SÜMBIONID Vastastikku kasulikult koos elavad organismid. ENDOSÜMBIOOS Vastastikku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise organismi kehas. EKSOSÜMBIOOS Organismide vaba kooselu vorm. MÜKORIISA/SEENJUUR Taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos. KOMMENSALISM Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu . FOTOPERIODISM Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. LÜHIPÄEVA TAIMED Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi. Organism saab elada ainult sellises elupaigas, kus talle on tagatud vajalikud elutingimused. Elutingimused kujunevad looduse eluta ja elusosa koosmõjul. Olulised looduse eluta osa tegurid on valgus, temperatuur, vesi(niiskus) ja õhk. Looduse elusosa teguriteks on liigikaaslased ja teiste liikide esindajad. Ühed
Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse,
parasiitideks. Põdra verd imev sääsk on parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toitumiseks tapavad teisi loomi. Rukkirästas sööb vihmausse ja putukaid. Metssead söövad linnumune ja poegi. Must-toonekurg toitub konnadest, kaladest ja putukatest. Konkurents Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastasitikku piirav kooselu vorm. Luhtadel konkureerivad oma vahel ühe taime liigi taimed valguse pärast, tugevamad ja kiiremini kasvavad taimed jäävad ellu. Näiteks teelehed, kassikäpp, angervaks. Loomade seas konkureeritakse toidu, elukoha või paarilise nimel. Põdrad konkureerivad kobrastega, et talvel paju süüa. Isased sokud võitlevad omavahel kitsede pärast. Vahel võib võitlus lõppeda sokkude haavumise vahel harva isegi surmaga, enamjaolt ikka jõudemonstratsioon Taimtoidulisus Taimtoidulisus ehk herbiooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27
Kõige madalam rinne on vähese taimestikuga, sest sinnani ulatub vaid väike kogus valgusest. Puu tüvede ümber põimub palju liaane, kes väänduvad üha kõrgemale ja kõrgemale kuni kõrgemate puude latvadeni. Kuid puude tähtsus on väga oluline ka epifüütidele, mis kasvavad puude okstel ja tüvedel näiteks sõnajalad, orhideed ja katkused. Peale eel nimetetud taimedele kasvavad vihmametsas saprofüüdid ehk kõdutaimed ja ka parasiit- taimed. Rohked taimed, soe ja niiske kliima ning aastaaegade mitte erinemi- ne põhjustavad selle,et taimed saavad õitseda ja vilju kanda sama aegselt, mis tekitab vihmametsas tugevat lõhna. Taimed ühtlustavad veeringet ja pidurdavad kasvuhooneefekti, tarbivad üleliigset süsihappegaasi ning puhastavad vett. Vihmametsades kasvavad näiteks järgmised taimed:viigipuu hiidbambus, kautsukipuu, kakaopuu, mangroovtaimed ning Lõuna-Ameerikas amasoonase viktooria. Loomastik on samuti väga liigirohke
*efektiivsed t° (üle +5°C ulatuvad t°; min +5°C) (taimed kasvavad ja arenevad selles +5°C kõrgemas t°) *Efektiivseks üle 5C temp. nimetame ööpäeva keskmist temp., millest on lahutatud 5C. *Kõik mis on üle 5C on taimedele kasulik. *kui me üksikute päevade, efektiivsed temp. liidame saame efektiivsete temp. , mis ületavad 10C Sügis- alguseks on see kui suvi lõppeb. Esinevad varajased öö külmad, sooja lembese taimed saavad kannatada. Väheneb sademete hulk kuid suureneb saju päevade arv. Palju udupäevi (sept-okt) esineb Taliteraviljad vajavad palju päikest Talv- püsivad lumekatte teke Veekogudele tekib jääkate Sulad ja külmad vahelduvad Veebruar külmem kuu Kevad- ööpäevane kesmine temp. tõuseb üle 5C Saju päevade arv väiksem Suvi- jahedad Sajused Rannikul ja saartel on palju mõnusam; kesmiselt 15sajupäeva kuus
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk (Kui soovõhk on kuivatatud ja jahvatatud, on see söödav) Kollane võhumõõk Ubaleht ( putuktolmleja, Kasutatakse meditsiinis seedehäirete, maksa ja sapiteede haiguste puhul) Soo-neiuvaip Peetrileht (Meditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral) Madalsoo taimede pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi)...
