Plastiidid Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt Autotroofid Fotosüntees Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime · Kudede diferentseerumine Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime
docstxt/1313475834129285.txt
Nele T. Lotu kõ Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv taimeliik.Ta kasvab enamasti mätastena. Õitseb aprillis ja mais. Õiekattekarvad on 1,53 cm pikad, valkjad.Ta on neljast Eestis kasvavast villpea liigist ainus, kellel varre tipus on vaid üks pähik.Ta kasvab rabades. Älved, laugaste ääred ja teised vesised kohad on tupp-villpea lemmikpaigad.Tupp-villpea on oluline komponent turba moodustumisel.Tupp-villpea on üks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbaväljasid või põlenud rabasid. Kõdunenud turvas on ideaalne keskkond tupp-villpea seemnete idanemiseks.Rahvasuus on villpead nimetatud Sooema juusteks. Vanasti lisati selle taime turbaslaagerdunud tupekiude kraasitavale villale saadud lõng ja vilt oli vastupidav ning tervislik.Mitmel pool Euroopas on hakatud seda oskust taas kasutama.Villkarva on kasut...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
docstxt/123360500528492.txt
ÕLIPUU Õlipuu on Vahemeremaade rahvaste toidus ja kultuuris aastatuhandete jooksul tähtsat osa etendanud. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Saadud õlisid kasutatakse peamiselt toiduõlina, kosmeetikas ja meditsiinis. Õli pressitakse tavaliselt kahes järgus. Purustatud vilju pressitakse algul keskmise tugevusega surve all, millest saadakse kvaliteetne helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud. Oliiviõli kasutatakse ka rituaalseks võidmiseks. Oliivipuud peeti ...
Oliivid Õlipuude loodusliku kasvukohana on enamasti tuntud Vahemeremaad. Nad on suhteliselt aeglase kasvuga ning küllaltki pikaealised. Eakamate puude vanus ulatub koguni üle 2000 aasta. Oliive kui kultuuristatud õlipuuvilju on inimkond kasutanud juba ligi 6000 aastat. Saagi korjamine Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Pidevad külmakraadid alla -12ºC võivad nurjata võimaluse saada järgneval suvel üleüldse mingit saaki. Oliivipuud on see-eest küllaltki vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja põuatingimustele ning parimaks kasvupinnaseks on vett hästi läbilaskvad alad. Korje meetod sõltub mitmest tegurist: piirkonnast, kus tootja asub, oliivipuu sordist, vanusest ning kliimatingimustest. Hoolimata masinkorje olemasolust, peetakse parimaks meetodiks tänapäeval ikka veel käsitsikorjet, millega välditakse oliivide muljumist ja hi...
Üherakulised organismid: -munarakud (munarebu) -mükoplasma – üks pisemaid üherakulisi organisme (mõkoplasma mõned vormid võivvad inimorganismi sattudes esile kutsuda hingamisteede haigusi Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? -üherakulistel organismidel toimub kogu aine- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. kui oleksid suured, häiruks transport Eukariootne (päristuumne) – seen, taim, loom Prokarüoot (eeltuumne) – bakter (puuduvad kõik membraansed organellid 1. Tsütoplasma koostis: -vesi -orgaanilised ained -aminohapped -polümeerid (valgud, polüsahh, nukleiinhapped) -nukleotiidid -ainevahetuse vaheproduktid -mono- ja oligosahhariidid -lahustunud gaasid Tähtsus:
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus
docstxt/134927830316.txt
Lina 1. Lina on pärit Loode - Aafrikast. 2. Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -...
