MAALIANALÜÜS 1. Caspar David Friedrich ,,Rügeni Kriidikaljud", u. 1818 2. Temperamaal lõuendil 3. Tahvelmaal 4. Maastikumaal (ka meremaal) 5. Maalil on kujutatud kolme inimest,kes asetsevad kriidikaljude lähedal nn. Kuristiku äärel.Toonid on väga erksad ja ja hästi kokkusegatud ja kooskõlas.Taevas on hele sinise tooniga.Valged kaljud on hästi silmapaistvad mere kõrvalt.Silma hakkavad ka pooleldi raagus puud ja eriti meeldivaks teebki justs ee vaade rannale(merele).Valitseb soe koloriit,sest taevas ja meri hakkab kohe silma. Taevas on kujutatud
KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. ...
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 ...
Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal. 14.GOOTI KUJUT K: Ümarplastika, vabafiguurid, looduslähedus, realism. Inimese individualiseerimine. Võrreldes romaaniga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaanis oli hoiatav ja ähvardav, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndust. Vitraazikunst, tahvelmaal. Maarja kuulutus-ettekuulutus neitsist sündimise kohta. Neitsi Maarja lapsega. 15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi, tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste. Tähtvõlvid, teravkaar. Puudusid transept, kabelite pärg ja tugikaared. 16.EESTI KUJUT K: Seinamaalikunst. Valjala-ümarkaareline lääneportaal, romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Karja
Londonis. Gooti ajastu uuendused skulptuuris ja maalikunstis Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses. Uue altaritüübina tekivad õhukest kappi meenutavad nn. tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige enam Itaalias. Need maaliti veel märjale krohvile ja nimetatakse freskodeks. Jätkus raamatumaali harrastamine, suurimad meistrid Prantsusmaal töötanud vennad Limbourg'id. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai ühest kohas teise ümber paigutada. Vaibakunst gooti ajastul Kõrgetasemelisi piltvaipu loodi gooti ajastul Madalmaades. Prantsuse gooti vaibakunsti kauniks lõppakordiks on kuuest osast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega", mida võib pidada tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipuks. Vaipade punasel taustal seisab noor neid kesk aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele.
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, ...
Renessanss 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks
Juugendstiil · levis esialgu tarbekunstis ja ahidektuuris · Suurbritannias · vabrikutoodete välimus eklektiline ja kohmakas · kunstiteadlane John Ruskin ülistas keskaegset käsitööd -> töö + ilu, ilu + praktika · Prerafaeliidid -> rühmitus, taheti vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust · William Morris ja Edward Brune-Jones (Kuldne trepp) · uus kunstide süntees -> tahvelmaal asendus monumentaaldekoratiivse maaliga · Arts and Crafts Movement -> käsitöötraditsioonide taaselustamine · esemed vabad klassitsismi eeskujudest · hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust · ühtse stiili loomiseks ornamentika · käsitööesemed muutusid kallimaks ja isikupärasemaks alternatiiviks tööstustoodangule · Glasgow' koolkond · Arthur Macmurdo · arhidekt ja dekoraator
MAALI ANALÜÜS 1. Edvard Munch ,,Karje", 1893-1910 2. Temperamaal lõuendil 3. Tahvelmaal 4. Allegooriline maal 5. Maalil on kujutatud agoonias inimest, kes seisab sillal ja hoiab pead käte vahel. Kaugemal jalutavad samal sillal kaks inimest. Sild kulgeb üle fjordi. Taevas on hästi ere ja punakas-oranz. Domineerivateks värvitoonideks on looduslikud värvid, tumedamat sorti, pruun ja oranz. Toonid on segatud ehk murtud. Taevas on kujutatud soojade toonide ja fjordi osa külmemate ning süngematega. Valitseb soe koloriit, sest taevas
Käsikirjad (piibel, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud) olid rikkalikult kaunistatud miniatuuridega vastavalt ajastu maitsele. Sageli olid tekstid kujundatud pikkade kitsaste veergudena, mis meenutasid gooti torne. Ohtralt kasutati kaunistustes arhitektuuridetaile. Gooti miniatuuride parimad saavutused pärinevad Pariisi koolkonnast jutustav kujutamislaad, selged, puhtad värvid. Palju kasutati kullavärvi initsiaale. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal,kus kasut. peamiselt puutahvlit ja õlivärve. 14-15 saj kasutati tahvelmaale altarite juures. Nad ei ole enam seotud arhitektuuriga. Graafika - uus kunstiliik. Vanem graafika oli vasegravyyr, millega oli võimalik edasi anda peeneid jooni ja varjundeid. Teine variant oli puulõige, mis oli tunduvalt kohmakam Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Juba kõige
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendrelj...
