Headus on väga suhteline mõiste, kuna seda võib iga inimene erinevalt tõlgendada. Headus on miski, mis esineb igal inimesel, kuid headuse märkamine teise inimese poolt on palju keerulisem. Ükski inimene pole sündinud siia ilma, et olla halb, kuid sellegi poolest ei pruugi headus inimeses püsida. Headus võib kaduda aastate jooksul, mil võib olla kokkupuudet mõne halvema isiksusega. Suurimaks mõjuallikaks inimesele on keskkond, kus ta on üles kasvanud. Tahes- tahtmata hakkab inimesele miski külge, muidugi võib külge hakata ka hea omadus, kuid üldjuhul nii siiski ei juhtu. Noorele avaldavad kõige suuremat mõju sõbrad. Nähes sõprade käitumist ning iseloomu jääb seegi suure tõenäosusega külge .Ma ei saa väita, et ainus mis külge jääb on hea, kuna sõbrad on üldiselt need, kes julgevad teha igasuguseid lollusi ja sellega minnakse kaasa sõpruse tõttu. Minu arvates pole keegi täiesti halb inimene. Iga inimene on omamoodi hea, seda võib
Ainult üksi ollakse vaba? Küsides meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga kui küsida, kas sa oled vaba, vastatakse jah- sõna üllatava kergusega. Arvatavasti piisab neile teadmisest, et nad on vabad. Kuid mida tähendab vabadus? Vabadus on inimese õigus käituda just nii, nagu tema enda jaoks parimaks peab, eeldusel, et ta sellega ei kahjusta teiste samasugust õigust. See tähendab, et ka vabadusel on piirid, nagu paljudel asjadel siin maamunal. Kui puuduksid piirid, ei saaks eristada vangistust vabadusest- kõik oleks üks suur vabadus. Iseasi on see, et kui suurelt me mingit asja piiritleme. Kui vabadus oleks see, et teen, mis tahan, siis tahes-tahtmata tunneme ennast vangina. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, tuleb alati millegagi arvestada, olgu see siis kas või ellujäämise vajadus. Daniel Defoe raamatu ,,Robinson Crusoe" peategelane teab, kust...
Aga ka sellest ,et tahetakse lahedad välja näha ning kõigile muljet avaldada. Minuarust on täitsa samamoodi see, kui kellegi isa või lemmik tegelane kuskilt filmist saab millegagi hakkama. Näiteks varastab või mõrvab kellegi. Siis ikka järeltulijad tahaks olla nende moodi ja noorematel inimestel jäävad asjad üldiselt hästi meelde. Nad hakkavadennast muutma ,et olla nende moodi ,sest nende arvates on see lahe ja nad peaksid kah sellised olema. Aga see pole nii. Tahes tahtmata kannatavad kurjategijate vigade tõttu nende endi lapsed. Minu arvamus kõigest sellest on ,et vanemad võiksid enda lapsi märgata ja õpetada neid käituma viisakalt. Nad peaksid ka ise käituma nagu inimesed ja olema vastutustundlikud . Minu arvates on olla parem ikka sina ise mitte jäljendada mõnda inimest ,kes sulle iseloomu pärast ei meeldigi. Ja kui sulle ei meeldi praegune sina siis muuda ennast nii nagu sina tahad ning püüdle selle nimel kellena sa välja paista tahad
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest tahtmata suheldes erinevate kultuuride vahel tuleb mängu vastavate isikute isikuomadused ning suhtlust mõjutavad ka kultuurid. Inimene kes pole kultuuride erinevustest teadlikud ja ei oska neid näha, kaldu...
„Inimese elu on lõpetamata jääv kool” (G.Keller) Enamik inimesi on arvamusel, et inimese elu on lõpetamata jääv kool. Maailmas ei ole olemas ühtegi inimest, kellel ei oleks arenguruumi. Tihtipeale on suure silmaringiga inimesed arvamusel, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem hakkad sa mõistma kui palju sul on veel õppida. Seetõttu arvataksegi, et elu on kui kool, mida ei saa lõpetada. Siiski mis on need peamised põhjused, miks arvatakse nii ning miks on vajalik pidevalt end harida? Väitest „Inimese elu on kui lõpetamata kool” saab välja lugeda, et inimene õpib kogu elu. Õppimine on, aga tegevus, mis kestab kogu elu ning ei piirdu ainult kooliga. Inimese õppimine läbi terve elu on vajalik seetõttu, et maailm, milles me elame on muutuv. Tänapäeva ühiskond on väga kiiresti arenev, kuid nii pole see alati olnud. Võrdluseks võib tuua siia näiteks selle, et kui keskajal käisid oma koolitee ära ning said oma teadmised omandat...
Eesti kultuur ja välismaailma mõjud. Küsimusele, mis on Eesti kultuur leidub mõningaid vastuseid. Eesti kultuur on nii enam levinud Eestis, kuid on ka levinud mitmes teistes riikides väliseestlaste kaudu. Eesti kultuur on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti vanimateks teadaolevateks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud ning juba muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel, esimesed tugevad alged Eesti kultuuris. Eesti territoorimit on juba varasest ajast tahetud mitme riigi poolt, sellepärast on ka Eestis palju sõdu peetud ja peale igat sõda tuleb uus ja erinev rahvas oma kultuuriga meie Riiki ja mõjutab sellega tõsiselt ka meie kultuuri. Kõige rohkem mõjutas Eesti kultuuri arvatavasti Nõukogude periood, mis katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja h...
