Konkurents võib olla liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast. Näiteks metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. Suhe taimetoidulise looma ja taime vahel Näiteks jänes sööb talvel puukoort, karu sööb marju, põder sööb samblikke. 5. Energia liikumine toitumistasemel. Produtsendid soos on näiteks samblad, jõhvikas, sookail. Herbivoorideks on jänes, metskits, põder. Nad toituvad ainult taimedest Karnivooriks kes toitub põhiliselt teistest loomadest on soos rebane. Tippkiskjaks on hunt. Hunt murrab haige loomad maha. Seega ei saa haigused levida Kiskjad ei saa elada saakloomata. Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Ökoloogilise püramiidi moodustavad ökosüsteemi troofilised tasemed. Rebane Sookurg, rästik Konn, hiir Putukad, limused
Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri suurepärastes töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. Albrecht Dürer Autoportree (Prado muuseum, Albrecht Dürer - "Melanhoolia I" (Vasegravüür. Hispaania) Anhalti kunstigalerii - Dessau, Saksamaa) Albrecht Dürer - "A Young Hare" (Guass ja akvarell. Albertina muuseum - Viin, Austria)
Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad. Lülijalgseid on mitmeid erinevaid liike vähid; ämblikulaadsed ja putukad. Neist tuleb ka juttu. Neist putukad moodustavad 68% Maa loomaliikidest. Lülijalgsed on lüline keha, lülilised kehajätked ja kitiinainest välisskelett. See looma rühm on oma nime saanud lüliliste jäsemete järgi. Neil on mitmeid elupaiku meres; järvedes; jõgedes; metsadest; põldudelt; mullast ning isegi taimedest ja teistest loomadest. 3 Ämblikulaadsed Närvisüsteem Nagu kõigil selgrootutel on ka ämblikulaadsetel kõhtmine närvisüsteem. Mingit kindlapiirilist keskust nagu seda on inimese peaaju, neil pole. Suurem "juhtimiskeskus" on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju, mis paikneb söögitoru kohal, ei tegele kogu looma elutegevuse kontrolliga, vaid hoopis pea piirkonnas asuvate meeleelundite signaalide töötlemisega. Siin asub
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Teed Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TEE................................................................................................3 2. MUST TEE.......................................................................................4 3. ROHELINE TEE................................................................................5 4. PUNANE TEE....................................................................................6 5. VALGE TEE.....................................................................................7 6. KOLLANE TEE.................................................................................8 7. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................9 Tee Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vas...
Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo Töö koostanud: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBETAIMED TAIMKATE koosneb suurt kuumust ja kuivust taluvaist, pisilehistest ja lehituist, astlalistest, turdlehistest, vahakirmekattega, lühikese vegetatsiooniperioodiga, aeglase kasvuga ning suhteliselt hästi arenenud pindmise ja haruneva (pinnaseveetoitelistest) või sügava ja väheharuneva juurestikuga (põhjaveetoitelistest) taimedest. Tavalisimad on efemeerid, ühe ja kaheidulehelised tava ja turdpüsikud, poolpõõsad, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad ning puud ja turdpuud. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda ja toidutaimedena, paljusid ravim ja tehniliste taimedena. Iseloomulikud
Kvaliteet koosneb peamiselt lehtedest. Rohi on kõrge toitainete- ja söödana: energiasisaldusega, väga hästisöödav, vähese kiusisalduse tõttu hästi seeduv. 9-pallises skaalas on lumiseende nakatumist hinnatud 2,8 Haiguskindlus: palliga. Taimik taastub lumiseene kahjustusest hästi. Peale kahte talvitumist säilib sobivas kasvukohas 70-90% Talvekindlus: taimedest. Kestvus: 4-5 aastat. Valge ristik Valge ristik ( Trifolium repens L. ) ,,TOOMA" Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal. Sordi tunnused: Var. Giganteum x var. Typicum Majanduslikud Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil ,,Jõgeva omadused: 4", kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort ,,Jõgeva 4" ja
TALLINNA TEENINDUSKOOL MIKROORGANISMID Õpimapp Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................3 2.Hallitusseened............................................................................. 4 3.Bakterid....................................................................................... 6 4.Vetikad........................................................................................ 8 5.Algloomad.................................................................................10 6.Pärmid....................................................................................... 11 7.Kasutatud kirjandus..................................................................12 1. Sissejuhatus Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganis...