Oli enamasti seotud usunditega. Kunstnik oli poolpreester. Arhitektile olid tähtsad manuaalsed oskused. · Foto-, video- ja arvutikunst: manuaalsed oskused pole nii tähtsad, tehnilised kunstid. · Kujutava kunsti positsioon ühiskonnas on langenud. Tänapäeval palju uusi stiile ja isme. Enamus neist lihtsalt tahavad tähelepanu tekitada. · Maalikunsti liigid: · Seinamaal vanim, esimsed pärit 30-35 at eKr (kaljumaalid) · Tahvelmaal esialgu puutahvlitel, transporditavad alused (Vana Kreeka, 6-5 saj eKr) · Miniatuurmaal käsikirjaliste raamatute kaunistamine värviliste piltidega · Mosaiik värviliste kivide/klaasitükkide liimimine kujunditeks (levinud õigeusus) · Vitraaz värvilise klaasi kasutamine koos seatinaribadega. · Skulptuuri liigid: · Ümarskulptuur kujund, mida saab igast küljest vaadata (3D) · Reljeef väljaraiutud kujutis (2D), näit. Hauaplaadid
silmadega, varjamaks isa pimedust · Pariisi ,,Kristus ristil" · Itaalias Iseenda autoportree · Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" · Itaalias ,,Tütarlaps allikal" · Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" · Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" · ,,Kreuzwaldi portree" · ,,Ketraja" ehk ,,Katkenud lõng" · Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" · Eesti suurim tahvelmaal ,,Lorelei needmine munkade poolt" · ,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg · Portreebüst ,,Ema portree" · ,,Linda kuju" · ,,Hämarik" · ,,Koit" · ,,Veske" · ,,Hanna Aava" Amandus Adamson · ,,Ema lastega" · ,,Sõjaviletsused" · ,,Nälg" · ,,Kunstniku uinuv tütreke" · Marmorist ,,Laine ainuke suudlus" · Pirnipuust ,,Koit ja Hämarik" · Skulptori büst · ,,Russalka"
saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega Neitsi-Maarja koos Kristus- Lapsega Ikoonid Ikoon-pühaks peetavaid isikuid kujutav tahvel- maal Traditsioon ja tehnika on lähtunud roomlaste mälestusportreedest Pildid võivad imet teha ja usklike aidata, suurendavad usku Põhiliseks motiiviks Neitsi-Maarja koos Jeesus- lapsega Ranged ettekirjutused pühaku välimuse osas (nt. kahvatu nägu, väike suu,pildi taustal
IV. Kreeka maal ja tarbekunst · Kreeklased ise hindasid oma maalikunsti teistest kunstiliikidest kõige kõrgemalt · Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali · Kreeklased leiutasid tahvelmaali maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika
KUNSTILIIGID Kunst on väga lai mõiste, eelkõige lähtutakse visuaalsetest kunstidest (arhitektuur, tarbekunst, kujutav kunst). Stiil teatud ajastu käekiri Disain kujundus, tavaliselt mingile masstoodangusse minevale asjale. Arhitektuur e. Ehituskunst. Jaguneb kaheks: Sakraalarhitektuur (kirikud, templid, moseed, pühakojad) Profaanarhitektuur (elumajad, linnaehitised, paleed, sõjaehitised, linnused jne.) Profaan tähistab lihtsust, harilikkust. Sakraal tähistab pühadust. Skulptuuri, maalikunsti ja graafikat võib kokku võtta kujutava kunsti e. Vabade kunstide mõiste all. Graafika alla paigutatakse ka söe- ja pliiatsijoonistus. Graafika. Graafika on teistest kunstidest hilisem. See on rohkem lihtrahvalik, paljud said seda endale soetada. Erinevad alaliigid: Monotüüpia- võimalik teha ainult üks trükis või tõmmis. Sügavtrükk kujutis on plaadi sisse kriibitud või söövitatud. Vaod täidetakse värviga ning ...
Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad *Peterburi akadeemia lõputöö teemal *Pariisi ,,Kristus ristil" *Itaalias Iseenda autoportree *Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" *Itaalias ,,Tütarlaps allikal"
ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool" - kujutas antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist paleeinterjööris. Keskel Platon ja Aristoteles, paremal äärel ennast. Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Kujutab Homerost ja Dantet. Õiglause teemal loobus allegooriliste kogunemiste kujutamisest ja maalis kolm eraldi seisvat figuuri, mis sümboliseerisid Tarkust, Tublidust ja Õiglust.1515-1519 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna" (asub Dresdeni Galeriis), mis on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapolte. RENESSANSS MADALMAADES Seni prantsuse kuninga ja osalt saksa kiriku lääniks olnud madalmaad läksid aja jooksul täielikult üle Prantsuse kuningakojast pärit Burgundia hertsogi valdusesse. Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti madalmaades ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele.
Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunsti liigid Tehnikate järgi · akvarell · fresko · pastell · seko · tempera · õli · jne Ainestiku järgi · abstraktne maal · maastikumaal · meremaal · natüürmort · portree · sõjamaal · jne · Loomemeetodi järgi · ateljeemaal · vabaõhumaal · jne Pinna järgi · laemaal · seinamaal · tahvelmaal · jne Funktsiooni, suuruse vmt järgi · dekoratiivmaal · diptühhon · miniatuurmaal · monumentaalmaal · triptühhon · jne Tarbekunst Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt järgmisi alasid: · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Vaibakunst · Metallehistöö · Sepis · Keraamika
· Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi. · Temaatika : mütoloogia (Dyonysose legendid), kirjandus( Odüsseuse eksirännakud), olustik, maastikud, esemete kujutus ( natüürmort). · Tahvelmaal. Populaarsed olid portreed. (muumiaportree Faijumist)
VARARENESSANSS ITAALIAS Kuna itaalias oli säilinud Roomaaegseid kunstimälestisi ja antiikaega peeti ideaalseks hakatigi seda matkima .Antiikaja matkimise pärast nimetatakegi 15 ja 16 saj.renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kivi...
Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi. Näited:Chartres'i katedraali vitraazaknad ja Pariisi kuningliku kabeli Sainte Chapelle vitraazaknad. · Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid
Teine ja kolmas on teostatud põhiliselt õpilaste poolt. Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus. Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt kunstnikku (Botticelli ja Leonardo). 1514 määrati ta Peetri kiriku ehitustööde juhatajaks, 1515 Rooma ja selle ümbruse antiikkunsti ja arhitektuuri väljakaevamiste juhatajaks. 1515-1519 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna'', mis asub Dresdeni Galeriis ning on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte.
kirjandus 12-saj. rüütliromaanid Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, mille sisuks legendid pühakutest ja piibli-sündmused. Ruumides tinaraamides klaas- vitraazid. Gooti stiil suured aknaavad soodustasid vitraazmaali (roosaknad kunst sissekäigu kohal). Tahvelmaal. Romaani stiil varakristlikest dünaamilisemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine. Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega,
Kunsti liigid, alaliigid. ARHITEKRUUR:1)sakraalarhitektuur 2)profaanarhitektuur GRAAFIKA: 1)kõrgtrükk 2)sügavtrükk 3)lametrükk SKULPTUUR: 1)reljeefid 2)ümarplastika 3)vabaplastika 4)monomentaalplastika 5)ehitusplastika 6)pisiplastika MAALIKUNST: 1)õlimaal 29seinamaal 3)tahvelmaal 4)klaasimaal 5)raamatumaal TARBEKUNST: 1)keraamika 2)metallehitis 3)klaasikunst 4)nahkehitised 5)tekstiil 6)puitehitised. Esimesed kunstiteosed:väikesed looma kujukesed looma luudest. Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest. Liigid: megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid. Kuulsamad megaliitilised ehitised: 4000.a vnune dolmen prantsusmaal, iirimaa poulnabronei dolmen, kromlehh inglismal stonehenge. Nim. 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias:s...