MADISONI MAAKONNA SILLAD Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat. Kuigi armastuse vägi on tugev ning viib ,,mõistuse peast", peab jääma iseendaks ning jätkama sealt, kus jäi pooleli. Nagu tegid peategelased Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärv. Kirg, kiindumus, armastus oli küll suur, kuid mõlemad teadsid, et nad ei saa lahkud...
Koju kõndides nägin avariid, koju jõudes ja arvutisse minnes oli see juba lehtedes. Info- ühiskonnas levib info väga kiiresti. Me saame teada kõike ja kohe. Me saame teada isegi, mis toimub teises maailma otsas, meil on võimalus seda isegi live-na näha. Ma arvan, et aastaid tagasi kui veel kirju saadeti, ei kujutatud ettegi, et kasvõi sünnipäeva õnnitlus jõuab teisele inimesele ühe kliki kiirusega. Me kuuleme ja näeme rohkem, meie silmaring tahest tahtmata laieneb. Infoühiskonna mugavused on meie elu suuresti muutnud. Me ei pea enam minema panka, et teha pangaülekannet, vaid lähed istud kodus mugavalt arvuti taha ja saad raha saata kuhu tahad. Ja nagu reklaamides on näha, et sa võid endale kuskil suvilas süüa küpsetada ning samal ajal teha tööd läbi interneti. Eestis on üldse väga hästi arenenud välja igasugused e-võimalused. Eestis on ju lausa e-kool, kus õpilased saavad oma kullipilguga hindeid ja õppimist jälgida.
Tundetu kurjus Agnes astus klassi, silmad nutust punased. Õpetaja polnud veel klassi jõudnud ning klassikaaslasi Agnese punased silmad ei huvitanud. Tüdruk ohkas raskelt, kõndis tuimalt pingini ning prantsatas raskelt istuma. Tüdruku selja taga oli kuulda mõnitavaid märkusi. Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused n...
Kadedus edasiviiv jõud 21. sajand ajastu, mil elu meie ümber muutub sageli kiiremini, kui me seda sooviks. Tegu pole tagasihoidlike muutustega, vaid sellistega, mis mõni sajand tagasi sündisid aastakümnete jooksul, kui mitte põlvkondade jooksul. Seetõttu on eriti oluline nüüd paika seada oma tulevikuplaanid juba varases nooruses. Plaanide seadmisel on meie endi vanemad suureks toeks ning kui neist jääb veel väheks, on võimalik minna erinevate karjäärinõustajate jutule. Esimest korda elus tuleb kooliõpilastel langetada kaalukam otsus põhikooli lõppedes. On ju vaja välja mõelda, kellena tahetakse tulevikus töötada või minna kohe tööle ning kahetseda oma laiskust kogu ülejäänud elu, rabades nii, et higi voolab, mõnel madalapalgalisel töökohal. Siinkohal tekibki tahes-tahtmata küsimus: ,,Kuidas peaks põhikooli lõpetav õpilane teadma, mis seis on tööturul ning kas elukutse, mil ta sooviks tulevikus tööta...
seejärel ka vääralt käituda. Näiteks mõned autojuhid mõtlevad tihti kiirust ületades "üks kord ei tee paha" kuigi see ei ole neil esimene kord nii mõelda. Inimesed on olendid, kes unustavad pidevalt end ümbritseva keskkonna. Vähe mõeldakse ohtude peale, mis võivad valesti käitumise korral tekkida. Kiirust ületades ollakse isekad- kui juhtub õnnetus, ei pruugi ainult vääralt käituja viga saada, vaid ka süütu inimene, kes oli vaid antud olukorra ohver. Tahes tahtmata võime end vahel leida rääkimas pisivalesid. Kuigi vanemaid on meid kasvatanud nii, et valetada ei tohi ja alati peab rääkima tõtt. Need valed ei pruugi olla suured ja tõsised, mis võivad mingisugust olukorda suuresti mõjutada. Piisab vaid klassikaaslasele vastamast küsimusele "Kas sul on ülesanne tehtud?" sõnaga "peaaegu" kuigi sisimas tead, et sa pole antud ülesandega isegi poole peale jõudnud. Inimesed luiskavad, et ilustada olukorda või näida teiste ees paremana
Kultuurielu Eestis nõukogude võimu aastail Eesti oli sügaval sotsialismiajal justkui aknaks läänemaailma, st. Soome. See aga ei tähenda, et Eestis oleks olnud erandina lubatud rahvuslus või omariiklus, sõnavabadus ja liberaalne valitsus. Väikese liiduvabariigina oli Eesti NSV kergesti mõjutatav. Kuidas? Ideolooogiline surve Nõukogude Liidus oli sõjajärgsetel aastatel eriti karm. Rahvale maaliti silme ette pilt rikkast kommunistlikust ühiskonnast, kus keegi ei kannata puuduste all ning kõik on sõbrad-seltsimehed. Tegelikult kaugenes olukord kiiresti ideaalist veelgi. Juhikultus ei lubanud targematel kritiseerida riigi poliitilist elu ega püüda seda parandada. Süsteemile vastuastujaid karistati rängalt. Eesti NSV-s üritas algul omariikluse ja Moskva keskvõimu vahel laveerida Nikolai Karotamm ja pärast Johannes Käbin. Mõlemad tagandati võimult, sest nad ei allunud Liidu käskudele piisavalt hästi, ei jä...
