Praktiline töö: juhtkoe uurimine Eesmärk: jälgida vee ja selles lahustunud ainete liikumist mööda taime varre juhtkudesid. Taustinfo: 1. Kuidas ained taimes liiguvad? Miks on see vajalik? Taimedes transporditakse eluks vajalikke aineid taimemahla abil. Loomadel paneb vere ringlema süda. Taimedel puudub selline "pump". Vett ja mineraalaineid saavad taimed juurtega. Vesi tungib taimejuurtesse ja see surutakse suure jõuga taime soontes ülespoole. Lehtede pinnalt aurab vesi pidevalt ära. Võrreldes inimese üheainsa ringesüsteemiga on taimedes kaks erinevat "torustikku" - sooned ja sõeltorud. Sooned ja sõeltorud moodustavad taimede juhtkoed, mis on eriti tugevalt arenenud taime varres. Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained. Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained.
Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2. Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3. Aine- ja energiavahetus I Autotroofid organismid, kes toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest. Valgusenergia abil teevad seda TAIMED. See protsess on fotosüntees: VALGUS 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Laulame fotosünteesist! Mõned bakterid on ka autotroofid. FOTOSÜNTEES Valgus energia hapnik süsinikdioksiid vesi II Heterotroofid organismid, kes peavad saama orgaanilist ainet, et varustada ennast energia ja keha ülesehitamiseks vajalike molekulidega. Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST.
Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2. Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3. Aine- ja energiavahetus I Autotroofid – organismid, kes toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest. Valgusenergia abil teevad seda TAIMED. See protsess on fotosüntees: VALGUS 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Laulame fotosünteesist! Mõned bakterid on ka autotroofid. FOTOSÜNTEES Valgus- energia hapnik süsinikdioksiid vesi II Heterotroofid – organismid, kes peavad saama orgaanilist ainet, et varustada ennast energia ja keha ülesehitamiseks vajalike molekulidega. Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST.
GEOGRAAFIA ARVESTUSTÖÖ 1. Jää- ja külmakõrbed a) Artika põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. b) Antartika lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest
PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE)
Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid
Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend.(suhkruhaigus) Kloonimine-vegetatiivse paljunemise teel saadud järglased,kes omavahel ja vanematega on geneetiliselt peaaegu identsed. Eesmärgid: kloonitud lapse sünd, tüvirakkude tootmine(ravimise eesmärgil) Biotehnologia- Tehnoloogia organismide siginemise ja pärilikkuse muundamiseks, põhjneb bioloogilistel protsessidel. Transgeensed organismid-(GMO) organismid kelle genoomi on siiratud mõne võõr liigi geene. Kasutus valdkond-viirusekindlad viinamarja sordid, A-vitamiini rikkas riis, Fluorestseeruvad kalad; Eelised-haiguskindlamad ja paremini säilivad taimed;tootlikumad loomad;Puudused-keerukas,vae...
süsinikuringe protsessid on: · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees) · Aeroobne hingamine · Anaeroobne hingamine CO2 · Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. · Süsihappegaas tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. · Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat. Selle protsessi kõrvalsaadusena eraldub hapnik. Pimedas fotosünteesi ei toimu, sellepärast kasutavad taimed pimedas vähe süsihappegaasi. Süsihappegaas on põlemise kõrvalsaadus, mis eraldub näiteks vulkaanipursetel ja kuumaveeallikatest ehk geisritest. Süsihappegaasi eraldub ka karbonaatsete kivimite lõhustumisel.
