http://www.taimekujundus.ee/Artiklid/a9.htm Lühike artikkel talveaedade kohta. Toob välja erinevaid võimalusi talveaedade kujundamisel nagu näiteks basseinid. Samuti sisaldab fakte taimede vajaduste kohta talveaedades. 3. Kenneth Freeman. 2003. Plants and their acoustic benefiits. http://www.plants-in-buildings.com/acoustic.php Lühike artikkel annab ülevaate taimede mürasummutavatest omadustest, kirjeldab sellealast uurimust ning annab näiteid taimedest, mida oleks mõtet rakendada mürasummutamise eesmärkidel. 4. Alar Teemusk. 2005. Murukatuse temperatuuri reguleerimise ja vee kinnipidamise võime Eesti kliimatingimustes. Magistritöö keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja: prof. Ülo Mander. Tartu Magistritöös kirjeldatakse haljaskatuse kasulikke omadusi nagu näiteks temperatuuride reguleerimise ning sademeevee kinnipidamise võime. Uuritakse haljaskatuse rakendamist Eestis, mille puhul
Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne 6.Parasitism Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) 7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ainut taimedest ja teistest autotroofidest 11.Omnivoorid Omnivoorid on segatoidulised loomad ,kes toituvad nii taimedest kui ka loomadest 12.Karnivoorid Karnivoorid on kiskjad ehk loomtoidulised loomad 13.Stabiilne populatsioon Stabiilne populatsioon on populatsioon,milles südimus ja suremus on ajalises tasakaalus,nii et arvukus püsib põlvest põlve 14.Kasvav populatsioon Populatsioon milles sündimus ületab suremuse 15.Kahanev populatsioon Populatsioon milles suremus ületab sündimuse 16
1.Seened Seened on omapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad valmis orgaanilisest ainest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed.(Miksike 2008) 1.1 Seente ehitus Seente keha koosneb enamasti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad omavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Kui
Kanarbik Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista.
Ja viljad seemnete levitamiseks Neil on õied seemnete valmimiseks Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega Loodus sai kirevad värvid Õistaimed on saanud valitsevaks taimerühmaks Maal. KATTESEEMNE -TAIMED Katteseemnetaimed • Ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitmekesisem ja laiemalt levinud tai Katteseemnetaimed erinevad teistest taimedest …. • Neil on sugulise paljunemise organ ÕIS • Õiest moodustub VILI Miks on õisi vaja? • Katteseemnetaimed e seemned asuvad kaitstult õies emaka sees • Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine Õie ehitus Sigimik, milles Tolmukad – asuvad seemne- isassuguorganid, algmed ning milles valmivad neis munarakud tolmuterad
kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks. Osa mardikaid on jäänusesööjad nad toituvad kõdunevatest taimedest, loomakorjustest ja sõnnikust. Lihatoidulistel liivikatel on teravad sirbikujulised lõuad, kärsakatel aga, kes toituvad taimedest või puurivad seemnetesse aukusid, on pikaks veninud ,,koon'' kärsak, mille otsas asuvad teravad lõuad. Lendutõus Osa mardikaid (nt maipõrnikad), on suhteliselt viletsad lendajad. Nende eestiibadest pole lendamisel praktiliselt mingit kasu, need on täielikult vaid õrnade tagatiibade ja tagakeha kaitseks, kui putukas maapinnal liigub. Lennu ajal on kattetiivad kõrgele üles tõstetud, et need lennu- tiibadele ette ei jääks. Siiski on neist natuke kasu lennu
on Eestis vähe. Sinijärv toitub allikate kaudu põhjaveest, aga samuti valgala kevadisest sulaveest. Järve kaugnurgast lähtuv ojake voolab 50m lõuna pool olevasse Rohelisse järve. Järve elustik: Loomad, kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein. Kaldal kasvab: tarn, pilliroog, ubaleht, soopihl ja ädalalill. Alus tekst. Äntu Sinijärv Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarjast 7-9 km lõuna pool asub metsarikkas oostikus Äntu järvestik, kuhu kuulub 7 väikejärve. Äntu Sinijärv on järvestiku kõige põhjapoolsem järv ning asub Väike-Maarjast 7 km lõuna pool
