/looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet) + Loomakasvatus veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks. Sea ja
Põllumajanduse osa SKTs on ligikaudu 10% (9.9%), mis on oodatust väiksem. Tööealisest rahvastikust on põllumajandusega hõivatud vaid 5,6% rahvastikust. Praegu võib pidada Ukrainat areneva majandusega tööstusriigiks. Põllumajanduse kõrval on oluline ka toorainesektor. Suurem rõhk on pigem toiduainetööstusel. Mõned Ukrainas kasvatatavad taimesaagid on mais, tomat, nisu, suhkrupeet, raps, päevalille seemned ja sojaoad. Selline mitmekesisus näitab, et taimekasvatus on suuresti arenenud. Samuti on ka loomakasvatus lai ja mitmekesine. Kasvatatakse sigu, hobuseid, lambaid ja veiseid, lindudest veel parte, kalkuneid ja kanu. Ukraina ekspordib kõige rohkem päevalille õli. Veel eksporditakse lehma piima, kanaliha, rapsi seemneid, juustu, puuvilju, pähkleid, otra, nisu ning ube. Samas riik impordib ka palju. Importivateks toodeteks on tavaliselt mais, vein, banaanid, mandariinid ja apelsinid, tee, palmi õli, sealiha ning ka tubakas.
1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aida...
ameerikas suurtalu Ekstensiivsed Väga suure pindalaga ja eamiselt nisu kasvatus, väiksed tootmiskulud, väike saagikus, põhja- ameerika, austraalia, venemaa teraviljatalud Rantso Suur loomakasvatusmajand, väga odav toodang, suured maa alad, usa, austraalia, argentiina, LAV. Istandus Suur taimekasvatus majand, toodab ja esmane töötlus. Odav tööjõud, arengumaades Loomavabrikud Toodetakse loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Jaapan ja usa
Viimastel kümnenditel on majandus läbi teinud suuri muutusi ja keskendub kõrgtehnoloogiale. Teadus ja arendustegevuse kulutuste poolest on Rootsist kujunenud üks maailma juhtriike. Põllumajandus Põllumajandus on kõrgelt arenenud ja see rahuldab eelkõige siseturu vajadusi. Põllumajandus on hõivatud 2% rahvastikust. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt riigi lõunaosas ja Kesk-Rootsi madalikul. Peamine taimekasvatus piirkond on SKÅNE madalik. (nisu, suhkrupeet, kartul, puuviljad) Loomakasvatus Kesk-Rootsi madalik, Põhja-Rootsis on põhjapõdrad. TÖÖSTUS Energiamajandus Hüdroenergia – 60% Tuumaenergia – 25% Muud: puit jne. Metsa- ja puidutööstus Vana ja traditsiooniline tööstusharu, kuid tähtis ka tänapäeval. Tähtsamad tooted on tselluloos, paber, mööbel. 60% toodetest läheb ekspordiks. Masina- ja metallitööstus
Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm, maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja
aitavad saadus töödelda. Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses Ajaloo suuremaid murranguid toimus siis, kui mindi üle koriluselt ja jahipidamiselt paiksele taime- ja loomakasvatusele. Inimene muutus tootjaks. Esimsed paiksed põllud tekkisid Ees-Aasias 10 000 aastat tagasi. Põllumajandusrevolutsiooni kestvus oli mitu tuhat aastat. Põllumajandus jaguneb: · Taimekasvatus · Loomakasvatus Laiemas tähenduses kuulub siia veel mesindus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatamine, kalakasvatus. Maailmas pole riiki, kus ei tegelda põllumajandusega. See esineb kahes vormis: kaubatootmisele orienteeritud ja elatusmajanduse põllumajandus. Vaatamata sellele, et põllumajandustoodangu maht kasvab, jääb selle tähtsus
Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt)
Lühieataimed, Kiire kaamel. kasvuga. VAHEMERE Lähistroopiline kliima, Suved Loorberipuu, Iseloomulike liike Pruunmullad, kui Karjakasvatus,Turis Lilekstamm, loorber, Maksja-torkivvõsa(Pr) LINE kuumad ja sademete vaesed, Torkivad madalad vähe, Känguru, nad ei ole välja m. Taimekasvatus : pitsaatsia, olender, Goriig(Itaalias) PÕÕSASTIK talved pehmed ja sademete roh. võsad, pekaari. kunatud või sitrus, viinamarjad, oliivipuu korgipuu Chaparra (Ameerikas) JA METS erroteeritud. oliivid, Kalapüük,
vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ,maapähkel ,raps ,oliivid ,lina ,kanep. · Suhkrukultuurid : suhkruroog ,suhkrupeet. · Mõnukultuurid : kohv ,tee ,kako ,tubakas ,narkootikumid ,koka. · Kiukultuurid : puuvill ,lina ,kanep ,sisal ehk agaav. · Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba.
põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liigkallis sotsiaalsüsteem. MILLELE ON PÕLLUMAJANDUS SPETSIALISEERUNUD TAIME VÕI LOOMAKASVATUSELE? Põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid: Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Itaalia on maailma suurim viinmarjakasvataja. Enamarenenud loomakasvatusharud: Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav töö...
Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. Kariloomade kasvatamine on suurim põllumajanduslik sektor LAV-is oma 13,8 miljoni pealise veisekarjaga ning 28,8 miljoni lambaga. Karjakasvatajad keskenduvad selliste tõugude aretamisele, mis on vastupidavad mitmekesisele kliimale ja halbadele keskkonnatingimustele. LAV on viie suurima avokaadode, greipide, mandariinide, ploomide, pirnide, viinamarjade ja jaanalindude toodete eksportija seas. Taimekasvatus moodustab 8% riigi koguekspordist. Suurimad ekspordiartiklid on vein, tsitrusviljad, suhkur, viinamarjad, mais, mida seal tuntakse Mart Mägi mieliesi nime all ning sellest valmistatakse väga paljusid tooteid, sh isegi krõpse, vill, puuviljamahl ja 'pudenevad' puuviljad nagu õunad, pirnid, virsikud ja aprikoosid. Pead tõstavad ka erinevad nisiturud kus müüakse ravimteesid ning kõrgemale seltskonnale
kirdepassaadid Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed kagupassaadid K K Laskuv kuiv õhk. läänetuulte vöönd M Kerkiv niiske õhk, sademed. Kliima mõju looduskompnentidele ja inimtegevusele- kalandus, taimekasvatus, põllumajandus, turism, lennundus, laevandus HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal- 97% soolane (mered, ookeanid), 3% magevesi (liustikud, põhjavesi, järved, muld jne) EHK Maailmameri- ookeanid, lahed, mered, väinad JA siseveed- jõed, järved, sood, rabad.. Veeringe: Veeringe lülid üle 3000 mm/a ekvaatori ümbrus (Bengali lahe põhja- ja idarannik) valitsevad madalrõhkkonnad, aasta ringselt kõrge temp., mussoon kliima.
niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karusloonmad Sead Muud loomad Lambad Siidiussikasvatus Linnud Mesindus Agraarkliimavöötmed:
Riigid: Lõuna-aafrika vabariik, Hispaania, Itaalia Taimed: haruldased ja piiratud levialaga taimed, ülekaalus igihaljad taimed. Tüüpilised taimed: iilekstamm, maasikapuu, rosmariin, oleander, loorber, korgitamm, lavendel, piinia, prootea, banksia, kaljukann. Kultuurtaimed: oliivipuu, pistaatsia. Loomad: enamasti naabervööndi loomad. Tüüpilised loomad:mägilammas e. Muflon, vöötorav, pulstikkits, känguru, kaelus- pekaari, kvoll. Inimeste tegevusalad: viinamarja kasvatus, karja- ja taimekasvatus, turism, põllumajandustoorme töötlemine. PARASVÖÖTME ROHTLA: Kliimavööde: parasvööde(mandriline) Kliima: külm talv, palav ja põuane suvi, kuiv, aurub rohkem kui jõuab sadada. Riigid: Argentiina, Uruguay, Kasahstan, Hiina, Mongoolia. Mullad: Mustmuld Rohtlate nimetused: 1) Euraasia: stepp (Ungari: pusta) 2)Põhja- Ameerika: preeria 3)Lõuna-Ameerika: pampa 4)Lõuna-Aarfika: veld
maastik. 15) Biogaas- Orgaanilise aine lagundamisel eralduv gaas, mida saab kasutada kütteks. 16) Metsa majandamine- Tegevus, mis hõlmab metsade kasvatamist, kaitset, valvet ja hooldamist 17) Metsatööstus- Puidutööstuse allharu, mille toodangu moodustab tarbe- ja küttepuit. 18) Põllumajandus - hankiv majandusharu, mis tegeleb maa harimisega, erinevate põllumajandussaaduste kasvatamise ning aretamisega (nt taimekasvatus, loomakasvatus) 19) Toiduainetööstus- tööstusharu, mis tegeleb põllumajandussaaduste ümbertöötlemisega inimtoiduks. (liha-, piima, kala-, kondiitritööstus) 20) Masinatööstus- tööstusharu, mis tegeleb masinate valmistamisega. 21) Kõrgtehnoloogia- väga keerulise iseloomuga tootmine, mis toetub teaduse uusimatele saavutustele (õpiku tagant) 22) Kergetööstus- Tööstusharu, mis tegeleb rõivaste ja jalatsite valmistamisega ning
MULLAD Nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid. Nad kasutavad ja mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on jää ja pärast jääaegseid settekivimid. Olulisemaks tunnuseks on tema viljakus selle all mõistetakse võimet varustada taime toiteelementide ja veega ning taimejuuri O2 (hapnikuga) Avaldab suurt mõju inimtegevus, taimekasvatus On tootmisvahend. Toodetakse ja on tööprodukt ühelt poolt. Maaharimine, väetamine, kuivenduskraavid, lubjatakse. Mikrobioloogilised protsessid, mis tõttu mitte kasutatavad toitained lähevad üle kasulikuks toitaineteks Toitainete varud vabanevad mullas (bioloogiliselt) Keemiliselt, seotakse mullas Eristatakse 5 neeldumistüüpi: 1) Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad 2) Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel
Põllumajandus · Iseloomustamise aluseks: haritava maa % · või haritavat maad (ha) elaniku kohta agrokliimavööde · aktiivsete temperatuuride summa · sademete hulk ja ajaline jaotus hõivatute osakaal põllumajanduses põllumajanduse osatähtsus SKT-s põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ...
Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istu...
kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel ...
