ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), ...
ETTEVÕTTEPRAKTIKA TULEMUSTE HINDAMINE Praktika tulemuste hindamine toimub ülikoolipoolse juhendaja poolt ja selle aluseks on praktika päevik, mis sisaldab nii praktika aruannet kui ka iseloomustust ettevõttest. Praktika hindamise tulemuseks on: “arvestatud” või “mittearvestatud”. Positiivne tulemus kantakse õpinguraamatusse PRAKTIKA KOHT Ettevõtte nimetus Hummuli Agro OÜ maakond Valga maakond Ettevõtte tootmissuund (tegevusvaldkonnad) Loomakasvatus ja taimekasvatus ....................................................................................................................... Praktika toimumise aeg (6 nädalat) – 22.05 17 algus - 22.08.17 lõpp ........................................................................................................................ Puhkus (5 nädalat) – algus ....................................................................................................................... lõpp .............................
Itaalia monarhiast vabariigiks) 15. august – Ferragosto ehk rukkimaarjapäev 1. november – pühakute päev (Ognissanti) 8. detsember – Püha Neitsi Maarja päev 25. detsember – jõulupüha 26. detsember – Püha Stefanose päev 6 Riigi majanduslik olukord Itaalias on peamisteks majandusharudeks tööstus, põllumajandus ning teenindus. Põllumajanduse algharudeks taime- ning loomakasvatus. Taimekasvatus: viinamarjad, õlipuud, teraviljad, puuviljad, korgitamm. Loomakasvatus: lambad, kitsed. Toiduainetööstuses tegeletakse veinide, oliivõli, kuivatatud ning konserveeritud aed- ja köögiviljade valmistamisega. Teenindus: puhkemajanduse ja turismi arendamine. Selle eeldused: soe kliima, päikesepaisteline suvi ja soe merevesi, liiva- ja kruusarannad, ajaloolised ja looduslikud vaatamisväärsused, palju on rajatud hotelle ning kuurorte. Suur osa rahvastikust töötab puhkemajanduses.
sajand linnade arvu kasv aeglustub hoogustub eeslinnastumine ( äärelinnad ) Kolmas etapp : (XX) 20 . sajandi teine pool ,Lõuna riikide linnastumine hoogustub . Megapolis ehk hiidlinn on hiiglaslik linnastute kogum . GEOGRAAFIA (2.detsember .2008 ) Põllumajandus ja elanike varustamine toiduainetega . 1.1Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajandus . Toit ( lk 6 ) Põllumajandus Põllumajandust jagatakse taimekasvatus ja loomakasvatus . TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad Rukis , nisu , oder , Veised Piimakari , lihakari , riis , tööloomad mais , hirss Mugulviljad Kartul , bataat , jamss, Sead Lihasead maniokk
Põllumajanduse põhiharud. 8 Põllumaa hõivab 2/3 Itaalia territooriumist. Sellest põllud hõlmavad 34,3%, aiad ja istandikud 11,2%, niidud ja karjamaad 19,2%. Põhja-Itaalias on valdavalt hästi mehhaniseeritud ja rohket kaubatoodangut andvad majandid. Lõuna-Itaalias on säilinud väikesteks renditaludeks killustatud suurmajandeid, kus rakendatakse saagiosarenti ja aegunud agrotehnikat. Ülekaalus on taimekasvatus andes 58% põllumajanduse kogutoodangust. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, viina- ja õlipuud, tsitrusi ja teisi viljapuid. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, tubakat ja kiutaimi. Loomakasvatuse põhiharud on piima-, lihaveise ja seakasvatus. Kesk- ja Lõuna-Itaalias peetakse rohkem lambaid. Veondus Sissevedudes on esikohal autotransport ja teisel kohal raudteetransport. Itaalias on 292 000 km maanteid ja üle 25 miljoni auto. Teestik on tihedam Põhja-Itaalias. Itaalias
Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid
· eelistab seisvat veekogu · toit ja varjupaik · ujub vabalt veekogu pinnal Tarn · sugukond lõikeheinalised · õied moodustavad pähiku · emasõitel areneb hiljem põisik, mille järgi saab määrata õie sugu · kolmekandiline, sisu on täis · seemnete ja vegetatiivselt risoomivõsude abil · niisked kohad, taluvad ka kuiva · madalsoodes, veekogude kallastel · taimekasvatus, looduskeskkonna taastamise projektides, iluaedades · küürremmel Luigelill · sugukond luigelillelised · õiekattelehed roosad kuni violetsed · tolmukad ja emakas tumepunased · üheiduleheline · seisev või aeglase vooluga vesi · sobivaim sügavus 40 cm · toitaineterikas · indikaatortaim · risoom ja seemned-> soolestiku tegevuse ergutamine · risoom-> leivajahu
Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli. Kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest- 48% metsast on istutatud mets. See 48% on osa metsast, mille raie toimus 20
Niisutatavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. · Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, sademed ebaühtlased. * Lühike vegetatsiooniperiood (alla 6 kuu) sageli ikaldused, kasvatatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel alatel puuvilla või riisi. Mullad kivistuvad hõlpsasti. Peamine veisekasvatus. * Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) taimekasvatus aastaringne. Saab isegi 3 saaki, koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike. · Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad pole palju, rohumaid pole peaaegu üldse. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu põllumajandus korilus, küttimine, kalapüük. Korilased läbisid suuri vahemaid väikeste kogukondadena, suuri tagavarasid ei korjatud.
toodavaid tooteid, mis on seotud põllumajandusega. http://www.worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad
toodavaid tooteid, mis on seotud põllumajandusega. http://www.worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid,
turistidele. · Põllumajandust mõjutavad tegurid: Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. · Põllumajanduse allharud Taimekasvatus Teraviljad nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid juurviljad, põldhein Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
villa, datlipalmi, kohvipuud . Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. 7 Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes:
Turukaitse ja sekkumise tulemusena enamikus Euroopa maades pääses põllumajandus majanduskriisist, kuid suurendas edaspidist ületootmist. Protektsionism ja turgudesse sekkumine 19. saj lõpul ja 1930ndatel majanduskriisi ajal ning edaspidised teise maailmasõja järgsetel aastatel antud tulude ja hinnagarantiid soodustasid hilisemad ületootmist ja riigieelarvete ülekoormust Lääne-Euroopa riikides. Agraarstruktuur laiem jaotus: sotsiaalne, majanduslik, tootmislik. Kitsam jaotus: taimekasvatus, loomakasvatus, alternatiivpõllumajandus. Agraarstruktuuri all mõistetakse kõiki tegureid, mis mõjutavad maamajanduse, sealhulgas põllumajanduse arengut. Agraarpoliitika eesmärgiks on luuga eeldused maaettevõtluse isetoimetulekuks ja maaettevõtluse riikliku arengu soodustamiseks, eesmärgiga toota efektiivsemalt, kvaliteetsemalt ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemat toodangut siseturule ja ekspordiks. Riikide funktsioonide detsentraliseerimiseks,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80) KI v°_1ls_170- 85/v_1ls_2 23-25 II 3,1 48 Go v°_1ls_165/ r_1ls_1 0/25-30 II 0,4 5 KIg v°_1sl35/v°_1ls_ 130-40/v_1ls_1 24-27 ...