Raha ei võrdu õnnega Tihtipeale kuuleme elutarkade ning kogenud välismaalaste suust sõnu: ,,Money can't buy happiness". Võime ju mõelda, et tegemist on mingisuguse mujalt maailmast tulnud vanasõna taolise fraasiga millel alust ei ole, kuid tegelikult on sellel ikkagi väga suur tõepõhi all. Loomulikult ei näe me kunagi Selveri või Rimi poelettidel toodet nimetustega ,,Õnn" mida lihtsalt kindla summa eest endale soetada saame. Nii lihtne see nüüd ka ei ole. Iga inimene defineerib õnne omamoodi ning teab ise keda või mida tal õnneliku elu jaoks tarvis on ning just selle poole terve oma elu püüdlebki. Inimesed on erinevad ning igaüks väärtustab ka rikkust erinevalt. Leidub inimesi kellele on peamisteks perekond, tervis, sõbrad ning rahulolu, kuid kohe kindlasti pole kõik meie ümber sellised. Üheks erandiks saab siinkohal tuua näiteks A. Kitzbergi teose ,,Kauka Jumal" peategelase, pereisa Märdi. Tal oli olemas arm...
Tee teisele seda, mida sa soovid, et sulle endale tehakse Iga päev kohtume olukordadega, kus meile tuletatakse meelde, mida peaksime teiste jaoks tegema. Hakkab tunduma, justkui inimesed ei saakski enam aru, kuidas tuleb olla nii enese, lähedaste kui ka võõraste vastu. Kuid tänapäeva inimene on juba selline, kes on valmis saama ja tahtma, mitte midagi vastu andmata. Sellisena aga ühiskond ei toimiks lihtsalt. Seega mida saame ja peaksime teiste jaoks tegema? Kellegi heaks millegi tegemine ei peaks toimuma sundimise meetodil. See, mida keegi teeb või ei tee, on igaühe enda südametunnistusel. Igal ühel peaks olema tunne, et aitaks kedagi, ilma midagi vastutasuks saamata. Aidates jääb loomulikult lootus, et ühel päeval sinule vastuteene osutatakse, kui sul seda kõige rohkem vaja on. Kuid abi osutamise soov kui selline peaks tekkima ilma vastutasu ootamata. Iga vaimselt terve inimene hoiab oma lähedasi. Inglise ...
praegu. Riigi seisukohalt on hea, kui leidub palju töökäsi ning valikuvõimalused on suuremad. Ühele ametikohale võime valida parimatest parima töölise, kes on andekas, ning heade kogemustega. See on õnn igale riigile ning rahvale. Kuid missugune on siis tavaliste ja vaimuandeta inimeste tulevik? On näha, et midagi rõõmustavat siin pole. Lihttöölisi on palju ning konkurents suur. Paljud tavalised töölised, kes pole suutnud endale kõrgkoolist teadmisi hankida jäävad tahes või tahtmata elu hammasrataste vahele. Neid kummitab vaid pidev rahapuudus ning toimetulek praeguses infoühiskonnas on raskendatud. Arvan, et rahvaarvu nii kiire kasv on pigem õnnetus kui õnn. Inimeste elu muutub aina raskemaks ning elukeskkonna kvaliteet halveneb. Lahendusi välja pakkuda on raske, kuid need on kindlasti olemas. Kasutatud allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Tartu 2003
leppinud ja need tema hulluse kaela ajanud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Hamleti eesmärgiks sai oma isa mõrva eest kätte maksta. Selle tegemisel pidi ta aga väga ettevaatlik olema, kuna väiksemgi vale sõna või äpardus võisid maksta talle ta elu. Kunaningas aga oli väga kaval ning kasutas inimesi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Seetõttu ei saanud ta alguses lasta kuningal teada saada, et tema kuriteost ei ole kellelgi õrna aimugi. Samuti ei vaidlenud ta vastu kuuldusele, et ta on hulluks läinud, kuna see oli hea kattevari salaja kättemaksu haudumiseks. Hea võimalus oma teadmisi kuningale näidata nii, et teised sellest aru ei saaks avanes siis, kui õukonda saabus näitetrupp. Hamlet lasi neil esitada näidendi, mille süzee sarnanes vägagi sellega, kuidas kuningas omam
Kas tuleme toime massikultuurita See mis on tänapäeval meie ümber , suured ja väiksemad linnad, tulede kuma ja piiramatu Wifi levik on kõik osa massikultuurist. Inimesed praegusel ajal , 21. Sajandil, kes ei ole osa massikultuurist on justkui eraklikud või on ise teadlikult eemalehoidvad. Massikultuurist eemale hoidmine on väga raske, inimesed elavad üksteisele nii lähedal, tahes tahtmata ollakse massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot, isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur - kultuur mis on mõistetav vaid kitsale inimgrupile. Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime?