*eostega paljunemine *risoom *juured Näiteks: Maarjasõnajalg, laanesõnajalg Kasutamine: dekoratiivne eesmärk, haljastus aedades/pargis, evolutsiooni uurimine Miks vajavad sõnajalgatiamed viljastumiseks vett? V: Et isasssugurakud saaksid kanduda emassugurakkudeni. On valdalvalt niisketes kasvukohtades. Paljasseemnetaimed *Nimetus: Kui sigimikku ei moodusta, siis on seemnealgmed viljalehtdedega kaetud-nad on katteta ehk PALJAD. *Puud ja põõsad *Eristab teistest taimedest: seemnealgme ja sellest areneva seemne olemasolu. Kui seemnelage asub sigimikus- õistaim Kui sigimik puudub- paljasseemnetaim Paljasseemnetaimede hõimkond jaotatakse 5 klassi: palmlehikud (rahupalmlehik), hõlmikpuud (kultuuris ja taasmetsistunult Hiinas ja Jaapanis) , vastaslehikud (efedra) , jugapuud (jugapuu) ja okaspuud (mänd, kuusk, harilik kadakas) Puidu kasutamine: ehituspuiduna (eriti okaspuude oma), vaiku ja eeterlike õlisid
Ta on austraallaste armastatuim loom. Koaala on imetaja, kes kuulub seltsi kukrulised ja sugukonda koaalalased.Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Ahvileivapuul on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhenevad õied 11.Kuidas on võimalik, et savannis elab nii palju erinevaid rohusööjaid loomi ja neile kõigile jätkub toitu? V: Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. 12.Iseloomusta savanni taimestikku ja nende kohastumusi kliimaga. V: Taimedel on tugevasti põimunud juurestik. Sajuperioodil kõik mulda imbunud niiskuse kasutab taim ära. 13.Iseloomusta savanni loomastikku ja nende kohastumusi. V: Rohusööijad liiguvad suurte karjadena ringija ja seega on toiduks arvukatele kiskjatele. Rohusööijad toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ja toituvad eri aegade. 14.Millega tegelevad inimesed savannis
Fijis on väga palju haruldasi taimi – Heliconia bihai, Zanzibar ja Papagoi pea. Heliconia Zanzibar Papagoi Pea Bihai Fiji loomad Fijil on 57 erinevat liiki linde ja 26 neist on endeemilised. Loomade sissetoomine Fijile olnud laastava mõjuga. Fijil pole rahvuslooma, kuigi nende kõige kuulsam loom on Fiji Iguana Fiji iguana toitub marjadest ja taimedest mid päeval korjab. Öösel ronib ta puu otsa. Fiji mereloomad Suur valge hai on kõige suurem hai Rohelised kilpkonnad elavad vee all maailmas. Ta toitub kaladest. Nad söövad ka vaalu. Suured toituvad taimedest, noored Pikkuseks on 3,5 kuni 4 meetrit kilpkonnad söövad väikeseid kalu.
Carl Mattias Räägel Emil Orub Toodetakse "Ephedra sinica" noortest kuivatatud võrsetest. (Mahuang) Taime mahla on kasutatud ka vanas Indias eluveena. Saab ka teistest taimedest, Nt : "Sida cordifolia". Psühholoogilised kahjustused Terviseprobleemid Lühiajaline tulemus Efedriin on ecstasy tooraine. Sarnaneb amfetamiinile ja adrenaliinile. Eestis on see keelatud, sest ilmnes ka surmajuhtumeid. Tänapäeva ravimites, Nt : nohuravimid Kulturismis Kasutatakse sporditoodetes toidulisanditena.( u 1/3 maailmas toodetavatest spordi toidulisanditest)
sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida, mis oleks neile suureks kergenduseks. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi Aafrikas, luues taimi, mis annavad halvemate tingimuste juures suuremal hulgal saaki. Negatiivse külje pealt: a) katseloomadele põhjustatakse nende eksperimentidega palju kannatusi. b) muundatud geeniga taimed võivad levida loodusesse, olles seal tavalistest taimedest elujõulisemad, ja tõrjuda normaalsed taimed välja. See võib häirida bioloogilist tasakaalu. c) p ole välja selgitatud, milliseid halbu mõjusid võib GMO-toidul olla inimeste organismile. 8.*Mõned transgeensed lehmad on muundatud nii, et nende keha toodab kindlaid aineid, nt valke, toitaineid jmt. On võimalik, et teatud juhul on geneetilise muundamisega midagi valesti läinud ja toodetakse ka inimesele kahjulikke aineid, mida siis saab piimaga sisse juua.
TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa.Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarmagun Kivirik LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad
muutuvad alumised kihid plastiliseks ja jää hakkab voolama , tekitades liustiku. Ajujää ehk triivjää jää mis liigub veekogu pinnal tuuleja hoovuste toimel. Triivivad jääväljad kogu veekogu kattev püsijää triivib hoovuste mõjul ühes tükis. Jäämäed Gröönimaa liustikust murdunud hiigelsuured jäätükid ohustavad laevaliiklust. Jääalune järvede süsteemmandriliustiku. Muld puudub sest : muld tekib orgaanilisest osast ehk taimedest ja mineraalsest osast ehk kivimite murenemisest ; taimi on vähe,mulda tekkida ei saa ; ülekaalus on füüsikaline murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Vetikad , samblad,samblikud. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad vähesed õistaimed näiteks polaarmagun. Kohastumused on väikesed lehed,lühikesed varred,kidur juurestik. Vähesed õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiresti
3)Taimerakk erineb loomarakust. 4) Taimeorganid on lihtsama ehitusega kui loomadel. 2.Oskab nimetada 2 erinevat viisi, kuidas taimed saavad liikuda. 1)Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, ülespoole. 2)Osa taimi reageerib puudutusele, see on seotud füüsikalise ärritusega. 3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. 6.Oskab võrrelda sammalde ja sõnajalgade ehitust. Sõnajalad on arenenumad kui samblad. Sammaldel on juurte asemel risaidid erinevalt sõnajalgadest. Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud, aga sammaldel pole. 7
Neil arenesid ka veel luud ja kõhred. 450 miljonit aastat tagasi oli ürgmeres juba päris palju erinevaid taimi ja loomi. Seda elutekkimise aega nimetatakse ürgajaks. Kõik loomad, kes siis elasid enam tänapäeval ei ela. Järgmiseks arenesid algselt vees arenenud taimed tasapisi maale. Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused
Neil arenesid ka veel luud ja kõhred. 450 miljonit aastat tagasi oli ürgmeres juba päris palju erinevaid taimi ja loomi. Seda elutekkimise aega nimetatakse ürgajaks. Kõik loomad, kes siis elasid enam tänapäeval ei ela. Järgmiseks arenesid algselt vees arenenud taimed tasapisi maale. Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused
Taimsed toiduvärvid Koostanud: Liis Reiter Toiduvärvid on lisaained, millega antakse toiduainetele meeldiv värvitoon või tugevdatakse looduslikku värvust. E-ainete nimistus jäävad nende registrikoodid vahemikku E100 E199. Olemuse alusel eristatakse looduslikke, loodusidentseid ja täissünteetilisi toiduvärve. Esimesi saadakse taimedest või loomadest. Teise rühma kuuluvaid ühendeid leidub küll looduses, kuid odavam tuleb neid sünteesida. Kolmanda rühma värvained on täies ulatuses valminud inimtahte tulemusena: looduses neid pole, tegu on kehavõõraste ühenditega. Tutvustame enamlevinud looduslikke toiduvärve: E 100 kurkumiin Veeslahustuv kollane värvaine, mida saab kollajuure ribosoomi peeneks jahvatamisel. Suurtes kogustes annustatuna on kurkumiin põhjustanud sigadel
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed Aitäh!
Erinevalt lehest võivad varred piiramatult kasvada ja haruneda. Olenevalt aastaajast kannavad vars ja selle harud pungi või lehti, õisi või vilju. Taime elu vältel vars kasvab ja haruneb ning sirgub valguse poole. Ta oksad paiknevad nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Nii saab taim soodsamadtingimused fotosünteesiks. Püstine vars on Väänduv vars on nt kassitapul, humalal ja aedoal. enamikul meie kodumastest taimedest. Roomav vars on nt maasikal ja hanijalal.
Dioksiinid Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse...
Terrasspõllud Vietnamis Üldilme Mägine Ebakorrapärase kujuga põllud Leidub nii suuri kui väiksed põlde Põllud on astmelised, treppehitus Palju külasid, ümbritsetud suures osas metsaga Hooned asuvad lähestikku Hõre teedevõrk Loomad ja taimed Loomadest kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid Taimedest kasvatatakse riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid II osa Intensiivne ning kaubaline põllumajandus, kuna riisi toodetakse väga suurtes kogustes, seega tõenäoliselt eksporditakse ka mujale. Põllud on ehitatud niiskuse säilitamiseks (kuna riis vajab väga palju niiskust), iga nö. astme peal püsib niiskus paremini kui mäe nõlval. Keskkonnaprobleemid: Puhta joogivee puudus, üleujutused, erosioon Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Vietnam http:// www.seljakotirandur.com/vietnami_ja_kambod%C5%BEa_reis http://en.wikipedia.org/wiki/E...