1. Ekstensiivsed teraviljatalud- kasvatatakse nisu, iseloomulik palju ja odav maa. Levinud kuivakliimaga hõredasti asustatud aladel Põhja- Ameerikas ja Kaug- Lõunas. 2. Rantsod- Suur loomakasvatus majand, kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Levinud USA kõrbelises lääneosas, Kaug- Lõunas ja Ladina- Ameerikas. Iseloomulik mitme tuhande pealine kari, loomad aastaringselt väljas, mis tõttu sööda tagavara pole vaja. 3. Istandused- suur taimekasvatus majand. Levinud USA-s, Vahemere maades ja teistes rikastes riikides. Uusistandused, kus toimub lisaks tootmisele ka töötlemine. 4. Loomavabrikud- Levinud rikastes riikides(USA, Jaapan), asuvad suurlinnade läheduses(tarbija). Tootmine hiigellautades. Sööt ostetakse sisse 5. Mahepõllundus e. Ökoloogiline põllumajandus- kasutatakse looduslike väetisi ja taimekaitse vahendeid. Regioonid põllumajanduses · Euroopa- suurima haritava maaala pindalaga
inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid:
iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu,
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 1.Tungaltera perekond.................................................................................................................2 2.Tunglatera.................................................................................................................................2 3.Harilik tungaltera.....................................................................................................................2 4.Tungaltera esinemine...............................................................................................................3 5.Tungalteramürgistus- ergotism.....................................................................................
Looduslikud tingimused, riigikorraldus, ajalugu, inimesed(haridus ja oskused),kohalik kultuur, suhted teiste riikidega ja regioonidega, naaberriikide majanduse iseloom 34. Millisteks majandussektoriteks majandus jaotub?Mis on nende sektorite ülesanded?nim. kolm majandusharu igast majandussektorist Hankiv majandus, töötlev majandus,teenindav majandus Hankiv majandus(primaarsektor)- eluks vajaike ainete ja materjalide hankimine loodusest(põllumajandus, taimekasvatus, loomakasatus) Töötlev majandus(sekundaarsektor)-hankiva majanduse toodangu töötlemine tarbimiseks sobivale kujule(tooduainetetööstus,puidutööstus,mäetööstus, metallitööstus,keemiatööstus,masinatööstus,ehitusmaterjalitööstus,energeetika(elektroe nergeetika,kütusetööstus),kergetööstus(tekstiilitööstus,naha-ja jalatsitööstus), ehitus) Teenindav majandus(tertsiaarsektor)-teeniste pakkumine eraisikutele,ettevõtetele ja
taimetervise ja kaitse alane olukord · Eesmärkide täitmiseks töötab ministeerium välja valdkondlikku poliitikat, õigusakte ning nõudeid, korraldab nende rakendamise ning tulemuste hindamise · Biomajandus · Kalamajandus ja kutseline kalapüük · Loomade tervis, heaolu ja aretus · Maaettevõtlus ja maaelu · Mahepõllumajandus · Põllumajandus ja toiduturg · Taimekasvatus · Teadus, arendus ja nõuanne · Toetused ja riigiabi · Toiduohutus 8. Kuidas Sotsiaalministeeriumi valisemisala asutused teevad koostööd toidutööstustega? TAI, Tööinspektsioon. 9. Mis on Toiduliidu fnktsioonid Eesti toidutööstuses? · Tarbija ja avalikkuse usalduse tõstmine kodumaise toidutööstuse vastu · Töö seadusandlusega ja koostöö avaliku sektoriga · Toidutööstuste koolitamine · Toiduvalkonna haridus 10
imelikuks. Seda selgitatakse niisugused tegurid nagu nõrk tehnoloogiline kasutus ja uute masinate puudus, väetise kasutuse puudus, väike töötlikus, ekstensiivsete põllumajandusevormide domineerimine, madal paljude kultuuride saagikus. Seega, Portugal, kus on niivõrd nõrk põllumajandus, täeisti sõltub impordist, eriti see puudutab teraviljadesse. [15] Peamine põllumajanduse haru Portugalis on taimekasvatus, loomakasvatus mängib teist rolli.[15] Põllumajandus Portugali põhja- ja lõunaosas on päris erinevad. Põhjaosas domineerib väike maavaldus ja maakasutamine. Need territooriumeitel kasutatakse intensiivset põllumajandust. Tihti saagis tuleb kaks korda aastas: suvel kasvatatakse maisi, vaid talvel ubasid. Taimekasvatus põhjaosas ühinetakse loomakasvatuse ja viljakasvatamisega.[15] Suur maavaldus ja maakasutamine on lõunaosas. Algabri, olles lõunaimaks
