun,orz) värvuse. Leukoplastid-sisaldavad varuaineid(nt. tärklisevaru). Kloroplastid-roheline pigment- klorofüll, oluline fotosünteesil. Paiknevad lehtede rakkudes. Sarnane mitokondriga. Kloroplasti sees membraanidest mood. kotjad lamellid- klorofülli molekulid. Kloroplastis lisaks DNA, RNA ja valgu mol. Ribosoomid sünt. seal vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute mood. CO2-st ja veest valguse abil. Vakuoolid-memb
transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo- ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes modutavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu-, või jääkaineid. Seened on heterotroofid , kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme . Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente
Looduse süsteem:Karl Linne.Huvitus loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse.Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime,loomaja kiviriigiks.Kujutlus kiviriigist kui alavlooduse osast tekkis sellest,et põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkisid.Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist.Ta jagas taimeja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse,andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine.Tekkis flogistoniteooriapõlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist.Prantsuse teadlane Lavoisier(17431794) tuli järelduseni,et metalli oksüdeerumisel toimub metalli ühinemine õhuga,kuid flogistoni,mida metall ära annab ei eksisteeri.Väitis,et õhk koosneb gaasidest,sisaldades 5dikku hapnikku ja neli 5dikku lämmastikku.Inglise teadlane Henry Cavendish(17311810) avastas 1766a
puult saab fotosünteesitud orgaanilisi aineid. *Ektomükoriisa: enamasti puitunud taimed, moodustavad kand- ja kottseened. Iseloomulik on seenmantel ja Hartigi võrgustik seeneniidistik tungib juure välimiste rakkude vahele ja hargneb seal. *Monotropoidne: moodustub mitte fotosünteesiva taime ja seene vahele. Seen peab olema sümbioosis ka mõne puu- või rohttaimega. Seen on toitainete vahendaja. *Orhidoidne: iseloomulik ainult käpalistele, transport seenelt taimele. Seeneniidistik on tunginud raku sisse ja hargneb seal. SEENTE TÄHTSUS. NEG.: mürgitused (valge kärbseseen tekitab amaritiinmürgitust; hallitusseened toodavad mükotoksikoosi; kerahallik toodab aflatoksiini), mükoosid ehk seennakkushaigused - *Süvamükioosid: ehk seennakkus läheb organismi sisse. *Nahamükioosid. *Allergia on inimese immuunsüsteemi ülereageerimine näiliselt ohututele asjadele. POS.:seentest on võimalik saada erinevaid ensüüme, nt. proteaase (pesupulbrites),
1) Talveuni (vahepeal ei ärka, nt siil, nahkhiir) ja talveuinak 2) Ränded 3) Karvkate, sulestik, rasvkude 4) Talvevarude kogumine Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm, kus mõlemad saavad elada teineteisest sõltumata. Endosümbioos on kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas, nt: veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. 2
Plastiidide ehitus ja ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid , mis annavad taimeosadele erineva värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud kahe membraaniga , sisemuses paiknevad kotjad moodustised-lamellid , mille membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplastides toimub fotosüntees. 2. Kromoplastid - sisaldavad pigmente karotinoide , mis annavad taimele kollase , oranzi ja punase värvuse. 3. Leukoplastid - pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid , nt kartulites, tärklis. Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed , mis sisaldavad varu või jääkaineid. Noortes rakkudes on mitu väiksemat vakuooli , mis sisaldavadvaruaineid . Vanemates rakkudes , vakuoolid ühinevad ja moodustub suur keskvakuool , mis sisaldab põhiliselt jääkaineid. Vakuoolid