Segataludes toimub oma otstarbeline tootmine ja spetsialiseeritud suurtaludes toimub turumajanduslik tootmine. 2)Ekstensiivsed teraviljatalud on väga suure pindalaga, tugevasti spetsialiseerunud ja kõvasti mehhaniseeritud teraviljakasvatusettevõtted. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi. On levinud hõreda asustusega põuastel aladel (rohtlate, poolkõrbete ala) Põhja-Ameerikas, Argentiinas, Austraalias, Venemaa lõunaosas jne… 3)Istandused on suure pindalaga taimekasvatus ettevõtted, kasvatatakse müügiks. Neis kasvatatakse monokultuure: kohvi, teed, viinamarju, sitruseid, humalat, tubakat, õunu, banaane jne… On levinud Lähis-ja Ekvatoriaal vöötmes, USA lõuna-ja lääneosas, Mehhikos, Columbias, Ekvadoris, Jaapanis, Hiinas, Vietnamis, Tais, Indoneesias, Keenias jne…. 4)Rantšod on suured turumajanduslikud loomakasvatus ettevõtted. Loomavabrikud ehk hiigelfarmid töötlevad suurtes kogustes tööstuslikult looma saadusi (sea-,linnu-,veisefarmid)
ii) Tööjõud (kvaliteet, traditsioonid) iii) Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, eksport) 2) Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? a) Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus b) Põllumajandusliku maa osatähtsus (Eestis 20%) c) Põllumajanduse osa SKP-s d) Põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis e) Põllumajanduse spetsaliseerumine i) Millised harud on arenenud (Eestis teenib taimekasvatus loomakasvatuse hüve (loomasööt), kõige enam piimakarjakasv) f) Põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikus) 3) Põllumajanduse jagunemine tootmise eesmärgist lähtuvalt. a) Omatarbeks b) Müügiks 4) Selgita mõisted: intensiivne põllumajandus, ekstensiivne põllumajandus, tootlikkus ehk saagikus, segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus, hiigelfarm (loomavabrik), mahepõllumajandus.
SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS Sissejuhatus Valisin selle teema, sest mind huvitab põllumajandus ning lisaks on see võimalus saada juurde teadmisi Saksamaa kohta, milles mul on ainult üldised teadmised. Riigiks valisin Saksamaa, sest riik on suur ning põlumajandusharu on laiaulatuslik ning on seotud kõigi inimeste toitumisega ja elutegevusega. Üldiselt Saksamaast Riigi pindalast on 51% haritavat maad ning põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti. Karjakasvatusele on spetsialiseerunud rohkem Lõuna- Saksamaa. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavalt piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Põllumajanduse kasutuses olevad maad on ligi 174 885,9 km2. Saksamaa pindalast 357 021 km²-st on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Sa...
............15 7. PÕLLUMAJANDUS ..................................................................................................16 7.1. Põllumajanduse üldiseloomustus .........................................................................16 7.2. Kliima mõju põllumajandusele ............................................................................16 7.3. Põllumajanduse levik ...........................................................................................18 7.4. Taimekasvatus tingimused ...................................................................................18 7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas ........................................................................18 7.6. Kultuurtaimede kasvatus .....................................................................................19 7.7. Loomakasvatus ....................................................................................................20 7.8
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erine...
*kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India *riis lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam *mais lähistroopiline; USA, Hiina, Prantsusmaa
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt) - Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise ümberkujundamine. - Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform, perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötam...
väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid,
Troopiline vööde enim soojust, suured kõrbed, põllumajandus oaasides. Datlipalm, puuvili, suhkruroog, riis, nisu. Lühikese vihmaperioodiga (alla 6 kuu) lähisekvatoriaalne põua tõttu sageli ikaldused. St kasvatatakse põuakindlamaid sorte nagu hirss, maapähkel, puuvili, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) lähisekvatoriaalne taimekasvatus aastaringselt, niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi 3 saaki. Kasvatatakse kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog. Ekvatoriaalne väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad ja rohumaid vähe, enimelvinud maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm. 3. Tegurid (looduslikud ja majanduslikud), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist (4+4). Looduslikud: kliima (õhutemperatuur, niiskusolud, vegetatsiooniperioodi pikkus), pinnamood,
Ingrid Lembavere Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurili...