ning rohumaad 31%. Üle poole maast hõlmavad suurmaaomandid (latifundiumid), kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandite üldarvust, kuulub maast ainult 12%. Kehtivad raharent, teorent ja saagiosarent. Tehniline progress on olnud põllumajanduses, eriti maa siseosades, aeglasem kui tööstuses. Intensiivse tootmisega kapit tüüpi majandeid on rohkem rannikuprovintsides ning Ebro ja Guadalquiviri jõgikonnas. 1979/80 andis taimekasvatus 53%, loomakasvatus 41% ja metsamajandus 6% põllumajanduse kogutoodangust. 60%-l külvipinnast kasvatati teravilja: otra, nisu, maisi ja riisi. Tähtsaimad kauba-, ühtlasi eksportkultuurid on tsitruselised, õli- ja viinapuu (viinamarjasaagilt 2. koht Euroopas) ning köögivili. Oma tarbeks viljeldakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja Euroopas ainsana suhkruroogu. Sisepiirkondades peetakse pms lambaid ja töökarja, Põhja-Hispaanias
Rakvere Gümnaasium 'Eesnimi Perekonnanimi' 11B POOLA ESMASEKTOR Referaat Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................ 4 PÕLLUMAJANDUS..............................................................................................................5 METSANDUS.................................................................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola p...
Eesti Maaülikool Majandus- ja Sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP Uurimustöö õppeainetes ,,Põllumajandusökonoomika" ja ,,Teadustöö alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Antud uurimustöö eesmärgiks on uurida Eesti ja ühe Euroopa Liidu liikmesriigi põllumajanduslike majapidamiste arvu, majanduslikku suurust ja tootmistüüpi. Teen selle uuringu 2001-2007 aastate põhjal. Ja Euroopa Liidu liikmesriigiks valin Soome. Uurimustöö proovin üles ehitada igale lugejale arusaadaval kujul. Ehk siis selle all mõtlen seda, et kõik kes seda loevad peaksid sellest teemast mingisuguse ülevaate saama. Soome kohta ma täpselt samasuguseid arve ei leidnud nagu on Eesti kohta, aga umbes taolise ülevaate sellest maast saab ikkagi. Üritan oma uurimustöö üles ehitada koos jooniste ja tabelitega, et oleks täpne pilt silme ...
1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga ...
Kliima Asub valdavalt lähistroopilises ja lähisekvatroiaalses kliimavöötmes Lähistroopiline kliimavööde o Aasta läbi kuiv õhk o Talvel temperatuurid madalamad, suvel kõrgemad Lähisekvatoriaalne kliimavööde o Kuum ja kuiv talv o Kuum ja niiske suvi Põllumajandus Vanamoeline ja moderniseerub aeglaselt Tootlikus madal Ülekaalus taimekasvatus Tööloomad o Veised Veis on hinduismi pühaloom o Pühvlid Muid koduloomi vähe Transpordisüsteem Õhutransport o Mumbai lennujaam Sadamad Umbes 2,5 autot saja elaniku kohta Valitsevad usundid Budism Hinduism Islam Rahvastik ja Asustus iive on kõrge rahvaarv kasvab kiiresti
ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat. Märkus. Omastavalise liitumise korral võib täiendsõna olla mõnel juhul mitmuse omastavas, nt lasteaed, lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt, naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos. 4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel: a. ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s- tüvelisteks, ntõpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit, lugemisoskus, naisliikumine. Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend, -jalg, -loomus, -mõistus. ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on
...................................................................................... 13 2 3 Sissejuhatus Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiiltööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt. tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus. Eestis on põhiliseks loomakasvatus. Iga aastaga väheneb, aga põllumajanduse tähtsus inimestele töö andmises. 4 Põllumajandus üldiselt Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse : · Toiduaineid inimestele vahetuks tarbimiseks · Loomasööta