Suhkruroog 1.Kagu-Aasia. 2.Suhkruroog vajab kuuma ja niisket kliimat ning toitaineterohket mulda. Sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 kraadi. 3. 4.Brasiilias, Dhakas, Mauritiuses, Reunionis, Inglismaal, Hawaii saarel, Venezuelas. 5.Varre sees olevas mahl on 14-20% sahharoosi. Varres olevast mahlast tehakse suhkrut, suhkru tootmisjääkidest aga rummi. Lehti söödetakse koduloomadele, ning toodetakse ka paberit, riiet, kiudplaate ja kemikaale. Neid kasutatakse ka kütteks. Suhkrupeet 1. Egiptus. 2. Mõõdukas kliima. 3. 4.Euroopa Liit, USA ja Venemaa on maailma kolm suurimat suhkrupeedi tootjat. 5. Suhkrut.
VETIKAS SARNASUSED TAIM · Paljuneb eostega · Kloroplastid rohelised · Paljuneb seemnetega · Vetikat toestab · Fotosünteesivad · Taime toestab vars ümbritsev vesi · Nii vegetatiivne kui ka · Vetikate pole eristunud suguline paljunemine · Taimedel on eristunud organeid organid · Fotosüntees toimub · Fotosüntees toimub
Kanep Kanep on taimede perekond kanepiliste sugukonnast. Kanepitaimed on lahksugulised taimed, üheaastased taimed. Nad on 2-3 meetri pikkused põõsataolised taimed. Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kasvatanud. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Taime on kasvatatud suurtel pindadel (ka Eestis 1930.–1940. aastail) kiu ja seemnete pärast. Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, lisaks hulga ühendeid mida nimetatakse kannabinoidideks Kanep kui.. Tööstuskanep Mõnuaine Ravikanep Kanepi tervist mõjutavad toimed Valu leevendamine Ravikanep leevendab kroonilist valu. Glaukoom Ravikanep vähendab silma siserõhku vähemalt sama hästi kui muud ravimid. Hulgiskleroos Ravikanep vähendab hulgiskleroosi põdevate patsientide lihasjäikust. Ravikanep parandab hulgisklerootikute elukvalit...
Haapsalu kutsehariduskeskus Kokk Ib 5.toiduainet referaat Juhendaja: Merle Zibo Koostaja: Jaanika Andron Uuemõisa 2008 Sisukord 1.Safran ................................................................................................................................................3 2.Basiilik - imelise jõuga taim .............................................................................................................4 3.Rosé Pipar..........................................................................................................................................5 4.Vanill..................................................................................................................................................6 5.Koriander....................................................................
Koola Koolapuu kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades. Seda võib kasvatada kuivades piirkondades, juhul, kui leitakse põhjavesi. Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tsellulo...
Tundra taimed ja loomad MHGto edit Master subtitle style Click 8B Hans-Erik Tõnissoo 28.12.12 Tupp-villpea Sugukond: Lõikheinalised Perekond: Villpea · Valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim · kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. · Kasvab enamati mätastena 28.12.12 28.12.12 Hallsamblik Perekond: Hallsamblik Sugukond: Samblikud · Kasvab puuokstel ja tüvedel · Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis · Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades · Väga levinud taim tundras 28.12.12 28.12.12
Ravimid Farmakon, artism, rahvapäraselt ka rohi, ravimtoimega aine, mis organismi manustanuna muudab selle talitust. Ravim võib olla ka mürk. Ravim on orgaaniline keemiline ühend, see muudab organisimi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla tahked( nt :tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed( salvid ,pastad, plaastrid) vedelad (tinktuurid ja lauhused) või gaasilised. Paljusid ravimeid valmistatakse tööstuslikult. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas. Tavaliselt manustatakse ravimeid seespidiselt, süstides või välispidiseks. Kauaaegne ravimi tarvitame võib tekitada pikaajalisi tervisekahjustusi. Mõnedele võib tekkida ravimimite kasutamisel nn ravimiallergia. Osadel tekib see kas immuunsussüsteemi muutustest aga osadel on see kaasasündinud. Nähud: nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid...
