ütles et sellel pole mõtet kuna muidu tuleb koju sopp mis otiga sestub päevavalgele ja ott hakkab haisema nagu ta surnud keha, mille pead oli alguses kuul läbinud ja pärast arsti puss. Elli mõistis indrekut ja kui tuli aeg anda tunnistusi, siis ei öelnud midagi mis võiks kellegile halba teha, vaid lasi kõigel minna kuna surnut enam tagasi ei saa. Oru juulilgi oli kergem kuna nüüd on see tõbras ott surnud ja ikka panid nad aida ukse ette suure kirstu juhuks kui oti hing peaks tahtma sisse tulla. Kui eedi oli ikka kadunud ja juulil ja helenel hakkas tast kahju olenemata sellest et vahetst nad ta surma olid soovinud. Korraldati ka otsinguid eedi leidmiseks kuid asjata, leiti vaid ühest pooltühjast küünist karlalt võetud püss ja paadist nuga , kuid ei saadud teada kus ta enne oli olnud kas küünis või paadis. Kugi teda ola nähtud kusagil kaugel allavoolu. Oti matustele tuldi ka ta ema ja õde. Mõned arvasid ka seda et eedi oli
vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. 6. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. XVII peatükk Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi15 1. Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde,16 ütlen, et iga valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja ustavuse. Sügavamalt järele mõeldes näeme, et ta oli märksa halastavam firenzelastest, kes lasksid julmurite kuulsusest pääsemiseks hävitada Pistoia.17 2. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis
Nii juhtuski ja sakslased lõid punaarmee siit minema. Kõik olid õnnelikud ja Hans tuli ka tagasi. Algas jälle Ingli ja Hansu kudrutamine ning Aliide armupiin. Hans hakkas suhkrupeeti kasvatama. Aliide arvas et tal onpeas kasvaja. Ta avastas et kui ta lapsele natuke haiget teeb siis ta saab sellest mingisuguse naudingu. Aliide ja Ingel hakkasid tegema suhkrupeedi siirupit. Ingel ei usaldanud Aliidet köögis. Ingel valmistas Hanusle suhkrupeedist igasuguseid toite. Ingel hakkas tahtma et Aliide igavesti sinna ei jääks ning jättis Aliidele Pärwalehe tutvumiskuulutuste koha pealt lauale vedelema. Aliide tahtis ainult Hansu. Aliide ja Ingel ootavad endiselt et vanemad kunagi koju jõuaks. Inimesed hakkasid Keeli Maria ukse taha koguneema, et kuulda kas hakkavad mehed juba piiri tagant tagasi tulema. Keeli keeras ukse lukku ja eiras neid. Külla ilmus mustlane kelle juurde nüüd pöörduti ja kuuldi et mehed on teel tagasi. Hans ei usu mustlast vaid kuulab pigem sakslasi
tahtmist õnnetud. P tunneb häbi. A: õnnetud ollakse ja õnnetuks saadakse vaid pahe läbi. A näitab, kuidas vältida surelike piiratust, et tõusta kõrgemale; peaks tekkima soov maast kõrgemale kerkida. A- õnnetus tabab inimest vaid ta enda tahtel. Õnnetu ei olda muidu, kui ise tahetakse õnnetu olla. Paljud ütlevad, et patustatakse vägivaldselt kuid tegelt see vabatahtlik tegevus. Et ei ütleks ,,Ma ei jaksa enam" asemel ,,Ma ei taha enam". Kui hakata täiel määral tahtma, suudetakse kohe. Kõigiga ei tohi igal sammul nõustuda, see on nürimeelsete viis. Tahtmisest pole küll, pead ihkama, siis suudad. P mõistab, et pole oma hädade lõppu küllalt suure innuga tahtnud. Surm: Kui näeb teise inimese surma, siis tuleb see ka temale mõttesse. Tuleb püüelda niisuguse elu poole, milles inimene on vaimult nii suur, et lakkab olemast surelik. Surm on kõigist jubedustest esimene. Miski pole kindlam kui surm
(Piibli kümme käsku: Du sollst nicht... . Käsk tuleb ülevalt, Jumalalt) MÖGEN (A), mochte, gemocht - meeldimist / poolehoidu / sümpaatiat väljendav - to like ing.keeles, soovi (tingivas kõneviisis ); oletust; Er mag Mozart Talle meeldib Mozart Er möchte baden. Ta tahaks supelda. Er fehlt. Er mag krank sein. Ta puudub.(Ilmselt) on ta haige WOLLEN wollte, gewollt - (I), tahtma / soovima; tulevikus toimuv; käskiv kõneviis "meile" Er will schlafen Ta tahab magada Er will zum Arzt gehen Ta tahab arsti juurde minna Wollen wir singen! Laulgem! Eestlasele on raskus "können" ja "dürfen" õige kasutamisega. Mõlemi verbi puhul on eesti keelde tõlkimisel võimalik "võin",ei või"jne. Kodune ülesanne: tõlkige saksa keelde "kas ma võin sind suudelda