rakuorganellidega; mitokondrite ja kloroplastide sarnasused ja erinevused: - Sarnasused: Kaks membraani, DNA, ribosoomid, paljunemine raku sees. Erinevused: Mitokonder ei sisalda klorofülli. Kloroplastis toimub fotosüntees, mitokonder varustab rakku energiaga. 9. Kloroplastide, kromoplastide, leukoplastide sisaldied, värvus, ülesanded, asukoht. - Kloroplastid: rohelised, fotosüntees. Kromoplastid: kollane/punane/oranz. Annab taimele värvi/meelitab ligi. (karontinoidid) Leukoplastid: värvitu. Varuaine (tärklis) 10.Plastiidide üksteiseks minek, näited. Tomati vilja küpsemine: kloroplastist kromoplastiks. Tsentrosoom on tuuma juures, puudub taimerakkudes. Tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist osaleb raku jagunemisel. Kromatiidid – koosnevad samadest geenidest. Tsütoskelett – rakutoes. Tsentromeer – kromosoomi osa. Tsentrosoom – osaleb raku jagunemises. Mirkotuubul – valguniidike
Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid mis annavad taimeosadele erineva värvuse. Plastiide on kolm rühma : · Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli Ümbritsetud kahe membraaniga sisemuses paiknevad kotjad moodustised lamellid mille membraanides on klorofülli molekulid Kloroplastides toimub fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad pigmente karotinoide mis annavad taimele kollase oranzi ja punase värvuse. · Leukoplastid pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid nt kartulites tärklis Plastiidid võivad üksteisteks muutuda 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. 7. Miks taim veepuudusel närbub? Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. 8
Bakterid looduses: 1. Lagundajad mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. 2. Sümbiondid taimede, loomade ja seentega Inimese nahal on 1012, sooles 1013, suus 1010 ninas, aga 103 . Sooles elab soolekepike, kes aitab moodustuda K-vitamiini. Mügarbakterid elavad hernestel ja ubadel ehk liblikõielistel. Need bakterid muudavad õhu lämmastiku kättesaadavaks taimele nitraadiks. Veise maos on tselluloosi lagundajad. Funktsionaalne toit Toidule lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, - jogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, imuunsüsteemi. "Hellus" sisaldab patenteeritud Lactobacillius fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. 3. Patogeenid haigustekitajad neid on vähe. Baktereid, mis inimese organismi tungides
Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab lisaenergiat ja transportvalke. 11. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad KROMOPLASTID? Sisaldab kollastest punasteni, meelitavad kohale tolmlejaid, esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügisel lehtede rakkudes. 12. Millest koosneb TAIMERAKUKEST ja mis on tema ülesanded? Taimerakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Annavad oma jäikusega taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan 13. Selgita, mis on VAKUOOL? Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. Membraaniga ümbritsetud põieke 14. Too välja SEENTE KAHJULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: parasiidid, kahjulikud kõrrelised, lagundavad tselluloosi ja lingiini-põhjustavad haiguseid, kahjustavad tarbepuitu
Rakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? 1. Taimedel on kloroplastid, kus toimub fotosüntees. Loomale on see hea, et meil fotosünteesi ei toimu, sest me ei sõltu siis valgusest ja ei kuluta energiat. 2. Vakuool. Taimele vajalik, sest sellega saab hoida vett, varuaineid ja jääkaineid. Kui vakuool on veest tühi, siis ta närbub ära. Teatud ainete lagundamine ja turgori reguleerimine. 3. Rakukest. Koosneb tselluloosist. Vajalik, et püsti seista ja omada tuge. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud - TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga. Bakterid on erinevad taime- ja loomarakust, sest neil pole tuuma, aga DNA on olemas.