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas)
hõivatud vaid 2.7% tööealisest rahvastikust, sellepärast põllumajaduse tähtsus Jordaanias ei ole suur. ● Jordaania pinnamood on mägine. Riik asub subtroopilises kliimavöötmes. ● Kõige viljakamad mullad on põhja-lääne osas, teiste Jordaania muldade kiht on väiksem ja nad on vähem viljakad. Suur osa territooriumist on kõrb. ● Jordaanias loodustingimused põllumajanduse arengule on ebasoodsad. ● Tänu veepuudusele on põllumaad vähe. Taimekasvatus ● 2012. aastal kõige rohkem Jordaanias kasvatati tomateid(616,427 tonni), baklažaane(177,692 tonni), kurke(155,938 tonni), oliive(155,640 tonni), kartulit(141,573 tonni), arbuuse(108,731 tonni). Loomakasvatus ● 2013. aastal peeti kõige rohkem lambaid(2'250'000 pead), kitsi(795'000 pead), veiseid(69'000 pead) ja kanu(27'000 pead). Toiduainetööstus ● 2012. aastal toodeti kõige rohkem provanks õli(19'447
Võib öelda, et nelja eelneva keskkonnasfääri tundmine ja mõjudega arvestamine soovituslik, siis juriidilise keskkonnaga arvestamine on ettevõttele kohustuslik. ETTEV. LIIGITAMINE Ettev, on võimalik liigitada mitme erineva tunnuse alusel. I Ettev, haruline kuuluvus Näiteks ei saa ühtmoodi juhtida panka, tööstus- või ehitusettevõtet. Tööstus- hankivad ettevõtted, esmase töötlemise ettevõtted, töötlevad ettevõtted Põllumajandus- taimekasvatus, loomakasvatus Pangandus Kaubandus Turism IT II Ettevõtte suurus- päris ühene jaotus puudub, kasutatakse kolme näitajat: töötajate arv, käive,bilansimaht. Suuruse järgi liigitamisel on aluseks kõige sagedamini töötajate arv Alla 10- mikroettevõte 10-49 väikeettevõte 50-249 keskmise suurusega ettev. Üle 250 töötaja suurettevõtted III ettevõtlusvormi järgi FIE-otsene materjaalne vastutus AS OÜ Täisühing Usaldusühing AS ja OÜ sissemakse kohustus, saab asutada min
5. Uusistandus (kasutatakse masinaid) 6. Loomakasvatustalud (Põhjariikides esinev väga intensiivne loomakasvatusettevõte, kus toodetakse linde ,veiseid jms. Toodang on kallis) 7. Segatalu (Lõunariikides. Toodetakse nii enale kui müügiks.) Regionaalne põllumajanduse ülevaade Euroopa Maa on maksimaalselt kasutuses. Looduslikud tingimused on väga ebaühtlased. Tootmisvormideks on suurtalud. Euroopa põhjapoolsemas piirkonnas on piimakarjakasvatus, lõunapoolsemas aga taimekasvatus. On ka loomavabrikuid esineb uusistandusi. Ida-Euroopas areneb põllumajanduslikus tootmises üleminek segataludelt suurtaludele ja teistele vormidele.Euroopa põllumajanduslik toodang on kallis, sellepärast see maailmaturule ei lähe, see tarbitakse kohapeal, Euroopas. Euroopas on oht ületootmisele. Oluliseimad toodanguandjad on Taani, Prantsusmaa, Holland; Ungari, Poola. Põhja-Ameerika Maad on palju ja need on viljakate muldadega. Kliimatingimused on väga mitmekesised.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.................................................................................................. 4 2.Karjatamisviisid.................................................................................................................... 5 3. Karjatamiskoormus...................................................
PUNANE RISTIK (Trifolium pratense) RED CLOVER (Trifolium pratense) Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Punase ristiku ajalugu.................................................................................................................3 Punase ristiku kasutusala............................................................................................................4 Punase ristiku sordid...................................................................................................................5 Saagikus Eestis............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 ...
