,,Ilus ja hirmus on inime..." Elu on raske ,kui seda elada raskelt tekitades tühjast intriige, jättes täitmata kohustused, mis oled ise enda õlule võtnud või isegi lihtsalt mitte midagi tehes. Fjodor Dostojevski on kord öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Kuid keegi ei tea, millises situatsioonis kumbki neist välja võib lüüa. Kui elatakse rutiinset elu, päevast-päeva korduvad samad tegevused ja paigad, kõik on tuttav ning tavaline, ei pruugi inimene isegi enda sees teada ja tunda neid algeid. Avastatakse need alles siis, kui äkitselt juhtub midagi ebatavalist või toimub mõni suuremat sorti muutus. Friidebert Tuglase novellis "Popi ja Huhhuu" tuleb see täpselt välja. Kui peremeest enam ei tule ning häda käes, tuleb esile Huhhuu kurjem pool ta hakkab laamendama, et puurist välja pääseda ning kui tal see õnnestub on ta justkui keegi teine. Ta pole enam puuriloom, tal on vabadus ja võimalus teha peaaegu kõike. ...
ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Eelneva arvsõnaga KOKKU kirjutatakse sõnad · teist(kümmend): kolmteist, seitseteistkümmend, · kümmend : viiskümmend, kaheksakümmend, mitukümmend · sada: kakssada, üheksasada, poolsada, mõnisada Eelnevast arvsõnast LAHKU kirjutatakse · ühelised: kakskümmend kaks · tuhanded: mõnituhat, kolm tuhat, kolmteist tuhat · miljonid: kaheksa miljonit · miljardid: viisteist miljardit Ühesõnaline arvsõna ne-/ line- liitelise omadussõnaga KOKKU · kaheksatunnine · viietonnine · kolmeteistkümnekraadine · kaheksateistkümneaastane · · Mitmesõnaline arvsõna järgnevast ne-/ line- liitelisest LAHKU · kolmesaja tuhande meheline · saja neljane · neljasaja viiekümne tuhandene · kuue ja poole miljoniline · ·...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Maailmas elab peaaegu 7 miljardit inimest. Iga üksikisik on mingil viisil ainulaadne, mis mõne inimese arvamuse kohaselt on ideaalne, kuid sellegipoolest üritab enamik populatsioonist kellegagi sarnaneda või kedagi matkida. Ka viimastel sajanditel tekkinud subkultuurid põhinevad kellegi arvamuste, maailmavaate, elustiili ja kõige sagedamini just välimuse jäljendamisel. Tänapäeval on tänavad täis emosid, punkareid, metalliste ja muid muidu silmatorkava välimusega inimesi, kuid kui algselt olid nad originaalsed ja huvitavad, siis praeguseks on nad sulandunud halli massi, sest neid on lihtsalt liiga palju. Parem oleks olla originaalne, mitte matkida kedagi teist, tegutseda enda tõeliste tõekspidamiste järgi ja olla täpselt selline nagu hing ihkab. Samas aga sunnib tänapäeva inimkond üksteist jäljendama või teistelt ideid kopeerima. Näiteks võib ju mõelda, et kui riided, mid...
Jälgides eri majandussektorites tööjõu vajadust ning võrreldes seda pakutava tööjõu kvalifikatsiooniga selgub, et tööliste oskused ja sellega seotud lõpptoodangu kvaliteet ei vasta enam tänapäeva konkurentsitingimustele. Tulemuseks ongi tarbija heaolu vähenemine, teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne. Näiteks ehitusbuumi tõttu oli järsult kasvanud vajadus ehitajate järele ning oli kujunenud olukord, kus tahest tahtmata ehitas see, kes oskas kellut käes hoida või saega tööd teha ilma, et selle pärast näpust ilma peaks jääma. Milles on siis probleem? Tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada.
Rahvastikurände positiivsed ja negatiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Rahvastikuränne on üks olulisi küsimusi tänapäeva Euroopas. Ka mujal maailmas pööratakse migratsiooni tagajärgedele suurt tähelepanu. Kõneainet pakuvad nii türklased Saksamaal kui ka poolakad Iirimaal ja Prantsusmaal, rääkimata mehhiklastest USA-s. Tahes-tahtmata on migratsioonil nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, millega tegelemine rahvusvahelisel tasandil väga suut tähtsust omab. 2004. aasta 1. mail ühines Eesti Euroopa Liiduga. Piirid avanesid. Isikud, kaubad ja teenused said EL-i piires vaba liikumise õiguse. Kõik see tõi endaga kaasa palju küsimusi ja ka vastakaid arvamusi. Ühelt poolt rõõmustati näiteks ilma raskusteta välismaale õppima minemise võimaluste üle, teisalt kritiseeriti ,,ajude äravoolu", maksumaksjate arvu vähenemist jms. Eredalt on veel meeles plakatid, millel kujutatud, kuidas isa nukrat poega lohutab: ,,Ära nuta!...