KUNSTI AJALUGU ÕP.TIINA VEISALU MÕISTED MARJANA KUUSMAA 10.KLASS 1 PROFESSIONAALNE KUNST............................................................................................................4 ORIGINAAL..........................................................................................................................................7 KOOPIA.................................................................................................................................................9 REPRO.................................................................................................................................................11 ARHITEKTUUR..................................................................................................................................12 MAALIKUNST.................................................................................................................
tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Kujutava kunsti eriomased väljendusvahendid on hele tume, valgus vari, joon, värv, plastiline vorm, perspektiiv ja rütm. Kitsamas mõttes on kujutava kunsti liigid grafika, maalikunst ja skulptuur. See liigitakse: * Maalikunst * Graafika * Skulptuur *Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunst: vitraaz, tahvelmaal (tiib/kappaltarid), fresko, raamatukunst, miniatuurmaal. Vitraaz oli kõige silmapaistvam osa, aknad jäid peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid. Nende peaülesanne oli religioosseid jutustusi edasi anna. Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja
veel Perugias õppides, olid õpetaja tasemest paremad. Tema loomingut on oluliselt mõjutanud Firenze kunst. Madonna piltide kinnine püramiidjas ülesehitus juhindub Leonardo da Vinci eeskujust. Tema pilte iseloomustavad sujuvad kontuurid ja plastilised vormid. Teosed väljendavad emaarmastuse mahedat lüürilisust ning renessansi aja kunstile omast harmooniat ja iluideaali. Tema Roomas loodud tahvelmaalidest üks kuulsaim on "Sixtuse Madonna". 1515-1519 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna", mis asub Dresdeni Galeriis ning on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. Maal on loodud altarimaaliks Piacenza San Sisto kiriku jaoks. Maal on valmistatud õlivärvidega ning formaat on vertikaalne. Pildi taust on hästi lihtne, et tõsta esile pildil olevaid isikuid. Pildil asub Maarja lapsega, all inglid, vasakul põlvitab Paavst Sixtus III ja paremal püha Barbara, legendaarne ristiusu pühak, märter. Maal sai oma nime 440. a
o Teisel küljetiival oli ,,Antoniuse ja eremiit Pauluse kohtumine". Albrecht Dürer [Albreht Düürer] o Kunstnik ja teadlane, graafikutehnikate võimaluste avardaja. o Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud saksalike traditsioonidega. o Puulõikesarjad, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. o Tema täiuslikumad maalid valmisid tema viimastel eluaastatel, näiteks mitmed portreed ja kaheosaline tahvelmaal nelja apostli elusuuruste figuuridega. · Tööd: o Dürer on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel. o Vasegravüüridel ,,Rüütel, surm ja kurat" ja ,,Menanhoolia" võib paljude detailide hulgast leida Dürerit ennast. o ,,Püha Hieronymus". Vasegravüür. o ,,Neitsi Maarja sündimine" o ,,Autoportree maastikuga" o Pattulangemine, Paradiisist väljaajamine. Puulõikesarjast ,,Väike passioon"
sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju seina ja lae maalinguid Renessansis eraldub maal ja skulptuur ja arhitektuurist. Maalikunstis aina otsisid ainult uusi väljendus lahendusi. Tekib tahvelmaal. Renessansis saab tähtsemateks tunnusteks saab perspektiiv. Valguse ja varju mäng, hele-tumeduse kontrast, kolmnurkne kompositsioon ja rikastunud koloriit. Hakkatakse maalima maastiku maali ja aktimaali. Maal saavutab tohutu populaarsuse ja kunstnikud kõikjal hinnatud. Skulptuur saavutab antiikkultuuri taseme. Teemad võetakse antiik-mütoloogiast. Skulptuure paigutatakse eksterjööris nissidesse, linnamaastikku, interjööris kasutatakse vähem
avastamiste vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastustele. 4. miks nimetatakse renessansiaja mõtlejaid humanistideks? universaalne inimene, Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimesed. 5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse haiglaid, raamatukogusi,kauba-ja kohtukodasi. Valmivad esinduslikud raekojad. 6. Mis on tahvelmaal? Maali aluseks kasutati puutahvlik või lõuendit. Sellist maali oli võimalik transportida. 7. Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? maastiku- ja olustikuelemendid. Portreedes kajastub inimhinge peen psühholoogia, üldinimlikud tunded ja elurõõm. Domineerib religioosne ainestik. 8. Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? kunstniku nime märkmine teosele allkirja või initsiaalidega. 9. Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? Dekoratiivsete vormide
Köller ,, Isa" portee, L. Da Vinci ,,Dzakonda", V.Serov ,,Tüdruk persikutega") 8. Fresko - Fresko on seinamaalingu tehnika, mille puhul pigmendid lahustatakse vees ning seejärel kantakse värskele lubjakrohvile ( ,,T "," C ", Kölleri töö Toom kirikus) 9. Akvarell - on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile (M.Vrubeli tööd) 10. Tahvelmaal - maal, mida võib liigutada (transporteerida) /Maal vabalt ümberpaigutatavatel, kompaktsetel ja selgelt piiritletud puidust vasest, lõuendist pildikandjatel. ( ikoonid, maalid,pildid) 11. Seinamaal - seinale tehtud maal ning seda ei saa liigutada ! (freskid, maastikud, müfoloogia) 12. Mosaiik - kunstiteos, tehtud värviliste kivide pisikestest osakestest ( nt "Pompei") Kaminskiy 13.Vitraaz kunstiteos, tehtud värviliste klaaside pisikestest osakestest 14
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti....