kujundatud üle loodustunnetus värvitoonides. puudub. Kujundajad olid kunstnikud, nt Itaalia aiakunsti levik mujale L. da Vinci, Raffael, Michelangelo jt. Euroopasse. 16. saj: rõhu Maastik avaram ja tasasem. Iluaedade Parterite suurem osatähtsus, Kontuurhekid pukspuu. Lilli Intensiivne taimekasvatus. Uued kandumine ja parkide suuremad mastaabid. Vanade kõverjoonelised kompositsioonid, vähe. Parterid värvilised sordid. Loodusteadused Prantsusmaale vallikraavide eelkindlustuste ornamendid (vt araablased) liivakatted. arenevad. kasutamine kompositsiooni osadena, aia piireteks või veekogudeks. Saksamaa, Austria, Eeskujud ja aednikud Itaaliast
TAIMEKASVATUS TALIRAPS KOOSTAJAD: MS I kursus 3. laborirühm TALIRAPSI TÄHTSUS MAAILMAS Raps on kolmas kõige tähtsam taimse õli allikas maailmas pärast sojauba ja palmi õli. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Raps on maailmas teine juhtiv proteiinieine allikas. Kasutatakse Euroopas suuresti loomasöödaks. Igapäevaelus kasutame rapsi peamiselt toiduõlina. Suurimad rapsitootjad 2005 Maailma (miljonit tonni) rapsitoodang Hiina 13,0 (miljonit tonni) Kanada 8,4 1965 5,2 India 6,4 Saksamaa 4,7 1975 8,8 Prantsusmaa 4,4 1985 19,2 Suurbritannia 1,9 Poola 1,4 1995 34,2 Austraalia 1,1 2005...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkond ja keemilised elemendid ning ühendite rühmad; ruumiõhk Referaat Keemilised elemendid ja ühendite rühmad Keemiline Elukeskkonda Inimesesse (ja Mõju inimesele Elukeskkonda element sattumise teed teistesse ja inimesesse või elusolenditesse) sattumise ühendi- sattumise viisid vältimise rühm võimalused nii riigi kui ka üksikisi...
Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi välja pakkuda pole. Lämmastikväetised stimuleerivad põllumajandussaadustes mükotoksiinide teket, mis on kantserogeensed ehk kasvajaid tekitavad või põhjustavad muid raskeid haigusnähte. Sellised muutused on esile kutsunud tõsiseid keskkonnaprobleeme, kusjuures lämmastikväetised kuuluvad peamiste reostusallikate hulka. Taimekasvatus nõuab väetisi, mille põhilised toimeelemendid ongi lämmastik ja fosfor. Osa väetusaineid satub põllult veekogudesse. Põld võib neid saata veekogusse ülemäära veel kaua pärast väetamise lõppu: mullas on tohutu väetusainete puhver. See kandub osalt ära künni ja vihmahoogude tagajärjel, osa aga leostub põhjavette. Liigne väetamine rikub põllumajandussaaduste kvaliteeti ja maitseomadusi, sest taimedesse koguneb väetisest pärinevaid ühendeid. Eriti suurt ohtu põhjustab
Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektrom...
Ukraina põllumajandustööstuse kasv aitas muuta riiki, pakkudes rahastamist maapiirkondade, teede, infrastruktuuri, koolide ja külaelude parendamiseks. Kuna maailma nõudlus toidu järele kasvab jätkuvalt ja põllumajanduslike eelistega riike on vähe, siis on Ukrainat saab kasutada ära, kui põllumajanduslikku jõudu. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? Ukrainas on põllumajandus spetsialiseerunud nii taime kui ka loomakasvatusele. Taimekasvatus on palju arenenud ja toodetakse palju erinevaid saake. Peamised kultuurid on mais, päevalilleseemned, raps, suhkrupeet, nisu, tomat, kapsas, sibul ja õun. Ukraina on esimesel kohal päevalilleseemnete kasvatuselt (10 miljonit tonni aastas), kuuendal kohal maisi kasvatuselt (39 miljonit tonni aastas), seitsmendal kohal nisu kasvatuselt ( 27 miljonit tonni aastas) ja kümnendal kohal suhrupeedi, soja, rapsiseemne ja odra kasvatuselt. Enamus taimekultuure kasvatatakse Lõuna-Ukrainas.