,,Vähe on olla ainult inimene, tuleb olla terve süsteem" (Honore de Balzac) Honore de Balzac- (1799-1850) Isa oli sõjaväe varustusjuht. Vanaisa oli talupidaja Balssa. Oli perekonna esiklaps. Luges palju ja kaaslaste seas hüüti teda poeediks. 1819. Aastal lõpetas Pariisi Ülikooli õigusteaduskonna. Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledzist kordagi kodus perekonna juures. Esialgu saatis tema kirjanduslikke katsetusi ebaedu ning tal soovitati tegelda ükskõik millega, ainult mitte kirjandusega. Balzac alustas juuraõpinguid, kuid veendus õigepea oma kirjanduslikus andes ning hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Oma õe...
Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitööga, kuna see vaevas tema ilusaid käsi. Mees näitas pahameelt üles isegi siis kui tuli ilmsiks Nora salajane laenuvõtmine abikaasa elu päästmise nimel. Andestust ta pälvida täites vaid oma mehe esitatud tingimusi. Ka tänapäeval valitseb perekonnapea südames rahulolu siis kui soove loetakse silmadest ning nõudmised rahuldatakse sajaprotsendiliselt. Nad ei ole kaasakese suhtes hoolimatud, küll aga võivad käituda pinnapealselt tahtmata süveneda reaalsetesse probleemidesse. Seetõttu on nõrgema soo esindajad sunnitud end tihti tundma kärbitud tiibadega puurilinnu rollis. Neil puudub põhjus olla südamest õnnelik ja nautida elu. Tihtipeale võib kujuneda probleemiks mehe jõuetus erinevates olukordades õigeid otsuseid teha. Oluliseks peetakse välist sära. Teiste ees peaks kõik olema ideaalne. See, mis toimub kulisside taga on perepea jaoks teisejärguline. Levinud on veendumus, et naistel pole tähtsate
Teeninduse olukord Eestis Teeninduskeskkond ja teenindamine Eestis on kiiresti paremuse poole arenenud. See tuleneb klientide suurtematest nõudmistest, turismi levikust, teenindajate paremast koolitamisest ja paljudest muudest teguritest. Enam ei sobi müüjaks, ettekandjaks või muule kohale klienditeenindajaks igaüks. Tahes tahtmata puutume kokku ka veel halva teenindusega. Olen ise ettekandja ja pean pakkuma parimat teenindust, olenemata mis tuju mul parajasti on. Kui teenindajal on halb päev, ei tohi ta seda kliendile välja näidata või tema peale oma viha valada. Klient ei ole milleski süüdi. Tean, et on raske alati naeratada ja lõbusas tujus olla, aga kui klient saab halva teeninduse, siis ta ei külasta enam seda kohta. Eesti teeninduse suurim probleem ongi selle kõikuvus. Ühel päeval suurepärases tujus olev
Ladina juriidiline terminoloogia 11.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Tõlkida tekstist 21 (lk 31) laused 1-21. Partitsiipide kohta lähemalt lk 127. 3) Harj 30 (lk 87): süüdistav hageja – valitsev kuningas; õigeksmõistetud kohtualune – kirjutatud seadus. 4) Kaasa võtta arvestuse materjalid ja verbi koondtabel, vt ÕIS. 1. ius disponendi – õigus käsutada , ius possidendi – valdamise õigus/õigus asja vallata, ius utendi – kasutatamise õigus..omandiõiguse peamised elemendid 2. culpa in custodiendo – hooletus järelevalve teostamisel, culpa in eligendo - hooletus abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 4. Iter est ius eundi per fundum alienum – teekond on minemise õigus võõrale maale? Per = läbi minemis...
Tärpentinilõhn ja araukaaria tuletasid Harryle meelde lapsepõlvekodu ja puhtust. Hoolimata sellest, et Harry ei oleks selles täiuslikus maailmas, kus valitseb täielik kord, mitte kunagi elada suutnud, leidis ta sellegipoolest selle korra ja puhtuse täielikult imetlemisväärse. Ma ei oska öelda, kas Harry täielikult mõistab seda maailma, võibolla ei olegi võimalik midagi täielikult mõista, kuid fakt, et on võimalik midagi imetleda ja seda sellegipoolest endale tahtmata on minu meelest vägagi täiskasvanulik ja omamoodi imetlemisväärne. Inimesed kipuvad tihti asju, millest nad aru ei saa või mis neile ei sümpatiseeru, vihkama ja maailmas on vihkamist liiga palju. Hermann Hesse on jällegist täiesti geniaalne kirjanik. Kui ma “Stepihundi” lugemist alustasin olid laused minu jaoks liiga pikad ja venivad. Ma olin harjunud Hemingway lihtsate ja selgete lausetega. Hesse laused ei köitnud piisavalt mu tähelepanu, olgugi, et nende sõnum oli ilus.