pidustuse jaoks olid kindlald organid, mida ohverdati ja söödi. *ohverdamisele eelnes palve jumala poole, mille viis läbi preester. 3. Üldine pidusöök- ohverdatud loomade söömine ja küpsetamine ning kogu linnriik sai söödud. 02.11 Jaan Lahe 4. Võistlused- olümpiamängud on tuntumad; kooride laulmised, tantsud, etlemised, spordivõistlused jne. - Ohvriloom pidi tahtma saada ohverdatud, siseorganid pidid olema perfeksed. Kui asjad ei läinud nii nagu vaja, siis ohverdamist korrati. Preestrid olid riigiametnikud, kes igal aastal ametisse nimetati. Iga pühamu juurde kuulusid preestrid, kes pärinesid konkreetsetest aristokraatlikest peredest ehk preesterkonnast. 02.11 Jaan Lahe Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku
Teine probleem on see, et kui midagi ei lähe nende teooriaga kokku saab lihtsalt õelda, et jumal on asjad niimoodi loonud ja muud põhjendust ei ole vaja. See on ka üks lahendus kreatsionistide valguse levimise probleemile kaugetelt tähtedelt. Saab lihtsalt õelda, et kui maailm loodi oli valgus lihtsalt juba poolel teel.(kasutatud Wikipedia 2009)Muidugi tekib küsimus, miks peaks jumal tahtma sellist muljet jätta, et maailm on palju vanem, kui see on tegelikult. 2) Vähene areng- Kreatsionismis puudub igasugune areng täielikult. Põhitegevus kulub sellele, et kõigile tõestada enda õigsust. 3) Vatuolu loodusseadustega- Kreatsionism on vastuolus väga mitmete loodusseadustega. Nad üritavad loodusseadusi mõjutada nii, et see nende teooriatega kokku sobiks. Kreatsionismi järgi on maailm ainult paartuhat aastat vana kuigi
et edasi liikuda oma äriga 8 PUUDLIK SPETSIALISEERITUS 1) Ettevõttel ei jätku vahendeid, tööjõudu, masinaid, seadmeid. Tegutsetakse ainult ühel tegevusalal, ei ole võimalik soetada teisi masinaid, mille abil saaks toota tooteid, mille üle on turul nõudlus. Kui kaup läheb väga hästi, siis saab ühe asjaga läbi, küpsetatakse ainult leiba, hakatakse tahtma sepikut, saia. 2) Piiratud vabadus, pikad tööpäevad. Tööpäeva lõpus võetakse kokku, mida osteti ja kui palju Nädalas kuni 50 tundi 23% ettevõtetest 60-69 tundi 28 % ettevõtetest 80 ja rohkem tundi 12 % ettevõtetest Ma võin jääda ilma oma varast, risk on olemas. Kardetakse minna puhkusele, äkki juhtub midagi. 3) Bürokraatia, paberitöö Vabanduseks tuuakse, et mul on vanaema, kes võib kirjutada valesti, tegelikult ei juhtu midagi (elektriarve).
EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad...
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
· lühikese vokaali järel olev ülipikk t või p tugeva astme vormides vaheldusb pika t või p-ga nõrga astme vormides (atma, jätma, katma, kütma, lõpma, matma, nutma, petma, tapma, utma, võtma) · konsonanttüvi lõpeb st-ga, vältevaheldus kirjas ei avaldu (haistma, kastma, kestma, kostma, laustma, loitsma, mõistma, ostma, paistma, pistma, päästma, säästma, sööstma, süstma, tõstma, vestma) · ht:h ahtma, tahtma, uhtma · jätma: jäetagu, katma: kaetakse, kütma: köeti, matma: maetaks, võtma: võetagu, võetavat. PÕHITÜÜP MURDMA · murdma-murda-murran-murdsin-murdnud-murtakse-murtud · nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on d. Laadivahelduslikud. (andma, kandma, kündma, murdma, tundma, hoidma, hüüdma, jõudma, leidma, needma, nõudma, püüdma, sõudma, võidma, seadma, teadma)
Muidugi ta tuleb Vaevalt ta tuleb 2. Deontiline modaalsus (lubatavusmodaalsus) (tegevussubjekti suhtes välisest allikast tulenev, skaala: lubatav kohustuslik keelatud jne.) Mine tuppa! Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda Las ta tuleb siia Kas tohib tulla? 3. Dünaamiline modaalsus (võimelisusmodaalsus) Tegevussubjekti sisemine suutlikkus või tahtmine midagi teha. Verbid nagu jaksama, jõudma, suutma, saama, võima, pidama, tahtma, viitsima. Jüri ei jaksanud sõpra ära oodata Ma saan sind aidata Tema ei või sinna midagi parata 4. Tegelikkushinnang a) reaalsushinnang 1 Kui mul oleks palju raha, läheksin reisima. Oleks mul palju raha! b) võimalikkushinnang (võimalik paratamatu) See rohi võib sind aidata. See rohi peab sind aitama. 5
Kliimann lõi nn eelkonstitutsiooniliste aktide teooria e riigi sünniks peavad olema eeldused. Esiteks peavad olema üleüldse eeldused ja teiseks ükski riik ei sünni täispaketi seadustega. Kui EV hakati taastama, siis taheti taastada riigi selle endise seisundiga nii palju kui saadi. Mida on selleks vaja, et see taastamine õnnestuks?- on vaja mingeid Konstitutsioonilisi (PS) eelduseid. Oluline on olemasolevate aktide rida. 1.Rahvas peab tahtma riiki omada 2. Saab selle valitsemisega hakkama -Kliimani õpetus: Ainult edukas riik kes suudab läbida eelriikluse etapid saab triumfeerida ja tagantjärgi kirjutatakse riigi ajalugu. Kui riik ei suuda fikseerida oma sündi , siis seda riiki ei ole. Kui riik sünnib siis me saame rääkida ka saja aasta pärast sellest kuidas ta tegelikult sündis, kus ta eostati, saame ka dokumente selle kohta otsida. *Hans Piip ja Jüri Uluots olid asutava kogu liikmed, Kliimann ei olnud