geene (vaadatakse, kuidas sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida, mis oleks neile suureks kergenduseks. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi Aafrikas, luues taimi, mis annavad halvemate tingimuste juures suuremal hulgal saaki. Negatiivse külje pealt: a) katseloomadele põhjustatakse nende eksperimentidega palju kannatusi. b) muundatud geeniga taimed võivad levida loodusesse, olles seal tavalistest taimedest elujõulisemad, ja tõrjuda normaalsed taimed välja. See võib häirida bioloogilist tasakaalu. c) p ole välja selgitatud, milliseid halbu mõjusid võib GMO-toidul olla inimeste organismile. 8. Mõned transgeensed lehmad on muundatud nii, et nende keha toodab kindlaid aineid, nt valke, toitaineid jmt. On võimalik, et teatud juhul on geneetilise muundamisega midagi valesti läinud ja
Tervik organismi ei saa neist. 3)täiskasvanud inimese: multipotentsed, ehk neist on võimalik saada mingeid kindlaid rakke. Tüvirakke saab nt lootel nabaväädiverest. Saab kasutada nt uue naha kasvatamiseks, nt põlengus kahjustada saanud kohta siirdada.Geeniteraapias siirdatakse terve geen defektsesse geeni, aga rakuteraapias asendatakse kahju saanud või hävinud rakud uue rakumassiga. Seega ühes siirdatakse geene aga teises põhimõtteliselt uusi rakke. Transgeensed taimed luuakse 1)herbitsiiditaluvus: taluvad umbrohutõrjevahendeid kuid samas saadakse umbrohust lahti 2)kahjuritaluvus: mürgised kahjuritele 3)haiguskindlus: tervemad taimed 4)õli omadused: parem ja tervislikum õli 5)viljade valmimine: valmivad kauem, et saaks nt kaugemale transportida 6)ilmastikukindlamad taimed Tuumpaljundus: somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud. Dolly.
2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litsfäärist(seos!). muutused toimuvad natuke kiiremini. Dünaamilisem kui litosfäär. Hüdrosfäär- maa mineraalidega keemiliselt sidumata vesi(meri jõrd järved). Muutused kiiremad, vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Seostub selle kaudu teistega, et
kaetud jämedama kivimaterjaliga või koorikulise savika pinnasega. Liikuvad soolad on lössist välja uhtutud. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Seetõttu arenebki Gobi kõrbes kevadeti lopsakas taimestik Joonis 3. Gobi kõrbe tüüp 5. Taimestik ja loomastik Gobi kõrbe taimestik üsnagi kuivalembene. Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Taimed on hästi kohastunud eluga kõrbes, taimedel on kas sügav või lai juurestik , et saaks rohkem vett kätte ja osad taimed suudavad säiltidada enda juurtes ja vartes vett, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Gobi kõrbes on loomi, keda kes on iseloomulikud ainult gobi kõrbele näiteks ulukkaamle, sellepärast on gobi kõrbe säilitamine loomastiku osas väga oluline. Loomadest on seal veel kaamleid, viiksjänes, kõrbepüü, kotkad, metseesel, palju sisalikke ja roomajaid ja
või mõne muu omaduse poolest klassikaliselt aretatud sortidest paremad. Minu isiklik arvamus elusorganismide patenteerimise ning GMO kohta on olnud suhteliselt erapooletu, kuid kuulates Alex Lotmani loengut elu patendeerimisest, siis pigem astuksin GMO vastaste leeri. Molekulaargeneetika arendes on järjest uuemad ja laiemad võimalused taime- ja loomaaretuses. Peamised geneetiliselt aretatud taimed, mida juba ka toiduainetööstus kasutab, on nn BT taimed ja taimemürkidele vastupidavad taimed. Esimesed neist sisaldavad bakteri geeni, mis muudab neid kahjurputukatele paremini vastupidavateks, kuna nad toodavad putukatele ohtlikku mürki. Samas on BT- mais, raps, puuvill ja soja ohtlikud ka näiteks ohustatud liblikaliikidele ning seega ohtlikud loodusliku mitmekesisuse säilimise aspektist. Teine suur grupp GMO taimi on vastupidavad herbitsiididele (nagu Roundup) ning vaatamata
Nimi Perekonnanimi 7. klass Harilik kukerpuu (Berberis Vulgaris) Referaat Juhendaja õpetaja Nimi Perekonnanimi Tartu 2010 Sisukord Lk 2 Sissejuhatus Lk 3 Omadused Lk 4 Kasvukoht ja tingimused Lk 5 Kasutusotstarve 2 Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks kukerpuu, sest see on väga mitmekülgne taim. Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi. Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3 Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. V...
