Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine
Vitalismi pooldajad kaitsesid oma seisukohti, väites, et uurea on organismi heitprodukt. Järgnevatel aastatel sünteesisid keemikuid aga uusi orgaanilisi ühendeid: rasva (M.Berthelot, 1854.a.), äädikhapet (H.Kolbe ja E.Frankland, 1848.a.), suhkrut (A.Butlerov, 1861.a.). 1842. aastal sünteesis nitrobenseenist aniliini N.Zinin ja sellest tulenevalt sai 1856. aastal inglise teadlane W.Perkin esimese aniliinvärvaine. Varem saadi riidevärve ainult eksootilistest taimedest või isegi loomorganismidest. Punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest ja punast purpurit purpurtigudest, kuid nüüd oli võimalik värvainet saada ka ilma taimse või loomse tooraineta. Vitalism kaotas sellega lõplikult oma mõju. Orgaanilise keemia otsustavaks läbimurdeks oli orgaaniliste ühendite struktuuriteooria, mille alused lõi vene keemik A.Butlerov, kes 1861. aastal esines sellekohase ettekandega saksa loodusteadlaste ja arstide konverentsil
Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud. Lahustuvad hästi vee, liiguvad organismi kiiresti, omistatakse kergesti. Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina. Sahharoos e peedi- või roosuhkur: levinud kõigis klorofülli sisaldavatest taimedest Laktoos e piimasuhkur: lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: makromolekulid. Koosnevad sadadest monosahhariididest, mis omavahel seotud keemiliste sidemetega. NT: Tärklis, glükogeen, tselluloos(mugulad maa all) ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis: varuained taimedes, hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen: nn loomne tärklis. Varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudest. Asub inimesel maksas ja natuke lihastes. Meie energia.
Seened Seened on omapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad valmis orgaanilisest ainest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed. Kuuldes sõna "seen" tulevad kõigepealt meelde jala ja kübaraga seened metsas. Nemad on tõesti seeneriigi kõige tuntumad esindajad, kuid olemas on veel palju teisi seenerühmi, näiteks pärmiseened, hallitusseened, trühvlid
Vaba entsüklopeedia. Google.) lk. 6 -2- 1.Parfüümide ajalugu Sõna parfüüm, mida kasutatakse tänapäeval, tuleneb ladinakeelsest sõnast "per fumum", mis tähendab ,,suitsu kaudu". Parfümeeria algas muistses Mesopotaamias ja Egiptuses ning järgnevalt rafineerisid seda roomlased ja pärsialased. Kuigi parfüümid ja parfümeeriatooted olid olemas ka Indias. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms.Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Teadmised parfümeerias jõudsid Euroopasse juba 14. Sajandil, osaliselt islami leviku tõttu. Aga need olid ungarlased, kes tõid lõplikult sisse esimese kaasaegse lõhnaõli. Valmistatud lõhnav õli oli segatud alkoholi lahus. Parfümeeria kunst arenes edukalt Renessanssi Itaalias ning 16. Sajandil võeti üle Itaalia täiendused Prantsusmaal Catherine de 'Medici isikliku
hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Ordoviitsium(488,3-443,7) Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed Hilis-Ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed, okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste
Tutvust tehakse ka temperatuuri, pikkuse ja massi mõõtmise ja võrdlemisega. Põhiteksti aitavad lahti mõtestada rohked küsimused ja ülesanded.Teema TAIMED on esitatud 31 leheküjel ning selle alateemad on: · Maismaataimed · Taimede välisehitus · uud · õõsad · Rohttaimed · Taimede kasvukohad · Veetaimed ja nende erinevus maismaataimedest · Toataimed · Taimede kordamine · õhiteadmised taimedest · Temaatika Teema Loomad hõlmab 29 lehekülge ja selle alateemadeks on: · Maismaaloomad · Loomade välisehitus · Imetajad · Linnud · Roomajad · Kaheaiksed · utukad · Loomade eluaigad · Veeloomad ja nende erinevus maismaaloomadest · Koduloomad · Loomade toitumine · Loomade kasvamine · Loomade kordamine · õhiteadmised loomadest Tööraamatu 2. osas õpitakse inimese välisehitust, toitumisvajadusi, tervisliku toitumise
heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Morfiin (C17H19NO3) on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus. Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik. Keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg. Nikotiin on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest , eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, paprikast ning kokapõõsa lehtedest. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Mis on Narkootikum? Narkootikum on aine mille tarvitamise järel tekib tarvitajal väga hea enesetunne ehk kaiff. Samuti on narkootilised ainetest loobumine väga raske, kui mitte võimatu, sest need tekitavad tugevat sõltuvust.