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
3) "Moses"habemik istub, skulptuur. Raffael-esimene kes kasutas õpilaste abi üsna palju oma tööde loomisel 1)"Sixtuse madonna"naine seisab lapse käes kollakas valgus, laps käes. 2)"Ateena kool"2meest arutlemas suures kirikus. Veneetsias kasutati rohkem tahvelmaali. Itaalia ja Madalmaade võrdlus: IAALIA MADALMAAD Fresko tahvelmaal, jumalate ülistamine esiplaanil võrdsus kunstnik oluline Kunstnik oli tavaline käsitööline toetuti teadusele katse ja vea meetod MADALMAAD-Harrastati rohkem peenmaali. Jan van Eyck Teosed: 1)"Genti altar" 2)"Abielupaar Arnolfini portree"rase naine,mees. Bosch- fantastilised tseenid, kohutavad nägemused, ebareaalsus (20saj
saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud) ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus. Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid. Hans Pavelsi Kenotaaf. Suure Rannavärava vapikivi. Terrakotafiguurid Jaani kirikus.
jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik, moraalitsev tähendus. Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed. Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal. Palju ka väiksemaid maale jõukate kodanike koduseintel. 15.sajandil Madalmaades kasutusel õlivärvid. Kuivavad aeglasemalt kui keskaegne munatempera. Õlivärvide segamine ja maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, ülipeeni detaile. Polnud rangeid reegleid, vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Jan van Eyck- Põhja-Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja. Vennad
Klassitsismi kirjandus Antiikeetika edasiarendus Oluline on mõistus ja mõistuspärasus Selgus ja korrapära Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele Luule puhtad riimid ja range vorm Molière Filippo Brunelleschi Kunst Renesanssi kunst Suur ilmalike ehitiste osatähtsus Seinamaali kõrval tahvelmaal lõuendil või puutahvlil Maastiku ja olustikuelemendid Domineerib religioosne ainestik Antiikmütoloogilised elurõõmsad teosed Monumendid, skulptuurid Moodi tuleb taas portreekunst Kunst Püha Helena Baroki kunst Hoog, kirg, tunded, ülepaisutused ja liialdused Soojad küpsed toonid Sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta
(10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks.
Elulugu Rooma Peetri kirik Elulugu Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt kunstnikku (Botticelli ja Leonardo). Raffael oli kena noor mees ja võiks arvata, et pilt Bindos Altovitist on pilt temast endast. Kuid tegelikult on see tema noorest sõbrast ja armukesest, kes oli 22-aastane, kui Raffael (32a.) teda maalis. 1513 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna, mis asub Dresdeni Galeriis, mis on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. 1514 määrati ta Peetri kiriku ehitustööde juhatajaks 1515 Rooma ja selle ümbruse antiikkunsti ja arhitektuuri väljakaevamiste juhatajaks. Looming ja teosed Tähtsamad teosed "Kolm graatsiat" (u 1505) "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale)
kujutav kunst e figuratiivne- on reaalsust kujutav kunst(inimesed, objectid). Mõiste on kohane peamiselt realistlikul meetodil kui puudub ka vormi deformatsioon(mona lisa). Visuaalne kunst e visuaalkunst-igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks ka nn vabadele kunstile(maal,kultuur,graafika) elektroonilist kunsti, ahritektuuri, disaini, visuaalreklaamid, videokunst)(teater,kino) Liigid:maal(seinamaal, tahvelmaal, laemaal), skulptuur(kirik, reljee, ümarplats), graafika, arhitektuur(kirik, klooster), tarbekunst. Stiilid:kujutamisstiil, mis lähtub kindla piiriliselt terviknägemiselt, ning kasutab ühelaadselt vormielemente.(romaanika, gootika, barokk-kadrioru loss). Kunstivool: nimetus ühistest põhivõtetest, lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loominguks. Kunsti zanr: loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud ehitamis- ja kujutamisvorm.(portree,maastiku maal, religioone, ajaloolin...