KULTUURITAIME PRESENTATSIOON. MAAPÄHKEL. Natalja Korabljova 11.A MAAPÄHKLI ISELOOMUSTUS · Maapähkli kasvatamiseks sobivad kõige paremini troopilise ja subtroopilise kliimaga alad. · Arahhis kasvab kuni 75 cm kõrguse roni- või põõsastaime küljes. · Taimele kasvavad iga 2-3 kuu järel väikesed kollased õied. · Tavaliselt on kaunad 3-4 cm pikad ning sisaldavad 2-3 seemet. · Iga piklik seeme on kaetud punakaspruuni kilega. http://tka.nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=725 · Maapähkel sisaldab kahte valget värvi paksu ja lihakast idulehte, mille vahel on idu. MAAPÄHKLI PÄRITOLU
LEVIK EESTIS Tänaseks on see taim levinud üle kogu Eesti ning muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda. Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. Eestis leidub karuputke näiteks Pärnus, Karksi-nuias , saaremaal ja hiiumaal. TÕRJE Tõrjet tuleb teostada järjepidevalt mitme aasta jooksul, kuni hävitatud on kõik taimed, aga ka mullas peituvad seemned. Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv/Riina Treumuth Piparmünt referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Sissejuhatus 2)Piparmünt 3)Faktid piparmündist 4)Kokkuvõte 5)Kasutatud allikad Sissejuhatus Piparmünt kannab ladina keeles nime Mentha x piperita L. ning kuulub huulõieliste sugukonda. Pärit on see meile laialt tuntud taim aga kaugelt Aasiast – Hiinast ja Jaapanist, kuigi antud hetkel on taime suurim tarbija hoopiski Inglismaa, mistõttu vahel ekslikult peetakse seda ka piparmündi kodumaaks. Selle taime jälgi olevat Vana-Egiptusest leitud juba 1600 aastat eKr, ka Vana-Kreekas oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim. Piparmünt Kõige tavalisem piparmünt on vesimündi (Mentha aquatica L.) ja rohemündi (Mentha spicata L.) hübriid. Eestis kasvatatakse seda kultuurtaimena.Rohkete maa-aluste j...
N: mais 22.Nimeta 4 maapealset võsumuudendit. Too näide iga tüüpi kohta. Maapealnen stoolon - maasikas Fülloklaadid - orhidee Püünislehed - huulhein Mugul – nuikapsas 23.Kuidas toimub vee liikumine taimes? Vee liikumist taimes tagab transpiratsioonivool. Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja -vaheruumide süsteemi ja vakuooli katkendilku süsteemi kaudu. 24.Millised on põua mõjud taimele? Häirib kõigi füsioloogiliste protsesside normaalset kulgu. Protsesside kooskõla häirub, tekivad mürgised ühendid. Kõrge temp. on kahjulik just kasvu algetappidel ja õite moodustumise ajal. 25.Mis on tropismid? Nimeta erinevad tropismid. Taimede ühesuunalistest ärritajatest tingitud kõverdumised, mille suund sõltub ärritaja suunast. Positiivne- taim kõverdub ärritaja suunas, negatiivne, taim kõverdub ärritajast eemale. Erinevad tropisimid: fototropism, geotropism,
teatud ainete lagundamine lipiidivakuoole Turgori reguleerimine Rakukest Ümbritseb ja Rakukest X X Seenel- kitiinist kaitseb taimerakku koosneb Taimel- Oma jäikusega tselluloosist, Tselluloosist annavad rakukestad hemitsellu- kogu taimele tugeva loosidest ja toese ja püstise pektiinaine- asendi test Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) Plastiidid toimub fotosüntees, kahe X Pooldumisvõim varuainete membraaniga elised
veelinnud, keda tol päeval jõel märkasin. Esimesed roheluse märgid. Arvan, et tegemist on hariliku varsakabjaga kuna taimed asusid kalda lähedal, ning leht on väga sarnane Hariliku varsakabja lehega. Seekord torkab silma ka eriti aktiivselt tegutsema hakanud mutt, keda ennast küll ei õnnestu kohata kuid tema tegevusjälgi on ohtralt. Arvan, et tegemist on Paiselehega. Kuna taimele on iseloomulik kõige pealt õie sirgumine ning alles siis lehtede kasvatamine. Taim mis jäi tuvastamata. Järgmine vaatluskäik leidis aset 30.03 ning seekord õnnestus märgata mitut veelinnuliiki. Jõel oli näha 2 Jääkoskli paari. Liigi tuvastamisel sai määravaks lindude sulestiku värv, ning neile iseloomulikud umbes 10 sekundilised sukeldumised. Pildile neid jäädvustada ei õnnestunud, kuna vaatlemisel hoidsin distantsi.