Teeleht (Plantago media) SLAID: Keskmine teeleht ehk plantago media on rohttaim teeleheliste sugukonnast. Taim kasvab 1560 cm kõrguseks. Kasvab niitudel ja teeservades. Eestis on ta tavaline. Keskmine teeleht saaremaal Keskmine teeleht on kuivade niitude ja loopealsete taim, kes vahel kasvab ka mererandades. Koos inimesega on ta levinud aga ka kõikidesse teistesse kuivadesse kohtadesse. Sellist taime nimetatakse inimkaaslejaks liigiks: ta levib sinna, kuhu inimene läheb. Nii on keskmine teeleht vallutanud terve PõhjaAmeerika, loodusliku liigina teda seal enne eurooplaste kohalejõudmist ei kasvanud. Tema levimiskunst seisneb üksnes selles, et kuidagi tuleb oma imetillukesed mustad seemned mööduva inimese jalgade külge kinnitada. Teelehe peamine
BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - ...
Neid leidub vähemalt 80% kõrgemate taimede õites, viljades ja marjades, juurtes. Erandiks on aga nt. vetikad ( flavonoolid puuduvad). Kõige rohkem on flavonoole õites ja lehtedes, moodustades isegi kuni 30% kuivainest. Kvertsitriini leidub tamme-, teetaime-, õunapuu-, viinapuu-, tubaka- ja humalalehtedes. Flavonoole on paljudes puu ja köögiviljades, näiteks lehtkapsas, spinatis, sibulas, porrulaugus, lehtsalatis, tomatis, teepuu lehtedes, tsitruselistes, marjades. Mida rohelisem on taim, seda suurem on flavonoolide sisaldus. Kvertsetiini on eriti palju sibulas (284-486 mg/kg) ja lehtkapsas, kvertsetiinglükosiini (rohkem kui 50 mg/kg) pohlas, jõhvikas, aroonias, pihlakas. Müritsetiinglükosiini leidub kõige rohkem jõhvikas, mustsõstras, pohlas ja mustikas, kemferoolglükosiidi aga marjadest ainult karusmarjas ja maasikas. 1 Olulisemaks funktsiooniks on õitele ja viljadele värvi andmine, mis on tähtis
Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. Pärast viljastamist toimub sigimikus palju muutusi, kuni seemnealgmetest saab viljakest. Igal taimeliigil toimub vilja areng veidi erinevalt, kuid alati leiab aset neli olulist muutust: 1. Viljastunud munarakust areneb seemnealgmes loode, millel on juure ja võsu alge. 2. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru (tärklise või õlirikkad rakud), millest kasvu alustav taim (idand) alguses toitub. 3. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest. 4. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib erinevatel liikidel olla väga erinev nii kuju kui ka teiste tunnuste poolest, nt kuiv ja kõva või mahlane ja lihakas. Pärast viljastamist arenevad ja kasvavad seemned sigimiku sees, kuni saavad küpseks. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja. Veesisalduse järgi jaotatakse viljad kuivviljadeks ja lihakviljadeks.