Kuidas sõltub FS CO2 kontsentratsioonist keskkonnas? Miks? FS suureneb teoreetiliselt, kui CO2 on keskkonnas rohkem. Tegelikkuses liiga suur CO2 kontsentratsioon pidurdab FS-i paljudel taimedel, suurendab vee vajadust jne. 27. Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist? Osa peegeldub atmosfääri ülemiselt piirilt ja osa neeldub atmosfääris, osa peegeldub lehtedelt, osa pilvedelt jne. 28. Miks kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina? Sest taimed kasutavad energiat ka elutegevuseks. 29. Palju FS aktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks? Ca 5% 30. Millises raku osas toimub FS? Kloroplastis 31. Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid? Kloroplasti stroomas 32. Millises taime/raku osas seotakse kiirgusenergia keemistesse sidemetesse? Kloroplasti membraanis. Kordamisküsimused 2. Loeng 1. Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist? Läbi CO2 muutuste, valguskõvera kompensatsiooni asukoha järgi 2
Algusaastatel oli Väänas ka lillekasvatus. Siis hakati keskenduma ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu oktoobrist on Vääna Puukool OÜ puukooli omanik AS Mustamäe Haljastus. Puukooli kasutuses on 12 ha suurune maa-ala. See suuremalt jaolt kõik istikute all. Hooned: piltide pealt võib näha mitmeid kasvuhooneid, ladu ja nö välikontorit. Enamasti toob Vääna Puukool omale taimed Hollandist ja Saksamaalt- nn. kassett- taimi. Need istikud on võrsunud pistoksadest. Noortaimede kasvatus kuni müügikõlblikuks saamiseni: Väänas istutatakse osad Hollandist ja Saksamaalt toodud taimed potti ja osad mulda. Puukoolis kestab tootmistsükkel 5-7 aastat ja taimed võivad sirguda selle ajaga 4-5- meetristeks. Ma arvan, et antud puukoolis on kuude lõikes kõige suurema mahulisemaks tööks istutamine ja istikute harvendamine.
Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim ja merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bendose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Paljunemine Põhiliselt paljunevad vetikad eostega (need võivad olla viburitega või ilma) või suguliselt
eukalüptilehti või pandad, kes söövad ainult bambust) K-strateegia – keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased üsna suured, hea konkurentsivõimega (nt karu) R-strateegia – sigivus, palju järglasi, suhteliselt väikesed, väikese konkurentsivõimega (nt hiired, sääsed, parmud) Fotosüntees – looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Süsinikuringe – taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosünteesi käigus, hindamise käigus vabaneb CO2, ehk inimene hingab sisse õhku mida taimed toodavad ja inimene hingab välja CO2 Esimene troofiline tase – tootjad e. autotroofid e. taimed Teine troofiline tase – esimese astme tarbijad e. herbivoorid Kolmas troofiline tase – teise astme tarbijad e. karnivoorid või omnivoorid Neljas troofiline tase – kolmanda astme tarbijad e. karnivoorid või omnivoorid
Alustaimestiku tunnusliikideks on laanelill, leseleht, jänesekapsas. Sõnajalgadest laanesõnajalg ja sammaldest laanik. 5 July 22, 2012 Footer text here 6 July 22, 2012 Footer text here Palumetsad Enamasti puhtakujulised männikud. Kuivemates ja toitainetevaesemates paikades kasvavad palukad ehk pohlad. Peale selle kannavad taimed metsatüübile sarnast nime nagu nt. palusammal palu-karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemates metsades leidub mändide asemel kuuskesi ja pohli asendavad mustikad. Nimi ,,palu" viitab ka metsatulekahjudele, need olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. 7 July 22, 2012 Footer text here 8 July 22, 2012 Footer text here
kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada,