isikud. Kuna olen ka ise mees siis kahjuks ise ei oska ma siia juurde sõna öelda, milline on täpselt naiste ärilugu kui selline, kuid oskan siia juurde lisada, et ka mehed on sunnitud valima karjääri ja pere vahel. Neid kahte saab ka koos, kuid peab tõdema, et tehes üht kannatab teine. Nagu ka artiklis toodi näitena reisimise ettevõtte soovil ehk komandeeringud. See on nüüd üks väiksemaid näiteid kuidas seletada, et tahest tahtmata iga üks nii mees kui naine on kohustatud kasvõi mingil määral valima kas siis pere või töö/karjääri vahel. Artiklis oli lisaks ka välja toodud erinevate naiste juhtimisstiilid. M.Kratz kirjutas, et tema juhib oma tiimi kõige paremini just siis kui ta palkab enda alla endast targemad inimesed, et tal oleks võimalik ka õppida nende käest. Juht ei pea olema kõiges kõige targem, õige juht saab sellest aru ja ta töötabki koos inimestega, kellelt on ka temal midagi õppida
Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus. Inimesed võivad küll teada kui kahjulik on tegelikult suitsetamine ja kuidas see organismi tapab, kui aga sind ümbritsevad selline grupp kus suitsetatakse siis suure tõenäosusega sa ei lõpeta suitsetamist, olenemata kahjulikusest. Kui aga vahetada näiteks sõpruskonda ja seal ei suitsetada ning see on tabu siis tahest tahtmata jäetakse ka see lõpuks maha. Minul isiklikult on see kogemus olemas ja selle tõttu ka see peatükk kui selline mind kõnetas. Olin umbes 11 aastane kui mind hakati suitsetamisega sõprade poolt mõjutama. Seltskonna survel hakkasin ka ise suitsetama. Kui aga üks hetk otsustasin sõprus ringkonna välja vahetada umbes 16 aastaselt, jätsin ka suitsetamise maha. Kokkuvõtteks siis hoiakutest, inimesed võtavad oma hoiakud ja käitumismustrid inimest ümbritsevast keskkonnast ja seltskonnast
võrdsed. Teoorias kõlab see küll hästi, kuid praktikas on selline olukord vältimatult võimatu. Inglise päritolu romaanikirjanik Georg Orwell ( Eric Arthur Blair ) on öelnud, et kõik loomad on võrdsed, kuid mõned loomad on teistest võrdsemad. Tema öeldu võtab väga hästi kokku ühiskonnas toimuva, kus näiliselt on just peamine inimeste võrdsus, kuid teatud olukordades on alati keegi kellestki mõne võrra võrdsem. Nii kujunevad tahes tahtmata välja igas eluvaldkonnas teatud eliidid, kes oma valdkonnas on võrdsemad, kui teised. Kuulus filosoof Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii intellektuaalselt, füüsiliselt kui ka moraalselt. Eliidid on teatud grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta väidab, et iga ühiskonna eesotsas on teatud hulk inimesi (isegi kui näiliselt on tegemist rohkearvuliste rühmitustega), kes valitsevad kogu meie sotsiaalset hierarhiat. Samuti jagab ta
Wilhelm Dilthey, Hermeneutika tekkimine Dilthey kirjutis käsitleb hermeneutikat kui kirjalike mälestiste tõlgitsemise oskusõpetust ja arutleb inimolemasolu suurte vormide – kunsti, eriti poeesia teadusliku tunnetamise võimaluste üle. Dilthey järgi on selleks vajalik loojate mõistmine, mida ta kirjeldab kui meeleliselt antud, tema sõnul inimese eluväljendustest lähtuvatele märkidele tuginevat teose autori ja tema mõtete ning tunnete mõistmist. Siit edasi liigub ta arutledes läbi meeltega tajutavate erinevate kunstiliikide ja eelkõige kujutava kunsti tõlgitsuste edasi kitsamale rajale ehk kirjalikult säilinu mõistmise ja tõlgitsemise juurde. Filoloogia lähtepunktiks on kirjas säilinud jäänukite kriitiline tõlgitsemine. Ehkki mööndes looja motiivide või tema kavatsuslikkuse võimalikku ekslikkust või meie kui praeguse tõlgendaja vigast arusaama neist motiividest või kavatsustest, on Dilthey ometi veendunud selles, et suure looja teos on...