See on,laps,meie muld Käisin 1.märtsil 2011 kontserdil nimega ,,See on,laps,meie muld." Kontsert toimus Tartus, Vanemuise Kontserdimajas ning peaesinejateks olid Tõnis Mägi ning Jarek Kasar. Kõige märkimisväärsemateks lugudeks olid kõigile teadatuntud ,,Looja" ning ,,Minu inimesed." Kontserdi õhkkond oli väga vaba, siiras ning südamlik. Otsest kava kontserdil polnudki, lauldi mõned laulud, siis tehti paus, räägiti juttu kui sõbraga. See mitte-ametlikkus muutis kontserdi veelgi hubasemaks. Kontsertide korraldamise ajendiks oli Eesti krooni kui ühe olulise rahvusliku enesemääramise alustala käibelt kadumine ja Eesti vabariigi 93.aastapäeva tähistamine. Tõnis Mägi ja Jarek Kasar võtsid muusikapalade vahel aja maha, et rääkida mõnusaid lugusid ja suhelda publikuga. Kuna mõlemad lauljad on tihedalt seotud Tartuga, siis muutis see kontserdi veel tähendusrikkamaks. Nimelt Jarek Kasar elas lapsepõlv...
usust ja muudest teguritest sõltumata. Iga üks mõistab kunsti keelt vastavalt oma tunnetele, kogemustele ja teadmistele. Olgu see siis muusikakeel, tantsukeel või joonistustest ja maalidest peegelduv jutustus, mida autor endasi annab. See kuidas teksti lugeja teost tõlgenab, on igaühe individuaalse fantaasia vili. Tihti peale võib olla see vili palju rohkem hinge puudutav ja meeldejääv, kui sõnad läbi loomuliku keele. Keelega puutun ma kokku kõikjal, tahest tahtmata. Enamustel kordadel uude riiki rännates, ei saa ma enda ümber kostvast suminast ja nähtavalt informatiivsetest siltidest eriti täpselt aru. Seda tervikut võib seedida kui kunstiteost – sumin kõrvadele on nagu muusika, mida esimest korda kuulen ja ei oska kaasa ümiseda; teeviidad, sildid need on justkui hoopis mõne tänapäeva sotsiaalset kunsti vilelva looja kätetöö. Kui juba nii palju seoseid võib leida
2.slaid Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööp...
kogu firma juhtkond, nende töötajad, kliendid jne. Algatati vabatahtlikus selle propageerimiseks. See artikkel valgustas ka mind kus kohast on tulnud roheline mõtlemis viis. Artikkel pani rohkem mõtlema rohelisele mõtteviisile. Kui oluline on siiski mõelda ja käituda nii, et tulevasele generatsioonile oleks alles metsad, puhas vesi ja toit. Kui me aga ei mõtle sellele piisavalt on maailm määratud hukule ja tahest tahtmata tuleb sellisel juhul inimkonna kollaps. Õnneks on olnud inimestel ka minevikus õige mõtteviis ja on juba alustanud sellise käitumisega. Üheks heaks näiteks eesti kontekstis on „Teeme ära“ aktsioon, kus koguti kokku kümneid tuhandeid inimesi üle eesti koristamaks puhtaks Eesti riik prügist, et ka tulevastel põlvedel oleks siin hea elada. Aktsioon võttis aga nii suured meetmed, et see jõudis maailma meediasse
Paljud tooted ületavad oma realiseerimis aja ning pole enam söödavad, kuigi saaks ju teha erinevaid organisatsioone, kus saaks toimetada selle toidu kohesesse kasutusse enne veel, kui toiduained riknevad. Paljud riigid on hakanud ka tarbijatele rõhutma just seda, et tuleb eelistada oma kodumaal kasvanud toitu s.h. kõik mida sinu riigis valmistatakse (riided, jalanõud, olmekaubad, jne...). Suurt tähelepanu tuleks pöörata samuti prügile, mida tarbimisel tahes või tahtmata toodame. Jäätmeid peaks sorteerima ning muutma prügisorteerimist jäätmejaamadele lihtsamaks. Pidagem siis kõik meeles, et meil on vaid üks planeet ning seda tuleks hoida. Poodi minnes tee endale ostunimekiri, siis ei sattu ebavajalik su koju, osta ainult nii palju, kui suudad korraga ära tarbida. Pesemas käies keera vesi kinni, kui seepi laiali hõõrud. Hoia seda, mis on üks, ainus ja kordumatu aare – planeet Maa.
Armastus, kas vangistus või vabadus? Armastus, kui selline, on raskesti seletatav mõiste. Selle õige tähenduse ja tegeliku tõe üle on vaieldud juba aegade algusest saati. See võib olla mitmetahuline ja ettearvamatu, isegi salapärane. On vaieldud, kas see tunne on pigem vangistus või vabadus. Mis see õieti võiks olla? Armastust võib käsitleda üsna mitut moodi. Kas on see vangistus või pigem selle vastand. Üldiselt võib öelda, et armastus seab kahte inimest väga tihedalt ja tavaliselt üsna pikaks ajaks. Kooselu võib mõnede arvates küllaltki vangistuse sarnaseks, sest ollakse seotud ju ühe inimesega, kogu elu. Ollakse talle toeks ja saades ise tuge, tekib tahes-tahtmata iga hetkeline seotus. Mis võib olla äärmiselt meeldiv ja seda see üldjuhul ongi, aga ka üsnagi kurnav ja tüdimust tekitav. Üldjuhul sellised inimesed, kes ei mõtle armastusele, kui üldisele, selle evolutsiooniliselt vaatepunktist lähtus ...
