kehavorme · figuuri s-kujuline puusapaine Maalikunst · seinamaal · sarnane romaani figuurid sarnanevad stiilile Egiptuse kunstile · tahvelmaal · voogav tiibaltaritele riidevoldistik · taust sinine või N: Tallina Niguliste ja kuldne Oleviste kirikutes on · väänlev tahvelmaalidega tiibaltarid ornamentidega raamistik
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõšeed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 35) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid – inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 36) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12.sajandil uue kristliki filosoofia skolastika kujunemisele.
palistus. võtab omaks mitmed looduselähedase suuna saavutused. ei kujuta ebaesteetilist, töödes valitseb õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu. koloriit äärmiselt õrn ja hele. maastikukujutamisel väga moodne, hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, oli ka esimene pilvede maalija. loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. ● Firenze San Marco kloostri seinamaalid ● Tahvelmaal „Maarja kroonimine“ ● FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) 15 ● Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ● „Kristuslapse kummardamine“ ● „Maarja kroonimine“, maalitud 1441-1447.
o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud, et jääks kujund Lametrükk e
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
rahulikult õlale heidetud. Kuju alumine pool peab vastu pidama võimsa ülakeha koormale , kusjuures kogu raskus langeb sirgeks lükatud paremale jalale. Kuju keha on pinges, justkui enne jõukatsumist. Käed on suured ja rasked. Õla juurde tõstetud vasak käsi võimendab seda muljet veelgi. Kogu figuuri tähelepanu ja energia on koondunud pähe, keskendudes ninaseljale kulmude vahel. 6.2 Püha perekond: Madonna Doni Michelangelo ainus teadaolev tahvelmaal kujutab püha perekonda. Selle tellis Agnolo Doni, jõukas Firenze kangus, kes tegutses 16.sajandi algul märkimisväärse metseenina. Ümarpildi tellis Doni tõenäoliselt oma abiellumise puhul Maddalena Strozziga. Pilti kaunistab uhkete nikerdustega raam. Raami viiel medaljonil on kahe prohveti, kahe sibülli ja Jeesuse ümarplastiliselt nikerdatud pead. Pildil enesel näeme habetunud Joosepi ees maasistuvat Maarjat, keda on kujutatud hämmastavalt jõulisena ning tavapäratult katmata
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu
· Kõikjal roosid, ehisviilud, tabernaaklid jne 16 Toonid selgemaks ja õrnemaks Realistlikumad detailid Jean de Pucelle · Uus etapp o Pildid teksti sees või täidavad lehekülje alumise osa o Tahvelmaal Võrdlemisi elav tegevus · Paraku vähe säilinud Prantsuse meistrite kõrval ka Madalmaadest pärit kunstnikud o Seinamaal Kuna kirikutel oli seinapinda vähe, ei jäänud eriti pinda seinamaalide jaoks · Siiski luuakse hulk suurejoonelisi seinamaale o Veelgi rohkem lossides
a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Tekstiil f. Puitehistöö
kujutiste piirjoontega. Väiksed detailid kanti klaasile värvidega. • Kaunimad vitraažid asuvad Prantsusmaal Chartres'i katedraalis ja Pariisis Saint-Chapelle'is. Reimsi katedraali Ekkehard ja Uta. skulptuuri 13.saj. d. 13.saj. Seinamaal • Itaalias oli au sees seinamaal ja tahvelmaal. Seinamaali suurmeister Giottodi Bondone, Firenžest maalis oma suurima freskosarja Assisi Püha Francisckusest. Miniatuurmaal 14.saj. Vennad Limbourgid kujundasid Prantsuse kuninga venna Berry hertsogi, käsikirjalise palveraamatu olustikustseenide, maastiku- ja arhidektuuri kujutisega.
mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Kreeka-Rooma kultuuri uurimine juhtis täiuseideaali poole. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal. Töötati välja õpetus inimekeha ideaalsetest proportsioonidest ja nende maalil kujutamise kohta (Vitruvius). Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti Madalmaades ka ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Arenes ka graafika, Düreri vase ja puulõiked. Mitmed reness ajastu suurmeistrid, nt Raffael usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd")
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
mille alt võis paista ka kehavorme. MAALIKUNST · Miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid, seinamaalingud enamasti hävinud. · Initsiaalid esitähed, mis olid kaunistatud · Sümbolid tegevuspaiga jaoks metsas nt puu. Figuurid pinnalised, riidevoldistik. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal tiibaltaritel. · Bayeux' vaip 11. saj ajaloo ja kunstimälestis. Kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale. 26. SUURED MAADEAVASTUSED VARASEMAD AVASTUSRETKED · Vallutus- ja kaubaretked kuni 15.saj II pooleni · Kartaago meresõitja Hanno 5.saj ümber Aafrika Gibraltarini Hilary Karu 6
Teoste temaatika oli pigem sümbolistlik. Süübis inimeste hingeellu. Sümbolismi kõrvale tekkis mitmeid teisi stiile. Arhitektuuris ja tarbekunstis levis uus stiil, mis sai alguse Suurbritannias. Tööstuslik tootmine tõrjus käsitöö välja. Eklektika-mitme stiili kokkusulandamine. Prerafaelliidid oli liikumine, mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessanssist ja püüdsid toetuda kunstile mis oli tehtud enne rafaeli. William Morris, E.Jones püüdsid luua uut kunstide süsteemi. Tahvelmaal taheti asendada monumentaaldekoratiivse maaliga. Morris pühendas end käsitöötraditsioonide taastamisele. Loodi esemeid, mis olid vabad eeskujudest, need olid ehtsad ja praktilised nagu keskajal. Loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Visuaalse kunsti juures oli oluline ornamendi kujutamine. Morrise ideed panid aluse 20.saj tarbekunstile. Uue stiili arengus oli tähtis Glasgow koolkond. A.Macmurdo oli arhitekt ja tarbekunstnik, kes töötas välja oma motiivi,
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
o Reljeef nt kivisse raiutud pilt, tasandiline, kõrgreljeef-kuju pooleldi väljas, madalal vähe; · Maalikunst o Monumentaalmaal seinamaal(otse seintele maalitud), kui reljeef on ära maalitud, siis on mõlemat; o Fresko krohvile maalitud, alt märjaks värv peale, krohv kuivab ning kui krohvi maha kukub, siis kuna värv on krohvi alla läinud o Tahvelmaal tavapärane, ajalugu ulatub Egiptusesse, seal pandi sarkofaagi kaasa üks portree, hiljem kreeklastel, veel hiljem õigeusklikud tegid ikoone(palju säilinud, Bütsantsi omasid polegi väga säilinud, ühed varaseimad), ikoone maaliti temperavärvidega, nagu õlimaal, aga õhuke ja kumab läbi, varem segati munavalgega, mis kuivades läikima hakkas ning jättis õlimaaliga sarnase mulje, kuid hakkab pragunema, raske tehnika, seetõttu ei kasutata enam väga
· Madalreljeef üsna tasapinnaline töötlus · Süvendreljeef esineb peamiselt Egiptuse kunstis Skulptuur jaguneb ka otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega(pargiskulptuurid) 3. monumentaalplastika kindla asukohaga, kuuluvad arhitektuursesse ansamblisse(monumendina) MAALIKUNST on kordumatu värviline kujund tasapinnal: 1. seinamaal nt. Fresko, kus maalitakse niiskele lubikrohvitud pinnale 2. tahvelmaal maalitakse vabalt ümberpaigutavale alusele, oli tuntud antiikajal, Lääne- Euroopas levib alates 12 sajandist 3. raamatu- ehk miniatuurmaal 4. mosaiikmaal, kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil: niiske mördi sisse surutakse värvilisi kivikesi või klaasikilde 5. klaasimaal e. vitraazikunst värvilised klaasitükid ühendatakse omavahel tinaribadega GRAAFIKA on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil: 1
A. fresko - värvitakse niiskele seinapinnale looduslike värvidega. See vajab kiiret tegutsemist. B. seko - maalitakse kuivale pinnale, mis ei ime endasse temperavärve, või õlivärve mis samuti ei imendu. see sobib aeglasematele kunstnikele. C. pannoo - maalitud on puutahvlitele, ms on löödud seina, üleujutusohtlikes paikades on kasutatud just seda, kuna seda saab seinalt eemaldada. Tehtud on seda ka moe pärast II. tahvelmaal - algselt kasutati puust tahvlit millele maaliti, nüüd on selleks kas riidest, papist või paerist alus. III. miniatuurmaal - värvilised illustratsioonid raamatutes. see kaob kui ilmuvad trükitud raamatud, neid hakkab kaunistama graafika. IV. vitraaz- värvilised üksteisega ühendatud klaasiribad, enamasti akendel kuid ka seinadel. harva kasutatkse värvi. V. mosaiik - värvi ei kasutata üldse, seda tehakse värviliste kivitükikestega või