6. Isiku molekulaarbioloogiline tuvastamine, DNA sõrmejälgede metoodika. Polümorfsed markerid; Tandem(kordus)järjestus (STR) ja SNP (ühenukleotiidne erisus/varieeruvus). Konspekt + Õp lk 50 - 56. Tuvastamine: vt vihikust STR, SNP jms. 7. Transgeensed organismid, GMO (geneetiliselt muundatud organismid - õp lk 38-46), positiivsed küljed ja ohud. (vt üldine, kogu materjali esitlus). Geneetiliselt muundatud organismide loomise eesmärgid: näited taimedest, loomadest, bakteritest (nendega saavutatust) - õp . Konspekt, üldine, kogu materjali esitlus ja õp lk 38 – 46. 8. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga, geeniteraapia (õp lk 49-50). Geeninokaut, geenivaigistus (lk 47 ja 50). Konspekt ja õp lk 47 – 50.
paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. KANARBIK Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised
Nii hinnati uusi materjale, töövõtteid, tehnoloogiat, eksootikat, rokokooga suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust
Supp on üldiselt soe soolane vedel toit. Seda valmistatakse tavaliselt koostisosi (liha, köögiviljad vm) vedelikus keetes. Leidub ka külmi või magusaid suppe. Hoolimata sellest, kas üritad kaalus alla võtta või lihtsalt oma tervist parandada, on supp selleks kõige käepärasem vahend hõlbus valmistada, täidab hästi kõhtu ega sisalada liiga palju kaloreid. Supp ei ole kunagi üksluine, See võib olla tummine või vedel, püreestatud või tükiline või kahe eelmainitud kombinatsioon. Kui soovid kaalus alla võtta on supp selleks ideaalne vahend, kuna see vähendab varjatud veepeetust, kontrollib söögiisu, stimuleerib ainevahetust ning kiirendab rasvade põletamist, Kui soovid tervist parandada, lisa supile mitmesuguseid tervislikke toiduaineid. Ühed neist aitavad parandada veresoonte, luude naha ja hormoonide tervist, teised alandavad vererõhku ja kolesteroolitaset ning võitlevad liigesepõletike põhjustajatega. Supi kohta on leitud hämmastavaid ...
keemiatööstuses (tihti kuumutatud ränioksiidi valmistamiseks). Omab ometi suuremat tähtsust väike hulk räni, mida kasutatakse pooljuhtidena elektroonikas (<10%), arvuti süsteemides ning paljudes kaasaegses tehnoloogias. Kuigi loomade poolt eluks vajalik räni kogus on kaduvväike, on ta siiski bioloogias väga oluline element. Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tähtsus taimede metabolismis. Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas. NB! Räniühendite üleküllus keskkonnas, eriti tolmuna, põhjustab aga raskeid haigusi nagu silikoos ja asbestoos! Neoon (Ne) Keemiline element Neoon on keemiliste elementide perioodilisussüsteemitabelis VIIIA rühmas ja 2.perioodis, väärisgaas. Neooni järjenumber on 10, aatommass 20,18 amü. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 20, 21 ja 22.