Maa peal pole aga sellist kohta, kuhu see kõik panna. Kui me aga tarbiks vähem, siis täituksid meie prügilad ka aeglasemalt. Tarbimiseks on ka vaja raha, mille eest on võimalik osta. Pideva tarbimise juures aga raha väheneb ja kuidagi on vaja seda kiirelt juurde saada. On pankade poolt tehtud krediitkaardid, et saaks osta piiramatul kogusel asju ja esemeid. Kuid ega väliselt paistev hea asi pole alati hea ka seespoolt. Krediidi võtmisega kaasnevad laenud ja laenud tahest tahtmata suurenevad. Krediitkaardid asendusid küll SMS-laenudega kuid need kiired rahasummad, mida paari minutiga on võimalik saada ei too kaasa seda soovitud õnne peale tarbimis-ja ostmisõnne. Inimesed võiksid aru saada, et see, mida tarbimisest kirjutatakse pole niisama kirjutatud, vaid püüab seletada kui ohtlik võib see olla. Loomulikult proovivad kõik end parandada ja vähem tarbida, aga meie ühiskond liigub tarbimishulluse poole, see on paratamatu. Ennustatakse küll, et 2020
Alatihti tahavad inimesed teineteisele sarnaneda ning järgivad pingsalt oma iidoleid. See on neile kui eneseteostuse küsimus. Nende soov on muudkui teistest parem olla ning elada pealtnäha täiuslikku elu. Hea näite võib tuua M. Traadi raamatust Tants aurukatla ümber. Käo Paul rääkis oma naabrimehele Jürile, et plekk-katus on väga väärt asi. Kellel seda aga pole, siis see ei ole õige mees. Selle tagajärjel lasi Jüri panna oma majale uue katuse. Võib öelda, et tahest tahtmata matkivad inimesed teineteist ja see on täiesti paratamatu. Seda on tehtud eelnevatel sajanditel ja tehaksegi tänapäevalgi edasi. Oma tegeliku olemuse ja põhiväärtuste määratlemine on üks keerulisemaid protsesse. Pingete allikaks võib olla põlvkondade lõhe. Mark Twain kord naljatas, et neljateistkümneaastasena pidas ta oma isa parajaks tobuks, kahekümne ühesena ei suutnud ta ära imestada, kui palju vanamees selle seitsme aastaga arenenud oli. Tihti
suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja ängistuseks, agressiooniks, põhjustab raskeid hingelisi läbielamisi. Sellised tunded valdavad inimesi tahtest tahtmata teatud eluetapil. Leina tuntakse kas lihtsalt katki läinud nuku puhul või mõne kalli inimese lahkumise üle. Paratamatus, millega tuleb võidelda ja vastamisi seista, tõestades, et üksindus ei ole tugevam kui maine elu ise. Oluline on endale teadvustada teatud väärtusi ning püüelda selle poole, kus peitub igaühe õnne. Üksindus aitab leida sisemist rahu ning hingerahu tuleb meil elus korduvalt leida.
Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja
Eestlane on olnud läbi aegade ikka kuidagi teistmoodi. Meie mõtted ja otsused erinevad sageli suuremast üldsusest. Kas siis heas või halvas mõttes, aga siiski. Juba meie uskumusedki on olnud ikka looduslähedased ja küllaltki paganlikud. Ristiusk on meile kauge ja ebamaine. Kuulume ühte, meie tunded ja tõekspidamised on sarnased vaatamata sellele, et me seda sageli jäärapäiselt ei tunnista. Eestlane on loomult isekas ja isegi hoolimatu, kuid tahes tahtmata tuleme rasketel aegadel kokku ja võitleme nagu musketärid - üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui varasematel aegadel on eestlasi vaadates näha kindlaid ühiseid iseloomujooni, siis viimasel ajal oleksime just kui segaduses. Nii palju võimalusi ja erinevaid uksi satub meie teele, et valikute tegemine muutub üha raskemaks ja oht vigu teha suuremaks. Ajakirjas Horisont ütleb Andres Heinapuu, et eestlane ei ole Brüsselisse kiikamise tuhinas suutnud endale formuleerida
Kirjandi hindamine on subjektiivne, sõltub lugejast. Kirjandit hinnatakse punktisüsteemi alusel. Sisu: 45 punkti isikupärane, argumenteer punkti isikupära puudub. 27 punkti pealiskaudne. 18 punkti teema pealiskaudse punkti pool jutustus, pool analüüs. Ortograafia: 35 punkti 0-2 viga. 28 punkt punkti 6-8 viga. 14 punkti 9-12 viga. 7 pun 0 punkti 16 või rohkem viga. Stiil: 15 punkti ...
Kodanikuks olemise võlu ja vaev Riigi põhitunnusteks peetakse territooriumi, rahvast ehk elanikkonda ning suveräänset riigivõimu. Seega on riigi oluline tunnus elanikkond, kes asub selle riigi maa-alal ning allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, kuid lisaks neile võib riigis asuda ka välismaalasi, kelle riigis viibimise alused reguleeritakse vastavate seadustega. Eesti tähistab iga-aastaselt kodanikupäeva. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Seda päeva tähistatakse 26. novembril. Ka see aasta pole erandiks ning tähtpäevani on jäänud vähe aega. Nagu ka varasematel aastatel, on nüüdki kuultuuriminister Laine Jänes välja kuulutanud konkursi ...
INIMESED, KEDA ON KASKE MÕISTA Taas on kevad nagu kevad ikka: päike särab, linnud laulavad, lumikellukesed õitsevad... ja abituriendid kirjutavad lõpukirjandeid. Me võiksime nüüd õnnelikud olla, aga paraku käime mornide nägude ja valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata mas...