Pinnamood Vahelduva pinnamoega Enamasti tasased madaladvõi künklikud alad Esineb ka mäestikke Maastiku kujunavad tuul ja vesi On palju liivaluited,mis võivad ulatuda 200 meetri kõrguseni veestik Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata Kõrbete jaoks on tüüpilised soolajärved Kõrbetes on palju oaase Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel taimestik Lehed on väikesed ning tugevad Hõbedased või läikivad lehed peegeldavad osa valgusenergiast tagasi Peamised taimed on võserikud ning lühikesed puitunud taimed Madalad põõsad loomastik Kõrbes on vähe suuri imetajaid Kõrbes elab palju pisikesi närilisi Kõrbe kõige tuntuim loom on kaamel Paljudel kõrbeloomadel on soomuseline kehakate psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase video http://www.youtube.com/watch?v=iMCY9WMnzaw
Fourth level Fifth level Kliima Mandriline kliima Temperatuur suvel on kuni 45ºc Talvel kuni 40ºc Lumi on puhutud tuulest Siberi steppidelt Sajab 50 200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75 % kõrbest on kaetud väiksekasvulise rohuga Taimedel on pikad juured vee kogumiseks Taimed :okasmalts, gobi keeritsrohi, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed Loomad Maailmas elab kõige rohke kaamleid Gobi kõrbes Nad suudavad juua ühekorraga kuni 114 l vett ja säilitada seda. Teised loomad: must-saba gasellid, viiksjänes, kõrbepüüd ehk sadzat, punane hunt jne. Asustus Asustus on hõre Tegeldakse rändkarjakasvatusega Maavarad Vask; Kuld; On leitud mitmeid ajalooliste loomade fossiile (dinosauruste munad) Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm
Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku) on iseloomulik tundra vööndile. Sooldumine(Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid) on iseloomulik kõrbetele
Sümbolid P – parents F – filia, filialis X – ristamine F1, F2, F3 – põlvkonnad Homosügoot – AA, aa Heterosügoot – Aa Ülesandeid 1. Hobuste puhul on punakaspruun karvavärv retsessiivne tähnilise karva suhtes. Kui heterosügootne tähniline isane paaritub punakaspruuni emasega, siis milline on genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine järglastel? 2. Lillhernel domineerib punane õite värvus valgete üle. Missuguste õitega on F1 taimed, mis saadakse sordipuhaste punaste ja valgete lillherneste ristamisel? Milliste taimedega tuleks ristata F1 isendeid, et saada F2 põlvkonnas pooled punased ja pooled valged lillherned? 3. Teatud taimedel lilla x lilla ja lilla x sinine annavad siniseid ja lillasid järglasi, kuid sinine x sinine vaid siniseid järglasi. ◦ Mida ütleb see siniste ja lillade taimede genotüübi kohta? ◦ Milline alleel on dominantne? 4
hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid
10. Analoogsed ja homoloogsed organid või morfoloogilised struktuurid: Kui sama organ on evolutsiooni käigus omandanud erisuguseid rolle, siis on tegu homoloogiaga. (rohkem ma välja ei suutnud sealt lugeda, iseenesest see teema on teise loengu, 14-15 slaidide juures..) 11. Mis on bioomid? Bioom e makroökosüsteem: ühe kliima- ja taimkattevööndi ökosüsteemide kogum 12. Raunkiaeri eluvormide süsteemi põhimõte: Raunkiaeri eluvormide süsteem kohastumuslik joon eelkõige see kuidas taimed elavad üle talve. Võttis aluseks pungade paiknemise talvel. 13. Ökoloogiline strateegia ehk elustrateegia on olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 14. K, L ja r strateegiad: Elupaikade jagamine lihtsustatult stabiilseks ja ebastabiilseks (Wilsoni & Mcarthuri järgi): K strateegia Stabiilses keskkonnas, kus ressursid on piiratud, populatsioonide tihedused suured, liigisisene ja liikidevaheline