Normaalne looduslik sademete pH=5,6, kuid võib kõikuda 4,6...5,6-ni. Kui pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise. Kui pH on alla 4,0...4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub taimejuurtesse, ka Mn2+ ja Fe3+. Probleem on selles, et siis uhutakse Ca, Mg ja K mullast välja. Leeliselises keskkonnas on vastupidi ning Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud. Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6). Happesademed pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Happevihma tagaj muutuvad looduslikud veekogud happelisteks. Veegugude hapestumine toob kaasa olulise
Nt: inimene ja nahabakter(neut); mardikad sipelgapesas; hai ja imikkala. - Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teisele kahjulik. a.)siseparasiit: paeluss b.)välisparasiit: täi - Kisklus röövlooma ja saakloona vaheline toitumissuhe. - Herbivooria taimetoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, metskits. - Omnivooria loomaliigid, kes on segatoidulised toituvad nii taimedest kui ka loomadest, nt karu ja metssiga. Ökosüsteem ja selle näitajad Ökosüsteem - kindlal territooriumil koos eksisteerivad erinevad liigid (loomad, linnud) ning neid ümbritsev elutu keskkond (muld, vesi, kivid). Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ,millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteem jaguneb kaheks: a
36.Organismide vahelised suhted(sümbioos,kommensalism,parasitism,kisklus,taim- ja loomtoidulie) Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ainut taimedest ja teistest autotroofidest Karnivoorid on kiskjad ehk loomtoidulised loomad 37. Rakku ehitus,organellide funktsioonid(lüsosoom,tsentrosoom,.ribosoom,mitokonder,kloropast,rakutuum) Rakkutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust,säilitab infot organismi pärilike tunnuste kohta,kloroplastis toimub fotosüntees,mitokondre varustab rakku energiaga,lüsosoom on 1kordse membraaniga ümbritsetud põieke,kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, tsentrosoom on
kasutamine, niiskustingimuste reguleerimine jm. Aluspõhjaks sobib hästi liivsavi. Parim põhjaveeseis on 1- 1,5m. Tuulekaitse on karusmarjale tingimata vajalik. Tuule mõju põõsaste kasvule on otsene (mehhaaniline) või kaudne (vee- ja soojusringe, õhu koostise muutumine jne.). Positiivse toime kõrval on tuulel ka oluline negatiivne mõju, näiteks põhjustab see intensiivset vee auramist mullast ja taimedest, jahutab mulda ja õhku, takistab õitsemise ajal tolmeldajate putukate (mesilaste) lendu, vigastab oksi ja õisi, raputab maha saaki, soodustab mõnede taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikut jne. Mulla istutuseelse ettevalmistamise ülesanne on luua karusmarja viljelemiseks võimalikult soodsad kasvutingimused. Aastaid enneistandiku rajamist tuleb hakata reguleerima ja parendama mulla reaktsiooni ning temperatuuri-, vee-, õhu- ja toitereziimi
Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal.Rinnauime välimine kiir on muutunud ogaks. Säga, Silurus glanis Linnaeus 1758 Kirjeldus: Lutsulaadse üldkujuga, pea lai ja lame, tagakeha külgedelt lamenenud.Kõhuuimed ulatuvad pärakuuimeni
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Jana Raudsepp PROBLEEMID MESINDUSES Referaat õppeaines Mesindus Juhendaja: lektor Priit Pihlik Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID...........................................................................4 2. MESILASHAIGUSED................................................................................................5 3. Probleemid rändel metsadesse.............................................................................6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................7 KA...
põldudel ja inimasutuse lähedal, valgejänes tuleb paremini toime metsades. Mida rohkem liikide ökonisid omavahel sarnanevad, seda tugevam on liikidevaheline konkurents. Taimed on koosluses tootjad, sest suudavad tänu fotosünteesile saada eluks vajaliku energia päikesevalgusest. Loomad ja seened pole võimelised fotosünteesima ja on seetõttu tarbijad, kes peavad eluks vajaliku energia saama toidust. Taimtoitlus taimtoidulised organismid saavad energia ja orgaanlised ained taimedest ning sõlutvad oma elupiirkonna taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata. Kisklus kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon
Analüüsi käigus kordistatakse proovis kindlaid DNA järjestusi. SNP- üksiku nukleotiidi polümorfismid. Haigusi ei põhjusta enamasti, kuid aitavad kindlaks määrata haigestumise tõenäosust. 7. Transgeensed organismid, GMO (geneetiliselt muundatud organismid - õp lk 38-46), positiivsed küljed ja ohud. (vt üldine, kogu materjali esitlus). Geneetiliselt muundatud organismide loomise eesmärgid: näited taimedest, loomadest, bakteritest (nendega saavutatust) - õp . Konspekt, üldine, kogu materjali esitlus ja õp lk 38 – 46. TRANSGEENSED ORGANISMID- organism, kelle genoomi on molekulaarsete meetoditega viidud võõr-DNA. Loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA- kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. GMO- transgeensed organismid, millel ilmneb mingi uus tunnus.
põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime, näiteks probiootikumide või vitamiinidega rikastatud piimatooted. (Mäekask, 2008) Funktsionaalse toiduga tegeleb biotehnoloogia. Biotehnoloogia on bioloogia haruteadus, mis mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. (Homutov, 2011) Funktsionaalne toit ei tarvitse, kuid võib olla geneetiliselt muundatud taimedest, näiteks nn "kuldne riis", mis sisaldab suuremal hulgal A-vitamiini ja on ka geneetiliselt muundatud. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 45) Biotehnoloogiliste meetoditega saab parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega. Tegeletakse puu- ja juurviljade tahke osise suurendamisega (ketšupitomat) ja uuritakse õlitaimi eri rasvhapete omavahelise vahekorra muutmiseks. Siia alla kuulub ka taimsete saaduste maitseomaduste muutmine
KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes; 6) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede,
siidiussid). Kahjuriputukate tõrjeks kasutatakse muuhulgas putukaviirusi, mis on putukate arvukuse kontrollimisel loodussõbralikumad kui keemilised pesitsiidid. Praeguseks on teda üle 640 putukaviiruse liigi, mis tekitavad üle 20 erineva putukate viirushaiguse. Kõige rohkem on kasutust leidnud bakuloviirus, mis nakatab efektiivselt mitmesuguseid kahjuriputukaid. Viirused ja inimene Paljud inimeste haigused on tingitud viirus nakkusest. Erinevalt bakteritest, taimedest ja putukatest on loomade organismis alates kaladest evolutsiooni käigus tekkinud efektiivne kaitse võõrorganismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti. Nendeks on lüfotsüütide poole toodetavad atikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. -7-
mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda
hoovused). Parasvöötmes on elu võimalik tänu vee eriomadustele (jää on veest kergem ja jäätumine algab pinnalt). Jää ja elusorganismid. Jää on elusorganismide jaoks hukutava toimega. Jääkristallid lõhuvad rakustruktuure. Jäätumisel organismide veesisaldus väheneb. Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes
.....................7 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................8 2 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISSEJUHATUS Seened ja bakterid on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime neid leida praktiliselt kõikjalt - mullast, veest, taimedest, loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. See üürimustöö annab ülevaate killukesest bakterite ja hallituseente kujust ehitusest ja mõjust inimesele. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum.
Nagu nime järgi saab järeldada, imevad linnusääsed eelkõige verd lindudelt, kuid ei ütle ära ka inimese verest. Nende vastsed elavad kõikvõimalikes veekogudes. Inimeselt verd imevate linnusääskede valmikud talvituvad niisketes keldrites, lautades, koobastes ja urgudes, kust nad on kevadel ühed esimesed väljalendajad. Soomussääsed Soomussääski on Eestis vaid üks liik. Soomussääskede vastsed elavad suuremates taimedest rikaste veekogude põhjamudas. Igal pool Eestis ei pruugi neid kohata. Soomussääskede vastsed veepinnale ei tule, vaid puurivad oma hingamistorud taimevartes leiduvatesse õhusoontesse. Vastsed talvituvad ka vee all. Nad ründavad kõige rohkem järvede ääres, kus kasvab palju taimi. Metsasääsed Metsasääski on meil kõige rohkem. Liike on 16. Metsasääsed on ainsad sääsed, kes munevad oma
Kõrge rauajoodi ja kaaliumi sisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretoornäärmete tegevust. 1.9 Piparmünt Pärineb Lääne-Euroopast. Piparmündiõli on rahustava toimega. Nii piparmündiõli kui ka mentooli kasutatakse mitmesuguste ravimite koostisainetena(valokordiin, validool, hambavalutilgad). Piparmünt on värskendava maitsega. Piparmündi värskeid lehti ja õisi lisatakse maitseainena salatitele, köögivilja- ja lihatoitudele. Kuivatatud taimedest keedetakse teed. Lehtedest või kogu taimest saadakse eeterliku õli, mida kasutatakse kondiitritööstuses piparkookide maitsestamisel; jookide valmistamisel; parfümeerias ja meditsiinis. 1.10 Rosmariin Rosmariin on maailma vanimaid ja tuntumaid maitse- ja ravitaimi. Looduses ligi kahe meetri kõrguseks kasvava taime tõid Põhja- Euroopasse Vahemeremaade kaaupmehed. 10 Kuid rosmariin kasvab väga edukalt ka potis
külma suhtes. Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid.