Karuputk Karuputk on eestlaste hulgas laialt levinud vana taimenimi. See on tulnud ilmselt taime karvasusest: karvane nagu karu või karu keel. Eestis kasvab looduslikult vaid üks liik, siberi karuputk, kuid tänaseks on ilutaimedena sisse toodud või tulnukana ise tulnud ka mitmeid teisi liike. Mõned võõramaiste karuputkede lehed on üle meetri pikad, ja taime varre kõrgus võib küündida kolme meetrini. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Levik, kasuvkoht Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede
ja põiepõletike korral. Rahvameditsiinis on kasutatud keele- ja kurguvähi korral kuristamiseks ning loputamiseks. Madaraürt, saialilleõied. Mõlemaid komponente seguna võrdselt 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua 1 klaas lonkshaaval päevas söögi- ja hingekõripõletike ning isegi sealsete vähivormide korral kuristamisel selle teeseguga on kilpnäärme hädadest lahti saadud. Salvei Aedades kultiveeritav taim. Õied on violetsed, lehed karmid, kortsulised, mida kogutakse päikesepaistelise ilmaga ravi otstarbeks. Salveid kasutatakse mitmesuguste põletikuliste haiguste korral. Salveilehe pulbrit võetakse 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, jahutatakse ja juuakse pärast sööki soojalt 1/3 klaasi 3 korda päevas hingamisteede haiguste puhul. Sama teesegu sobib välispidiselt suu- ja kurguhädade korral loputamiseks. Salveilehed, raudrohuürt. Mõlemaid võetakse 1 teelusikatäis
....................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................5 2 Sissejuhatus Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-de kasutamine on tänapäeva maailmas üha populaarsemaks muutunud, kuid sellega on seotud mitmeid probleeme. Hüpotees GMO-de kasutamine on vähepõhjendatud kaalukate probleemide ja ohtude tõttu GMO-de vallas. Tuntud inglise teadlane Richard Lacey on väitnud, et võõraste geenide kunstlik lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali
See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Seega valgus- ja pimedusreaktsioon on ruumiliselt eraldatud. Kromoplastid: neil on karotinoidsete pigmentide suurem sisaldusaste, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranz` või punane värvus. Eeldatavad funktsioonid on: · Ligimeelitav kroonlehtede või küpsete voljade kromoplastid; · Lehtede värvuse muutumine enne varisemist kromoplastidesse kogunevad jääkained, millest taim tahab vabaneda. Leukoplastid: esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, mis ei muutu roheliseks ja fotosünteesivaks. Leukoplastide tuntud vorm on amüloplast, millel on põhiliselt säilituslik ülesanne, sinna kuhjub kas graanulitena või klastritena tärklis. Terade kuju on liigispetsiifiline. Plastiidid võivad üksteiseks üle minna: kromokloro porgandi juureosa üleminekud päikese mõjul; klorokromo viljade küpsemine, lehtede langemine;
Täida tabel ! Taime nimi Kohastumise kirjeldus 1. Tooneliilia Maaalune mugulsibul, kasvab kivisel pinnal. 2. Soolarohi Suur soolataluvus, lihakad varred, soomusjad lehed. 3. Kõrbeliilia Sirgub pärast vihma maaalusest sibulast. 4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2. Hiidsametlestad Punane kaitsevärvus, vihamaga tulevad välja. 3. Skorpionid Peidavad kuumuse eest, astel saagi tapmiseks, Saavad vedeliku saagist, 4. Kärssmadu Toitub roomajatest ja munadest, mängib surnut, 5. Surikaadid Elavad ko...
Taimede meristeempaljundus ja kloonimine Arlee Kaugemaa Merlin Kuusemets 12a Märjamaa Gümnaasium 2011 Ajalugu Hakati kasutama raskesti paljundavate taimede kasvatamiseks(orhidee, viljapuud) 1960 hakati meristeempaljundust laialdaselt kasutama Kasutatakse: looduskaitses(hävimisohus olevate taimede kaitseks) Erinevate kultuuride saamiseks(maasikad, viljapuud, pohlad, nelgid, krüsanteemid, kased nt maarjakask, ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, punga...
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimin...