sademeid esineb rohkem. Seega jäävad riigi äärealad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida-Etioopia poolkõrbelised ajad on ühed maailma kuumemad, kus õhutemperatuur ulatub isegi 50°-ni. Keskmine õhutemperatuur on siiski +25 kuni +35 kraadi vahemikus. Etioopia sademete hulk varieerub väga tugevalt. Kesk- ja Edela-Etioopias on sademete hulk aastas nt 1500-1800 mm, kirdes aga vähem kui 50 mm. Etioopia on vähearenenud põllumaa, kus põhisuunaks on taimekasvatus. Tegeletakse ka rändkarjakasvatuseda ja tööstuses toiduaine-, tekstiili-, jalatsi- ja puidutööstusega. Energiat toodavad põhiliselt hüdroelektrijaamad. Seega on Etioopia üpris loodussõbralik riik ja ei reosta oma tööstuste jm ettevõtetega väga õhkugi (eriti võrreldes näiteks suurtootja Hiinaga). Üheks looduse saastajaks on kindlasti naftatöötlemistehas. Suurimateks ilmastikukatastroofideks on kindlasti üleujutused, põuad, maavärinad ja vulkaanid
Õhurikkas mullas toimub kiiresti. Fotosünteesi lähteproduktid C2, H2O ja mineraalsoolad vabanevad. Orgaanilise lagunemise käigus leiab aset mitmesuguliste laguproduktide ja mikroobse valgu molekulide liitumine. Tekkib mulla orgaaniline aine Huumus. Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilisi omadusi: suurendab mulla poorsust, vähendab vee .... ja vee läbilaskvust. Väetised. Ained, mis parandevad taimede tootmis tingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatus toodangud või parandavad selle kvaliteeti. Väetistega viialse taime kasvukeskonda taimedele vajalike toitained või parandatakse mulla füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi. Väetistena kasutatakse ainete rohkus ja mitmepalgelisus raskendavad nende jaotust. Jaotatakse: 1) päritolult ja tekelaadilt. Esiteks päritolult ja tekelaadilt jaot. Väetised looduslikeks ja kunstlikuks. Looduslikud saadakse kasutusvalmilt otse loodusest( turvas, lubiseted) või loodusliku ainete vähesel
väikesel maa-alal. Sinna mahutatakse palju kapitale, kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. 10) - Riigi pindala (põhine tootmise faktor põllumajanduses) - Kliimavööd ja loodusvööd ( riskide tegur põllumajanduses) - Valitsuse toetus (rahaline tegur) - Konkurentsivõimalus ( põllumajanduse edendamine turule) - Toiduhinnad ( turumajanduse tegurid) 11) Põllumajandus hõlmab tänapäeval enam kui viiendikku Hispaania majandustegevusest. Taimekasvatus annab 53% ja loomakasvatus 41% põllumajanduse kogutoodangust. Ligikaudu 60% maast vajab niisutamist. Niisutavatelt aladelt saadakse riisi kuni 60 ts/ha. Külvipinnal kasvatatakse teravilja (otra, nisu, kaera, maisi) ning viinamarju ja oliive. Tsitruste kasvatamise poolest on Hispaania maailma üks esiriike. Istandustes kasvatatakse mandleid, viinamarju, aprikoose, virsikuid, õunu, kirsse ja muud. Lõuna-Hispaania on Euroopa ainus piirkond, kus kasvavad datlid
Taimestik koosneb peamiselt alpi heinast (taimekooslusest, mis kasvab puude kasvamiskõrgusest kõrgemal) Karpaatide tippudel, okas-, pöögi- ja tamme metsadest (6.8 millionit hektarit, 28% maa pindalast) mägistel aladel ja kõrgendikel ja stepitaimestik Kagu-Rumeenias. Põllumajanduseks kasutatav maa katab 14 797 tuhat hektarit, millest 83.1% on põllud, 32.9% karjamaa ja heinaväljad ja viimased 4% on viinamarjaistandused ja puuviljaaiad. Arenenud põllumajanduse juhtiv haru on taimekasvatus. Mandrilise kliimaga nõgudes ning tasandikel kasvatatakse maisi, nisu, suhkrupeeti, päevalilli ja kanepit. Oluline on ka loomakasvatus (veised, lambad, kodulinnud, hobused, ka siidiussid). Kalu saadakse peamiselt sisevetest: jõgedest, järvedest ja tiikidest. Rumeenias on asutatud looduskaitsevõrgustik, mis hõlmab kolme biosfääri kaitseala (Doonau Delta, Retezati mäestik and Rodna mäestik), kahteteist rahvusparki, 417 looduskaitseala ja 132 looduslikku vaatamisväärsust.