Dekoratiivskulptuurist on tuntud Lysikratese monumendi friis, millel kujutatakse meremeeste karistamist Dionysose poolt. Kuulus oli Lysippos oma pronksskulptuuridega Apoxymenose figuur, mis oli elav ja liikuv, tema töid võib vaadelda igast küljest, tuntud tema Heraklese kujud, ka Puhkav Hermes. Väga hinnatud oli ta portreekunsti alal ühendas välise sarnasuse peene ja sügava karakteristikaga. 5. sajandi esimesel poolel elas esimese suure õitseaja läbi ka seina- ja tahvelmaal. Antiikajastu kuulsaim maalija oli Apelles, kes maalis merest tõusva Veenuse pildi. Vaasimaali suuremad saavutused Lõuna-Itaalias (erineb suuresti atika omast) eelistatakse suuri nõusid ja mitmekesisemaid vorme, suur värvirikkus, ornamentikas ülevoolav rikkalikkus jam itmekesisus, kujutised vaasidel väga figuuririkkad. Kolm kuju, mis ületavad piirid: · Delfi vankriajaja eeldatavasti suur kompositsioon+kaarik ja 4 hobust, ülakeha on 80nendik
Seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi, kuid viimast mitte järjekindlalt. 7 Maalide temaatika on mitmekesine. Mõne aine on mütoloogiast või kirjandusest, osa kujutab olustikke, maastikke või esemeid. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaal. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Need on teostatud enkaustikatehnikas. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Raamlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevaelu ühendamist. Kristlus oli usund, mis õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjapidamist, riiki õigust, moraali. 4. saj esimesel poolel p
jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Renessansist saab alguse ka signeerimine. Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti
huvi antiik¬mütoloogia vastu, mille ammendamatu varaait oli köitnud itaalia kunstnikke juba vararenessansi päevadest peale. 1617. aastal taastus veel kord Rubensi side Itaaliaga. Üks Genova patriits tellis kavandid gobeläänidele, mis pidid kaunistama tema paleed. See oli Rubensile esma¬kordne ülesanne kavandada dekoratiiv-kunsti teost. Põhimõtteliselt sarnanes 17. sajandi gobelään dekoratiivsele monu¬mentaalmaalile ning erines oluliselt tah¬velmaalist. Barokne tahvelmaal aktsentueeris ruumi, teda võis vaadata kaugelt ja ligidalt. Siin kõnelesid kaasa üldmõju ja detail, nii nagu see oli seni Madalmaade maalikunstis olnudki. Itaalias olid kõik suured maalijad juba 15. sajandist peale olnud ka suurejoonelised dekoraatorid, kes olid maalinud kirikutes ja paleedes monu¬mentaalseid seina- ja laemaale. Dekoratiivse monumentaal¬maali põhinõue oli, et ta pidi olema vaa¬deldav ruumi kõigist paigust. Veelgi
3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb maalikunst 1) graafika 2) skulptuur. Kaasaegsed kunstiliigid on: a) installatsioon b) häppening c ) perfor mance d) maakunst f) kehakunst g ) videokunst. Arhitektuur jaguneb: 1) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) 2) profaanarhitektuur e. il malik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, a) m etall b) keraamika c ) puit d) klaas f) nahk g ) tekstiil. Maalikunst jaguneb: 1) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise. 2) monumentaalmaal seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal. Skulptuur jaguneb: 1) ümarplastika vabalt seisev, vaadeldav igast küljest. 2) reljeef ühest küljest tagapõhjaga seotud. Graafika jaguneb: 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk. zanr teose liik akt e. aktimaal üks zanritest, alasti ini mkeha kujutis. natüürmort sa muti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid ese m eid.
gooti stiilis. Romaani stiil oluline tunnus on ümarkaar, vähe kaunistusi, raskepärane, kuid monumentaalne. Palju torne. Skulptuuri iseloomustas kohmakus ja ebaloomulikkus. Maalid olid miniatuursed ja figuurid pinnapealsed. Maaliti esitähti. Gooti stiil uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikaar, tugipiit. Kõrge, vitraazid, palju skulptuure, palju kaunistusi. Skulptuuri iseloomustas relistlikkus, rõhutati vertikaaljoont ja S-kujulisust. Maalikunstis tekkis jälle tahvelmaal, mida tehti tiibaritele. SUURED MAADEAVASTUSED Varasemad reisid kuni 15. sajandini järk-järgulised mindi kuskile, ootati, mindi mõne aja pärast edasi pigem kaubaretked ja uudistamised foiniiklane Hanno oletatavasti sõitis 6. saj esimesena ringi ümber Aafrika kogemata A. Suur 4. saj eKr laiendas alasid Indiani, millest varem polnud aimugi viiking Erik Punane peetakse Gröönimaa avastajaks, mis algul oli hea ja soe, 14. saj jääaeg
ARAABIA KULTUURI MÕJU - Numbrid(võeti üle indiast) - Kompass ja astrolaab - Paber-jõudis läbi nende euroopasse - Kirjanduse levik-nt trubaduur - Teadus, kreeka keelsed teosed kirj. Ümber araabia keelde - Kunst, nt sibulkuplid ISLAMI KUNST - Tähtis arhitektuuriline osa(moseed, medresed(koolis), hauakambrid, kaubatänavad(basaar), lossid ja paviljonid) - Omari mosee Jeruusalemmas - Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damaskuses - Skulptuur ja tahvelmaal puudusid->loomi ja inimesi ei tohtinud kujutada TEADUS 10.sajandil al-Horezini entsuklüpeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Masud- ,,kullaväljad ja kalliskivimaardlad" 8 Teadus oli seotud Koraaniga ning selle uurijad oli austatud 13.saj. araabia keele entsüklopeedia Ibn Mansur Ibn Sina meedik, maadeuurija, geograaf 1152.aastal koostati maailma kaart, millel oli ka Eesti