VESI REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuse...
harunevad erakordselt kiiresti üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe. Seentel ümbritseb rakumembraani kest, mida nimetatakse rakukestaks. Täpselt nii on see ka taimedel, kuid loomadel rakukesta pole. Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente rakukestas sisaldub kitiin, aine, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasus, mis eristab seeni taimedest. ( Sarapuu: 2003) 1.2. Toitumine Seened omastavad toitaineid kogu raku pinnaga. Mikroskoopilised hüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale: mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja membraan, tagavad seenraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagunsavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel
Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel." Eestit katva metsa näol on tegu meie ühe olulisema taastuva loodusvaraga, mille väärtus aina kasvab. Kokkuvõtvalt: 1. Metsas kasvab palju erinevaid taimi. 2. Mets on koduks paljudele loomadele. 3. Mets on tähtsaim hapniku tootja Maal. 4. Mets on pakkunud kaitset ja toitu ka inimestele. 5. Metsas kasvavatest taimedest saab valmistada ravimeid (seejuures tuleb taimi kasutada ökonoomselt). 6. Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks oleks see kärme erosiooni tõttu ära uhtuma. Kuidas metsa kaitsta? Eelnevalt välja toodud faktidele põhinedes võin julgelt öelda, et mets on kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad.
palju jõudu koguda või enesekaitseks. Pärast ärkamist suundub rabale, lootes leida mulluseid jõhvikaid. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse risuhunniku alla laagerdama. Karud kasutavad oma suurust, et kiskjaid oma saagist eemale hirmutada ning ise see ära süüa. Karud söövad hea meelega ka mett ja kaera. Varasuvel toitub puulehtedest- ja võrsetest, lopsakatest taimedest. Marju süüakse suurtes kogustes, külastatakse ja kaerapõlde. Näljane karu lammutab sipelgapesi, meetarusid ja kände. Siiski sõltub toitumine elukohast ning võimalustest. Suuremaid imetajaid jahtides valib ta üldiselt välja nooremad ja nõrgemad, sest neid on kergem kätte saada. Saagi maha murdes asub pruunkaru kohe sööma. Vahel tapab karu ka tugeva esikäpalöögiga, mis on nii võimas, et võib lausa täiskasvanud põdra kaela murda.
iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 3.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele
Sel juhul kasutavad eksitavat reklaami inimesed, kelle põhihuvi on haigetelt raha välja petta. Mõned nendest ravimeetoditest on järgi proovitud ja leitud mitte toimivat. Mõnede kohta on teada nende kahjulikkus. Osasid pole veel testitud, kuid müüjad väidavad sellegi poolest, et nendest on abi. Täiendav toetusravi, mida võib koos vähiraviga kasutada · Nõelravi: kasutatakse väga peeneid nõelu, mis kehasse torgatakse. Võib aidata kerge valu ja iivelduse puhul. · Aroomiteraapia: taimedest saadud eeterlike õlide kasutamine tuju parandamiseks ja stressi ning iivelduse leevendamiseks. · Jooga: mitteaeroobsed harjutused, hõlmates kindlaid poose ja hingamismustreid · Kunstiteraapia: aitab füüsiliste ja emotsionaalsete probleemidega inimesi, kasutades selleks loomingulisi tegevusi oma emotsioonide väljendamiseks. · Labürindis kõndimine: meditatiivne kõndimine mööda ringjat jalgrada, mis läheb ringi keskele ja seejärel sealt välja tulek.
Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt
Metssiga (metssiga MARGUS ANSU/POSTIMEES/SCANPIX) Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemise...
.................7 ARUTELU............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Ravimtaimede ja taimsete preparaatide kasutamine erinevate terviseprobleemide korral on järjest kasvanud. Igasugused ravimtaime tõmmised, teed ning muud ravimtaimed on ravimid. Meie ajastul on valmistatud palju erinevaid preparaate taimedest, mis aitavad ennetada ühiskonnal mingeid haigusi, näiteks iiveldust, südame rütmihäireid või unisust. "Loodus on andnud meile kõik oma tervise hoidmiseks ja kaitsmiseks!" (Vogel 2007: 245). Kuid selleks, et ravimid oleksid kasulikud organismile, et ei tekitaks kahju, on vajalik omandada teadmisi ravimtaimedest valmistatavate preparaatide kohta ning kasutada neid õigesti. 3 1. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID
Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. *Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid (suhkruid, happeid) ning annavad vastu seotud lämmastikühendeid, mis on moodustunud gaasilisest lämmastikust (N2).