Konkurentsivõime on konkurentne mõju. Konkurentse mõju tähenduses määravad taimede puhul konkurentsivõime biomass ja sellega seotud parameetrid ning suure biomassi saavutamise kiirus. Lisaks tõstab taime konkurentsivõimet mingi spetsiifiline tunnus, mis töötab eripärastes tingimustes. Spetsiifilise omaduse näide: Kaukaasiast pärinev Centaurea diffusa, mis eritab juurte kaudu mulda hüdroksükinoliini. See ühend on teistele taimeliikidele toksiline, kuid mitte taimele endale. Kokkuvõttes konkurentne mõju on oluliselt sõltuv organismi suurusega seotud tunnustest. Näide: turbasammal hapestab ümbrust nii, et teised taimed ei saa seal elada. Konkurentsivõime konkurentse vastuse tähenduses: põgenemine (taimedel seemneline ja klonaalne liikumine, loomadel migratsioon, fenoloogia), ressursside vallutamine, tolerants (ressursside defitsiitide talumine, varuainete olemasolu jne. Näide: taimed lähevad mulla seemnepanka, ootavad häiringuid, et siis saaksid
Lisaks korkkoele on ka korpkude. Põhimõte on sama. · Transportfunktsioon et taimedel vereringe puudub asendab seda juhtkude (trahheed ja trahheiidid) moodustunud rakukestadest. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja tekivad torujad moodustised. Tekkinud võrgustik ühendab taime organeid ja soodustab nende vahelist liikumist. Milline plastiidide ehitus ja ülesanne? Plastiidid on ovaalse kujuga taime organellid, mis annavad taimele värvuse vastavalt sisalduvale pigmendile. Eristatakse kolme: · Kloroplaste sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, on oluline fotosünteesis. Sellest tulenevalt asetsevad fotosünteesi organite rakkudes (lehed). · Kromoplaste annavad taimele kollase, oranzi või punase värvuse. Neid leidub ka lillede õites. Erk värv on teiste organismide ligi meelitamiseks. Nt. aitavad linnud kirsse süües hävitada seemneid.
Päikese kätte tohib taime tõsta alles pärast juurdumist. Talve jooksul välja veninud kaktusi on võimalik uuendada. Lülidena kasvavaid kaktusi, nagu viigikaktused, on lihtne paljundada või uuendada, lõigates ära ühe lüli. Sammasjalt kasvavate kaktuste puhul tuleb ära lõigata kaktuse tüve ülemisest osast umbes viie sentimeetri pikkune jupp. [3. Internet] 5. KAHJURID JA HAIGUSED, NENDE TÕRJE Terve välispinnaga taimele pole bakterid ja hallitus ohtlikud. Aga võib juhtuda, et taim kukub maha, või hoopiski kukub midagi taimele peale. Vahel teevad taimedele liiga pisinärilised ja linnud. Reeglina nad ei söö taimi, kuid hammustatud kohad võivad kergesti mädanema minna. Sellisel juhul tuleb kahjustatud koht terava noaga terve koeni välja lõigata ning lõikekoht pulbrilise väävli või söega üle puistata - nii paranevad haavad kiiremini
mullaviljakust tootes huumust. Mõned seeneliigid võivad olla nii parasiitideks kui ka saprofüütideks. Osa seeni elab sümbioosis taimedega ja nad soodustavad puude toitumist, moodustades puu juurtel mükoriisa. Mükoriisamoodustajate seente niidistik tungib puujuurte sisse. Seeneniitide ja juurte vahel toimub mõlemale poolele kasulik ainevahetusprotsess. Mükoriisat moodustav seeneniidistik võimaldab juurtel hankida täiendavalt vett ja mineraalaineid, teeb taimele kättesaadavaks keerulise ehitusega mullas leiduvad ühendid ja annab taimedele ka kasvuhormoone. Seened saavad aga taimelt süsivesikuid jt orgaanilisi aineid. Saprofüüte on looduses 3 korda enam kui parasiite. Parasiidid on tavaliselt spetsialiseerunud kindlale peremeestaimele, teisi liike nakatamata. 2.4. Seente klassifikatsioon (Mycota, Fungi) Seeneriik jagatakse hõimkondadeks paljunemisviiside alusel. Seened jagatakse 3 hõimkonda: 1) Vetikseened - Phycomycota
soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste Liivmullad: suured poorid, mis täituvad õhuga ja soojenevad seetõttu kiiresti, kuid lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja kuivavad vihmavaesel perioodil ruttu. Keemiliselt vaesed, koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed eriti ei vaja. Savimullad: vettpidavad ja väikese õhusisaldusega, mistõttu soojenevad aeglaselt ja on sageli liigniisked. Sisaldavad aga palju taimele vajalikke elemente nagu K, Ca, Mg jt. Mulla mineraalne osa koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest eri suurusega kividest, kruusast, liivast ja väikestest saviosakestest. Mulla orgaaniline osa koosneb põhiosa moodustab huumus, mis on tumepruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks (koosneb muundumata ja muundunud taimsetest ja loomsetest jäänustest).