Kunstiajaloo kontrolltöö nr 1. 1) Kuidas jaotatakse traditsiooniliselt kunstiliike? *Arhitektuur ehk ehituskunst *tarbekunst *kujutav kunst. 2) Milliseks kaheks alaliigiks saab jagada maalikunsti? *tahvelmaal *monumentaalmaal 3) Mida tähendab kunstis mõiste kompositsioon? Tähendab teose elementide või kujundite asend teineteise suhtes etteantud ruumis. 4) Nimeta mõni kuulus ürgaja koopamaalide leiukoht Euroopas! Altamira koopamaalidPõhjaHispaania, LascauxPranstusmaa, Karjalas Venemaal, Willendorfi VeenusAustria 1908. 5) Mis on Stonehenge? On LõunaInglismaal tuntumaid megaliitilisi monumente. Ehitatud umbes 31001100 e.Kr. Koosnes kahest suurest kivide ringist. Rajatisi ümbritsesid eelmalt kraav ja muldvallid. 6) Kuidas mõjutas egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest ...
SandroBotticelli. Madonna raamatuga. 1483. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo Gozzoli naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Botticelli kunsti tippsaavutusi on mõned 1480-ndail aastail tekkinud maalid, kõigepealt " Maarja kroonimine " ja " Trooniv madonna ". Botticelli armastas väga ümarformaati (nn tondo). Ta on andnud peamiselt madonnapilte selles formaadis, millest ilusaim on "Manificat " (1485). Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd, igatahes ilmneb küll ka Botticelli loomingus (eriti varasemais töis) varjamatult teatav elurõõmus joon
Kunstiajalugu Kreeta-Mükeene 2000-1000 a e.Kr Kreeta-Mükeene sambad ahenevad allapoole ning on toonilt tumedamad. Fresco(fresko)-maalimine märjale krohvile. Kunst kujutab väga palju MEREELU, loodust, mänge, õukondlasi. Ei oska võlvida. Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju losse, millest suurim on Knossose palee Kreetal. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised valgega. ...
Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud N: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kustnik) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta. N: Navitrolla, Toomas Vint. (Mare Vint, Tõnis Vint graafika) Marinist meremaalimisega tegelev kunstnik. N: Aivazovski (Vene), William Turner(Inglise) Tahvelmaal teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos, iseseisev kunstiteos ja ei ole seotud konkreetse ruumiga, erinevalt seinamaalist. N: Raffael o Santi ,,Sixtuse Madonna" Reljeef skulptuurteos, mille puhul kujutis on saadud mingi pinna valikulise süvendamise teel. Vaadeldav ühelt poolt, erinevate tasapindadega teos. Välja raiutud kujutis. N: Petseri kloostri koobastes olev Arthur Mihkelsoo reljeef
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestiste...
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
- muusika - maalikunst - filmikunst - tants - kirjandus - tarbekunst - kujutav kunst - teater Kujutava kunsti alaliigid: - arhitektuur - maalikunst - disain - skulptuur - graafika - fotograafia Maalikunst Alaliigid: - seina- e. monumentaalmaal - tahvelmaal Tehnikad: - guašš - akrüül - fresko - pastell - seko - tempera - õli Žanrid: - portree - maastikumaal - natüürmort - ajaloomaal - antiikmütoloogiline maal - sakraalne maal - olustikumaal Graafika Alaliigid: - joonistusgraafika - trükigraafika Tehnikad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