Juristid on õnnetud !? Et mõista teemat, peame otsutama, kellele me väite esitame. Esitades sellise teema õigusteaduskonda pürgijatele või noortele juuratudengitele, ei näe nad põhjust miks sellist väidet üldse esitada. Hüümärgile pole nende jaoks selles kohta. Nende jaoks kõlabki see rohkem nagu üllatav küsimus - kas tõesti, miks? Esimese aspektina selgitaks need noored, selle ametiga kaasnevate tulevikuplaanide kindlust. Neil on välja mõeldud, kuhu see töö viib ning kujutavad elavalt ette oma tulevikku. Mis on aga täpse tulevikuplaani eesmärk? Edukas olemine. See eesmärk saadab elus meid kõiki. Kuigi edukuse üle on võimalik vaielda, on juristide jaoks see eelkõige raha ning võimalikud protsessivõidud nende töös. Pole midagi, mis teeks neid õnnetuks. Kahjuks aga, esitades väite inimestele, kes on juba mõnda aega juristitööd näinud, ei leia nad selles midagi, mis paneks neid esitama üllatavat küsimust - kas tõesti, miks? Nad on leppin...
Narva Vanalinna Riigikool ,,Hullud otsivad sind" vol.5 Kontserdiarvustus Jevgenia Grigorjeva 12.klass 2015 Narva ,,Hullud otsivad sind"on underground kontsertseeria, mille avapauk oli 9.veebruaril 2013 Kultuurikatlas ja millel esitatud muusika varieerub hardcore'ist diskoni. Valdavalt on Hullud küll punk üritus. ,,Hullud otsivad sind" vol.5 toimus 13. jaanuaril 2013 Kinomajas, juhuslikult samal ajal kui veidi kuulsaim rokküritus Green Christmas. Nimetusväärsed esinejad olid J.M.K.E, the Flowers of Romance(endine Vennaskond), Psychoterror ja Kurjam. Õhtu esimeseks suureks esinejaks oli Psychoterror. Nüüdseks juba n.ö. lege-punk (legendaarne punk) staatuse saanud bändi koosseisuks on Freddy - laul, Liba - trummid, Mozg - kitarr, Uims bass. Solist Freddy on kuulus oma värvika lavamaneeri poolest, mille suhtes võiks teda Iggy Popiga võ...
INIMESED-Nende mõistmine, nendega suhtlemine Taas on kevad nagu kevad ikka: päike särab, linnud laulavad, lumikellukesed õitsevad... ja abituriendid kirjutavad lõpukirjandeid. Me võiksime nüüd õnnelikud olla, aga paraku käime mornide nägude ja valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname...
suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja ängistuseks, agressiooniks, põhjustab raskeid hingelisi läbielamisi. Sellised tunded valdavad inimesi tahtest tahtmata teatud eluetapil. Leina tuntakse kas lihtsalt katki läinud nuku puhul või mõne kalli inimese lahkumise üle. Paratamatus, millega tuleb võidelda ja vastamisi seista, tõestades, et üksindus ei ole tugevam kui maine elu ise. Oluline on endale teadvustada teatud väärtusi ning püüelda selle poole, kus peitub igaühe õnne. Üksindus aitab leida sisemist rahu ning hingerahu tuleb meil elus korduvalt leida.
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos ...
Krõõt ja Mari tõetruu üldistus Eesti talunaise saatusest 19. sajandi Eesti taluperes oli tähtsaim alati mees. Mees oli pere töörügaja ja juht. Mehe otsustada oli, kuidas ja mida talumaadega tehakse. Mees ütles, kes tuleb sulaseks ja kes elab saunas. Perenaine jäi üldjuhul kõrvaltvaatajaks, saamata avaldada oma arvamust. Naisi peeti nõrgemaks, mehele alluvaks, pere ja maja hoidjaks. Tegelikult oli talunaise elus palju katsumusi, millele aga ei tohtinud alla vanduda. Noore neiu esimene katsumus oli abielu. Kuna peres oli tavaliselt palju lapsi, oli ka pea igas peres talukoha pärija. See tähendas, et vajadus koduväiks oli väike ja enamasti said uue elukoha mehele minevad noorikud. Nii juhtus ka Krõõdaga, ehkki talukoht oli uus ka Andresele. Samas oli mees seda varem külastanud ning saanud selle ostmise kohta ise otsuse teha. Krõõdal selline võimalus puudus, tema pidi tahes-tahtmata kaasa minema. Krõõda jaoks oli kod...