kasvab kuni 50 cm kõrguseks (Eestist on leitud ka 1 m kõrgune taim). Suuri õisi on taimel kuni kümmekond ja need puhkevad jaanipäeva paiku. Mullas on taimel pikkade juurtega peenike risoom, mis mõnikord moodustab kõrvalharudel tütartaimi. Uued taimed võivad areneda ka juurepungadest. Paljunemine Putuktolmlejana meelitab punane tolmpea oma ereda õievärviga ligi mesilasi, kuigi tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. Kasvukohad Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed
Kõrsumine Kõrsumisfaasi alguseks on aeg, mil lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud mullapinnast 5 cm kõrgusele. peavõrse ja kõrvalvõrse tugevasti püsti ajanud, alustavad sirgu ajamist. Pea asub võrsumissõlmest vähemalt 1 cm kaugusel Esimesena alustab kasvu alumine kõrresõlm, mis kasvab intensiivselt 5...7 päeva ja lõpetab kasvu 10...15 päeva pärast. Seejärel ta puitub ja muutub tugevaks. Esimene sõlm mullapinnal märgatav, vähemalt 1cm kaugusel võrsumissõlmest Enne alumise sõlmevahe kasvu lõppu alustab kasvu järgmine sõlmevahe jne. Samal ajal toimub õisikualge kasv ja areng lehetupes.Selles faasis on taimed tundlikud vee- ja toitainete puudusele. Viimase lehe (lipulehe) ilmumine; viimane leht veel rullunud Optimaalne temperatuur kõrsumisel on ~15 oC; Taliviljadel algab kevadine kasv kui keskmine ööpäevane temperatuur tõuseb üle +5 oC; suviviljadel algab kõrsumine 25...35 päeva pärast võrsumise algust....
SIGUR Sigur pole meie põline looduslik taim. Seda tõestab näiteks kasvõi see, et me ei leia teda looduslikust taimekooslusest. Alati kasvab ta kuskil lagedamal jäätmaal, jalg-, auto- või raudtee serval, majade ümbruses. Ta on nagu üks teiste taimedega sobimatu asukas. Kuid siiski ta püsib meie looduses. Sageli võib teda leida koos nurmikate või teiste kõrrelistega, aga ka suure teelehega. Kust see taim siis meie loodusesse ära eksis, leidmata siin õiget kohta? Selle seletamiseks peame teadma mõnda siguri kasutamisest. Nimelt on tal maa all peidus pikk ja jäme lihakas juur. Loomulikult on inimesed õppinud sellist andi kasutama. Kuid seda kasutati sellisel huvitaval eesmärgil, kui kohvi aseaine saamine. Kui siguri juured ära kuivatada ja siis peeneks jahvatada, saame pruuni "kohvipulbri". Sellest valmistatud jook on tumepruun, mõru ja üpris kibe "sigurikohv". Kindlasti teate, et väga
5. Kellest algavad toiduahelad? Taimedest 6. Kuidas tekivad toiduahelad? Kui taimtoiduline loom sööb taime ja siis loomtoiduline loom sööb selle taimtoidulise looma ära. 7. Miks mõni organism võib samaaegselt olla nii I kui ka II astme tarbija? Sest ta sööb mõlemat nii taimi kui väikesi putukaid. Täida lüngad! 8. Organism saab energiat orgaaniliste ainete lagundamisel. Toiduahelad koosnevad üksteisest toituvatest loomadest. Toiduahela esimene lüli ehk tootja on enamasti taim . Järgmisi lülisid nimetatakse tarbijateks, neist I astme moodustavad taimtoidulised ja II astme loomtoidulised loomad. Kuna mõned loomad toituvad erinevatest toiduobjektidest, siis moodustuvad omavahel ühendatud toiduahelatest toiduvõrgustiku . 9. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi, selgita, kuidas on aia tiguderohkus seal luusimas käiva rebasega seotud?Seal on keegi keda rebane sööb, näiteks linnud ja siilid söövad tigusid , rebane sööb jällegi linde ja siile.
Ta on kui ajast mahajäänu. Kõik selles hoones toimunu jääb selle hoone sisse (hoones looduslik energeetiline läbipuhutavus ehk looduse puhastav toime puudub) ja salvestub toidusse. 6 9. Kilesse pakendatud toit, kaasaarvatud plastpudelisse villitud joogid on sellest hetkest, kui need pakendatakse, juba ajast maha jäänud ehk energeetiliselt vananenud. 10. GMO ehk geneetiliselt muundatud taim. Iga taim sisaldab oma looduslikku energeetilist väärtust. Meie isu selle taime söömisest saab täis siis, kui oleme selle taime poolt pakutava energia kätte saanud. GMO taimed kasvatatakse vormiliselt suureks, energeetiline väärtus ehk sisu võrreldes muundamata taimega jääb kas samaks või langeb. GMO taimes on vormi ja sisu tasakaal rikutud. Et seda taime süües teie isu täidetud saaks, peab seda rohkem sööma kui muundamata taime. Tulemuseks on liigne kehakaal.