sündmused jne. 21.sajandil on selles väga suur roll meedial. Arvatavasti ilma meediata me enam toime ei tuleks. Meedia alla kuuluvad kõik televisioon, raadio, ajakirjandus jne. Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. See on üks hea näide sellest, kuidas meedia võib inimestega manipuleerida või ümber käia. Kõige jubedamad asjad, mis tänapäeva televisioonist tulevad on meie armsad reklaamid. Väga suures osas on nende ohvriteks just väikesed süütud lapsed. Nemad ei tea, et see on pettus, kui neile reklaamitakse erinevaid lendavaid ja karvaseid loomi, kes nendega räägivad. Lastele üritatakse selgeks teha, et see ongi reaalsus
Õnne otsides Õnn on miski, mille poole me kõik pürgime, kuid millel pole kindlat tähendust, sest igaüks mõistab seda erinevalt. On inimesi, kes seostavad õnne raha, kuulsuse ja luksuslike esemetega, kuid on ka neid, kelle jaoks peitub õnn väikestes asjades. Olgu selleks kasvõi pisike naeratus võõralt inimeselt tänaval. See on isegi teaduslikult tõestatud, et naeratus tõmbad “niidikesi” meie aju “õnneosakonnas” ning naeratusega koos paraneb ka meie tuju, mis omakorda manab naeratuse näole ka meid ümbritsevatel inimestel. Ma arvan, et kõige paremini iseloomustab minu mõttekäiku kirjanik ja tõlkija Ellen Niit, kes on öelnud, et õnn on inimeste kätetöö. Paraku on elu näidanud, et liigne raha- ja kuulsusearmastus viib üksinduseni, sest tahes- tahtmata hakatakse seda kõike aina juurde soovima. See on kui kokaiin ja suits - sõltuvust tekitav. Kõige paremaks näiteks on ilmselt August Kitzbergi “Kauka jum...
lapsi rohkem, kui me arvata oskame. Üldjuhul, kui kodus asjad on korrast ära, peegeldub see ka meie laste käitumises ja sotsiaalsuses. Lastele seatud ja kujundatud väärtushinnangud aitavad juba teismelistel oma elu ise õiges suunas sättida. Minu arvamuse järgi noorte tulevikuplaanide elluviimine on seotud suuresti kodust-koolist kaasa saadud kogemuste ja teadmiste pagasiga. Kui lapseeast saadik on last julgustatud oma unistuste poole püüdlema, siis tahes tahtmata seatakse endale kõrgemad sihid ja suuremad ambitsioonid. Mida kõrgemale oma sihid sead, seda rohkem hakkad vaeva nägema, et neid tulevikus ellu viia. Kindlasti peaksid vanemad olema alati hoolitsevad ja näitama ka kõige raskemateski olukordades oma laste vastu tõelist armastust ja austust. Armastus tekitab tunde, et oled kellegi jaoks oluline ja mis peamine- sa ei ole üksi! Samas ei saa ka koguaeg kõike heaks kiita ja hästi teha. Ebameeldivuste lahendamisel tuleb
oma meest raamatut kirjutama, et ka endale raamatu valmimisel tuntust ja austust juurde saada. Nii Matilde kui Sander olid mõlemad äärmiselt isekad ja ahned. Sander oli oma naise Matilde isa Vestmanniga alati viisakas ja üritas talle meele järgi olla, sest Vestmann oli rahaliselt kindlustatud ning Sander oli temast sõltuv. Ärimehest Vestmann ei hinda Sandrit kõrgelt ja käitub temaga kohati isegi ebaviisakalt. “Papake, ma leian, et sa oled Ludvigi vastu ülekohtune, kuigi tahtmata. See tuleb sellest, et sa kirjanduse peale lugupidamata silmaga vaatad. Sinule oleks muidugi meeldinud, kui Ludvig oma auhinna mõnelt ehitusplaanide võistluselt oleks toonud. Minule, papa, aga seisab luule kõrgemal kui kõik muu maailmas.” Nii kaitses Matilde oma meest isa ees. Sander kasutas Tiit Piibelehte raamatu kirjutamisel ära, lubas talle suure vaevatasu ning Piibeleht nõustuski. Üheks sellise teo põhjuseks võiks
tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni. Tööstusmelanism loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Taimede saastetolerantsus - kohastumine eluks saastatud keskkonna Kultuuliigistik liigid, kelle olelusvõime ja levikuala on inimene tahtlikult või tahtmata laiendanud Bioindikatsioon- keskkonnasesundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Veepuhastus Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi Reovesi heitvee osa, mille füüsikalised või keemilised omadused muutnud ja mis vajab puhastamist Reoained orgaanilised, toitained, heljum Puhastusseadmed: biotiigid, imbväljak, niisutusväljak, filterväljak Fosfor saadakse kätte keemiliselt setitades.
tingimustel on abort õigustatud ja vajalik. Abort on õigustatud, kui naine on rasedaks jäänud vastu tahtmist ja ei suutnud seda ära hoida. Soovimatu rasedus ei ole alati naise teadmatuse või hoolimatuse tagajärg. On olemas mitmeid olukordi, kus naisel peab olema õigus otsustada oma keha üle. Kui naine on jäänud rasedaks vägistamise tulemusel siis on tal igasugune õigus otsustada abordi poolt. Miks peaks ta elu lõpuni armastama seda tahtmata last, kes meenutaks talle igapäevaselt arvatavasti oma elu kõige jubedamat kogemust? Samuti on naisel õigus kaaluda aborti juhul, kui rasedus on tekkinud kasutatud rasedusvastase vahendi ebaefektiivsusest. Arvan, et on ebaõiglane tuua laps maailma, kus ta on soovimata. Need on olukorrad, kus on naise vastutus feetuse eest minimaalne, kuid siiski arvan, et igal juhul ei ole otsus rasedust katkestada naisele kerge.