2. nõges tigu siil 3. kerahein jänes ilves 4. ristik varblane rebane 5. päevalill tigu rähn Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedest 4. Milline erinevus on I ja II astme tarbijate toidumenüü vahel?. I astme tarbija on taime toiduline kuid II astme tarbija on loomtoiduline. Vii mudel algseisu tagasi. Nüüd vali ülesande tüüp „Võrgustik“. Pane jällegi organismid skeemi sobivatele kohtadele paika ning seosta nad toitumissuhete alusel nooltega. Koosta 3 toiduvõrgustikku. Neist üks vali selline, kus on esindatud nii tigu kui ka rebane (selleks vali
kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne konkurents-eri liiki org.de kooseluvorm, vastastikku arengut piirav laguahel-toiduahel, algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega lagundaja-surnud org koostisaineid lagundav org omnivoor-loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest parasitism- eri liiki org-de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele kahjulik populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum popul arvukus-ühte populatsiooni kuuluvate isendite kogum popul tihedus- ühe popul isendite arv pinnaühiku kohta populatsioonilained-popul arvukuse ulatuslikud perioodilised muudatused stabiilne popul-sündivus ja suremus on ajalises tasakaalus tarbija-toiduahela lüli, kuhu kuuluv org kasutab toiduks elusaid org;
mis meenutab telliskivi. Taimestik Kohastunud põuaperioodidega. Vastupidavad Valitsevad kõrrelised, mis on tavaliselt 1 2m kõrged. Akaatsia Ahvileivapuu e. baobab Purpurhiidkirss e. Ahvileivapuu e. baobab Harilik sõrmrohi elevandirohi Palmid Pudelipuud Loomastik Arvukalt rohusööjaid imetajaid. Toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest. Liiguvad karjadena Kuivaperioodil kogunevad veekogude lähedusse. Linnud Sebra Kaelkirjak Flamingo Gnuu Marabu Jaanalinnud Termiidid Termiidid elavad kolooniates, mille suurus võib ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Toit taimejäänused, näiteks lagunenud puit ja lehekõdu. Kasutatud kirjandus Google.com Wikipedia.org
8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Välimus Keldrikakand võib kasvada kuni 20 mm pikaks Tavaliselt halli värvi ja alt heledam. Võib ka olla pruuni, sinise, kollase või roosaka tooniga Elupaik Keldrikakandil on palju elupaiku, kus on palju õhuniiskust. Keldrikakandit võib tihti leida lillepottide või telliste alla, sest nad annavad peavarju ja lähedalasuvat toitu. Toit Keldrikakand toitub peamiselt surnud taimedest ja eritatud jäätmetest. Suurem grupp keldrikakandeid saavad ka elustaimi sööma hakata, põhjustades probleeme aedades, kus nad elavad Tavaliselt on toiduahelas kõige all. Anatoomia Nende pea koosneb kolmest sagarast. Peas on ühendsilm ja kaks sarve. Nad eritavad lämmastikväetise jäätmeid ammoniaagina. Lisafaktid Pole looduskaitse all Keldrikakand on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia
Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast kasest paneb vanaisa kevadeti kasemahla jooksma. See on värskendav ja väga kasulik juua. See mets meeldis mulle väga.
Inimese kujunemine saab alguse umb 6milj aastat tagasi, kui eraldisid homoniidid. 5-2milj a.t. elasid australopiteekused. Nad oskasid kahel jalal käia. Nad toitusid taimedest ja lihast ning küttisid enda tarbeks. Peale neid tekkis Homo habilis, 2,5milj a.t. Nad suutsid ise endale tööriistu valmistada. 2milj a.t tuli homo erectus, kes valmistas endale tööriistu ja oskas tuld kasutada. Ta tegeles küttimise, koriluse ja kalastusega. Heidelbergi inimene tuli 700-600 000 a.t. Ta oskas kasutada tööriistu ning tegeles küttimise ja jahiga. Pärast Heidelbergi inimest tulid neandertallased, umbes 250-30000 a.t. Neil oli eneseväljendus välja kujunenud, nad matsid inimesi, küttisid. Nendest arenes välja osav inimene ehk homo sapiens, umbes 200 000 a.t. Nad oskasid tuld süüdata ja tegelesid ka kunstiga, toidu jaoks küttisid loomi.
Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu,
SEENED - ORGAANILISE AINE LAGUNDAJAD ! Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hfidest. Seeneniidid harunevad ja pimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku ehk mtseeli. Seened on loomse toitumistbiga organisimid, kes omastavad vett ja toitained lbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened kasvavad kikjal, kus leidub piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust . Seened erinevad taimedest ja loomadest niivrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajatena . HALLITUSSEENED & PRMSEENED ! Soodsates tingimustes , kus on kllaldaselt soojust ja niiskust, lhustavad hallitusseened orgaanilisi aineid. Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejnustele moodustub hallitusseente hfidest kirme,mida vib olla mitut vrvi . Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast ht harunevat paljutuumset rakku,sest seeneniitides pole ristvaheseinu.
Rakku ümbritseb rakukest Molekulaarbioloogia viitab sellele, et seened on pigem loomsed Toitumine Heterotroofid toituvad Elus orgaanilisest aines Surnud orgaanilisest ainest 1. pareasiidid (torikulised) Need seened on saproobid (torikulised) 2. sümbiondid (90% taimedest kasutab mükoriisat ehk seenjuurt + samblikud) Paljunemine (saproobid) Ühest eosest areneb hüüf, kes teise hüüfiga kohtudes hakkab moodustama viljakeha. Eosed on diploidsed ehk poolekordsed (neis on ainult pooled kromosoomid) Tähtsus inimesele · Toit (palju kiudaineid, valke, vähe rasva) · Ravimid (1929. avastati I antibiootikum pintselhallikust)
Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
Küsimused : Mida söövad karud varasuvel ? Kas karude toit sõltub aastaajast ? Kas karud on segatoidulised ? Huvitavaid fakte Hammaste ehituse järgi on karud kõigesööjad ehk segatoidulised. Karud söövad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid ja mitmete teiste putukate tõuke). Huvitavaid fakte Sügisel enne uinakut sööb karu suures koguses marju, tammetõrusid või kaerapõllul kaera. Varasuvel toitub karu puulehtedest, võrsetest ja lopsakatest taimedest. Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Kokkuvõte Ma sain teada palju uut ja huvitavat .Ma sain oma kõikidele küsimustele vastused. Pruunkaru toidulaua kohta oli põnev teha uurimustööd.Ning kindlasti otsin nende kohta infot ka tulevikus.
4. Tsitruse-Ambra 5. Lille-Poolambra (Opium,Coco) G. Naha Alajaotusesse kuuluvad: 1. Naha (Tabac Blond) 2. Lille-Naha 3. Tubaka-Naha Millest nahal imeliselt lõhnav parfüüm siis koosneb? Kuni 19. sajandini valmistati vedelaid lõhnaaineid peaaegu täielikult taimedest, segades nendest eraldatud aromaatseid õlisid. Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu, muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. Kuigi oleks ilus arvata, et tuntud nimega moelooja ise lõhna valmis segab, on see tegelikult peamiselt keemikute mängumaa. Nii keemikud kui keemilised ühendid jäävad aga tagaplaanile. Heksahüdroheksametüültsüklopentabensopüraan kõlab pigem
vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks. Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse kilomeetritesse küündiva) kudemisrände teevad angerjad Mõned kalaliigid, kaasa arvatud angerjas, pärast kurnavat rännet ja kudemist hukuvad LEPISKALAD JA RÖÖVKALAD Lepiskalad(ntsärg, latikas)hakkavad enamasti toituma taimedest ja suurematest selgrootutest loomadest(ussikesed, putukavastsed) Röövkalad(nthaug, ahven)hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Sageli neelavad nad alla ka endast võiksemaid liigikaaskasi.