Van Gogh uskus kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi Paul Gauguin. Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Tema eesmärgiks oli seinamaal või seinamaalitaoline tahvelmaal, mis kujutaks mingit müsteeriumi või vihjaks sellele. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta oma piltides tsentraalperspektiive ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Ta uskus, et lihtsates, arhailistes vormides sisaldub püsivaid, igavesi vaimseid tähendusi. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema
Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootlik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega (Näiteks Nicola Pisano, Pisa baptisteeriumi kantsel; Lorenzo Maitani, ,,Viimne kohtupäev", mis asub Orvieto toomkiriku fassaadil). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Osalt Bütantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Ka jäi Itaalia kirikutes, millel olid väiksemad aknad, rohkem ruumi maalingutele. Seinamaali suurmeistritest võib nimetada Giotto di Bondone'i, kes oli ühtlasi ka uue stiili rajajaks. Inimeste kujutamises oli ta küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutus ja maastikuline foon on tal tinglikum. Prantsuse gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, gootika aga imetleb ja
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
kujutatakse meremeeste karistamist Dionysose poolt. Kuulus oli Lysippos oma pronksskulptuuridega – Apoxymenose figuur, mis oli elav ja liikuv, tema töid võib vaadelda igast küljest, tuntud tema Heraklese kujud, ka Puhkav Hermes. Väga hinnatud oli ta portreekunsti alal – ühendas välise sarnasuse peene ja sügava karakteristikaga. 5. sajandi esimesel poolel elas esimese suure õitseaja läbi ka seina- ja tahvelmaal. Antiikajastu kuulsaim maalija oli Apelles, kes maalis merest tõusva Veenuse pildi. Vaasimaali suuremad saavutused Lõuna-Itaalias (erineb suuresti atika omast) – eelistatakse suuri nõusid ja mitmekesisemaid vorme, suur värvirikkus, ornamentikas ülevoolav rikkalikkus ja mitmekesisus, kujutised vaasidel väga figuuririkkad. Kolm kuju, mis ületavad piirid: • Delfi vankriajaja – eeldatavasti suur kompositsioon+kaarik ja 4 hobust,
· Skopase tehtud olid ka Tegeases asuva Athena templi kaunistused praegu halvas seisundis · Selline temaatika levis ka maalikunstis XI Kreeka maal ja tarbekunst · Kreeklased ise hindasid oma maalikunsti teistest kunstiliikidest kõige kõrgemalt · Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali · Kreeklased leiutasid tahvelmaali maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Hilisemad Rooma koopiad on leitud eelkõige rikastest linnadest Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purske ajal · Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis · Sealt leiti 19. saj lõpus · Arvukalt väikeseid tahvelmaale
jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati
1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto,
kunstis määras kindlaks ka arhitektuurilised eeskujud vormidele ja ruumidele, mis sel perioodil loodi. Perspektiivjoonistuse kunst suundus arhitektuuriliste suheteni - koha, ehitusplaani, struktuuri kõrgustesse tõstmise, osadeks jaotamise ning massi ja mahu vahel. Kui gooti kunsti saab vaadata ainult arhitektuuriga seoses - maal ja skulptuur eksisteerisid eelkõige kirikutes -, siis nüüd hakkavad nad arenema iseseisvalt, lahus arhitektuurist. Maalis tuleb seinamaali kõrvale ka tahvelmaal (alusena puu, hiljem lõuend). Vaimulike süzeede kõrval kujutatakse järjest enam ilmalikke sündmusi ja maalitakse portreid. Kunstiloomingus saab oluliseks meister, autor. Kunstiteoseid hakatakse signeerima (allkirjastama initsiaalide, allkirja, vahel ka aastaarvuga). Renessansiajastu kunstnike kohta pärinevad paljud teadmised maalija ja arhitekti Giorgio Vasari kirjutatud "Kunstnike elulugudest" (esmakordselt ilmus aastal 1550).
Näiteks skulptuurid võivad olla ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Kui tarbeese- med omavad kunstilist tähendust, siis on tegemist juba tarbekunstiga
Näiteks skulptuurid võivad olla ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Kui tarbeese- med omavad kunstilist tähendust, siis on tegemist juba tarbekunstiga
Näiteks skulptuurid võivad olla ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Kui tarbeese- med omavad kunstilist tähendust, siis on tegemist juba tarbekunstiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