milliseid vabastatakse?seotakse O2, vabastatakse CO2 2 4. Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada? kasvuhingamine, säilitushingamine,transpordiga seotud hingamine, ioonide neeldumisega seotud hingamine,pimehingamine,valgushingamine 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? fotosüntees kloroplastides, hingamine toimub kõigis funktsioneerivates rakkudes(juhtkoerd,epiderm) 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? mõlemal(pimehingamine) 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? taimede kasvukiirusest,temp, valgusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks?seemnetes kõige suurem, seemnetes palju valke ja rasvu. Juurtes kõige väiksem sest vähe tugistruktuure. 9. Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kallim? Odavam?Kallim on redutseeritud ühendid, odavamad süsivesikud,
Aasias Venemaal Ida-Siber lõunaosas O O 104-110 N , 51-55 E Asukoht Riigid Burjaatia Vabariik Venemaa Suurus Pindala 31 500 km2 Sügavus Keskmine- 758 m Suurim- 1637 m Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad Keemiatehased
6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. · Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed · Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50-70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neeelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15-20 m kõrgused. Ülemises rindes
SISUKORD 2 1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: ,, Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest." Lilled on osa kasvavast loodusest ning aastate jooksul on taimed hakanud kaunistama mitte ainult metsikut loodust, vaid ka inimeste kodusid. Uusi orhidee liike leitakse senini, mis pärast on valitud teema praegusel hetkel väga aktuaalne ja palju kõneainet ning küsimusi tekitav, kuna orhidee erinevaid liike on juba maailmas mitmeid tuhandeid. Nende kasvatamine ja hooldamine vajab palju teadmisi ning algajale kasvatajale on suureks abiks teiste inimeste kogemused- Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade orhideede ajaloost, levinumatest
MADALSOO MIS ON MADALSOO? Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Iseloomulik Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos kuigi paks. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel
Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad
MULD Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Ta on tekkinud eluslooduse ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla koostises on kivid, liiv, saviosakesed, huumus, samuti vesi ja õhk. Huumus on tumepruuni või musta värvusega viljakas aine, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid. Poorides asub vesi ja õhk. Kogu mullas olevat vet taimed kasutada ei saa. Mullaõhus olevat hapnikku vajavad mullaorganismid ja taimede juured hingamiseks. Mullateke on pidev ja lakkamatu protsess. Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste
esinemiskohtades) • Biostimulatsioon, • Bioventileerimine, • Bioaugmentatsioon, • Looduslik hajumine, • Fütoremediatsioon. Meetodid Ex situ (elurikkuse komponentide kaitse väljapool nende looduslikku esinemiskohta. Kaitsealuseid liike hoitakse sel puhul nt looma- või botaanikaaedades) • Põllumajandus • Kompostimine • Pinnase-veesegu reaktorid • Biofiltrid GM-taimed bioremediatsioonis • Eesmärk on luua taimi, mis eemaldavad keskkonnast toksilisi jääkaineid. • Taimed on võimelised väikestes kogustes raskemetalle endasse võtma ning seda võimet saab geneetilisel muundamisel suurendada Peale bioremediatsiooni Kasutatud allikad • http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/664/karmeliis.pdf;jsessionid=D93 C85110F7CFE71C97CDEFD3286D780?sequence=5 • http://gt.inkblue.net/Vee-%20ja%20mullamikrobioloogia/loeng10-11.pdf • https://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnatehnoloogia#Bioremediatsioon • http://www.biotech.ebc.ee/literature/loeng16.pdf
Loodusvarad Rakvere Reaalgümnaasium Hilja Järv Mis on loodusvarad? LOODUSVARADEKS NIMETATAKSE KÕIKE LOODUSES LEIDUVAT, MIDA INIMESED OMA HÜVEKS KASUTADA SAAVAD: vesi õhk muld maavarad taimed loomad Loodusvarad jaotuvad: taastuvad loodusvarad taastumatud loodusvarad Otsusta, missugused antud loodusvaradest on taastuvad ja missugused taastumatud? Taastuvad loodusvarad Taimed Loomad Muld Vesi Mets Energiavarud Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed. Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine Arenenud tööstusriigid kulutavad loodusvarasid r...