ettekirjutused; kui neid õpetatakse neid asju üle kõige austama; kui neid ümbritsevad näited ja esemed, mis neile pidevalt meenutavad nende õrna ema, kes neid toidab, armastust, mida ta endas nende vastu kannab, hindamatuid hüvesid, mida nad temalt saavad, ja vastutasu, mida nad talle võlgnevad, ei saa me kahelda, et nad õpivad hindama üksteist kui vendi, mitte tahtma midagi, mis oleks vastuolus ühiskonna tahtega, asendama sofistide viljatut ja tühist sõnamulinat meeste ja kodanike tegudega, ning saama aja jooksul selle maa kaitsjateks ja isadeks, mille lapsed nad on nii kaua olnud. (Rousseau, Arutlus poliitilisest ökonoomiast, 149) Platon, nagu nägime, väidab, et valitsemine nõuab erilist väljaõpet või haridust. Rousseau ei kahtle selles, kuid
1868.a. juunikuu lõpus sõitis Jakobson kodumaale (vist ema haiguse pärast). Jakobsonil kujunes kindlaks tavaks veeta suvised vaheajad kodumaal, sest koduõpetaja-amet andis tööd ja teenistust ainult talvekuudel ning ka elatuskulud olid väiksemad ja ta ei kannatanud Peterburi halba kliimat ja vajas värsket õhku. 1868. a. suvel tegi Jakobson agarasti kaastööd ,,Eesti Postimehele" ja trükkis oma raamatuid, nii et tal tekkis kavatsus talveks Tartusse jääda. Rahvas hakkas tahtma erapooletut informatsiooni ja soovis selleks Peterburi eesti ajalehte. Sääraselt selgitas Jakobson ise uue ajalehe ,,Valgus" asutamise vajadust. 1868. a. lõpul tegi CRJ rohkesti eeltöid ajalehe ilmumisloa saamiseks ja kogus isegi sisumaterjali, kui 4.jaanuaril sai ta ametiasutuselt eitava vastuse. Ajalehe loa saamine lükkus aga edasi, kuigi informatsioon eeltööde kohta oli kandunud ka vene ajakirjandusse ja leidnud seal toetust. Balti-saksa ajalehed pidasid aga uut
saada ja hoida ps kontakti, oskus konfliktidega toime tulla, kuulata, veenda, emotsioone reguleerida, teise emotsioone tagasi peegeldada, kehtestamisoskus. Hooliv hoiak ei tähenda järeleandmisi nõudlikkuses. Sokraatilise dialoogi all mõistetakse vestlust, mis peetakse küsimuste-vastuste vormis ning mille käigus lahendatakse mingit probleemi ja kus vastaja soovib vastata (küsija peab olema probleemis pädev ja vastaja peab tahtma vastata). Õpetaja suhtlemisest õpilaste juhtimisel Suure osa suhtlemisest moodustab juhtimiskäitumine. Tihti õpetaja tegevus klassi kui grupi juhtimisel on tegelikult mudeliks, millest õpilased õpivad, kuidas juhtimisel suhelda. Eddie McNamara : reeglite kehtestamine klassis, tegevus õpilaste kaasaharaamiseks, õpilaste reageeringutele vastamine. Heroni "koolitaja sekkumisviise" : Sekkumisviise saab jaotada domineerivateks, kui koolitaja on
kehast ja vaimust koosnevat. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? filosoofiat peab orjama, et inimesele saaks osaks tõeline vabadus. Seneca arvates filosoofia roll elu korraldamises, filosoofia vormib vaimu, jagab reegleid selle kohta, mida teha ja mida mitte teha. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? õnnelik elu saavutatakse võimaliku vähesusega, põlatakse ära üleliigne ja mittevajalik (nt ehted). Materiaalsed asjad panevad inimesi tahtma aina rohkem, ihkama järjest enam - ometi tuleks ainult süüa, et kustutada nälg, juua, et vabaneda janust ning kanda riideid, et kaitsta keha külma eest. Loodusega kooskõlalised soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. 3. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? ebakindlaks ja õnnetuks teeb inimese see, kui ta ei mõista, et ainus hüve on auline elu. Teie asju hüvedeks
unustanud, mis see on, mis minuga kaasas käib, ma olin iseennast ära unustanud. See on võimalik. Ja kui tunne tagasi tuli, teda polnud enam. Ta oli päris ja siis teda polnud. KIOKO See on kurb lugu, aga see tuleb hullu mehe suust. IKE Kas ma sind kujutan ette? Sa ju tead, et sa oled tõeline, sõltumata minust. KIOKO Sõltudes sinust. IKE Ma arvan, et sa pead õppima mind endast välja harutama. KIOKO Miks ma peaksin tahtma elada karkassina? IKE Kas sa tõesti usud, et nendest miljarditest inimestest maailmas olen mina ainus, keda sa elu jooksul armastada suudad? KIOKO Ära räägi mulle idiootsusi. Ainult sina oled sina. IKE Aga sa arvad, et ma olen hull. 33 Kioko vaikib. IKE Sa ei usu mind. KIOKO Ühel meist on õigus. Vaikus.