,,Öös on asju" Mati Unt 1. Kirjelda loetud teoses käsitletud aega, tegevuse toimumise keskkonda. Mati Undi teoses ,,Öös on asju" toimub tegevus Nõukogude aja lõpus. See tähendab 80-ndaid aastaid. Kuigi autor põikab kohati tagasi ka varasematesse aastakümnetesse, võib siiski peamiseks teose toimumise ajaks lugeda eelnevas lauses väljatoodud aastakümneid. Elu sel perioodil oli üsnagi keeruline, kuna kardeti Nõukogude Liitu. See tähendab, et tegeleti paljude keelatud asjadega, oldi nõus välja käima teksapaari eest hingehinda ning seda kõike selleks, et eristuda hallist massist. Seetõttu hinnati aga esmatarbekaupu hoopis kõrgemalt kui tänapäeval. Puhtalt teost lugedes, ning ma usun, et ka üsna paljudele teistele tekkis tahes-tahtmata vaimusilmas pilt, nagu toimuks teose sündmustik Lasnamäel. Võib-olla on see tingitud sellest, millise pildi on mulle m...
Selle väite lükkan ümber sellega, et puue või ebatavaline käitumine ei tee inimest ebanormaalseks, vaid muudab neid eriliseks. Kas kõik inimesed, kes on kinnises asutuses või erihoolduse all, on rumalamad või koledamad kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinnisesse asutusse seetõttu ei kahtlusta keegi, et ka meie võiksime olla ebanormaalsed. Nagu ütles filosoof Voltaire ,, Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja``. Selle tsitaadiga saan kinnitada, et kõik me oleme sarnased ja meie mõtlemine pole erinev nende mõtlemisest, keda peame ebanormaalseteks. (126 sõna)
Anna-Maria KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE „Mis on kunst?“ on küsimus, millele ühtset ning kindlat vastust ei olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks „mida vähem seda parem“, ehk tehakse maalile vaid paar kriipsu ja müüakse see kalli hinnaga maha. Aastaid tagasi olid kunstil ka kindlad piirid, ei tohtinud igasugu asju avalikustada. Võttes näiteks Nõukogude aja, kui kirjanikud ei tohtinud oma teoseid avaldada, sest nee...
Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda ajaloo edasist arengut? 20. sajandi alguseks oli maailma suurvõimude vahel lahkarvamused muutunud ääretult teravaks. Ei jõutud kokkuleppele kolooniate suhtes, suurriikide vahel oli tihe majanduslik võitlus ning konfliktid olid ülemvõimu pärast Balkanil. Lõplikuks tõukeks Esimesele maailmasõjale oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914. aastal. Kogu maailma halvanud sõda lõppes 11. novembril 1918, mil Pariisis kirjutati alla Compiegne'i rahulepingule. Nagu öeldud, mõjus sõda laastavalt ning jättis oma jälje maailma arengusse. Sõja tulemusena muutusid riigipiirid. Parima näitena võib välja tuua Saksamaa, keda peeti muuhulgas sõja põhjustajariigiks. Sõja lõppedes oli Saksamaa see, kel tuli loobuda varasemalt temale kuulunud Reinimaast ning kuulsast Elsass-Lotring'i tööstuspiirkonnast. Kui loobuda tuli varasemast territooriumist, mis oli üks ...
eesti rahvas oma algatusega ei saa revolutsiooni alustada, kuna vahele võib sekkuda Euroopa Liit, keelates ära muudatused, mis talle endale võiks kuidagimoodi kahulikuks osutuda. Ja isegi kui otseselt ohtu poleks, sekkuks Euroopa Liit ikkagi vahele, et tõestada teistele riikidele oma võimu liikmesriikide suhtes. On ju kõik liikmesriigid loovutanud osa oma suveräänsusest ja Eesti on nii väike riik, et kui Euroopa Liit otsustab võimu üle võtta, ei tule keegi Eestit päästma, tahtmata omaenda riiki ohtu seada. Ometigi oleks Liidul mõjuv põhjus nõnda talitada: eestlaste püüdlust valimissüsteemi muuta võinuks tõlgendada kui süsteemi vastase aktina, suurt prantsuse revolutsiooni meenutava ülestõusu katsega. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike ei tunne ühiskonna stagnatsiooni, seega nad ei mõistaks, miks Eesti niivõrd radikaalseks tahaks ennast muuta. Sellele vaatamata on Eesti tulevik
Mina teiste seas Ma arvan, et me kõigi käitumist mõjutavad väga paljud asjaolud. Nii käitun ka mina erinevalt, olles avalikus kohas, koolis või koduses keskonnas. Samuti on käitumisel määravaks see, kellega ma koos olen, kas võõraste või sõpradega, kas omaealiste või vanemate inimestega. Avalikus kohas on olukorrad väga erinevad ja kindlasti käitun seal vastavalt mingisugustele normidele ja enda arusaamistele. Näiteks kauplustes, tänaval, kinos jne on selge, et ma ei häiri teisi oma käitumisega. Need on ka kohad, kus mu ümber on palju võõraid inimesi ja arvatavasti ma nendega ei suhtle. Kui seda siiski on vaja, siis räägin viisakalt. Avalikus kohas on võimalik halva käitumisega ja sõnavaraga väga kiirelt negatiivset tähelepanu äratada ning piinlikusse olukorda sattuda. Ma ei soovi seda ja teen endast oleneva, et selliseid olukordi vältida. Koolis on samuti käitumisreeglid, millest peame kinni pidama....