1. Sissejuhatus Taimekaitse ülesandeks on ära hoida või vähendada kahjuritest, haigustest ja umbrohtudest põhjustatud saagikadusid erinevate meetoditega (agrotehnilised, füüsikalised, mehaanilised, bioloogilised, keemilised taimekaitse meetodid). Taimekaitses on oluline luua kõikidele kultuuridele võimalikult soodsad kasvutingimused ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt sest tugevad ja elujõulised taimed ei nakatu kergesti haigustesse on vastupidavamad kahjuritele ja suruvad alla umbrohud. Kahjurite ja haiguste õigeaegne avastamine ja nende vastu võitlemine tõhusate abinõudega on esmaoluline. Parim on kahjustuste vältimine ja ennetamine kultuuride järjestus selliselt, et ühte ja sama kultuuri ei kasvatata mitu aastat samal kohal. (http://www.eria.ee/public/files/01[1].hea_taimekaitsetava.pdf) Taimekaitsevahendeid kasutatakse peamiselt pritsimisel, kastmisel, piserdamisel ja seemnete
paiknevad. Struktuur: Üksikteraline Sõmeraline e agregaatne soodustab kultuurtaimede elutingimusi. Kuubiline taimede toitumise, veega varustamise, õhustatuse seisukohalt parim. Prismaline Plaadiline Struktuuriagregaatide tekkimiseks ja säilimiseks on vaja saviosakesi, huumust ning kahe-ja kolmevalentseid katioone. Vesi mullas Vesi mullas on väga vajalik, ilma ei eksisteeri taimed ega saa olla ka mulda. Vesi mullas esineb seotud ja vaba veena ning veeaurudena mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mullamineraalide ja huumuse koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vee hulka kuuluvad hügroskoopsusvesi ja kilevesi, mida hoiavad mullaosakestel molekulaarjõud. Hügroskoopsusvesi ei ole taimede poolt omastatav, kuid vahetu kontakti tõttu mulla tahke faasiga võib temas lahustada mitmesuguseid keemilisi aineid, mis difusiooni (aineosakeste
redutseerijad või oksüdeerijad.Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina.Nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Lämmastikväetiste kasutamise positiivsed ja negatiivsed.(+)Kõige rohkem mineraalväetistest taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse lämmastikväetiseid ehk nitrate.Boussingault katsete tulemusel kindlaks, et taimed õhulämmastikku ei omasta, vaid võtavad seda mullas. Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. (-)Lämmastikväetistega üleväetamisel satub palju nitraate veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist, vetkate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Pealegi põhjustab liigse nitraadisisaldusega köögiviljade söömine vähki, kuna nitraadid võivad organismis muutuda mürgisteks nitrititeks