Küpsed vähem sugurakke, parem kaitse ebasoodsate tingimuste eest Iseviljastumine Hermatofrodiitsel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isaslooma tunnused Partenogenees e. Neitsisigimine Järglane areneb viljastamata munarakust Näiteks mesilastel arenevad lesed e. Isasmesilased viljastamata munarakkudest Lootejärgus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine Taimedest arenevad viljastamata munarakust seemned näiteks võilillidel Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsükkel = interfaas + mitoos Mitoos Eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Karüokinees Metafaas Karüokinees
Elupaik Hariliku lauluritsika elupaikadeks on viljapõllud, heinamaad, tee- ja metsaservad, raiesmikud, puisniidud, hõredamad pargid. Laulmise ajal võib ta viibida nii rohttaimedel kui ka põõsastel või isegi puu otsas. Eestis elab harilik lauluritsikas mandriosas, läänesaartel elab neile väga sarnane roheline lauluritsikas. Toitumine Harilik lauluritsikas on loomtoiduline putukas. Tihti söövad nad ka liigikaaslasi. Häda korral võivad toituda ainult taimedest. Paljunemine Emane lauluritsikas muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Isaste lauluritsikate laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Harilikud lauluritsikad arenevad vaegmoondega: neil on muna-, vastse- ja valmikujärk. Tähtsus looduses Harilikud lauluritsikad on osa toiduahelast nad söövad endast väiksemaid putukaid ja on ise toiduks teistele liikidele. Tähtsus inimesele Harilikud lauluritsikad ei olegi inimestele tähtsad, küll aga kasutavad kalamehed
Test keskkonnakaitse eriala õppijatele 1. Mis on mets ? Mets on nö mitmetasandiline elukooslus, mis koosneb valdavalt puudest ja teistest taimedest, ning kus puud määravad teiste taimede elutingimusi. 2. Palun nimetage metsade kasutamise viise - jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning
Impr: 19.saj II pool (1870ndatel) kujutati väljastpoolt saadud muljeid; kiiresti maalitud, visandlik impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete ...
mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab elu seemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil. Süstemaatika Kõige varem teistest taimedest lahknenud hõimkonnaks võib pidada punavetikaid, mille sugulust teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused. Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid).
Mangroovimetsad TTG 10c Laura Tumala 16.11.2011 mangroovimetsade asukohad ABIOOTILISED TEGURID Õhuniiskus *Sisemaal on õhuniiskus üsna suur- üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi
Nikotiin Kristiina Moosel 11.B TKoG Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimedest Tubakast eriti Samuti ka tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast Levinud ka kookospõõsa lehtedes. Saamine Kopsude kaudu suitsetamisel Imendub ka maost ja nahalt Mingil määral ka limaskesta kaudu Omadused Potentne närvimürk Stimulant Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Lahustub kergesti Kasutamine Lisatud putukamürkidele Tubakatoodetes Psühhoaktiivse ravimina Ajaloost Kasvatati Ameerikas enne eurooplaste saabumist
emased on väiksemad.Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits toitub taimedest, puude ja põõsaste okstest, kuid ei põlga ka samblaid ja samblikke. Metskitse peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad, aga ka heinakoristustööde ajal vikatid. Eestis on metskits arvukas jahiloom.
Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõmeraline struktuur. Kõrbete- ja poolkõrbete mullad Sooladerikkad, sademeid vähe-soolad püsivad mullas. Temperatuur on kõrge seega auramine suur. Enamik kultuurtaimi seal kasvada ei suuda. Heleda põhitooniga, horisontide eristamine raske. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Muld ulatub väga sygavale
Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra
Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud. Metsas kasvavad peamiselt marjadest jänesekapsas, metsmaasikad, metsvaarikad, seened jne. mets võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku.
maitsestatakse paprikaga. Veise ja sealiha lõigatud väikesteks tükkideks, 1 2 hakitud sibulat, purustatud küüslauk, sool, pipar, kuivatatud manioki lehed ja kookose piim. Veisevõi kanaliha lõigatud väikesteks tükkideks, 12 hakitud sibulat, purustatud küüslauk, 12 hakitud tomatit, sool, must pipar ja Brasiilia salatkress, pestud ja nõrutatud. Koosneb siis riisist ja köögiviljadest, pruunistatud kondita sealihast, ühest tomatist, sinepi taimedest, spinatist ja üks kimp ürte. Kasutatud materjal: http://x patchef.blogspot.com/ , http://www.iexplore.com/dmap/Ma dagascar/Dining , http://www.africa.upenn.edu/Cook book/Madagascar.html#VARY %20AMIN%20ANANA , http://en.wikipedia.org/wiki/Cuisin e_of_Madagascar
Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus
suhtes ehk keskööpäikese on oluliseks turismiatraktsiooniks. Samuti vastupidine nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk. Soomes Kemijoki, Inglismaal Thames, Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud linnud. Ehk taimed ja loomad, mida mujal maailmas ei leia · Turismil on üks kõrghooaeg suvi, kuna talved on külmad ja pimedad · Kruiisiturism · Põhja-Euroopa riikides on vanalinnad koos oma losside, munakivi sillutise ja vanade kirikutega, mis on ainulaadsed kogu maailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