Jäi mulje, nagu ei olekski selles osas ühtega murekoha olnud. Kuna olen oma loomult pigem ühepäevaliblikas st pikalt ette ei planeeri ja möödunu ununeb suhteliselt ruttu, siis ei ole ma ka ühtegi probleemi, mis mul töös või ka elus on ette tulnud, pikemalt lahanud ja analüüsinud. Olen pigem arvamusel, et ju see pidigi nii minema ja mis olnud see olnud. Lisaks on õpetaja roll minu jaoks nö teine valik, mida ma oma põhitöö kõrvalt teen ja tahes või tahtmata on probleemid, mis mul sellel alal on ette tulnud, teisejärgulised. Selliste teisejärguliste teemadega on aga tihtipeale nii, et me inimestena jätame need iselahenemise staadiumisse lootes, et aeg näitab ja parandab. Õpetades politseinikuna Orissaare Gümnaasiumis sisekaitselist eelkutseõpet, olen ma alati kahes rollis korraga politseinik ja õpetaja. Politseinikuna täidan ma koostöökokkulepet kooliga, et osaleda valikaine õpetajana kooli õppetöös
Kontserdi arvustus ,,Hullud otsivad sind" vol.5 ,,Hullud otsivad sind"on underground kontsertseeria, mille avapauk oli 9.veebruaril 2008 Kultuurikatlas ja millel esitatud muusika varieerub hardcore'ist diskoni. Valdavalt on Hullud küll punk üritus. ,,Hullud otsivad sind" vol.5 toimus 13. jaanuaril 2008 Kinomajas, juhuslikult samal ajal kui veidi kuulsaim rokküritus Green Christmas. Nimetusväärsed esinejad olid J.M.K.E, the Flowers of Romance(endine Vennaskond), Psychoterror ja Kurjam. Õhtu esimeseks suureks esinejaks oli Psychoterror. Nüüdseks juba n.ö. lege-punk (legendaarne punk) staatuse saanud bändi koosseisuks on Freddy - laul, Liba - trummid, Mozg - kitarr, Uims bass. Solist Freddy on kuulus oma värvika lavamaneeri poolest, mille suhtes võiks teda Iggy Popiga võrrelda, ja see ei olnud ka käesoleval kontserdil puudu. Esitus oli neil hea. Heli oli paigas, laulud olid mõnusad ja bänd suutis publiku üles kütta. Lõpetuseks mäng...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusvaldkond Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse...
Kaisa Kamenik A83347 Nõukogude Liit eksisteeris suurem osa 20-ndast sajandist ning selle aja jooksul jõudis sotsialistliku suurriigi juhtideks olla mitmed omapärased isikud – alustades Leninist ja lõpetades Gorbatšoviga. Ajalugu on meile õpetanud, et enamjaolt sellised diktaatorlikud režiimid pole jätkusuutlikud ning tahes tahtmata varisevad nad mingil hetkel kokku – kas siis sisemiste vastuolude tõttu või välise surve tõttu. Ka Nõukogude Liit polnud selles suhtes erand – rohkem huvi pakub aga küsimus, kuivõrd on kokkuvarisemises süüdi ajastu ja riigijuhi roll. Üldlevinud on arvamus, et Nõukogude Liidule said saatuslikuks Gorbatšov ja tema reformid. Millisesse rolli aga Nõukogude Liidu ajaloos panna temale eelnenud Leonid Brežnev ja tema 18-aasta pikkune valitsemisaeg
veriste ja julmade moodustega. Võibolla sellepärast kommunismi ei saavutatudki. Et lääs koguaeg arenes, tekkis nõukogude liidul kannulpüsimisega tõsiseid raskusi ja midagi tuli muuta. Koos Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal tuligi uute majandusreformide programm Perestroika. Koos perestroikaga tuli ka suurem liberaalsus ja vabadus liiduvabariikides. Tekkis ka mingil määral eraettevõtlus. Ühesõnaga hakkas kapitalism tahes tahtmata välja punnitama. See omakorda aga tekitas rahvusteadvuse kasvu, mis viis muuhulgas Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemiseni kaheks tiivaks. Baltikumist alanud liikumine, millele järgnesid ka teised liiduvabariigid, oli üks põhjustest, mis viisid 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni. Teine põhjus oli külm sõda, mis viis NSV Liidu ressursside lõppemiseni. Kui Nõukogude Liit oleks püsima jäänud, oleks
Ladinakeelsed väljendid Väljend Tõlge Alea iacta est Liisk on langenud Alma mater Toitja ema Alma mater Hinge ema Amat victoria arnam Võit armastab hoolt Amicus certus in re incenta cernitur Õiget sõpra tuntakse hädas Ars longa, vita brevis Elu lühike, kunst pikk Auctorem opus laudat Töö kiidab tegijat Julgesti asja kallale, targasti plaani Audapter inrein konsilicum prudentae juurde Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe Boni pastoris est tondere pecus, non Hea karjane pügab oma lambaid, mitte deglub...