Kandevõime populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid sama määral, kui need loodulikult uuenevad. Areaal e. Levila geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi popultasioonid elavad. Relikt liik, mis on säilinud varasema kevilaga võrreldes väiksemal alal. Ökosüsteem Meil on vaja energiat ja erinevaid aineid (keemilised elemendid). Meie sõltume taimedest, kuna see energia, mis otse päikeselt tuleb, seda me ei oska kasutada. Taimed muundavad energia meile kätte saadavaks. Meie peame sööma, kas taime ise ära v looma, kes taime on ära söönud, et see energia kätte saada. Suktsessioon koosluse vahetus Kõigusoojased rähn Levila segamets Liigisisene konkurents rebane Liikidevaheline konkurents rebane ja wolf Mineraalained Molekul vesi Netoproduktsioon Orgaanilised ained glükoos Pindmine äravool vesi Populatsioon Segametsa loomad ja taimed Populatsioonilained Kohanemine * ühekordne
11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14. risoom- e. maa-alune vars( 15. vegetatiivse paljunemise viisid 16. mugul- 17. sibul- e. muundunud võsu(tulp, liilia) 18. võsund- taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid. 19. kallus- e. haavakude, millest saab uusi taimi vegetatiivselt kasvatada 20. 1-aastane taim- on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.(hernes) 21. 2-aastane taim- taimed, mille eluperiood kestab 2 aastat.(ussikeel) 22. mitmeaastane taim- taimed, mille elutsükkel kestab normaaltingilmusil alati üle 2 aasta.(harilik võilill) 23. rohttaim- on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.(rukkilill) 24. puitunud taim- soontaimed, kelle varred puituvad.(tamm) 25
5. Kübarseente viljakehad koosnevad mütseelist. Paljunevad eostega, mis valmivad kas eostelehekestel või torukeste seintel. 6. Arusampinjonil on sile jalg, valgel kärbseseenel aga ebemeline. Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arusampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja siis annab taimele vett ja mineraal aineid
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas.
niisked; • taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju KLIIMA • Asub parasvöötme põhjaosas, peamiselt mandrite siseosas • Jahe ja niiske suvi • Väga külm talv • Esineb igikelts ( вечная мерзлота), pinnas on külmunud 1m kuni 200- 300 m sügavuseni MULLAD • Väheviljakad leedemullad • Niisked, sest sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda • On palju soid (болот) TAIMED • Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. • Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised (лиственница) TAIMED • Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg (пихта), lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas (можжевельник), jugapuu (тисовая сосна), seeder (кедр), sekvoia ja seedermänd Tumetaiga Heletaiga • Mandrite • Mandri siseosas
• Kaks eluperioodi: 1.Gametofaas – suguline (haplofaas, n) 2.Sporofaas – suguta (diplofaas, 2n) GAMETOFÜÜDI EHITUS VARS LEHED RISOIDID SPOROFÜÜDI EHITUS eoskupar SPOROFÜÜ harjas T GAMETOFÜ lehed vars ÜT risoidid 3.2. Anatoomia • Siseehitus lihtne, rakukestas puitainet ega juhtsooni pole – soonteta taimed. • See ongi põhjuseks, miks nad üksikult püsti ei püsi ja kõrgeks ei kasva. • Lehtedel enamasti üks rakukiht. SAMBLALEHE SISEEHITUS Leherakud RAKUKESTA PAKSENDID ELUSAD, KLOROFÜLLI SISALDAVAD FOTOSÜNTEESIV AD RAKUD SURNUD RAKUD SÄILITAVAD VETT 4. Paljunemine ja arenemine • Samblad on eostaimed. • Nii suguline kui mittesuguline paljunemine.
ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt). Terofüüdid üheaastased taimed, kes elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena (paljud umbrohud nagu punand, hiirekõrv, harilik piimalill jne) Eluvormide bioloogiline spekter on eluvormide protsentuaalne jaotumus mingis flooras, taimkattevööndis vôi piirkonnas. Näiteks troopikas on suhteliselt palju fanerofüüte, sealhulgas nii puid, epifüüte kui liaane. Tundras valitsevad kamefüüdid, sest praktiliselt alati on maapind kaetud üle 25 cm lumekihiga (selle all on soe!), vegetatsiooniperiood on aga liiga lühike, et
Käbid:Isakäbid munajad,koodunud noore pikkvõrse alusel,kahvatutipus,algul violetjad hiljem muutuvad roheliseks ja valmivad pärast tolmemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadel.Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned: hallid ,pruunid või mustad,pika sihvaka tüvega,mis kinnitub tangjalt ümber seemne. Ökoloogilised omadused: Talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesised kehvi muldi.Tormi ja hiliskülmakindel.Noored taimed ja puud kannatavad seenhaiguste tõttu.Väga viljakal mullal on halb tüvi ja jämedad oksad.Puit tumedanna ja vastupidavam siseosa lülipuiduga.Väga hea konstruktsiooni ja tislerpuit. Nõudlused: Väga valgusnõdlik,tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus ei talu varjamist ja hõõrumist lehtpuude poolt.Vajab tihetat puistut heaks laasumiseks.Puidu välis tunnused.Malts puit on lai,lülipuit on punakas või punaakas pruun värvusega õhu käes tumeneb. 2.Puidu omadused:
istutusnõude sobivus ruumi sisustusega, õiged aksessuaarid- kõik see aitab kaasa isikupärase elukeskkonna loomisel. Valgus, soojus ja teised kasvutingimused on taime elu vältimatud eeldused. Toataimede puhul on eriti oluline vastavale liigile sobiv hooldus ja õige kasvukoht. Taimedele tuleb kastmiseks ja hooldamiseks hõlpsasti ligi pääseda. Tuleb vaadata ka seda, et taimedelt mahatilkuv vesi ei saaks kahjustada mööblit ja põrandat. Ja et suured taimed ning lillealused ei segaks ligipääsu ustele, riiulitele ega oleks toas liikumise takistuseks. (3 lk 8) Rahulik rohelus mõjub keskendumisvõimele ja loovusele soodsalt ning inspireerivalt. Harilikult on bürooruumid sisustatud kainelt ja funktsionaalselt. Raamaturiiulid ja dokumentide kapid seina ääres reas, arvutid, faks ja koopiamasin laual. Siiski võib kogu selle tehnika keskelgi end üsna normaalselt ja mõnusalt tunda - taimestus aitab tööruumis luua pingevaba meeleolu.
Troopiline kliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika lõunaosa, Lõuna-Ameerika keskosa (peamiselt rannikualad), Aafrika põhja- ja lõunaosa ning Austraalia keskosa piirkonna, samuti merepinna mandrite vahel. Inimasutus on Aafrika põhja ja lõunaosas ning Austraalia keskosas hõre, mille põhjuseks on laiuvad kõrbed. Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe. Kõrbetes kasvavad taimed on kuivusega kohastunud. Kaktused imavad üksikutel vihmaperioodidel endasse võimalikult palju vett ja säilitavad seda oma lihavates vartes. Paljude kõrbetaimede lehed on moondunud väikesteks ogadeks, et mitte kaotada vett, mis suurte lehtede pinnalt aurustuks. Troopiliste alade idarannikutel on kliima niiskem, kuna sellel alal puhuvad passaattuuled toovad ookeanidelt niisket õhku ja nii saavad seal kasvada väga paljud taimed.
loodusest pärit anorgaanilistest ainetest orgaanilist biomassi, orgaanilised ained liiguvad erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates rakuhingamise käigus. See protsess varustab organisme neile elutegevuseks vajaliku energiaga. Selle protsessi tulemusena eraldub CO2 tagasi atmosfääri. 1 Süsinikdioksiid satub atmosfääri organismide hingamise või orgaanilise aine põlemise tulemusena.