8. Sageli rahutused kodusõjad, sõjalised riigipöörded 9. Näiteid riikidest: Haiti, Afganistaan, Mongoolia, Nepal, Kongo, Libeeria, Somaalia ISTANDUSRIIGID 1. On väikese pindala ja rahvaarvuga saareriik. Enamasti asuvad Kariibi meres ja ookeanis 2. Kuuluvad Rahvaste Ühendusse 3. Näiteid riikidest: Bahama, Trinidad ja Tobago, Jamaica, Barbados, Vanuatu, Tonga 4. SKT-riigiti erinev. Mitte väga madal 5. A) valdavalt istandused Istandus on suure pindalaga taimekasvatus ettevõte, kus on valdav odav käsitsitöö. Saadusi toodetakse müügiks ja töödeldakse need kaugveoks sobivasse vormi Nt. Kariibi regioonis suhkruroog, tubakas Tänapäeval: *puhkemajandus. Mõnes riigis nafta. Maksuparandus 6. Enamikus riikides kõrge kirjaoskuse tase ja kohustuslik kooliharidus Barbados (kool 5-16, kirjandus 100%) ÜHISKONNATÜÜBID I. Agraarühiskond (põllumajandusühiskond)
221) 222) 8. Tootmise efektiivsus loomakasvatuses 223) Kasumit kujundavad tegurid; Loomakasvatuse struktuur; Üksikute tootmisharude majanduslik hindamine 224) Põllumajandustoodang 225) Põllumajandustoodang = taimekasvatustoodang + loomakasvatustoodang 226) 2010. aastal oli 8074 põllumajandustootjat (väh 2 ha maad ja tegeleb tootmisega turustuseesmärgil) 227) - taimekasvatus 2583 228) - loomakasvatus 1894 229) Veisekasvatuse ökonoomika 230) Veisekasvatus = piimakarjakasvatus ja veiseliha tootmine. 231) Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine: 232) 1. Makrotasandil o Majanduslik hinnang harule o piimatootmise seisundi hinnang 233) 2. Mikrotasandil o ressursside kasutuse hinnang piima tootmiseks o tulu 1 ressursiühiku kohta 234) Piimakarjakasvatuse hindamine
Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liigkallis sotsiaalsüsteem. · Põllumajandusliku tootmise vormid. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? Põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. · Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades). Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Enamiku viinamarja saagist annavad Apuulia, Sitsiilia, Veneto ja Emilia-Romagna. · Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailmas esimeste hulgas? Jah, Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja
Põllumajandus on läbi aegade olnud Eesti elanikkonnale oluliseks tegevusvaldkonnaks ja sissetulekuallikaks. Põllumajanduse osatähtsus on vähenenud, kuid talle on siiski jäänud kandev roll elanike varustamisel põhiliste toiduainetega, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel. Maapiirkonnas on põllumajandus üks peamisi keskkonnaseisundi mõjutajaid. Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonna, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus. Loomakasvatuse põhitegevuseks on lihaveiste kasvatamine. Ettevõttel on 500 veist. Taimekasvatuse peamised tootmissuunad on teravilja, õlikultuuride ning heintaimede kasvatus. Ettevõttel on haritavat maad ca 700 ha ja karjatamiseks 200 ha. Osaühingu peamiseks toodanguks on veised, teravili ning rohusöödad. Ettevõtte tooted, loomad ja teravili, on ettevõttele lõpptoodanguks, kuid töötleva tööstuse jaoks tooraineks. Osaühing Piira Talu on asutatud 01.09.1995. aastal.