Olgu tema kuriteoks olnud üldlevinud tabu, nagu näiteks mõrv või abielurikkumine või siis hoopis midagi, mis puudutab otseselt ja isiklikult vaid eespoolnimetatud üliinimest, isehakanud kohtunikku - too kohtunik annab oma parima, et eksinu oma paraja palga saaks. See palk aga mõõdetakse talle otse loomulikult tolle üliinimese käe läbi. Igas loos on tegelasi, kes mõne kuriteo või reegliterikkumise sooritavad. Olgu see tehtud tahtlikult või tahtmata, vastandumine ühiskonna normidele on siiski sooritatud. Kui Hamlet torkas läbi Poloniuse, arvates, et kardina taga seisab Claudius, sooritas ta ehk veelgi hullema teo, kui algselt plaanis - ta tappis enda jaoks süütuks tunnistatud inimese. Kuriteoks saab kindlasi lugeda ka Rosen. ja Guildern. reetmisplaani, mis küll läbi kukkus, kuid ka enne sooritamist avastatud kuritegu on karistust väärt. Nii juhtus ka nendega, kui Hamlet omavoliliselt nad karistuseks surma saatis
Elu kui suur näitejuht ,,Ta on visanud kõrvale lava kõik parukad, grimmid ja võltshabemed, et saada eneseks. Muidugi ta hõõruti siledaks, kuid kas lihvimisega pole kadunud ka osa temast enesest?" Nii küsis Ekke Moor eneselt pärast pikka eneseavastamise teed, pärast mängides kõiki tükke, mida elu oli talle ette söötnud. Tahes tahtmata tekivad peale nõnda pikka rännakut küsimused: kas see oli seda väärt? Kas ma olen nüüd parem inimene kui ma olin enne seda? Elu lihvib meid läbi aja nagu tahumata kivi, kuid kas see on üldse vajalik. Kas me ei peida või lausa hävita sellega ära tõelise enese? Edurikkalt lahenenud näitemängud, mida elu on meile pakkunud, on ülivajaliku tähtsusega selleks, et upitada meid edasi pürgima. Ekke Moor koges oma otsingute käigus nii tõususid kui mõõnasid.
Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-
tulemata sest alateadvus viib meid hoopis mujale. Kõige enam meeldisid mulle tegelastest habet ajav Allan, kuna tema juures sai teose tõeliselt müstiline käik minu jaoks alguse, ning sõdur Stanley, kes pidi kaardimängust lahkuma, et kusele minna, aga olles mööda maja ringi kondanud, ärkas ja pidi endiselt kusele minema ning hakkas uuesti ringi kondama. Selliseid humoorikaid juppe leidus terves teoses ning tahes tahtmata panid need muigama ja kohati ka valjuhäälselt naerma. Luupainajatesse peabki tooma huumorit, muidu võivad need täiesti hulluks ajada. Teose teine pool, kus juba tuttavad tegelased kaitsesid seitset surmapattu, meeldis mulle vähem. Mõttekäigud nende pattude olemuse kohta olid huvitavad kuni "vihani". Pastor Roth oli kõigist tegelastest kõige ebameeldivam. Tema jutu oleksin ma tahtnud üleüldse lugemata jätta. Kujutan ette, et sellist tegelast päris elus kohates keeraksingi
Ainus, kes armastust piisavaks pidas, oli Erika ning ilmselt oleks ka kangemini oma armastuse eest võidelnud, kui Oskar oleks oma tundeid talle tugevamini kinnitanud. Ka palju austatud vanaisale oli Erika nõus oma armastuse eest vastu astuma, kuid ilma vastuarmastuseta ei näinud ta mõtet võidelda. Minu jaoks oli romaan äärmiselt kurb ja ärritav. Rääkimata sõnad on üks põhilisi motiive ka teistes Tammsaare romaanides ning tahes tahtmata paneb pead vangutama see eeslastele nii omane suutmatus ja kartus end avada.
Tants meedia taktikepi järgi ,,Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm, kolm-kaks ... Võtame uuesti. Võtame seni, kuni telerite ees istuvad silmapaarid on pahupidi ja mõistus nüri. Laseme lihtsurelikul süüa reklaamivahtu. Laseme lõputult!" Aki Kaurismäki filmis ,,Mees ilma minevikuta" sõnastab üks elu rataste vahele jäänud tegelane oma kreedo: kui näed inimest näoli kraavis, pööra ta teistpidi. Aitad hädas inimest, kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalak...
Armastus igal suhtel omanägu. A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I, III ja IV osa Me ei saa öelda, et armastus on kõigis suhetes samaväärne ning tavaline. Armastus on midagi ,mida ei saa tegelikult sõnadesse panna, et seda kellelegi kirjeldada. Dostojevski on öelnud: ,,Armastus on nii võimas, et ta kujundab ümber isegi meid endid." See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad. Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid...
Kodukirjand Kas see siis ongi armastus ? A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III ning IV osa Armastust peetakse tavaliselt õnne aluseks. Tuntakse rõõmu, teades, et on keegi, kellele saab toetuda ja kellega koos muresid ületada. Keegi, kellele oma armastust pakkuda ja kes vastab samaga.Tihti võib ka juhtuda, et asjaolud muutuvad ja mingi hetke pärast ei soovita enam koos olla. Miks jooksevad suhted karile ? Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub järjest kindlamaks ja tahetakse terve elu koos olla, sõlmitakse abielu. Mis on pika ja õnneliku kooselu aluseks ? Samas on ka piisavalt palju neid, kes teevad äärmuslikke tegusi armastusest kellegi vastu. Milleni võib viia armastus ? Kaks kardinaalselt erineva loomuga inimest ei saa enamasti kaua koos õnnelikult elada.Nii elulaad kui eesmär...