,,Paljud naised tunneksid häbi olles võõra mehega oma toas kandes nii paljastavat dekolteed, kui nad kannava tavaliselt tänaval kümnete ja sadade meest eees." Moe kaudu toimub asjade samasugune devalveerumine nagu raha puhul: kui on liiga palju, siis väärtus kukub. Vrd Campbelli moodne ja traditsiooniline hedonism - saame rahulduse ja kohe hülgame. Simmeli probleemi tõstatamine - mood on ainult ülemklassidele omane. Alamklassid hakkavad ka seda tahtma ja ülemklass peab selle hülgama. Huvitav: ebamoodsalt riides käimine on samasugune konformism nagu moekalt riides käimine, ainult miinusmärgiga. Paralleel sellise antikonformistliku konformsusega: ,,Klubi-vihkajate klubi on loogiliselt võimatu kkui psühholoogiliselt täiesti arusaadav fenomen" Hebdige (1988): elustiil on teatav tarbimise viis. Suhtumine tarbimisse, mille abil inimesed näitavad oma individuaalsust ja stiilitunnetust läbi teatavate toodete
funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. subjekt ~ subjekti funktsioon; Sõnaliigid 1.sõnaliigid - fraas (vt kodus järele) nimisõna substantiiv N loom, kivi, Mart NP omadussõna adjektiiv A, adj hea, kollane, suur asesõna pronoomen PRON mina, selline, mis arvsõna numeraal NUM üks, seitseteist, neljas tegusõna verb V tahtma, käima, mõtlema määrsõna adverb A, adv hästi, täna, vara hüüdsõna interjektsioon int oh, aitäh, hurraa sidesõna konjunktsioon C, konj ja, või, ega kaassõna adpositsioon P peal, järgi, üle PP 2. lauseliikmelisus (fraasidel on omadus tüüpiliselt esineda mingi lauseliikmena) alus e subjekt - NP öeldis e predikaat - VP sihitis e objekt NP öeldistäide e predikatiiv NP, AP
töövahendid, töötajate motiveerimine, toimivate meeskondade kujundamine 3) töö produktiivsuse tõstmine: efektiivsuse suurendamine, oskuste arendamine, väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek. Kuidas oskusi arendada, koolitusi korraldada Motivatsioon ja tööga rahulolu: Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrgele sooritustasemele jõudmiseks peab töötaja tahtma oma tööd teha, ta peab ka selleks võimeline olema ja tal peavad olema vajalikud vahendid. Ainult motivatsioonist ei piisa, suutlikust ka vaja Sooritus: funktsioon (motivatsioon+suutelisus+keskkond). Motivatsiooni käivitajaks on vajadus (mis võib ajas muutuda) Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimete hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile (üks
* Sigatüükas kohal on must märk. Snape tapab Dumbledore'i, kuigi seda pidi tegema Malfoy. Snape põgeneb koos Malfoyga.* Segavereline prints on Snape.* Sigatüügas pannakse kinni.* Korraldatakse Dumbledore'i matused ja ta maetakse Sigatüükasse.* Järgnevalt on toodud ära peatükkide inglisekeelsed nimed ja võimalikud eestikeelsed nimed:1. The Other Minister - Uus minister või Teine minister2. Spinner's End Pöörleja lõpp (väheusutav)3. Will and Won't - Tahtma ja mitte4. Horace Slughorn - Horace Slughorn5. An Excess of Phlegm Flegma liialdamine6. Draco's Detour - Draco ringiminek7. The Slug Club - Nälkja klubi8. Victorious Snape - Võidukas Snape9. The Half- Blood Prince - Segavereline prints10. The Hour of Gaunt- Gauntide tund11. Hermioine's Helping Hand - Hermione abistav käsi12. Silver & Opals - Hõbe ja opaalid13. The Secret Riddle - Salajane Riddle14. Felix Felicis - Felix teeb õnnelikus või Felix õnnitleb
nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime; ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) o Ma nõustun sellega, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta hakkab tahtma. Kui inimene lepiks ainult hädavajalikuga, siis ei hindaks ta mugavust nii palju, et kui tal seda kunagi pole olnud, siis ei saa tal sellest kahju olla. Aga kui rikas kaotab oma varad, siis on ta masendunud ja ei oska vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega
headuse/õigsuse kriteerium saab olla vaid teo tagajärg. Eripära : need väärtused, millest moraalne kvaliteet sõltub on absoluutsed väärtused. Ei ole kontekstist sõltuv. ·Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. ·Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. ·Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Inimene peab ise aru saama, mis on õige ja seda tahtma, ilma et aru saab,miks see õige on. Me peame mitte mõtlema seda mida mina arvan, mis on hea teha teatud olukorras, vaid tähtis on see, et ma mõtleksin, milline oleks see mõte igal inimesel, kes oleks minu olukorras. 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil ? KAnti kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv - Käsk teha tegusid, mis on vajalikud iseeneset, ilma teistele eesmärkidele viitamata. Vastandub hüptoteetilistele imperatiividele, mis käsivad
Kogemus peab olema tähenduslik. Eksternaalne muutub in....... Täiskasvanu peamised verbaalsed, sotsiaalsed interaktsioonid, muutuvad lapsel hiljem vaimseteks funktsioonideks. Õpetaja peab püüdma anda midagi sellist mis baseerub eelmisel kogemusel ja oleks natuke raskem. Peab märkama lapse valmidust, potentsiaali. Mida rohkem lapsega tegeletakse (filmid, raamatud mida koos vaadatakse ja loetakse) on järgmise lähima arengutsooni loomine. Isik ise peab ka tahtma õppida, saab luua ainult keskkonna kus õppida. Peab olema keegi kes pidevalt aitab. lapsed käituvad teatud viisil, sest vajadus Ja eesmärgid on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil. Kliima, maastiku, maa kontekst. Võgotski aga rõhutab kultuuri ja kultuuriajalugu kontekstis. See, kuidas konteksti tõlgendame on oluline koht. Sümbolid on üheks vahendajaks nt. Meele ja keskonna vahel. Mingil moel tõlgendame. Sama käevõru poes või prügikastis