Kattetiivad neil tavaliselt ei kata viimast seljalooget, altpoolt on tagakehal nähtavad 6-7 lüli (loomade elu). Enamasti on nad hea lennuvõimega (M.Chinery.2005).Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama. Mõni veedab pea kogu elu kõdus. Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad. Õitel toituvad põrnikad on värvikamad (wikipedia.ee). Enamik põrniklatest toitub taimedest või mitmesugustest lagunevatest taimedest, väga harva söövad nad loomset päritolu aineid (H.Remm.1984). 2.1 Vastsed ja valmikud Põrnikate valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis- juulis. Põrniklaste vastsed on valged, paksud, kõvera kehaga tõugud ehk konud, kes elavad mullas, kõdupuidus ja sõnnikus, mõned isegi sipelgapesades. Sitikate valmikud ja vastsed elavad mullas või sõnnikus ja toituvad peamiselt loomade väljaheidetest
vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Kapsaliblika areng viljastumisest surmani: SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae) Väike-kapsaliblikas (P. rapae)
krokodillid jpt. Lindudest elavad seal koolibrid, tukaanid, paradiisilinnud, papagoid jpt. Kaladest on kõige tuntumad piraajad ja elektriangerjad. Selgrootutest on kõge laialdasemalt levinud liblikad. Praeguseks on teada üle 30,000 liigi liblikaid. Veel midagi Vihma sajab kuni 2000 mm aastas. Temperatuur püsib 25 kraadi ringis. Ekvatoriaalsetes vihmametsades võib leida enamiku maailma loomadest ja taimedest. Suurim jõgi selles kliimavöötmes on Amazonas. Milleks on meil vaja vihmametsi? Vihmametsadest saame me suure osa maailma puidust. Vihmametsad muutuvad iga aastatega aina populaarsemateks puhkekohtadeks. Vihmametsad oma kõrge temperatuuri ja suure õhuniiskusega tekitavad vihmapilvi, mis tagavad vihma teistele naaberkliimavöödetele. Paljud meile tuntud toidud on pärit vihmametsadest nagu näiteks kõik troopilised puuviljad.
Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on ...
linnuliike. Tal on kogukas valge keha, oranzhikaspunane nokk ja mustad jalad. Isaslinnul on noka peal kühm. Noored kuni aasta vanused luiged on halli või pruunitähnilise kehaga ja musta nokaga. Tüüpiline eluiga on 7 aastat. Pikim teadaolev eluiga on üle 19 aasta. Vangstuses on teada ka 3040 aastaseid kühmnokki. Toidu menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Kühmnokkluik ei ole looduskaitse all. Laululuik: Eestis on laululuik haruldane. Laululuik on metsatundra ja taigavööndi järvede elanik. Pesitseb ta mai lõpul, juunis. Kurnas on 5...6 kollakasvalget muna. Pojad lennuvõimestuvad sügise alguseks. Meil on laululuik tundud eelkõige kui läbirändaja, tema oletatavast pesitsustest siinmail on teada vaid väga üksikud juhtumid. Laululuige udusulgi kasutatakse soojade talveriiete ja alpinismivarustuse valmistamisel
Mulla tähtsus : *loodusvara *tootmisvahend põllumajanduses *võtab osa ökosüsteemist *filtreerib vett Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest *orgaaniline osa ehk kõdu ja huumus taimedest Lähtekivim maapinnale kõige lähem kivim, millele muld tekib Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine porsumise käigus Leostumine lahustunud soolade ärakanne Leetumine mineraalosa lahustumine happelises keskkonnad ja ärakanne sügavamale
Ekvatoriaalne vihmamets Kadi 8b Ekvatoriaalsete vihmametsade levik ja kliima Ekvaatori lähedal, Lõuna-Ameerika põhjaosas (Brasiilia, Amazonas), Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi ar...
(Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet · Kahtlemine, mured, küsimused ja depressioon ema surmast Inspiratsioon 1617 aastaselt mõjutused klassikalisest saksa kirjandusest Ants Laikmaa veenis poetessi eesikeelseid luuletusi kirjutama Eduard Vilde õhutusel kirjutas ka proosat Inspireeritud loodusest, lilledest ja väga palju taimedest Luulekogumikud (14) 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923 1927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929
Healers cure methods are often combination of herbs and exorcism. 13. Eestis on ravitsejad endiselt inimeste hulgas populaarsed. In Estonia healers are still very popular among people. 14. Rahvameditsiin on igas riigis erinev ja peegeldab tema kombeid ning ajalugu. Fol medicine is different in every country and reflects their tradisions and history. 15. Paljude kaasaegses meditsiinis kasutusel olevate ravimite algkomponendid pärinevad erinevatest taimedest. Many medications that are used in modern medicine base on different herbs.
TEADUSLIK UURIMISMEETOD Koostas: Kristel Mäekask Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios elu logos teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus loomadest Mikrobioloogia teadus mikroorganismidest Bioloogia teadusharud Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Mükoloogia teadus seentest Ornitoloogia teadus lindudest Tsütoloogia, geneetika, biokeemia, ökoloogia, bakterioloogia, viroloogia, füsioloogia, anatoomia jt Teaduslik meetod Uurimisprotsess mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid. Teadusliku meetodi põhietapid
''The architect among dressmakers'' - sobitas kleidi arhitektoonikaga Elegantsed Kreeka stiilis kleidid Tegi populaarseks bias cut'i moemaailmas Inspireerinud palju tänapäevaseid disainereid JUUKSED Pikad juuksed Lokid Cottage Loaf - soeng - lisatud prosse, sulgi MEIK Päevitus oli vulgaarne ja endiselt oli hele nahk kõrgklassi tunnus EHTED VÄRVID TÜPOGRAAFIA MUSTRID MÖÖBEL Juugend oli inspireeritud loodusest, taimedest, õitest. Hästi iseloomulikud olid väänlevad stiliseeritud taimornamendid. Puitudest kasutati enamasti mahagoni ja palju ka pirnipuud. Pirnipuit just sellepärst, et homogeenne struktuur võimaldas keerukaid , väänlevaid taimornamente välja lõigata. Peamiselt olid juugendmööbli kujundajateks arhidektid, kes kujundasid mööblit enamasti mõne konkreetse hoone jaoks.
Paljud jäävad suveunne. Paljudel puuduvad higinäärmed kuid seee eest on soolanäärmed mis aitavad eritada sooli ilmaniiskust välja ajamata. Väga hästi kohastunud roomajad(maod, varaanid ja kilpkonnad) vettpidav nahk, kõvakoorelised või nahkjad munad ja poeavd peitu. Paljud linnud pesitsevad vihmaperiodil. Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega. Rahva kasvu tõttu haritakse põldudeks kogu sobilik maa
Parfüümide ajalugu Sõna parfüüm, mida kasutatakse tänapäeval, tuleneb ladinakeelsest sõnast "per fumum", mis tähendab ,,suitsu kaudu". Parfümeeria algas muistses Mesopotaamias ja Egiptuses ning järgnevalt rafineerisid seda roomlased ja pärsialased. Kuigi parfüümid ja parfümeeriatooted olid olemas ka Indias. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms.Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Teadmised parfümeerias jõudsid Euroopasse juba 14. Sajandil, osaliselt islami leviku tõttu. Aga need olid ungarlased, kes tõid lõplikult sisse esimese kaasaegse lõhnaõli. Valmistatud lõhnav õli oli segatud alkoholi lahus. Parfümeeria kunst arenes edukalt Renessanssi Itaalias ning 16. Sajandil võeti üle Itaalia täiendused Prantsusmaal Catherine de 'Medici isikliku lõhnastaja, Rene le Florentin poolt
kahjutu. Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega). Lagundaja (destruent) surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen, selgrootu loom). Omnivoor (segatoiduline) loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Populatsioon ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.