Ülejäänud kuudel toimub orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel kuivaperioodidega puudumist (muld vajab kuivendamist) jahtumine. Aastane tsükkel ulatub Liigne vesi mullas on kahjulik. 2. parasniisked suure 3. Õhuhapniku mõju taimede 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, Veeliigid: veemahutavusega. Taimed veega hästi elutegevuse: mis on halva soojus-juhtivusega ja 1. keemiliselt seotud vesi varustatud a. hapniku puudusel on millel on suur (taimed kätte ei saa) 3
ega kahjusta inimest; lehm on herbivoor rohu suhtes, sest lehm sööb rohtu. True story. 9.kes on tippkiskja- Organism, kel puudub looduslik vaenlane. Tippkiskjaid on arvuliselt vähe, sest muidu ei suudaks nad kõik toitu hankida. 10.kuidas arvutatakse populatsioonitihedust-Jagades populatsiooni arvu nende levialaga saadakse populatsiooni isendite tihedus maaü hiku kohta. 11.too 3 näidet erinevatest ökosüsteemidest- Järv - biotsönoosiks on taimed, kalad ja putukad. Ökotoobiks on vesikeskkond; Mets biotsönoosiks on loomad, linnud ja taimed. Ökotoobiks on muldkeskkond ja õhkkeskkond; Raba biotsönoosiks on putukad, taimed, loomad, linnud. Ökotoobiks on õhkkeskkond, muldkeskkond ja vesikeskkond. 12.kuidas on ökosüsteem seotud elukooslusega-Elukooslus ja ökotoop moodustavad kokku ökosüsteemi. 13.millistest organismirühmadest moodustub toiduahel-Produtsentidest, konsumentidest ja destruentidest. 14
vaatega paigas. Alpitaimedeks kutsutakse aianduses iga kääbuskasvuga külmakindlat püsikut, pärinegu ta siis Sveitsi alpidest, Ameerika preeriatest, Läänemere luidetelt või polaaraladelt. Alpiaias kasvatatakse kääbuspuid ja põõsaid, kohevaid ja laiuvaid või tiheda siilja poolkera kujulisi padjandeid, madalaid, tihedat katet moodustavad vaiptaimi, alpiaia püsikud, rosette moodustavaid taimi, madalaid sibullilli ja üheaastaseid alpitaimi. Aednikud jaotavad alpiaia taimed rühmadesse kasvukoha järgi, püüdes igale neist luua võimalikult looduslähedasi kasvutingimusi. Mida paremini see õnnestub, seda laiemat valikut taimi saab kasvatata ja seda suuremad on aia kujundamise võimalused. Ränga põua ajal on vaja alpiaeda kord nädalas põhjalikult kasta, et vesi tungiks sügavale mulda. Kivid Alpiaia ilme määravadki kivid ning nende paigutus. Kivide hulka näiteks ühe ruutmeetri kohta ei ole võimalik ette anda, sest see sõltub kasutatavatest
ökoloogiline amplituud? (nt olgu selleks teguriks temperatuur) Sipelgad, seened, männiokkad, jne. Kitsas ökoloogiline amplituud (väikesed muutused keskkonnas põhjustavad neis jälgitavaid muutusi). 2. Milline keskkonnategur on organismi toimetulekut piirav e. limiteeriv? Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada. 4. Selgita, millal tekib organismide vahel konkurents? Organismi Kasulik Osapoole Näited de- või d vahelise kahjulik suhte vorm Konkurent Kahjulik konkurend Taimed, kes võitlevad valguse pärast. Loomade s id puhul, kus tugevamad sunnivad nõrgemaid alistuma.