Suurimat hulka, mida muld suudab kinni hoida nimetatakse maksimaalseks veemahutavuseks. Hulka mis jääb mulda pärast liigse vee äranõrgumist nimetatakse väliveemahutavuseks. Väliveemahutavuse korral on suuremad poorid täidetud õhuga ja taimekasvutingimused on head. Taimed saavad halvasti vett kätte kuni närbumisniiskuseni seda loetakse produktiivseks veevaruks. 13. Mullavee omastamine taimede poolt, süsteemi muld-taim-atmosfäär toimimine. Transpiratsiooni tõttu kaotab taim pidevalt vett. Vee väikene puudujääk põhjustab imamisjõu tekkimise taimerakkudes, mis kandub rakult rakule kuni taimejuurte karvakesteni välja - tekitades seal vee imendumiseks küllastamatuse seisundi. Kui eraldumine taimest lakkaks, siis küllastuksid juured varsti veega ja vee imamine mullast katkeks.Et maismaa taimed kasvuperioodil tavaliselt ei saavuta täielikku turgorit, siis jääb osa osmootsest rõhust rakukesta vasturõhu poolt tasakaalustamata
elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel
Eesti mardikad Peetereeter siia käib nimi lolol Mardikalised Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts Eestis on mardikaid enam vähem 3400 liiki Mardikalised elavad põhiliselt maismaal Mardikalised jagunevad enamasti röövmadikalisteks ja segatoidumardikalisteks Mardikaliste tunnuseks on tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õi...
konstruktide lülitumine retsipiendi genoomi -võib siseneda mitu koopiat suvalistes kogustes. · Võivad põhjustada ohtlikke mutatsioone peremeesorganismi geenides. Geneetiliselt muundatud hiir, kellel on võrrelduna nende looduslike liigikaaslastega kuni neli korda suurem lihasmass. Transgeensed taimed · Luuakse põllumajanduslikel eesmärkidel. · Esimene muundatud taimesort lubati USA- s turule 1994a. Selleks oli geeninokaudiga tomat. · Esimene transgeenne taim oli tubakas. Muundamise eesmärgid: · kvaliteedi parandamine · vastupidavuse suurendamine haigustele ja kahjurputukatele · taluvuse tõstmine umbrohutõrje kemikaalide suhtes · karmide keskkonnatingimuste taluvuse tõstmine · Õnnestunuim geenitehnoloogiline taimesort ''kuldne riis''- suurendatud A- vitamiini ja karoteeni hulka. · GM- taimi kutsutakse ka ''muundkultuurideks'' Geeninokaut · Geeninokaut e. geenisihtimine-suunatud
GMO Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema on tekitanud palju vastakaid arvamusi. GMO-ga on tegeletud juba tuhandeid aastaid tagasi
GMO Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema on tekitanud palju vastakaid arvamusi. GMO-ga on tegeletud juba tuhandeid aastaid tagasi
Teatud juhtudel võib liigne kuivus viia taimeosade või kogu taime kuivamisele. Õhulämmastik otse taimede kasvu ei mõjuta, küll aga mullas leiduvate mikroorganismide kaudu (nt. liblikõielistel mügarbakterid) soodustatakse köögiviljataimedel N-toitumist. Teatud juhtudel võivad mõned gaasid olla köögiviljadele 4 kahjulikud (ammoniaak ja väävligaasid). Kui ammoniaagi kontsentratsioon õhus on 0,6%, siis tekivad lehtedele põletused, 4% puhul taim hukkub. Tolmjad osakesed, mis hõljuvad õhus, langevad taime lehtedele. Nad vähendavad valguse intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi ja kasvu. II rühm 1. kasvusubstraadid; Muld on vanim aianduses kasutatav kasvusubstraat, mida tänapäeval kasutatakse vaid paljasjuursete istikute kasvatamisel avamaal. Katmikaianduses reeglina mulda enam ei kasutata. Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks,