päeva temperatuur on vähem kui viis. Kestab umbes 140-150 päeva. 8. Kartuli säilitamise tehnoloogia 1) Raviperiood (kuni 15 päeva 15C juures, niiskus kuni 95%; paranevad mehaanilised vigastused) 2) Jahutusperiood(kestab kuni 45 päeva, kartulipartii temp. peab ühtlaselt langema kuni 1C päevas) 3) Säilitusperiood(kuni 4C juures õhuniiskusega kuni 95%) 4) Kasutusperiood(kuni 4 C tekkivad suhkrud) 9. Koristuskadu mõjutavad tegurid Taimedest: varisemine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass. Ilmast: vihm, tuul, õhuniiskus. Agrotehnikast: lamandumine, umbrohtumine, koristusaeg jne. Tehnoloogiast: kombaini liikumiskiirus, lõikekõrgus, reguleerimine. 1. Taimekasvatus kitsamas tähenduses. Kitsamas tähenduses- arvestades taimede bioloogilisi iseärasusi, viljelusvõtteid on väljakujunenud mitmed eridistsipliinid, mis käsitlevad teatud taimederühma kasvatamist, neist üks on ainekursus
Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 20
................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 Sissejuhatus See töö jutustab erakordsest Muhu saarest, selle ajaloost ning peategelaseks on ürgne Tupenurme pank. Ülevaade luuakse panga elustikust ning selle kaitsmisvõimalustest. Tutvustatakse ka saare elu 800 aastat tagasi. Kirjeldatakse üksikasjalikult pangal elutsevatest taimedest ning elustikust ja kooslusest selle ümber. Ökoloogid, bioloogid ja muud looduseuurijad hindavad Tupenurme panga ainulaadsust. Seletatakse mida saaks aga siis teha, et see pank ei vajuks unustusse ja surma? Kõigele sellele leiab vastused juba edasi lugedes. 3 Saare ajalugu Tupenurme pank asub Muhus, kus on toimunud märkimisväärseid ajaloosündmusi, näiteks 1227 a. toimus Linnuse maalinna all ränk lahing Mõõgavendade ordu ja kohalike elanike
Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi – baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu
piiri tõmmata. Üldiselt lähtume tüüpilisest, keskmise veetasemega südasuvisest olukorrast. 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? Põhjataimed; Elodeiidid - põhja kinnitunud, veesisesed taimed, õisik veepinna kohal; Tseratofülliidid - nõrgalt kinnitunud veesisesed taimed, võivad kerkida pinnakihti. 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal? LITORAAL - taimedest hõivatud vöönd järves või meres (tavamõistes). Eesti järvedes kasvavad kaldaveetaimed enamasti kuni 2 m sügavusel. Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? Vastavalt vee sügavusele on erinevad kasvuvormid. Erinev lehekuju võib tuleneda ka temperatuuri erinevustest või vee liikumise tugevusest. 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid
metsamajandusega ei tegele Laheda vallas hetkel ükski firm. Põllumajanduslikku maad on vallas 4800 hektarit. Enamus põllumajandusest on kahe ühistu käes, Vardja MÜ ja Lahe MÜ, mis tegelevad segapõllumajanduse ja ka piimakarjakasvatamisega. 3.3. Taimestik ja loomastik, looduskaitse Suuri kaitsealasid ja metsaalasid Laheda vallas pole, kuid sellegi poolest leidub siin haruldasi taimi ja loomi. Üks haruldastest taimedest ongi Amuuri korgipuu, lisaks sellele on II kaitsekategooria taim ka kummeli-võtmehein. Kaitseall olevaid loomi leidub siin kaks, väike-konnakotkas ja kanakull. Laheda valla territooriumil on ka üks hoiuala, Tahkjärve soo hoiuala, mis on kaitse all 2005. aastast. Tahkjärve soo hoiuala on tehtud vastava elupaigatüübi kaitseks. Alas on keelatud sood kahjustav tegevus.(Laheda valla üldplaneeringu...) 4. TÖÖSTUS, TURISM 4.1. Tööstus
Produtsentide hulka kuuluvad rohelised taimed, kelleks Victoria järves on rohevetikad ja samuti ka vesihüatsint. Nad toodavad elusorganismidele hapniku ja orgaanilist ainet. Rohevetikad kasutavad vees olevat süsihappegaasi ja toodavad fotosünteesi käigus veeloomadele hapniku ja orgaanilisi aineid. Vesihüatsint kasutab õhus leiduvat süsihappegaasi ja amuti eritab ka hapniku õhku. Herbivoorid: Esmaste tarbijate hulka kuuluvad pisikesed troopikakalad, ja vähilaadsed. Nemad toituvad taimedest ja nende osadest, samuti ka planktonist, kes ka kuulub produtsentide hulka. Karnivoorid: Karnivoorideks nimetatakse loomtoidulisi loomi. Nendeks on Victoria järves flamingo, ahven ja krokodill. Nemad toituvad pisematsest kaladest, antud juhul kirevahvenlastest, niipalju kui neid järves veel alles on, vähilladsetest, limustest. Tipptarbijad: Krokodill kuulub ka tipptarbijate hulka. Ta toitub ainult lihast, ei söö taimseid toite. Antud ökosüsteemis toitub krokodill flamingost ja ahvenast.