Auto oli ära bilen. parandanud. parandatud. 43 u Modaalverbid Modaalverbe kasutatakse koos põhitegusõna infinitiivivormiga. Modaalverbid näitavad modaalsust ehk kõneleja suhtumist. Tähtsamad modaalverbid: få võima, tohtima kunna saama, võima, suutma måste pidama skola saama (tuleviku väljendamiseks) vilja soovima, tahtma Du får inte röka här. Sa ei tohi siin suitsetada. Jag kan inte förstå någonting. Ma ei suuda millestki aru saada. Vi måste gå nu. Me peame nüüd minema. Vi ska åka till Sverige. Me sõidame (tulevikus) Rootsi. Jag vill inte äta någonting. Ma ei taha midagi süüa. 44 EESSÕNA Rootsi keeles on mitut liiki prepositsioone ehk eessõnu: 1.Lihtprepositsioonid (20 enamlevinumat eessõna):
Tänu sellele hakkas Euroopasse sisse tulema hõbedat ja kulda. Raha väärtus kahanes ja hinnad tõusid väga kiiresti ja kõrgele. Pilet 18. 1) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed ( 17,18) Peamiseks põhjuseks oli idakiriku tagasi toomine läänekiriku juurde. Vahemere kaubanduses hakkasid kaupa vedama enamasti itaallased. Tutvuti uute kaupadega paber, siid. Võeti üle toitumisharjumused nuga. Hakati aina rohkem tahtma idamaalisi luksusi. Lõhe islandi ja kristliku maailma vahel kasvas. Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi languse järel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine usu nimel on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Mittekristlaste tapmist hakkasid esimesena õigustama Pürenee poolsaare rahvad, kellel tuli võidelda islamiusulistest sissetungijatega. Olukord muutus pärast seda, kui 1071
Sinna sõtta ei astunud Preisimaa üksi, vaid koos Austriaga. Küsimuse all oli SchleswigHolstein, ala, mida Preisimaa tahtis endaga liita. Seal elas nii taanlasi kui ka sakslasi. Esialgu jäi see ala Preisi ja Austria ühise valitsemise alla. See lahing oli kui Preisimaa demonstratsioon näidata oma sõjalist võimsust. See oli märk sellest, et Preisimaa ja Austria vahel on tekkimas konflikt, sest mingit ala ei saa valitseda 2 riiki korraga, mõlemad hakkavad ainuvõimu tahtma. See viiski järgmise sõjani... ...Preisimaa ja Austria vaheline sõda (1866). Selles sõjas Austria purustati. Sellel oli mitmeid tagajärgi: Austria loobus lõplikult pretendeerimast Saksa maade ühendajarollil, Austria kaotas oma ülemvõimu PõhjaItaalias, austerlased pidid hakkama rohkem arvestama teise suure rahvusega nende riigis ungarlased loodi AustriaUngari keisririik (Ungari sai eraldi seadused, põhiseaduse, Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas). ..
OTHER kvantorid ONE, TWO, SOME, ÜKS, KAKS, MÕNI, PALJU, MANY/MUCH, ALL KÕIK atribuudid GOOD, BAD, BIG, HEA, HALB, SUUR, VÄIKE SMALL Mentaalsed THINK, KNOW, WANT, MÕTLEMA, TEADMA, predikaadid FEEL, SEE, HEAR TAHTMA, TUNDMA, NÄGEMA, KUULMA kõne SAY, WORDS, TRUE ÜTLEMA, SÕNAD, TÕSI tegevused, sündmused, DO, HAPPEN, MOVE TEGEMA, TOIMUMA, liikumine LIIKUMA eksisteerimine ja omamine THERE IS, HAVE OLEMA, OMAMA
-15. saj Machiavelli ,,Discorsi" 1531 inimeste jaoks on suurimaks hüveks vabadus ehk vaba elu, soovivad vabalt oma eesmärke taotleda. Uus-Rooma võimalik ainult, siis kui ei ole kellestki sõltuvuses, see võimalik ainult vabariigis. Quentin Skinner - ,,Vabaduse kolmas mõiste" Isiah Berlin Lecture 2001 Machiavelli vabaduse säilitamisest Vabariigi säilitamise eelduseks see, et inimesed on vooruslikud, seadused pole piisavad, inimesed peavad ka tahtma neid seadusi järgida ja vabatahtlikult oma riiki teenida. Peale vooruse vaja rohkemat. Voorused kaovad, riigid ja rahvad manduvad (corruzione korruptsioon). Roomlastel õnnestus luua süsteem, mis säilitas voorusi piisavalt pikka aega ning seetõttu muutuski Rooma tõeliselt suureks riigiks. Mida roomlastel õppida? Head seadused, mis reguleerivad inimeste võimuloleku aega. Kaks vastandikku gruppi aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Uus-Rooma vabadus 17.saj Inglismaal
väga palju võlgasid. Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Natasa (noor, kaunis, loomulik). Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid paljud neist on ka ärakasutajad. Lõpuks langetab Natasa õige otsuse. Veel üks kangelane on Pierre Bezzuhov. Ta on ühe krahvi vallaspoeg, kes saab pärides suured rikkused ja esialgu oma lihtsa olekuga elab elu nautides. Hiljem hakkab ta tahtma midagi sügavat ja sisulisemat. Algul võtab tühise truudusetu naise, kuid lahutab temast. Püüab ühiskonda parandada, tegeleb põllumajandusega, loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tal on ka hull idee tappa Napoleoni, kuid ta võetakse sõjavangi. Seal leiab ta ühe lihtsa talupoja sõjamehe, kes oma eheda loomuliku olemusega hoolitseb tema eest ja pakub moraalset tuge ning kõrgemaid väärtusi. Hiljem abiellub Pierre Natasaga. Venemaa võitis sõja