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma. Ise olen tähelepannud, et mul on tihti raske võõrasse seltskonda sisse sulanduda, kui ma ei tunne sealt kedagi. Siit tekibki...
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Evelin Marjamägi 124110 TASB21 Teisipäev 08.00, aega kulus umbes 2 tundi, raskusaste 4 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et laiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. See on laiskadele tüütu kohustus midagi ise teha.Ise mõtlemisel mingit ohtu aga ei ole. Mõni asi võib küll mõni valesti minna, aga seda juhtub...
Aristoteles I teema: 1) Meeltetajusid armastatakse ilma mingisuguse tagamõtteta ja neist kasu tahtmata kuna nad võimaldavad meil ümberkaudset maailma tunnetada ja näha asjades erinevusi. Soov maailma tunnetada omakorda tähendabki soovi õppida ehk annab märku meie teadmishimust. 2) Mälu abil tekib inimesel kogemus ning kogemus on aluseks teadusele ja kunstile. Arvukad mälestused mingist asjast moodustavad kogemuse ning arvukad kogemused omakorda kunsti. Kogemus ja kunst võimaldavad meil teada, kuidas üksikud ja üldised
Inimesed, keda me ei mõista Kas on üldse võimalik kedagi mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? õigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada. Alatihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüdes iseend tema asemele asetada ja öelda siis: ,, Jah, ma mõistan ." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta tema mure suurust. Seega sageli oleme me sunnitud ütlema ,, Ma ei mõista sind" või vähemalt mõtleme nii. Kuid kes...
,,Autobiograafia kui ,,tõe" diskursus: Lilli Suburgi ,,Minu saatusega võitluskäik" Eve Annuk Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka ilukirjanduslikus loomingus. Terve artikkel põh...
Rehepapp aga kavaldab Vanapagana üle, ning hundid purevad Vanapagana surnuks. Raamat lõppeb, nagu algab, sulase Jaaniga ning tema lollusega. Andresepäeval tulistab ta armulaualeivaga kiriku ust, ning saab sellega erilise väe, millega ta õigupoolest midagi peale ei oska hakata. Rumalusest ja lootusest saavutada austuse ja imetluse, peksab ta läbi peremehe, vägistab mõisateenija Luise, kes talle alati ära on öelnud, ning sööb veel seepi. Raamatu lõpu kohta tuleb mul tahtest tahtmata meelde lause: Igal lollil on oma Mihklipäev. Sest tõesti, kas Jaan tõesti arvas, et kui tema salapärane jõud kaob, siis jäävad inimesed teda austama? Igatahes oli väga huvitav, et raamat algab lolluse, ning lõppeb lollusega.
Üheks raskemaks katsumuseks on kindlasti armastus revolutsiooni ajal, kui ellujäämine on kaheldav ning kindlat tulevikku oodata ei oska. Tunded seisavad habrastel alustel, mis võivad iga hetk puruneda. Indreku ja Kristi armastus ei olnud kuidagi mõeldav ning nad ei rääkinud sellest eriti. Terve sündmustiku vältel jäi mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt kahe väga hea sõbraga, kes armastasid koos mässajate koosolekutel käia. Kuid ühised läbielamised ja katsumused tekitasid tahes tahtmata noorte südames armastuse. Seda tõestab ka Indreku mõttekäik tüdrukut silmitsedes: ,,Ja esimest korda arvas ta õieti taipavat, et armastuseks pole midagi muud vaja kui aga südant, mis armastab, mis suudab armastada." Kristi oli suhteliselt naiivne tütarlaps, kuid Indrekut see ei häirinud. Nende koosveedetud aeg pani noorel neiul nii mõnedki prioriteedid paika, mis lähendasid teda mehele veelgi. Siiski teadsid
Sellisel koostööl on õpilastele kasvatuslikud mõjud, kus nad õpivad üksteisega arvestama ja tajuma vastutustunnet oma rühma ja kogu klassi ees. Rühmatöö on üks õppetegevuse vormidest, millel on oma teaduslik külg, kuid samas töö läbiviimine võib olla vägagi kunstipärane. Õppetöö peaks toimuma õpetaja juhtimise ja õpilase tegevuse ühtsuses. Eesmärgipäraseks muudab arengu kasvatus, kasvatjapoolne juhtimine. (Liimets, 1998) Tahes tahtmata ei ole õppimist ilma kasvatuseta ja kasvatust ilma õppimiseta. Seetõttu ei saa me rääkida õpetajast kui ainult teadmiste andjast, vaid ta on ka kasvataja. Laps veedab suurema osa oma päevast kooli seinte vahel ning õpetaja, eriti esimene õpetaja on õpilasele teatud mõttes ideoloog, kelle ütluseid ja arvamusi võetakse ,,puhta kullana". Sel ajal on laps väga vastuvõtlik, kuna tema vaimne külg on alles oma varases kujunemisjärgus. Üks õpetaja kasvatuse mooduseid on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