Geneetiliselt muundatud organismid Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, mille alla loetakse bakterid, taimed, loomad, kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogiliste võtete abil kunstlikult muudetud. Tavapärase sordiaretus on baseerunud liigile omase pärilikkuse materjali töötlemisega, ent geneetiline siirdamise abil kombineeritakse väga kaugete liikide ning eluvormide geene. On võimalik kogunisti sisestada bakterilt pärit geene taimedele või siirdada organismi tehisgeene, mida seal varem ei esinenud. Looduses iseeneslikult sellised protsessid ei ole võimalikud
töötlemises ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia saavutusi rakendatakse: Põllumajanduses Toiduainete tootmises Inimeste mitmete omaduste muutmises Loomade mitmete omaduste muutmises Haiguste diagnoosimises ja ravis Transgeensed organismid Tehnogeneetiliselt muundatud organismid Transgeensed mikroorganismid Transgeensed loomad Transgeensed taimed Tehnogeneetiliselt muundatud organismid Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene. Avalduvad uued tunnused, mis päranduvad ka järglastele. Ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. Näiteks: sebrakalad Transgeensed mikroorganismid Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNAvõi RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Geenivektorid ehk siirdajad.
Kivikõrb Maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservalise kivikestega, mis on pärit mäestike kukumisprotsessist. Kivine pinnas sisaldab palju kipsi, taimesti kipsilembeline. Taimedest levinumad poolpõõsad, ogamalts, efedra ja läätspuu. Liivakõrb Kõige levinum kõrbetüüp. Sademetevesi liigub sügavamale, mis moodustab põhjavee varud. Selle saavad kätte ainult pikemate juurtga taimed. Esine palju tänu tuulele liikuvaid liivaluiteid, mis võivad olla ohtlikud inimteevusele ja takistavad taimede kasvamist. Enamikul taimedel mitmesugustel sügavustel pungad, mis hakkavad liiva alla sattudes võrsuma. Taimed kasvavad enamasti liivaluidetevahelistes nõgudes, on enamasti kõvalehelised põõsastaimed.
Õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav Võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Nõod Madalad tasandikud Jõgede ja ojade lammid Mikroreljeef keskmiselt mätlik Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%) Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad)
Jaava saared 8a 25.12.12 Sisukord 1. Sisukord 2. Geograafiline asend 3. Üldine tutvustus 4. Kliima 5. Taimed ja loomad 6. Keskkonna probleemid 7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar
Nad on väga sõbralikud ja abivalmis. Inimesed on väga loodusesõbralikud. Kliima Tasmaanias on kõik neli aastaaega . Suvel on temperatuur kuni 30 soojakraadi ning talvel langeb pisut alla nulli. Lund sajab, aga paksu lumekatet ei teki kunagi. Kevadel ja sügisel võib kogeda paari tunni jooksul kõiki nelja aastaaega Taimestik Tasmaanias valmivad veinid, mis tähendab et puuviljad ja taimed kasvavad hästi. Taimi on väga erilisi , paljusid neist ei kasva kuskil mujal . Kuninglik sinikelluke > Mullad Tasmaanias on pruunmullad, kuna seal on palju taimi mis saavad kõduneda ja tänu sellele tekib orgaaniline aine . Mullad on täis orgaanilisi aineid ja tänu sellele on ka taimed lopsakad ja rohelised. Loomastik Loomastik on väga haruldane, kuna seal on loomi mida mujal maailmas ei kohta
Silmarohi Vitamiinitee Soolatüügastele tambituid marju määrida KUIDAS VALMISTAME RAVIMTAIMETEE? KORJAN TAIME VALMIS JOOMISEKS! KUIVATAN ÄRA OOTAN 5-10 MINUTIT ASETAN TASSI KEEDAN VEE KASUTATUD ALLIKAD Sõukand, R., Kalle, R. (s.a). Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas. Külastatud 30.10.2010 aadressil http://herba.folklore.ee/ Eesti taimed. Külastatud 01.11.2010 aadressil http://bio.edu.ee/taimed/