Valgusstaadiumis eraldub vee fotooksüdatsioonil hapnik, mis on väga vajalik taimedele hingamisel. Samuti toodetakse pimedusstaadiumi käigus glükoosi, mida on vaja energiaallikana organismidel. 2. Mis tähtsus on vee fotooksüdatsioonil eralduval hapnikul? Seda kasutavad teised organismid oksüdatsiooniks. 3. Kust saavad kloroplastideta taimerakud energiat? Need saavad energiat kloroplaste sisalduvate rakkude poolt toodetud glükoosist. 4. Kuidas säilitab taim oma glükoosi tagavara? Taimed säilitavad oma glükoosi tagavarad tärklise näol. 5. Mis tähtsus on fotosünteesil heterotroofsetele organismidele? Heterotroofsed organismid saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel. 6. Kuidas on fotosüntees seotud süsinikuringega? CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel ja ka heterotroofide hingamisel, samuti ka taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega
..............................................5 5Kokkuvõte............................................................................................................. 5 6Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 6 Sissejuhatus Kevadeti tärkab eestis taas loodus, puud muutuvad roheliseks, lume sulades hakkavad lilled õitsema. Paljude jaoks ei ole kevad nii ilus aeg, kuna õitsevad lilled hakkavad levitama õietolmu. Taim kasutab õietolmu n.ö paljunemiseks seega õhus võib olla miljoneid õietolmu osakesi, mis põhjustab kuni 10% eestlastele allergiat. Siiski on õietolmus ka palju positiivset ja kasulikke aineid. Käesolevas referaadis teengi kokkuvõtte õietolmus: kust seda saadakse, milleks kasutatakse ja palju muud. 1 Õietolm Õietolm, nagu ka nimetus ütleb, kujutab endast väikeseid, inimsilmale nähtamatuid tolmuosakesi, mis kannavad ka taimse seemneraku nime. Erinevad taimed
7) Kultuurrohumaadel kasvatavate kõrreliste taimede kasv ja areng eluiga Enamus stressi tekitavaid faktoreid on sügis- ja talveperioodil. Stress suvel: niiskus ja toitainete puudus. Liigid: Põldtimut, Harilik aruhein, H. kerahein, Aas-rebasesaba, Päideroog, Roogaruhein, Aasnunnikas, Mida kuivem suvi, seda rohkem kahjureid. Kui niitmiskordade arv on suur, siis taim talvitub halvasti. Punane aruhein jne. 16) Rohumaade toitumine, tähtsamad toiteelcmendid (N, P, K, Ca, Mg, mikroelemendid) Põldtimut: 20-100 cm pikkuste kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut põldhein ja niit. Kestvus Mikroelementide optimaalne vahemik on väga piiratud ning kui nende sisaldus ületab teatud piiri, muutuad 5-6 ja isegi roheni aastaid
punakasroheliste tihedalt hargnevate püstiste võrsetega kohalik liik. Noored võrsed on rohlised. Lehed on alt kaetud hajusalt kaheharuliste karvadega. Juunis valge õied. Viljad on mustad. Sobib hästi tuulekaitsehekiks. Võsund-kontpuu(Cornus) Kuni 1,5-3m kõrge põõsas. Noored võrsed on rohelised, hiljem värvuvad erepunaseks. Valgete viljakobaratega. Õied valged õitseb mais juunis, vili valge. Levib juurevõsudega, võib muutuda metsikuks. Niiskete kasvukohtade taim, varjutaluv. Külmakindel põõsas. Kirss-kontpuu (Cornus) Tihe, kuni 2m kõrgune põõsas. Põõsa koor on soomusjas. Lehtede mõlemal küljel on liduskarvad. Õitseb kevadel enne lehtimist. Õied on kollased. Vili on tumepunane, söödav, magushapu maitsega ja valmib hilissuvel. Varjutaluv, põuakindel. niiskem pinnas, poolvari. Villane lodjapuu ( Viburnum) Põõsa kõrgus 2-3m. Lehed ovaalsed või munajad. Lehed alt tihedalt tähtkarvased ja hallikasrohelised