16. Millistes oludes on meil võimalik taimede CO sisaldust reguleerida? Reguleerimise võimalused avamaal on väikesed, kuid katmikaladel on CO kontsentratsiooni reguleerimise võimalused tunduvalt paremad. 17. Miks on ohtlikud õhus lendlevad tolmjad osakesed? Sellepärast, et taime lehtedele langenud tolmjad osakesed vähendavad valguse intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi. 18. Kuidas omastavad taimed raskemetalle? Taimed omastavad raskemetalle põhiliselt mulla kaudu, kuid see võib toimuda ka lehtede kaudu. 19. Mida kasutada tugevate tuulte kaitseks köögiviljaaiale? · Mitmeaastaseid kaitseistandikke (valdavalt tuulte poolt). Istandikes kasutatud taimed ei tohi olla vaheperemeestaimedeks kahjustajale. · Üheaastased tuulekaitseistandikud kas teraviljadest, päevalilledest või maisist. Külvatakse 10...15 m ribadena. Sobivamad kultuurid, mis pakuvad kaitset
Muld kui ressurss, muldade kaitse Muld on Maa ökosüsteemile tähtis, kuna mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Muld ja taimestik aitavad süsinikku maismaal mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda peale seda kui inimene on tootnud fossiilsete kütuste põletamisega õhu CO2 järjest juurde. Muldade degradatsioon ja hävitamine Inimese kõige parem viis muldi kaitsta on arvestamine nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Muldade erosioon Kõige rohkem kahjustavad muldi erosioonid. Erosioon on tuule ja vooluvete põhjustatud
NR 3 leht Kordamisküsimused ja ülesanded Bakterid 1. Miks nimetatakse baktereid eeltuumseteks organismideks? Sest neil pole see päris välja kujunenud, neil on pärilikkusaine rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2. Kas lagundajad on autotroofsed või heterotroofsed bakterid? Põhjenda oma seisukohta. Nad on heterotroofsed bakterid, sest ta saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3. Taimed kasutavad fotosünteesi käigus orgaanilise aine valmistamiseks süsihappegaasi. Kuidas jõuab orgaanilisse ainesse seotud süsihappegaas bakterite kaasaabil tagasi atmosfääri? 4. Miks moodustab osa baktereid spoore? Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. N: Kõrge või madal temperatuur, kuivust, kiirgust ja säilitavad ka sellistes oludes eluvõime. 5. Nimeta üks tunnus, mille poolest bakterirakk sarnaneb taimerakuga.
1.3.1. Autotroofid – toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest. Eelkõige taimeriik (fotosüntees), aga ka bakterid (tootjad, gemosüntees). Fotosüntees – 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 1.3.2. Heterotroofid – peavad saama orgaanilist ainet toiduna, et energiat saada, lisaks on seda vaja ka vajalike molekulide ülesehituseks. Näiteks: loomad, seened, suurem osa baktereid (lagundajad). Lisaks ka mõned taimed, sest mullas pole piisavalt toitaineid nende jaoks. Raku hingamine – C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Toit muundatakse glükoosiks. Raku hingamine toimub mitokondrites. Isegi taimed hingavad öösiti, ainult päeval fotosünteesivad. 1.4. Stabiilne elukeskkond Püsiv temperatuur, keemiline koostis, rakkude sisekeskkond, happelisus; veresuhkru ja soolade tasakaal. Kui elukeskkond muutub, siis tekib haigus ja hiljem ka surm
Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad elama lühikese jaheda suve puhmastundra ja ja pika polaarpäeva hõrendikud. Metsatundras tingimustes. Lühikese suve kasvavad puud, näiteks: tõttu peavad taimed arenema, mänd, tundrakask, siberi õitsema ja viljuma kiiresti. kuusk, lehis. Leidub ka Taimed on suhteliselt turbakühmudegasood, kohati madalad ja juurestik on põõsastikku. igikeltsa tõttu pindmine. Tundras ei kasva puid.
organid(selgroogsete loomade loomade ehitustüüpide areng,ilmnesid jäsemeluud). tänap loomade ehitustüübid.(kamb ja ord 11. Maandunud elundid-nende ajal oli elu meres) esinemine,talitsuselt tähtsusetud 23. Siluris siirdusid maismaale esimesed elundid,mis teistel lähedase ehitusega taimed ja lülijalgseddevonis liikidel on välja arenenud ja selgroogsed. talitlevad(inimesel sabaluu,pimesool). 24. Ord-taastumine uute lülijalgste 12. Embrüonaalse arengu võrdlemine-näit.et arvel,ilmusid vetikad ja taimed,kliima kõrgemate loomade arengus esinevad jahenemine ja mandrijäätumine.Silur-
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on laiem tähendus see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid...
palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida liigirikkust, mis kohati 1 ruutmeetri kohta ületab ka troopiliste metsade oma. Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada. Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad vahelduvad ja kunagi ei või teada, et järgmine talv võib meenutada hoopis kevadet või suvi hoopis sügist. ......................................................................................................................... 4 Sama liigirikas, kui on taimestik on ka loomastik, just meie riigi mõistes. Puisniitudel
– Augusti algul oleks vaja taimede latvu kärpida, et intensiivistada taimede võrsumist. – Teisel aastal kogutakse saaki üks kord – enne õitsemist lõigatakse võrsed peaaegu kuni puitunud osani ja augusti algul kärbitakse jälle latvu. – Kolmandast kasvuaastast alates kogutakse saaki kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul: juuni lõpul ja augusti keskel. – Saaki kogutakse päikesepaistelise ilmaga. – Taimed kuivatatakse temperatuuril alla 40 °C. Saagi kogumine 2. AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN ● Lad. Thymus vulgaris ● Lad. k. “thymus”, = hing Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars puitunud, püstine või tõusev, harunev. ● Lehed väikesed, lineaalsed, servad sissepoole käändunud. ● Õied lillad kuni roosad.
üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Ferralisatsioon suureneb Fe ja AL ühendite sisaldus mullas. Küsimused: 1 Muld, selle kujunemine. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega. a) Mulla koostis jaguneb kaheks: · 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) · 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi)), gaasiline (mullaõhk) 2 Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab
meetri kõrgusel ning on kaitsealune liik. Nende looduslikuks levilaks on idapoolsed Alpid Saksamaal (peamiselt Baierimaa), Austria, Sveits ja Itaalia kuni Põhja-Balkanini välja. Mustal lumeroosil (Helleborus niger) on alustassikujulised valged, mõnikord ka 4 ereroosad õied. Lumeroosi siidised õied ja mustad juured tunneb ilmeksimatult ära. Taimed kasvavad 1030 cm kõrguseks. Kõik 15 liiki on väga vastupidavad ja vähenõudlikud. Nimele vaatamata ei kuulu nad mitte roosi, vaid tulika perekonda. ( lisa 1, pilt nr 2 ) http://www.gardena.com 1.2. KASUTUSALA Toksilise mõju tõttu kasutati lumeroose iidsel ajal närvi- ja vaimuhaiguste raviks. Veel kasutati neid sõjapidamises keemiarelvana. Maapiirkondades ennustati lumerooside pealt tuleva aasta ilma. Lumerooside juurtest valmistati nuusktubakat ja aevastuspulbrit
vajab looduselt abi. Metsast kõneldes on tähtsal kohal puit. Looduslikult toimub puude areng 10 oma seaduste järgi, need ei pruugi aga kokku langeda inimeste soovidega. Puidu saamiseks majandatakse metsa. 11 Metsakaitse Metsakaitse on tegevus, mis seondub metsa ökosüsteemi kui terviku või selle üksikkomponentide (puud, teised taimed, metsamuld, loomastik jms) ohtude ja kahjustuste vältimise ning tõrjega. Metsakaitse ülesanne on õppida tundma puude kahjustusi ning nende põhjusi, vältida kahjustustelevikut metsas ja korraldada õigeaegset tõrjet konkreetses kohas ja olukorras. 12 Kokkuvõte Nüüd on metsadest väike ülevaade antud : Eestis on väga palju metsi, põhilisi metsatüüpe on neli, mets on vara, mida ei tohi ilma põhjuseta hävitada, metsa tuleb kaitsta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