VAKUOOL ainult taimerakkudes · Vee reservuaar · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse on taimele kaitseks ära söömise eest. PLASTIIDID ainult taimerakkudes Proplastiidid noored plastiidid, poolduvad ; seejärel arenevad : · Kloroplastiidid rohelist värvi . Asuvad taimede rohelistest osades (lehed, varred). Annavad taimedele rohelise värvi ja viib läbi fotosünteesi Fotosüntees valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid liidetakse glükoosi molekuliks · Kromoplastid kollane, oranz, punakas toon. Sisalavad karotinoide, mis on head
Kesta põhiline koostisosa on tselluloos, suure veesisaldusega. Ülesanded on kogu taime toestamine, kaitseb taime(kaitsefunktsioon) ja transportfunktsioon. 18. Nimeta plastiidid ja nende ülesanded! Kloroplastid - neis toimub fotosüntees, kromoplastid - neis olevad karotimoidid annavad taime viljadele värvi, leukoplastid sisaldavad varuaineid. 19. Miks on taimerakkudes olulised vakuoolid? Nad on taimeraku veemahutid, sinna kogunevad jääkained, mis pole taimele vajalikud. 20. Miks seened ei kuulu taimeriiki? 21. Kirjelda seente välisehitust?keha koosneb seeneniitidest, e hüüfidest,moodustavad mütseeli. Viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt põimunud hüüfidest,. 22. Milliste tunnuste poolest on seened loomadele sarnased? Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. 23. Miks on seened looduses tähtsad? ühed peamised surnud organismide lagundajad-tselluloosi
Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele, rukkile, aitab ka maisil tolmendamisele kaasa tuul. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Maisist on aretatud palju erinevaid sorte, näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks
Ühe taime panin otsese päikesevalguse ja madala temperatuuri kätte ning teise poolvarju ja toatemperatuuri kätte. Kasvuprotsessil jälgisin 3 päeva jooksul kindla taime kindlat vart ja lehte. Esimesel päeval oli ühe taime varre pikkus 1,3 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel aga varre pikkus 1,6 cm ja lehe pikkus 1,1 cm. Teisel päeval ühe taime varre pikkus 1,4 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel varre pikkus 1,9 cm ja lehe pikkus 1,3 cm. Teisel päeval lisasin ühele taimele juurde ka veidi vett ning teisele orhideedele mõeldud vedelat väetist. Kolmandal päeval oli ühe taime varre pikkus 1,5 cm ja lehe pikkus 1,0 cm, teisel varre pikkus 2,3 cm ja lehe pikkus 1,4 cm. 2 Selle põhjal võib öelda, et taim, mis seisis poolvarjus ja toatemperatuuris, kasvas paremini, kui taim, mis seisis otsese päikesevalguse käes ja madalal kasvutemperatuuril.
seedimine. Mitokondrid- hingamine raku tasandil. 7. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle. 8. Taimeraku ehitus ja talitlus. Rakukest ümbritseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan. Rakumembraan ümbritseb raku tsütoplasmat. See
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