Iga liigi või sordi sobivamate kasvutingimuste kompleksi põhinõuete teadmine võimaldab neid rakendades saada suuri saake ka antud põlvkonna taimedelt.Kultuurtaimede kasvatamine põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Taimseid produkte kasutatakse inimtoiduna, põllumajandusloomade söödana ja toorainena paljudele kergetööstusharudele.Iga elusolend vajab olemasoluks ja kasvamiseks toitu. Taim toitub põhiliselt veest, min ainetest ja süsihappegaasist. Neid saab ta väliskeskkonnast. Vesi ja min soolad võetakse vastu mullast, süsihappegaas õhust. Taim peab need ained muutma orgaaniliseks aineks, mis on keeruline protsess ja see saab toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Tähtsamateks väliskeskkonna tingimusteks, mis mõjutavad taimede elutegevust on: vesi, päikesevalgus, temperatuur, muld ja õhk.
(Polypodium vulgare) ning teisi huvitavaid taimi. Veetaimestikust on esindatud lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium) ning väike ning kollane vesikupp (Numphar pumilum, N. luteum). Lisaks turbasammaldele võime nii mätastel kui ka mätaste vahel leida harilikku jõhvikat (Oxycoccus palustre) ning kohati ka väikeseviljalist jõhvikat (O. microcarpus). Üheks omapärasemaks liigiks on aga pisike punakas putuktoiduline taim -huulhein (Drosera). Silmapaistvuselt järgmine on pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D. intermedia). Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus).
Geenivektori ülesandeks kasutatakse tavaliselt agrobakterit. Õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Esimene GMO taimesort lubati USA turue 1994. aastal. Kahjurpututakindlate taimede loomiseks kasutatakse bakterit Bacillus thuringensis, mis toodab Bt-toksiini- mürki, mis tapab mingit kindlat putukaterühma. Mürkaine sünteesi kodeeriv geen eraldatakse ja viiakse taime, mis hakkab ise seda mürkainet tootma. Nii muutub taim etemast toituvatele teatud kahjurputukatele mürgiseks. Seesuguste Bt- taimede kasvatamisel pole vaja kasutada putukatõrjevahendeid. Taimede muutmiseks tundetuks umbrohumürkide suhtes siirdatakse taime geen, mis kodeerib mürki lagundavat ensüümi. Selliselt muundatud taimed ei hävi taimemürkide kasutamisel, küll aga teised taimed, mis umbrohumürgiga kokku puutuvad. Neid GM-taimi nim. herbitsiiditolerantseteks.
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu
Geenitehnoloogia valitud Geenitehnoloogia valitud DNA DNA lõikude eraldamine, lõikude eraldamine, töötlemine in töötlemine in vitro ja vitro ja siirdamine sama või muu siirdamine sama või muu liigi liigi isendi geneetilisse struktuuri- isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või kromosoomi, plasmiidi või viirusesse(geenide ülekanne). viirusesse(geenide ülekanne). Rekombinantne DNA DNA Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud molekul, milles on ühendatud eri eri liikidelt pärit DNA osad. liikidelt pärit DNA osad. Rakkudesse viiakse võõraid Rakkudesse viiakse võõraid geene viirusvektori abil, plasmiidse geenivektoriga, geene viirusvektori abil, Agrob...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