201) 2. AT 1960G + 1889K? + 1875? Üitskõrd olli üits tubli vanamiis, siis tiis kõik asja ja mõist kõik tüü tetä. Üitskõrd tei ta endäle vitsust vankre, meska ta viimate taivade sõit. Pilvist läbi minnen olli ta üte ratta ärä kaotanu ja jäi selleperäst üten oma vankrega pilve pääle saisma. Edimält olli küll mehel õkva imu pilve päält alla kaeda, mes inimese maa pääl konnegi kotal teivä, a viimäte läits onte igäväs ja nakas maha tahtma. Nüid viil näi ta, et mahasaamine es oleki enämb nii 14 kerge kui ülesminek, sest vankrel puudusi üits ratas ja vai sis pilve pääl vitsu kasvab, et asemele oles võinu tetä. Olli mehel õige pääkäänmist. Õnnes nakas üits talumiis kaaru tuulutama, sest sügisine aig olli. Tuul ai kaara liple kõik üles pilve pääle. Nüid tulli mehel ää nõu: ta nakas neist keist tegemä
Athena pidustused Panthenaia. Persepone. Oli pidustusi, mis oli vaid meestele. Olümpiamängudel nt võisid osaleda vaid vallalised naised. Demeter ja Persepone Ideaaltüüp: · Rongkäik traditsioonilist teedpidi, rahvas jagunes vaatajateks ja minejateks. · Ohvriloomad valdavalt imetajad (kitsed, lambad, sead, veised); emased loomad jumalannadele; need loomad pidid olema perfektsed ja ehitud. Hekatombos saja veise ohver (Hera jaoks) Oluline, et loom pidi tahtma, et teda ohverdatakse. · Maskeraat, tantsud seksuaalne alateema; kanti falloseid(isegi naised) Ettenähtud maskid. · Pühamus leidis aset ohvritoomine · pidusöök · spordivõistlused, võistulaulmised(sisuliselt teater) · palve (kr euche) jumalate poole pöördumine kõva häälega, rõhutati...taheti konkreetseid asju Enne igat lahingut toodi ohvreid, et jumalad neid aitaks. Tõotati, et jumalatele kas antakse osa saagist vms
Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. Seega: heldus on pseudovoorus, sest põhineb maksustamisel. Parem mitte maksustada ja mitte raisata · Machiavelli klassikalistest voorustest: halastus (17. ptk) Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde, ütlen, et iga valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja ustavuse. 21 Sügavamalt järele mõeldes näeme, et ta oli märksa halastavam firenzelastest, kes lasksid julmurite kuulsusest pääsemiseks hävitada Pistoia
tuleb esile terve hulk kirjanikke kes arvavad et tuleb mõelda mida kirjtuatakse ja sellel peab olema maksimaalne efekt. Üks neist on ka Flaubert. Nende puhul on tegemist estetistidega, oluline on esteetiline tulemus. Öeldakse et autor peab nende asjadega tegelema. Autorid on sunnitud järgima esteetilisi nõudeid, millest tulenevalt Flaubert kirjutas et Balzaci surma puhul on vaja teistsugust muusikat. Ta tõmbub tagasi romantika poole, leides et maailm on jälk kus inimene ei peaks tahtma olla ja nii ei jää tal muud üle kui tõmbuda kunsti poole. Ta tunnistab seda sama mis romantikud: tuleb tunnistada kunsti omaette olekud (Schlegel). Flaubert võtab esteetilise nõude, st ta ise nõuab endalt ja teistelt et kirjtuatav tuleb korralikult komponeerida, st kirjandus võiks olla ilus ja põhjalikult komponeeritud nagu arhitektuuriobjekt. Esmakordselt osutab ta sellele et ka proosaautor peab mõtlema mida ta kirjab paneb, mitte lihtsalt jahvatada.
hõlmab kõiki mõeldavaid reklaame ja infot nt saated tv-s, raadios jne jne jne, hästi suureulatuslik, et jõuaks paljudeni nägemiseks ja mõtlemisaineks kasulik ja vajalik info." ,,TV sooduskampaaniad jne." ,,Kindlasti ei peaks infolehti postitama, kuna see on väga ebakeskkonnasõbralik." ,,Päikese energiat tuleb propageerida eriti hajaasustuse piirkonnas!" ,,Kõige paremini aitab isiklik eeskuju. Kui naabril on, siis hakkab teine naaber ka tahtma." ,,Võiks olla mingi muu kanal sest (vähemasti ise) ei loeks kunagi flaiereid ja eriti mitte infolehti postkastis. Propageerima peaks. P-paneelida kaudu energia kokkuhoid on siiski küsitav selles mõttes, et saab toimida vaid koostöös elektrijaamaga(tarbijal pole energiasalvestit, sellena kasutatakse kaudselt elektrijaamu ja võrku). Mis siis kui nad mingil hetkel keelduvad? Parem oleks sõltumatu lahendus...mida hetkel veel ei ole."
lõplikult mõtestada. Suur huvi filosoofia vastu Freud, Nietsche, idamaade filosoofia, ei tähtsusta üle ühte suunda. Kirjutab palju lääne tsivilisatsiooni hukutavast mõjust ja tarbijalikkusest. On veendunud, et tehakse karuteene viletsamat sorti kirjanduse ja kolmanda järgu filmide toomisega Eestisse. Huvitub inimpsüühikast, samas praktilises tegevuses järgib harva mõistuse häält (arvab seda). Isiksus peaks tema arust eelkõige tahtma vabatahtlikult töötada. Huvitavad rahvuslikud iseloomujooned, suur Dostojevski austaja. On veendunud, et eesti rahva parimad jooned on esimese põlve linlasesse ja talupoega sattunud. Pöördub tagasi maaelu käsitlemise poole. Ühes artiklis tõstatab matsi ja vurle probleemi. Mats on loovnatuur, vurle tarbija. ,,Juuditi" aluseks on Piibli apokriiva lugu Juuditist ja veel Hebeli ,,Judith" ning Wilde'i ,,Salome". Piibliloost on hoopis teine aktsent. Vett pole, aga Juudit jõukas. Tapnud oma
84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel · Aktsionäride ja võlausaldajate vahel Agentuurikonflikt tekib juhtkonna ja aktsionäride vahel, kui juht omab vähem kui 100% ettevõttest. Siis hakkab juht tahtma näiteks rohkem vaba aega, kõrvalhüvesid. Juhtkond hakkab suurendama ja kinnistama oma võimu, suurendab põhjendamatult ettevõtet, sest see suurendab ka tema palka, aga need võivad olla väga lühiajalised eesmärgid, mis alguses kasvatavad edu, aga hiljem tekitavad probleeme. 85. Tooge välja finantsjuhi peamised tööülesanded. Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised: · Ettevõtte finantseerimise korraldamine · Ettevõtte krediidipoliitika kujundamine