eelnevalt välja toodud puit ja lehma-koogid toidu ja vee keetmise jaoks, sest maakohtades kindlasti isegi pole elektrit saadaval. Väljatoodud kaardil märgitud tuumaelektrijaamad riigis kokku 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus India põllumajandusega tegelevad päevast päeva 70% elanikkonnast, mille SKT moodustab 25%. India on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Ligemale pool India territooriumist on üles haritud.Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Suveperiood kestab mai lõpust oktoobri lõpuni. Põldudel kasvatatakse kõige rohkem riisi, ka nisu, hirssi ja sorgot. Palju põllupinda on puuvilla ja dzuudi all. Suur tähtsus on õlitaimedel maapähklil, seesamil, rapsil jt., millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas esikohal. Indias kasvatatakse veel ka palju tubakat, puuvilla, dzhuuti,
7.2.1.1 Kirjandus 2.7.2.1.1.1 Ajalehed ja ajakirjad, ristsõnad, ilukirjandus, teatmekirjandus ja käsiraamatud, võõrkeelne kirjandus, lastekirjandus, kaardid ja atlased, seinakalendrid 2.7.2.1.2 Meedia 2.7.2.1.2.1 Audiotehnika, toorikud, kassetid salvestusega, CD- d salvestusega, filmid salvestusega 2.7.2.1.3 Heategevuskaubad 2.7.2.1.3.1 Postkaardid, heategevuskaubad, heategevuskupongid 2.7.2.1.4 Taimekasvatus 2.7.2.1.4.1 Poti- ja lõikelilled, väetised, mullad, mürgid, seemned, sibulad aiatööriistad, aiatarbed, aiatehnika 2.7.2.1.5 Sportimine 2.7.2.1.5.1 Uisud, kelgud, suusad ja suusavarustus, rulluisud ja tõukerattad, jalgrattad ja lisatarbed, sisespordivahendid 2.7.2.1.6 Vabas õhus olemine 2.7.2.1.6.1 Rannatarbed, ujumistarbed, matkatarbed, reisimistarbed 2 Kaupluse töö korraldamine 2.1 Kaubanduspinna struktuur
väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali tarbijaid ei olnud sellest teavitatud. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid,
iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang.
Kui maad veel niisutada siis on võimalik saada kaks ja mõneti isegi kolm saaki aastas. Mullad on suhteliselt väheviljakad. Viljakamad mullad on pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades. Põllumajandus on peamine majandusharu. Põllumajandus on vanaaegne, kuid hakkab juba kergelt moderniseeruma. Tootlikkus on siiski suhteliselt madal. Peamine on taimekasvatus. Loomi üldiselt ei kasvatata (väga vähesel määral kasvatatakse). Indias on lehm väga püha loom, nad jalutavad isegi tänavatel lahtiselt. Kasvatatakse suhkrurooga, teed, rapsi (vähesel määral), nisu, banaane jms. Tööstus Valitseb vabriku tööstus. Käsitöö tooted moodustavad peaaegu 50%. Maavarasid on liiga vähe, et arendad tööstust. On keemia- ja
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge ...
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.)
veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid,
3) Läti - hüdroenergia 4)Rootsis 4) Itaalia tuumaenergia vastane 5) Island 7. ALTERNATIIVSED e. ROHELISED ENERGIAALLIKAD Veeenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, biomassi energia keskkonnasõbralikud kasutamine on veel suhteliselt kallis 2.ESMASEKTOR 1. PÕLLUMAJANDUS Põllumajandusliku maa jagunemine: haritav maa põllumaa, mitmeaastased istandused looduslik rohumaa loomakasvatus taimekasvatus e. põllundus omatarbeline e. elatusmajandus kaubanduslik e. ekspordiks suunatud tootmine ekstensiivne põllumajandus (vajatakse palju maad või suurt hulka kariloomi, toodang pindalaühikult on madal, aga kogutoodang on suur) intensiivne põllumajandus (toodang väikeselt maa-alalt, suur kapitalimahukus, tööjõu ja väetiste kasutus. Toodang pindalaühikult kõrge.) põllumajandust mõjutavad tegurid: ÕP.LK. 86 skeem looduslikud: kliima -vegetatsiooniperiood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