Tennesse Williams "Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid" 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium Autorist ja ajastust · Thomas Lanier Williams III; · isa müügimees, ema kirikuõpetaja tütar; · õde Rose häbelik, saadeti hullumajja; · tegelased väga tihti autobiograafilised; · psühholoogilised näidendid; · tabuteemad- homoseksuaalsus, verepilastus, armukadedus); · ülemlaul kehale ja seksuaalsusele; · II maailmasõja järgne ahastus. Põhiteemad · ideaalid, unistused, illusioonid vs jõhker, proosaline tegelikkus; · kunstihingega unistajad vs füüsiliselt muserdatud inimesed; · näidendi keskpunktis- tundlik, närviline, ahistatud naine; · inimesi jälitab- sotsiaalne ümbrus, sisekonfliktid või mingi koomiline saatus? "Klaasist loomaaed" · Amanda Wingfield (ema)- keskklassi sügav vaimne orjastatus, elust muserdatud; · Laura Wingfield (tütar); · Tom Wingfield (poeg)- ...
Haridus kui võti maailma Haridus ja vabadus - kaks tänapäeva kõige aktuaalsema sisuga sõna. Kummagi tingimuseks on teise võimalikkus. Keskendudes ühele unustatakse tihti juurde lisada teine, ning vastupidi. Siiski, on neil kahel rohkem ühist, kui arvata võiks, ning samuti on nende vajalikkus nüüdisaja maailmas tohutu. Hariduse ja vabaduse vahel on ajaloo vältel alati olnud ühenduslüli. Haridus on viinud lähemale vabadusele ja andnud võimaluse paista silma millegi erilisega. Rohkelt sellekohaseid näiteid võib leida orjuses elanud inimeste näol, näiteks Solomon Northupi 1853. aastal avaldatud teoses ,,12 aastat orjana'', mis baseerus tema endaga juhtunud tõestisündinud lool, väljendas selgelt haritud orjade eelisseisust. Näiteks paluti Solomonil mõnikord mängida õhtusöögi ajal viiulit või sai ta omale teiste orjadega võrreldes prestiizsema ülesande. Lisaks võib teise näitena tuua mustanaha...
Me oleme kõik massiteabele vastuvõtlikud. Isegi kõige naeruväärsemad katsed mingit asja müüa jätavad meie mällu maha oma jälje ning me pole enam suutelised langetama objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja prügikastidelt tualettpaberile ,toidunõudele või kasvõi hügieenisidemetele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida. Asjad ,mida me tarbime , mõjutavad meie elu ühel või teisel moel. Mingit kaupa ostma minnes tuleb tahes tahtmata langetada otsuseid , sellest aga sõltub otseselt meie elukvaliteet. Tolle noore sõjamehe pasunahüüd on muutunud televisiooniks, ajalehtedeks ja Internetiks. Meie teadlikkust, psüühikat , ühiskonnakorraldust ja otsuseid mõjutab iga päev massimeedia. Inimeste elud on tänapäeval ilma teabeta halvasti funktsioneerivad.
Nimeta ilmamaa algus; nimega tuhandete ema. Ikka tahtmata näed tema imet; ikka tahtes näed tema sügavust. Need mõlemad, koos tulnud ilmale,
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
Nüüdiskultuuri suurimad probleemid Kultuuri saab mõista mitmeti. Enamasti mõistetakse selle all inimtegevust. Räägitakse üha rohkem kultuursest või ebakultuursest käitumisest, samas on tõsisasi, et mida üks peab kultuurseks, ei tarvitse seda teiste jaoks sugugi olla. Meie ajastu kultuuri võib nimetada nüüdiskultuur, mille negatiivsed mõjud inimestele on näha kõige tavalisemas tänavapildis noored tüdrukud nappides miniseelikutes suitsu tõmbamas ning tahaes-tahtmata tekib tunne, et preilide ainus enseväljendusviis on ebaeetilisi väljendite kasutamine karjuval toonil. Näitena võib tuua Rakvere bussijaama, kus 5 minuti jooksul kohtab vägagi ,,värvikaid" persoone. Kõik me tahame olla kultuursed, kui kas tõesti nüüdiskultuuri järgides suudame seda saavutada? Meedia mõjutab nüüdiskultuuri väga tugevalt. Televisioon, raadio, ajakirjandus ning neist kõige suurem mõjutusvahend internet kõik nad on meile kõikjal kät...
Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikkagi olla sisimas üksik ja õnnetu. Samas ka üksik vanaproua, kes elab koos kolme kassiga ühetoalises korteris ning elatub üürikesest pensionist, võib olla oma õnne tipul, kuna tal polegi midagi rohkemat vaja. Sestap ongi õnne mõiste suhteline ja muutlik ning iga inimese jaoks erinev. Käsitletud kirjandusest meenub tahes tahtmata J. W. Goethe luuleteos ,,Faust". Juba peategelase nimigi on paljulubav, sest tähendab ju see ladina keeles ,,õnn". Faust oli figureeriv kuju aukartust äratav ja teiste poolt imetletud. Fausti suurimaks probleemiks oli fakt, et suurem osa inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle. Ta lootis midagi rohkemat inimkonnale anda, kuna tal endal midagi enam saavutada ei olnud ning oli ka mõelnud oma elu eesmärkidele selle põhjustele
Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud erinevatele religioonidele ja nende põhitõdedele. Kahjuks on jõutud nii kaugele, et mainides religiooni mõeldakse koheselt erinevaid riike vapustanud terroriaktidele ning islamile, langemata religiooni sügavamasse tähendusse. Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu. Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad, et religioonil on tohutu mõju igapäevaelus peaaegu kõigile, palju suurem kui enamik inimesi sellest aru saab. Meie ühiskond on aegade algusest üles ehitatud usu toel. Isegi kui enamus ei o...