Oht ei tulene millestki muust kui ilmastikust ja saastatusest, mis tufist hiiglasi pidevalt ründavad. 1992. aastal hakkasid arheoloogid paari tükkideks pudenenud skulptuuri taastama. Nüüd on need kokku kleebitud ja kileümbrise alla kuivama pandud. Kuid olemasolevad meetodid ei suuda kõiki kujusid päästa. Saare 887 moai seast tuleb paratamatult valida mõned, mida kaitsta. Puude puudumise tõttu ilmneb mõnes kohas pinnaseerosiooni ja pooled kohalikest taimedest on kadunud ning taimestik on saarel traagiliselt muutunud.
tunnuste poolest, nt kuiv ja kõva või mahlane ja lihakas. Pärast viljastamist arenevad ja kasvavad seemned sigimiku sees, kuni saavad küpseks. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja. Veesisalduse järgi jaotatakse viljad kuivviljadeks ja lihakviljadeks. Kuivviljadel veesisaldus vilja valmides väheneb, lihakviljadel suureneb. Kui viljas olevad seemned on valmis, siis avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja (avanevad viljad). Enamikul taimedest jäävad viljad siiski suletuks. Seemned jäävad vilja sisse, ega vabane sealt enne, kui vili laguneb. Seemned peavad levima, sest kui kõik taimed jääksid emataime lähedale, siis tekiks nende vahel tihe konkurents ja kõigile ei jätkuks kasvuks ruumi, valgust ja toitaineid. Aga, et seda ei juhtuks, on taimedel välja kujunenud mitmesugused moodused viljade ja seemnete levitamiseks.
(8p) 9. Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? (5p) 1- Metsas elab palju organisme, me pekasime neid tundma õppima ja muretsema nende käekäigu pärast 2- Puud on lahutamatu osa meie tootvas tööstuses, samas on puud ka maailma kopsud 3- Mets on toidu allikas (taime saadused, marjad, seened) 4- Metsast saame materjali, et ehitada maju, mets on paljudele liikidele kodus, mets pakub meile varjupaika. 5- Haruldaste puude (puuliikide) elupaik on mets, taimedest, enamasti puudest saame hapnikku, maailma kopsud.
Usutakse, et kofeiini tarbimisega seotud hallutsinatsioonid tekivad siis, kui kofeiini üledoos põhjustab kehas suurt stressi, mis väljendub eelkõige kõrges adrenaliinitasemes. Kofeiini tarbimine võib suurendada pisaravedeliku moodustumist ja ühe uuringu kohaselt võiks see mõnedel inimestel leevendada kuiva silma sündroomi sümptomeid. Neljas tassis keedetud kohvis on umbes sama palju kofeiini, kui kümnes purgis Coca- Colas või neljas energiajoogis. Seni on taimedest tuvastatud ligi 10 000 alkaloidi. Kasutatud allikad https://sobranna.postimees.ee/653638/liigne-kohvijoomine-voib-pohjustada-raseduse-katkemist https://sobranna.postimees.ee/2854357/seitse-asja-mida-rasestuda-uritades-tuleb-valtida https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/12-fakti-kohvist-mida-sa-varem-ei-pruukinud-teada https://www.livescience.com/56603-interesting-facts-about-caffeine.html http://www.ph.ee/content/editor/files/KOFEIIN.pdf https://m.tervist24.ohtuleht
Narkootikumid Meidi Lillepuu 9.klass Faktid 1. Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. 2. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. 3. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. 4. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. 5. Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Kanep Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Tähtsamad teraviljad : RIIS, NISU, MAIS NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja INDIA (150mlnt/a) Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, PRANSUSMAA, VENEMAA Suurimad MAISI kasvatajad : USA (44% ), HIINA (18%) Taimekasvatuse geograafia RUKIS hõlmab vaid 3% nisu toodangust (VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA) Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast 2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse taimedest Suurim SOJA tootja USA (üle poole) Suurim ARAHIISI tootja INDIA Suurim OLIIVI tootja ITAALIA Taimekasvatuse geograafia Söödakultuure kasvatakse peamiselt PÕHJA riikides KARTULIT kasvatakse peamiselt EUROOPAS ja AASIAS KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS (HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS Peamine VIINAMARJA tootja EUROOPA (Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania annavad 38% ) Loomakasvatuse geograafia
Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Esmakordselt ilmusid korallid (pildil) ja sammalloomad, peajalgsed (pildil), merisiilikud, korallid ning rida okasnahksete gruppe. Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Pikaia esimene keelikloom. SILUR (440 - 417 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed (pildil) on leitud Hilis-Silurist. DEVON (416..