Töö produktiivsuse tõstmine Efektiivsuse suurendamine – vähemate resurssidega pean tegema effektiivsema töö. Peame leidma viisid, kuidas olla produktiivne. Oskuste arendamine – selleks et neid arendada on vaja juba osata midagi. Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = ƒ(MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus
Hüpoteesid · Isased imetajad evolutsioneerunud agressiivsemaks ehk nad peaksid olema valmis enam loomi ohverdama o Pidas paika, sugu mõjutas, mehed ohverdasid enam o Eriti suur erinevus oli suitsupääsukese, rabakonna, säga ja punase metsasipelga puhul · Suhtumine peaks vanuseliselt muutuma o Ei pidanud paika, vanus ei mõjuta · Hõimuvaliku printsiibi kohaselt peaksime enam tahtma kaitsta neid, kes meiega geneetiliselt sarnanevad o Pidas paika imetajaid kaitsti enam o Samas on teised aspektid sellelt näha: suurus, esteetika, nunnumeeter Hüpotees 2 · Loomakaitse-alased eetilised valikud on seotud inimeste isiksusomadustega, mis samuti muutuvad elu jooksul väga vähe (sest vanuseline hüpotees ei pidanud paika) Praktiline töö etoloogias 2008 · Seotud koostöövalmidusega eri sugude vahel
- Aiateede mudel – lause tähenduse järjestikkune töötlus - Taraban ja MvVlelland sisu-juhitud protsesside teooria – grammatika oluline struktuuri määraminsel. Kuivõrd sõltub kõne mõistetavus kontekstist? Kuidas mõjutavad taustateadmised kõnest aru saamist? Mis oskust arendatakse loetud tekstide ümberjutustamise käigus? Kõne produtseerimine Kuidas mõjutab kõneloomet see, et kõnelemine toimub sotsiaalses kontekstis? Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd. 4 maksiimi: - Kvantiteedi maksiim – kõneleja peab andma nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. Kui palju on vajalik sõltub kontekstist ja rääkija-kuulaja ühistest teadmistest ja uskumustest. - Kvaliteedi maksiim – kõnelemisel tuleb olla tõene - Suhtemaksiim – tuleb rääkida asjadest mis on situatsioonis olulised - Laadi maksiim – kõneleja peab püüdma rääkida arusaadavate sõnadega et tema jutt
tähendab? Ridaelamu põlemise kaasus: A näeb,et tema naabri B ridaelamuboks põleb ja läheb kustutama, B ei saa öelda, et sa ajasid minu asja vaid tegelt enda asja sest tuli oleks ka sinuni jõudnud (sama tahte kohta). 30. Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus? Tahtluse puhul peab teadma, et tegemist on võõra asjaga ja teiseks peab ta kasvõi osaliselt tahtma teist isikut soodustada. 3-2-1-1-15. Võib olla, et asjaajaja ei tunnegi soodustatut või kui ta eksib soodustatu isikus. Nt A võtab oma hoole alla B koera (arvatavasti), hoolitseb jne aga tegelt kuulub koer C-le, õiguslikud tagajärjed tekivad ikkagi A ja C ehk tegeliku soodustatu suhtes. 31. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega? Objektiivses mõttes on
ideaaliga. Anima: esimene mehe/lapse kokkupuude animaga on enamasti tema ema ning seega projektseerub naiselikkuse ideaal just tema emasse ning hiljem peaks see anima projektseeruma igasse naisesse, kes temas tugevaid tundeid tekitab. Kui emaprojektsioon jääb maha võtmata, siis võib juhtuda see, et abielludes või koos elama hakates projektseerib mees ema kujutluse oma naisesse ning alateadlikult hakkab mees tahtma, et naine muutuks sarnaseks tema emaga. Unenägudes ilmub anima alati mehele tundamatu naisena, kellel on hästi paljusi nägusid, olles korraga nii jumalanna kui ka lõbutüdruku omadustega. Üldiselt kipub see olema nii, et naiselikkuse ideaal liigub ajas vastupidi ehk lapsele projektseerub anima emana ja vanemale mehele nooremas tüdrukus. Mehel, kellel on tugev anima, selle mehe käitumises on tugev annus naiselikku käitumist olles emotsionaalsed, irratsionaalsed jms
Nii tekivadki konfliktid. Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuuri- konflikti (agency conflict) teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipiaali (nt aktsionäri) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonflikt on huvide konflikt, mis võib tekkida: · ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel, · aktsionäride ja võlausaldajate vahel. Agentuurikonflikt tekib juhtkonna ja aktsionäride vahel, kui juht omab vähem kui 100% ettevõttest. Siis hakkab juht tahtma näiteks rohkem vaba aega, kõrvalhüvesid (luksulikku bürood, kalleid assistente, limusiini jms). Juhtkond hakkab suurendama ja kinnistama oma võimu, suurendab põhjendamatult ettevõtet, sest see suurendab ka tema palka, aga need võivad olla väga lühiajalised eesmärgid, mis alguses kasvatavad edu, aga hiljem tekitavad probleeme. Tekivad agentuurikulud, mis on seotud sellega, et aktsionärid peavad panema
Polnud aga tsivilisatsiooni tekkes kõige olulisem. Kaubandus tähtis peamiselt kahes: 1. näitab uusi sotsiaalseid arenguid; 2. on üheks faktoriks tsivilisatsioonide tekkes. Eelajalooline kaubandus oli kompleksne ettevõtmine. Arvatakse, et kaubandus arenes samal ajal, kui sotsiaalpoliitiline organisatsioon muutus komplekssemaks. Kaubandus kui omaette institutsioon sai ilmselt alguse siis, kui inimesed hakkasid oma prestiizi ja kasu huvides tahtma endale asju, mida kohapeal ei olnud. Varane kaubandus põhines spetsiaalsete tarbeainete (nt vasemaak, sool) hankimises. Kaubandust enne turgude väljakujunemist ei saa pidada ei tsivilisatsiooni põhjustajaks. Kaubitsemise põhjused erinevad, kaubateede haldamine oli kompleksne ning lõputu töö. Ükski kaubanduse aspektidest ei ole piisav põhjus ulatuslikeks kultuurilisteks muutusteks pole piisavalt alust pidada kaubandust tsivilisatsioonide tekke põhjuseks.