Taklimakan, Gobi (Austraalia: Suur liivakõrb, Gibson, Simpson, Suur Victoria) . Valgust on poolkõrbes palju, seda saavad varjata ainult pilved, kuid neid on seal harva. Sellest tingitult on kõrbes ka väga vähe sademeid ja sellest tingitult on ka õhuniiskus väike. Kõrbes on taimedel ja loomadel vaja erilisi kohastumusi, seal saavad vähesed hakkama. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved, kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe. Kõrbes leidub taimi ainult seal, kus on vähekesegi vett. Palju kasvab kõrbes rohttaimi, põõsaid ja üksikuid puid: Viigikaktus oskab end edukalt päikesekuumuse eest kaitsta. Tema lihtsalt keerab lehed nii, et päike võimalikult vähe nendele peale paistab. Havortiad kasvavad varjulistes paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab
väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on sageli osutunud nt ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saadakse tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. Kus gmo-d kasvatatakse? Ajaloost Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. GMO-de loomine on kallis protsess, mis on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer, Pioneer Hi-Bred, DuPont, BASF, Dow.
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on
pidevalt juurde Loomade kohastumused hea ronimis- ja hüppamisvõime hästi arenenud küünised tundlikud kõrvad ja nina sageli vees toituvad tihe karvkate mitmetel liikidel lennus head vigurlendajad ööloomadel suured silmad linnud kärarikkad paljud liigid värvikirevad mardikad helendavad öösel Loomad Laisiklased Madu Mürgine konn Papagoi Taimestik Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Taimestik: ronitaimed e. liaanid- nt. teatud liiki viigipuud, nõelköis, kannatuslill epifüütideks e. pealistaimedeks- samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seened ja bakteridki. Pildil on helikoonia õis Taimed Liaani varred Raitlill
Vihmametsad Asend: Vihmametsad levivad ekvaatorilähedastel aladel. Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade
miks? V:Kuiv periood valitseb talvel, niiske suvel. 6. Millal valitseb lõunapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks? V:Suvel kuiv,talvel niiske.Sest talvel on sademeid rohkem kui suvel. 7.Millised mullad levivad savannides ?Kas nad on viljakad ?põhjenda V:Ferraliitmullad,väheviljakad, sest niiskust vähe,inimtegevus,põlengute sagedus,lateriitkiht. 8.Mis on lateriitmuld ? V:Maapinnal moodustuv punane telliskivi meenutav kiht.Vaid vähesed taimed saavad seal kasvada mulla kõvaduse tõttu. 9.Millised on valdavad taimed savannides. V: 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niisukuse ja võimaldab üle elalda ajutise põuaperioodi. Levinumad on akaatsia, palmid. Pudelpuud. 10.Iseloomusta lähemalt ühte savannitaime ja savannilooma. V: Koaala kohev karv ja alati kikkis kõrvadega sööb vaid eukalüptilehti. Ta on austraallaste armastatuim loom
"Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm Palavusest ja vee ning toidu küllusest tingituna omandavad Amazonase taimed ja loomad tihti hiiglaslikud mõõtmed. Amazonase viktooria lehtede läbimõõt võib olla kuni kaks meetrit. Maailma suurimad närilised on kapibaarad. Nad on vaikseloomulised loomad, kes elavad rühmadena koos ja toituvad veetaimedest. Maailma suurimate mageveekalade hulka kuuluvad arapaimad, kes usse ja surnud kalasid süües lamavad jõepõhjas. Laste looduseentsüklopeedia 1996 ,,Koolibri"
· P. cinnamomi levib, kui zoospoorid ja/või klamüdospoorid mullas ja vees satuvad sobivatesse(soe ja niiske) tingimustesse. · tuulega; · põhja- või pinnaveega nagu jõed või kastmisveega; · Masinate/agregaatide külge kleepuv pinnas. · Metsloomad. · Inimtegevus 1.1.1 Metsapuid kahjustavad liigid Euroopas · Phytophthora perekonna liigid kahjustavad puid kogu Euroopas põhjustades juure- ja tüvemädanikku, võrse- ja lehelaiksust ning lehtede närbumist, nakatunud taimed enamasti hukkuvad, kui taimed siiski ellu jäävad on nende kasv pärsitud. · Kõige olulisemad tegurid, mis mõjutavad Phytophthora haiguse levikut ja suurendavad nakatunud leppade arvu on jõe laiuse suurenemine, suvine veetemperatuuride tõus, savine pinnas jõekallastel ja aeglane vool jõgedes. · Phytophthora levik looduses on tihedalt seotud kliimatiliste parmeetritega nagu sademed, temperatuuride ning niiskuse kõikumisega ja kliimasoojenemisega.
moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi meioosi teel (sugurakkude moodustumine). Tähtsat saavutused Ø Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Ø Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Ø Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek
üksteist mõjutavad? Konkurents • Kõigile osapooltele negatiivselt mõjuv suhe nii liigisiseselt kui erinevate liikide vahel. • Konkurents tekib, kui organismid on hõivanud mingis osas sarnase ökoniši. • Tugevam või paremini kohanev liik võib teise liigi välja tõrjuda. • Konkurentsi vähendamiseks liigid spetsialiseeruvad erinevatele ressurssidele. Konkurents • Konkurents mõjutab taimi rohkem kui loomi. • Taimed, mis on vähemnõudlikud, on konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad oma toitumisharjumusi muuta ja vajadusel mujale liikuda. Jääkarud on omnivoorid – söövad nii loomi kui taimi. Konkurents • Organismide jagunemine: taimed on tootjad (fotosüntees) ja seened ja loomad on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda taimtoidulisteks ja kiskjateks ehk loomtoidulisteks. Kiskja ja saaklooma arvukus sõltub üksteisest, tekivad
Näited. · Eeltuumsed ehk prokarüoolid bakterid · Päristuumsed ehk eukarüoodid (nt. loomad, taimed seened) 5. Millised on 4 põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. 1) Epiteelkude: · Paiknevad tihedalt üksteise kõrval · Rakuvaheaine peaaegu puudub · Kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest 2) Sidekude:
sügavamates soodes on aga turbakihi paksus üle kaheksa meetri. Mida paksemaks turbakiht kasvab, seda enam soo isoleerib ennast põhjaveelisest toitest ja edaspidi saavad siin kasvada ainult väga vähenõudlikud taimeliigid. Turbakihid moodustavad kokku turbalasundi. Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritsevale maale. Soost valguva vee ja niiske kliima tõttu levisid niiskuslembesed taimed sooservast iga aastaga ikka kaugemale, põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Soode veereziim Sood on suured vee akumulaatorid. Turbalasundis on vett 89 - 94 %. Seejuures ka kuivendusega ei saa soode veesisaldust oluliselt vähendada. Vee vähenemine soodest sõltub peamiselt aurumisest. Vee liikumine turbas sõltub turba lagunemisastmest. Vee liikumine on
Kännasmustika puhul tuleb nii koduaeda kui ka tootmisistandikku valida sellised sordid, mis on hea külmakindlusega ning varase saagivalmimise ajaga (Raamets, H., Eestis aretati oma mustikasort, Aialeht 02.09.2011). Eraldi teema on kultuurmustika sortide kasvatamine rododendronitega koos turbapeenras iluaia osana. Mustikas on dekoratiivne nii kevadel õitsemise ajal kui suvel rohelise lehestiku pärast ja eriti muidugi suve lõpus ilusate marjade ajal. Mustika taimed võivad rodopeenras korralikus pinnases ja rikkalikku valguse korral kanda nii palju marju, et põõsast ennast pole marjade tagant nähagi (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja- kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). 3 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte `Northblue` - selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis
sisaldus, õhuniiskus, temperatuur) 2) Biootilised tegurid pärit elusloodusest (nt: liigikaaslased, teist liiki organismid) Valguse mõju organimsile: Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks. Fotoperodism organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe (nt:päevalill) Infrapunavalgus (soojuskiirgus) neeldub organismides ja mõjub soojusena. Eriti oluline kõigusoojastele organismidele. Ultraviolett kiirgus on eriti kahjulik suurtes kogustes (nahavähk, DNA
Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, kes paigaldatud toidumajades söögi pärast võitlevad, tihti jäävad just suuremad peale. c. võitlus eluta looduse teguritega näit: Eesti tingimused peavad loomad ja taimed võitlema kas siis kuuma päikesega või külma talvega. 1. Defineeri mõistet. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla. 2. Kohastumine Kohastumine ehk adaptatsioon on populatsiooni, liigi või mõne teise organismirühma omadused, mis soodustavad ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas . Too näiteid kohastumistest taimedel (2)
paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. Rohtlates valitsev kliima: · Kirjelda kliimatingimusi rohtlas! · Võrdle kliimadiagramme , leia sarnasused ja erinevused! MULLAD · Rohtlates on viljakad mustmullad. MIKS? TAIMESTIK · Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga rohttaimed; · Puude kasvuks ei jätku rohtlas piisavalt sademeid · Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. · Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad · Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. TAIMESTIK Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. LOOMASTIK · Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlates suured
Maa- alune võsu muudend on ka varuainete säilituspaigaks. Nende varuainete mõjul kasvab kevadel uus maapealne võsu. Vastavalt maa-aluse võsu muudendi väliskujule ja siseehitusele eristatakse risoomi, sibulat ja mugulat. Risoom asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Ebasobivad kasvutingimused põuase suve või külma talve elavad need taimed üle risoomina. Risoom meenutab väliselt juurt, kuid selle tipus puudub kasvukuhik ning tal on eristatavad pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed (või lehtede armid). Pungadest võivad areneda uued maapealsed võsud. Risoomist saavad alguse lisajuured. Oma kujult on ta pikk ja peenike või lühike ja jäme. Risoomi esineb näiteks sinilillel, nurmenukul, teelehel, kollasel võsumõõgal, põldtimutil, pohlal, maikellukestel ja paljudel kõrrelistel.
muudetud. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, milliseid GM loomi ja taimi enim kasvatatakse? Lammas, forell, tomat, sojauba, kartul, mais, kalkun, veised Transgeensed loomad (GM loomad). Näited: põhjendus, miks neid luuakse. *Panna loomad tootma piimas või veres sisalduvaid toidulisandeid.*Panna loomad tootma inimese ravivalke(insuliini tootev lehm).*Uurida pärilikke haigusi.*Biomeditsiinilise uuringud.*Lemmikloomadeks.*Tõuaretus. Transgeensed taimed (GM taimed). Näited: põhjenda, miks neid luuakse. *Kahjurikindlus(kartul, lehetäide vastu).*Külma- ja põuakindlus (maasikas,tomat). *Umbrohukindlus(teravili.*Kõrge saagikus(riis).*Parandada valmimis- ja säilitamisomadusi(tomatid) *Viirusekindlus (mais,papaiad) Millal klooniti esimene GM bakter, GM taim, mis bakter ja mis taim? Selgita pikemalt GMO eeliseid? *Parem toit biotehnoloogia abiga. *GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda
Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad Laigud maasikatel Marjade ebaloomulik kuju Kevadel taimedel putukavõrk/kate Maasika-karilane 1mm pikkune Valgete tiibadega Tõugud imevad taimemahla Eritavad lehtedele mesikastet Mesikaste -> nõgiseente esinemine Sülglased Valge vaht -> tõugud Tõugud imevad taimemahlu - > lehed kägarduvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