korda ning sellest on tehtud ka näidend. Viiteid teosele on esinenud ka suurel jaol poppmuusikas ning videotes (http://www.netcharles.com/orwell/articles/1984-background- info.htm). Kuigi tavaliselt mulle sarnase temaatikaga raamatud ei meeldi, siis Orwelli ,,1984"-st sai üks mu lemmikraamatuid. Teost oli põnev lugeda ning kuna peategelase mõtted ja tunded on raamatus üksikasjalikult esitatud, tekib tahes tahtmata kaastunne ning kaasaelamine tema käekäigu ja saatuse üle. Raamat oli huvitav, sest selle lugemine jättis mulje, nagu oleks tegemist tõestisündinud looga, vaatamata sellele, et tegelikult on ,,1984" ilukirjanduslik teos. Teosel ,,1984" on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritannias, kuid seevastu Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Hitleri juhitud Saksamaal. Mõlemas totalitaarses
telefoniarved nii suured, kuid need kõik teevad midagi halba, teatud kõnekasutus võib omada kirjandites tuleviku puhul väga suurt mõju ning ka suhtlus välismaailmas muutub, inimene võib muutuda kinnisemaks ja eemalduda inimestest, kellega ta varem võis väga palju suhelda. Kokkuvõttes on internet ja virtuaalmaailm meile pooleldi hea ja pooleldi halb. Halbi asju ei ole küll nii palju, kuid need omavad meie elus tahest tahtmata mingisugust mõju ja head asjad muudavad meid paremateks inimesteks. Kuid siiski tuleks meeles pidada, et see on vaid virtuaalmaailm, mitte päriselu.
et veresuhkrutase ei kõiguks väga palju) säilitamiseks eriti efektiivne. Osteoporoosi vältimiseks on kõige kasulikum loomulikult jõutreening, sest ta tõstab luu mineraalset tihedust. Paljud uuringud on näidanud, et neil, kes teevad jõutreeningut, on luutihedus suurem kui neil, kes seda ei tee (ehk need, kes teevad vaid aeroobset treeningut). Jõutreening aitab ära hoida luude hõrenemist, mis vananemisega tahes tahtmata kaasneb. Lisaks sellele aitab jõutreening ka ära hoida kukkumisi. On aina rohkem tõestusmaterjale sellest, et lihastugevus tõstab tervist ja vähendab riski haigestuda kroonilistesse haigustesse. See on veel eriti oluline just vanuritele, kes tavaliselt vananedes kaotavad võime oma keha kontrolli üle. Mida füüsiline aktiivsus tervise juures täpsemalt parandab? · Kehakompositsiooni (rohkem lihasmassi, vähem rasvmassi)
tagumisest servast. 6.1. Kütuse säästmine 1) Kasutada uuema tehnoloogia autosid (Volvo FM MethaneDiesel) 2) Tuleks kasutada sobivaid rehve 3) Autoga korralises hoolduses käimine vähendab kütusekulu ning heitgaase 4) Ökonoomne sõit, igal autol on ette nähtud teatud sõidukiirus kindlatel pööretel, mis tagavad kõige ökonoomsema kütusekulu. 5) Suurem maantee transpordi osakaal, kuna tahest tahtmata kulutavad kõik sõidukid linnades ja asulates tunduvalt rohkem kütust. (Lühidalt, sõita kesklinna ainult suures hädas) 7. KASUTATUD ALLIKAD http://www.rac-export.de/fileadmin/user_upload/pdf/trailer/pm3e_brochure.pdf/ http://www.volvotrucks.com/SiteCollectionDocuments/VTC/Market/Trucks/Methane/2012/VTC_F M_MethaneDiesel.pdf
Seitsmes rahukevad Viivi Luik 1. Millised mured ja hirmud on lapsepõlves? Too näiteid! Lapsepõlves võib olla palju erinevaid muresid, kuigi üldjuhul on lapsepõlv periood, mil alles tutvutakse eluga ning alati on keegi valmis aitama. Näiteks kui minategelane oli karjamaal koos vanaemaga ja tal tekkis soov raamatut lugeda, oli vanaema peaaegu koha nõus seda tegema, olenemata sellest, et laps oskas juba lugeda. Üsna tihti jäi aga raamatut lugedes mulle mulje, et laps tunneb pidevat survet ning hirmu selle ees, millega ta hakkab tegelema vanemana, sest ema ning vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu...
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eesp...
Vaatamata sellele püsib laenamine aktiivsena. Eraisikutel on alati võimalus end lõhki laenata, kuid apaatia selle suhtes kaob. Selline olukord paneb inimest ennast vastutama oma otsuste ja valikute eest rohkem kui kunagi varem. Ei eksisteeri enam sellist despootiat, mil deebitori selja taga seisab kuri valvur. Piltlikult öeldes on pall läinud pankurite käest tarbijate kätte. Kindlasti mitte kõigil ei jätku külma närvi ja kainet mõistust, et vastu seista ahvatlustele, mis tahes tahtmata sunnivad meid laenu võtma. Kel on siinkohal pidurdamatu ambitsioon, see saab alati oma laenukoormuse nii suureks ajada, et lõpuks pole enam mingeid ressursse tagasimaksmiseks. Isikul on võimalus korraga kas või kolmest pangast endale krediidilimiit või mõni väikelaen küsida ning seda kõike vormistusliku tagatiseta. Loomulikult ei tohiks inimesed seda kurjasti kasutada ega ka iga panga ees oma eksisteerivaid kohustusi varjata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