Kuid ka ühe kauba hinna muutumine võib põhjustada reaaltulu muutumise. Joon. 10.2. Reaaltulu muutus Kauba X hinna langusest nihkub eelarvejoon asendist AB asendisse AB1. Kui enne oli tarbija valik punktis C, siis nüüd peaks ta tahtma osta mõlemat kaupa rohkem kui enne - punkt D lõigul EF. Kuid kaupade hinnavahekord muutus ja normaalkaupade korral tarbija eelistus langeb odavnenud kaubale. Muutust nõutavas kaubakoguses, mis tuleneb ainuüksi hinnavahekorra muutusest, nimetatakse asendusefektiks.
markers). Mingid keelevariaabli variandid on kasutusel enim kõrgklassi kõnelejatel ja teised madala klassi kõnelejatel. Vahepealsete klasside kõnelejad kasutavad neid vahepealse sagedusega või vahepealseid variante ehk toimub klassistratifikatsioon (class stratification). Klassimarkerid tekitavad suhtlusbarjääre ning mõjutavad meie keelelist käitumist. Me hindame ikka ühte kihti kõrgemalt kui teist ja üldiselt kipuvad inimesed tahtma liikuda kõrgemasse kihti. Keel reedab tõusiku või esimese põlve kõrgkihtlase. 9 Samal ajal suhtlevad eri kihtide inimesed tegelikult pidevalt omavahel, kasvõi kauplustes vms kohtades. See põhjendab, miks klassimarkerid on statistilised kvantitatiivsed, mitte teravate piiridega, kvalitatiivsed. Sotsiaalseid piire võib võrrelda territoriaalsete piiridega. Ka siin on olemas erinevad
oleks see mu kaalutletud mõistuse ja loogika surm, kuid endalegi üllatuseks hakkasin nägema, kuidas see sama sõnum Jeesusest tegelikult võib olla nii loogiline, universaalne ja kõikehõlmav, mitte ainult pühapäeval vanade tädikeste seas unisel jumalateenistusel! Ometi tean ka, et kunagi ei saa ma kogu tõde oma mõistusega täielikult haarata- ma ei tahaks järgida Jumalat, kelle mõistus ei ole minu omast suurem! Mis pani mind pöörama oma elus uue lehekülje ja tahtma järgneda Jeesusele, ei olnud esmajoones intellektuaalsed kaalutlused, vaid minu enda kogemus, kuidas ükskõik, mis ma teen- isegi, kui mul on tore perekond, parimad sõbrad, isegi kui lõpetan gümnaasiumi parimate eksamitulemustega, isegi kui mul on imeline poiss-sõber, kellega varsti abiellun, jääb minu ellu üks Jumala-kujuline auk, mida ei täida ära mitte midagi muud kui suhe sellega, kes on mind eriliselt kavandanud ja loonud, elu mis on suurem kui vaid mina ise.
. mina samuti käisin koolis ja ei surnudki... ma saavutasin kõik tänu haridusele... Vot millega te täiskasvanud meid rõhute. Mis on põhjuseks, et lastel on ebahuvitav, miks mul on lasteaias tülgastumiseni igav ja ma ei taha sinna tihti tagasi minna. Miks ma pean õppima seda, mida nemad tahavad. Ma ju tean, et see pole tõde. A: Kuid me ei või ju kõik kodus istuda nii ei saa keegi harituks! D: Pole vaja kodus istuda. On vaja, et teie, täiskasvanud muudaksite süsteemi. Te peate seda tahtma, et see läbi läheks. Ja siis saab see tõesti võimalikuks. A: Sa ei saa kinnitada, et ei ole kasulikke aineid... bioloogia, ajalugu... D: Need oleksid kasulikud kui info oleks reaalne. Mida koolis õpetatakse? Nende tõde! Mida te selgeks saite? Nende tõed! Mida te praegu teete? Töötate nende jaoks! Aga mida hakkame tegema kui midagi ei muutu? Me töötame ka edaspidi nende jaoks. See on suletud ring, millest meie, lapsed, teie tõttu väljuda ei saa, kuigi tunne-
Ida-india kompanii hakkas takistama oopiumi levikut. 1839. a lõpus otsene sõjaline konflikt Hiina ja SB vahel. Hiinast polnud SB vastast. 1842. a sõlmiti Nankingi rahuleping 1842-1997 Hongkong SB-le, hiina pidi maksma hüvitisi ja SB sai endale suured kauplemisprivileegid Hiinas. 1839-1842 Esimene Inglise-Afganistani sõda. SB tugevdas enda valduseid. 1842. lahkusid briti väed Afganistanist tühjade kätega. Venemaa sekkus uuesti välispoliitikasse ning hakkas tahtma endale Afganistani, see seadus ohtu briti india valdused. Teine Inglise-Afganistani sõda 1878-1881. See ei lõppenud samuti inglastele tulemustega. Uute valduste haarajaks sai ka Holland, eriti tänapäeva Indoneesias. Prm alustas 1830-1850 Alzeeria hõivamist, samuti Mehhiko Maximiliani afäär 1861- 1867. Napoleon III tahtis Mehhikot täielikult allutada, ettekäändeks välisvõla tasumata jätmine. Prm saavutas kiiresti mehhikos sõjalist edu. Vallutati Mexico City. Mehhiko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