üritades nii järele teha "õige" absindi maitset. Nii tehakse näiteks enamik Tsehhi absinte. Selliseid "õlisegu"-absinte peetakse tavaliselt madalakvaliteetseteks. Igal juhul pole ühtegi traditsioonilist absinti sellisel viisil tehtud. Klassikalise rohelise verte [vert] (prantsuse keeles 'roheline') absindi tegemisel, kui ei kasutata kunstlikke värvaineid, järgneb destilleerimisele ka teine leotamine taimedes, mis annavad värvi ning lisavad maitsevarjundeid. Neist taimedest on põhilised, mida kasutatakse peaaegu alati, pontose puju (Artemisia pontica), meliss ja iisop. Sellisel teel saadud joogile annab värvuse taimedest eraldunud klorofüll ja jook on kahvatu-, smaragdroheline kunstlikult värvitud joogid on aga helerohelised. Et klorofüll pika aja peale laguneb, siis nii nagu puulehed, muutub ka absint seistes pruuniks. Sellist pruuni absinti nimetatakse prantsuse
Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on väävlirikkad sinep, küüslauk ja sibul, karulauk, mädarõigas. Väävlit võib saada mitmesugustest pähklisortidest, ubadest ja kapsastest. Teraviljades ja teraviljatoodetes on väävlit suhteliselt vähe. Veidi on väävlit ka tööstuslikult toodetud kuivatatud puuviljades (nende konservandina kasutatakse sulfiteid). Väävlit on vaja naha, juuste, küünte, liigeste, kõhrede normaalses ehituses ja talitluses, paljude
Kivikaimla ja turbaaed Referaat Koostaja : PilleRiin Tilk Juhendaja : Katrin Uurman Räpina 2007 Kiviktaimla Kiviktaimla - see on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Põhitingimus on päikesepaisteline ja valgusrikas tuultele avatud koht, hea eeldus - künkad, nõlvakud, kiviääristusega veekoguservad, keldripealsed jms. Võib teha ka kunstliku kallaku, kuid see peab
kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest, mida nad erakordse kiirusega järavad. Mitu mardikat või vastset on võimelised ühe taime täielikult paljaks sööma, arvukam populatsioon aga tühejendab põllu mängleva kergusega. Kartulimardikas eelistab kartulilehti, ent toitub ka muudest maavitsalistest taimedest. VAENLASED. Kartulimardika suurim vaenlane on muidugi inimene, kes peab teda üheks suurimaks kahjurputukaks. Kasutusele võetud keemilised vahendid mardika populatsioone kahandanud pole. Kõigele vastupidav mardikas paljuneb nii kiiresti, et talle ei mõju isegi kõige kaasaegsemad kahjurite vastu võitlemise meetodid. Kartulimardika looduslikeks vaenlasteks on faasan, kes sööb ta vastseid, ning mõningad põrnikad, kes söövad nii vastseid kui ka täiskasvanud kartulimardikaid.
sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. kisklus - röövlooma toitumissuhe saaklooma-ga. herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. omnivoor (segatoiduline) - loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. areaal (levila) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. populatsioon - ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. populatsiooni arvukus - ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. populatsiooni tihedus - ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. biotsönoos (elukooslus) - ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid
tähendab poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest-saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi peamiselt veininõudel. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. Maalkunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele.
Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest. Punase vastandvärvus on roheline. Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alisariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid. Punase saamiseks on kasutatud ka korsenilltäisid ja meritigusid ning taimedest siiltsesalpiiniat ja veripuud. Sümboolne tähendus Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks.
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- probleemid Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta ...
Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama vi eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jkidest ja surnud organismidest ning lpeb mikroorganismidega ( seente, protistide, bakteritega) Lagundaja surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism Omnivoor loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest ( segatoiduline) Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon hist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus hte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus phe populatsiooni isendite arv pinnahiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne Populatsioon populatsioon, milles sndimus ja suremus on ajalises
· Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis Töötavad ümber taimset massi Toiduks loomadele/inimesele Aitavad kaasa parasiitusside levikule KARBID Katab kaheosaline koda(ilma peatea koda) Elvad vees Kaetus SARVAINEST kihiga Sees õhuke PÄRLMUTTERKIHT Keha ümbritseb mantel- sissevooluava(alumine) - väljavooluava(ülemine) Avatud vereringe(sinakas)
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1
Rääs ehk traanpark Mineraalpark Mineraalidest saadud parkainetega pargitud nahka nimetatakse mineraalparknahaks. Pargitakse mineraalidest saadud keemiliste ühenditega, sel teel saadakse näiteks maarjas., kroom- ja raudpark. Maarjasparkimine toimub alumiiniumkaaliummaarjaga- naha värvus jääb roostepruun. Kroomparkimine - kroommetalli sooladega, mida toodetakse kroomraua maagist. See on tähtsaim mineraalpark. Naha värvus on kroompargil sinirohekas. Taimpark Kõiki nahku, mis pargitud taimedest saadud parkainetega, nimetatakse taimparknahkadeks Taimparknahkade üldomaduseks on enamvähem pruunikas värvus ja vähene soojuse kannatavus. Taimpark jõudis juba eelajaloolisel ajal kõrgele tasemele. 3-4 tuhat aastat tagasi Hiinas ja Egiptuses pargitud nahkadest on hulk säilinud siiani. Praegu on järgmine parkimisviis tavaliseim: eelpark teostatakse vooderdatud aukudes järjest kangeneva parkräidiga ning nn. väljaparkimine toimub pöörlevas tõrres. Rasvpark
Milliste vererühmadega lapsi ja millise tõenäosega võib selles peres veel sündida? AB- IAIB; B- IBIB või IBi; reesuspositiivne( Rh+)- R; reesusnegatiivne (Rh-)- r 9. Punaseõielist kitsalehelist lõvilõuasorti ristati valgeõielise laialehise sordiga. Esimese põlvkonna hübriidtaimed olid kõik roosaõielised ja keskmise lehelaiusega. Missuguseid taimi on oodata F 2 põlvkonnas? Missugune osa F2 taimedest peaks sarnanema kummagi lähtesordiga? punane , aa valge , a roosa , BB kitsaleheline , bb laialeheheline ,Bb keskmise lehe laiusega SUGULIITELINE PÄRANDUMINE 10. X-kromosoomis paikneb geen, mis retsessiivses olekus põhjustab värvipimedust. Millised on lapsed, kui ema on küll terve, kuid selle geeni suhtes heterosügoot, isa aga värvipime? 11. X-kromosoomis paikneb geen, mis retsessiivses olekus põhjustab hemofiiliat
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta ...
Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka südapäeval hämar, kasvavad puud ja taimed seal rinnetena. See tähendab, et kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskmise osa moodustavad 20-30 m
C7H8 või C6H5CH3 lõhnaga *ei tohi sisse hingata *segunedes õhuga aurustub Füsioloogilised ained *tihedus enam-vähem *maavitsaliste suguko võrdväärne veega taimedest (enim tubak Nikotiin *sulamist° -79 °C vähesemal määral kart C10H14N2 *keemist° 247 °C baklažaani ja paprika *molekulmass 162 g/mol *tubakasuitsudes http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubaka *närvimürk *varem laialdaselt put s/nikotiin
Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Elupaigana eelistab liivaste ja niiskete muldadega alasid, nt. liivadüüne ja mererandu. Toiduvõrgustik ökosüsteemis: Heinaritsikas toituvad taimedest, juttselg kärnkonn toitub heinaritsikast, nastik toitub kärnkonnast, kanakull toitub nastikust. Rebane võib toituda põldvarblasest, nastikust, heinaritsikast, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast. Kanakull võib toituda põldvarblasest, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast. Nirk võib toituda halljänesest, põldhiirest, nastikust, juttselg kärnkonnast, heinaritsikast ja põldvarblasest. Nastik võib toituda põldhiirest, heinaritsikast ja põldvarblasest.
Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. toitumine Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdra arvukus ja suhe inimesega Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra
BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud
ja NADPH2 molekulid. ATP süntees NADP+/NADPH-molekul, millele valgusstaadiumi reaktsioonide käigus liidetakse elektron ja vesinikioon ning mida kasutatakse glükoosi tootmisel (pimedusstaadiumis) Seob vesinikke ja kannab need pimedusstaadiumisse Fotosünteesi olulisus-Muudab valgusenergia keemiliseks energiaks Glükoos on paljudele organismidele pühiline energiaallikas Fotosünteesivad organismid on toiduahela esimene lüli ehk heterotroofide toit Fotosünteesivatest taimedest tulenev hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põletamisel Kontrollib atmosfääri süsiniku ja hapniku taset Muudab anorgaanilised ained orgaanilisteks Fotosünteesitavatest organismidest saab materjale nagu puit, vill jt Fossiilsete kütuste teke (nafta, põlevkivi, kivisüsi, maagaas ja turvas) Heterotroofid-Tarbivad teiste toodetud orgaanilistest ainetest Anabolism/Assimiliatsioon-Sünteesiprotsessid. sünteesitakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid
vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 2.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