Levinud oli lastehalvatus ja rõuged. miskipärast olid hambad katki, arvatakse et seda võis põhjustada ka liiv mis sattus toidutegemisel nt leiva sisse. elati vähe, umbes 38 aastat oli keskmine eluiga. arstid omasid haridust. arstideks olid kirjutajad või preeestrid. Spetsialiseerumine- haba silmaarstid ja kirurg. tunti ravimeid- salvid, tabletid, haavaõmblused, luumurdude tervendamine, hammaste parandamine. kõik oli algeline ja ravimeid tehti kõik taimedest. kui tõesti miski ei aidanud, siis loeti võlusõnu. PEOD orjad olid lõbustajateks. vaesemate peod- templi rongkäik, vaarao kroonimine, lõikuspidy, usupühad. mehed ja naised ei tantsinud omavahel. lapsed olid kaasas. madalad lauad, istuti ümber nende. lõhnatorbik anti igale peolisele. KIRI kiri kujunes 4-3 aastatuhande vahel ekr. umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkimisega. kirjamärkideks olid hieroglüüfid, mis olid keerulised ja meenutasid piltkirja. neid oli raske
1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow. Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). Virchowi tähtsust rakuteooria arengus aitab mõista see, et Schleiden ja Schwann jõudsid küll järeldusele, et elusolendid koosnevad rakkudest, aga rakkude tekke osas nad toetasid teooriat, mis oli teatud mõttes sarnane vanale isetärkamise teooriale. Schleiden nimelt arvas, et uus rakk tekib vana raku sees, kus mingi aines kondenseerub, hakkab suurenema ja tekitab uue raku
Linnastumine ehk urbanisatsioon - Linnastumine ehk urbanisatsioon on linnade pidev ja pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastamine, põllumaa kaotsiminek). Produtsent (tootja) – rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet (suhkur). Konsument (tarbija) – organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest (loomad). Redutsent (lagundaja) – surnud organismide koostisained, kus orgaanilisi ühendeid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened). Detridofaag – surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid). Autökoloogia – uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid. Demökoloogia – uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid. Sünökoloogia – uurib koosluste ja keskkonna vahelisi seoseid.
NADH2 vesinike vabanemise energia arvelt saab moodustada kuni 36 ATP molekuli 36 ADP + 36 Pi 36 ATP (ATP molekulide süntees) Summaarne hingamisahela reaktsioonide valem 12 NADH2 + 6O2 12 NAD + 12 H2O Fotosüntees ... - assimilatsiooniprotsess, mille käigus sünteesitakse kloroplastides klorofülli abiga valgusenergiat kasutades süsihappegaasist ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Enamik orgaanilisest ainest on pärit taimedest FS (fotosünteesi) kiirus ja kasutegur sõltuvad o valguse tugevusest o süsihappegaasi kontsentratsioonist õhus o taimede varustatusest mineraalainete ja veega o temperatuurist (20o-30oC). Parasvöötmes algab FS 5o juures o taimeliigist FS toimub nähtava valguse vahemikus, maksimaalne on see spektri punases või violetses osas Valgusenergia, jõudnud taime kloroplastideni, ergastab klorofülli molekulid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