surmaohtu. Tiigrite salaküttimine jätkub kaitsealade moodustamisest hoolimata. Vabalt looduses elab juba vähem kui 3000 tiigrit. Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Majandus Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride (riis, nisu, hirss, mais, kaunviljad, õlitaimed) all. Ilmastikust johtuvalt on riik sunnitud 6 mõnel aastal siiki toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim.
TAIMEKASVATUS TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, na...
Järvamaa turismiressursid ehk millega võrgutada turiste Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor JÄRVA MAAKOND Rahvaarv 31 542 Rahvaarvult Eesti 11. maakond ja pindalalt 10. Pindala 2 459,58 km² - 5,1% Eesti pindalast Põllumajandusmaad 78889 ha, 9,5 % kogu Eesti põllumajandusmaast, 32% maakonnast Asustustihedus 12,8 elanikku km² kohta Osatähtus Eesti SKP-s 1,4 SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus Paide linn Omavalitsusüksusi 1 linn (Türi), 11 valda Türi Eesti kevadpealinn Suurim turismiatraktsioon Türi lillelaat Järvamaa turismiressursid 2 Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text ...
inimressursid ehk tööjõu kvantiteet ja kvaliteet 3) akumuleeritud kapitali hulk 4) tehnoloogia muttus ja innovatsioon Põllumajanduse kasv • Intensiivistamine – võetakse kasutusele täiendavaid ressursse ja põllumajandustehnikat, samuti ehitisi ning sealjuures jääb endiseks produktiivvahendite hulk • Ekstensiivne – võetakse kasutusele täiendavaid produktiivvahendeid Maamajanduse mitmekesistamine • Alternatiivne taimekasvatus (tartakasvatus) • Taimekasvatussaadustele lisandväärtuse andmine (pagaritooted) • Alternatiivne loomakasvatus (jaanalinnukasvatus) • Loomakasvatussaaduste lisandväärtuse andmine (kohupiima valmistamine) • Puhkemajandus (majutusteenus) • Looduslike ressursside kasutamine (metsamajandus)
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, v...
kahe ja mõnes kohas, näiteks Bangladeshis, ka kolme saagiga aastas. Selle kliimavöötme tüüpilised mullad on küll väheviljakad, aga vulkaanilisel pinnasel või jõgede orgudes ja deltades leidub ka viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegelemiseks on väga head. Peamiseks majandusharuks on põllumajandus, mis on ikka veel vanamoodne ja uueneb väga aeglaselt. Seetõttu on tootlikkus madal ja arvuka rahvastiku toitmisega on probleeme. Ülekaalus on taimekasvatus, veiseid ja pühvleid peetakse küll väga palju, kuid ainult tööloomadena kuna veis on hinduismis püha loom. Loomulik iive on veel kõrge ja rahvaarv kasvab kiiresti. Indias elab üle 1 miljardi inimese ja varsti jõuab see riik rahvaarvult Hiinale järele. Bangladeshis elab umbes kolme Eesti suurusel territooriumil üle 160 miljoni inimese. Suurem osa rahvastikust elab maal, kus käsitöö- ja kaubanduskeskuste võrk on tihe. 3. Bangladeshi arengutase
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
