konkurentide ees. Tulevikku on vaja võtta arvesse selleks, et juba täna kõike õigesti teha. 3. Turunduse roll ettevõtte edukuses Turundus1 mängib eluliselt olulist rolli ettevõtte strateegilise juhtimise protsessis. Strateegilises turunduses vilunud ettevõtete kogemus näitab, et ebaõnnestumine turunduses võib blokeerida tee eesmärkideni ettevõtte strateegilistes plaanides (Jain 1999) Turunduse ülesanne on panna teatud sihtturud ettevõtte toodet või teenust tahtma. See tähendab, et turunduse töö on koostada turu jaoks pakkumine selliseks, et selle väärtus klientide jaoks oleks kõrgem kui konkurentidel. Seetõttu on turunduse roll ettevõtte tegevuse planeerimises ja ümberkujundamises esmatähtis (Pakk 2001). 3.1. Turunduse roll Eestis Jälgides turundusmaastiku arengut Eestis, võib öelda, et enamikus ettevõtetes ei ole turunduse rolli veel piisavalt tähtsustatud. Tuleneb see omakorda asjaolust, et ettevõtete
Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Natasa (noor, kaunis, loomulik). Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid paljud neist on ka ärakasutajad. Lõpuks langetab Natasa õige otsuse. Veel üks kangelane on Pierre Bezzuhov. Ta on ühe krahvi vallaspoeg, kes saab pärides suured rikkused ja esialgu oma lihtsa olekuga elab elu nautides. Hiljem hakkab ta tahtma midagi sügavat ja sisulisemat. Algul võtab tühise truudusetu naise, kuid lahutab temast. Püüab ühiskonda parandada, tegeleb põllumajandusega, loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tal on ka hull idee tappa Napoleoni, kuid ta võetakse sõjavangi. Seal leiab ta ühe lihtsa talupoja sõjamehe, kes oma eheda loomuliku olemusega hoolitseb tema eest ja pakub moraalset tuge ning kõrgemaid väärtusi. Hiljem abiellub Pierre Natasaga. Venemaa võitis sõja
siit, siitpeale; sellest, seetõttu fruor, frctus (fruitus) sum, fru nautima hom, minis m, f inimene; mees frstr (arh. frstra) adv. asjatult honestus, a, um auväärne, silmapaistev, fuga, ae f põgenemine; kulg, jooks tähtis; aus, korralik fugi, fg, fugitrus, ere põgenema, ära honor, ris m au, austus; kuulsus; auamet, jooksma; kiiresti eemalduma; kaduma, auaste; cursus honrum ametiredel, karjäär hääbuma; vältima; mitte tahtma, tagasi hra, ae f tund tõrjuma hortor, tus sum, r julgustama, õhutama, fu perf. sõnast sum innustama fund, fd, fsum, ere valama, kallama; hospes, pitis m (f) võõras; külaline; (laiali) puistama, hajutama; pass. voolama võõrustaja fungor, fnctus sum, fung tegutsema, hostis, is m (f) vaenlane; vastane teostama; osa saama, läbi tegema hc adv. siia
noor puu on natuke nagu vanainimene, ainult et noor puu veel kasvab, aga vana inime ei kasva, või kui kasvab, siis maa poole, mullale lähemale. Vana inimene on noortele tüliks, mis tast armastada. (lk.115) Oma nukrusele ja südamevalule vaatamata tundis ta ometi, kuidas kogu keha täidab peaaegu õnnejoovastus. Ja mis tähendab elus südamevalu, kui oled õnnelik? Õnn on selline imelik asi, et tema ei tulegi ilma nukruse ja valuta. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma, tahetakse viimaks ainult sellepärast, et teda nii kangesti keelatakse. (lk. 142) Kauaks elu, liiatigi kauaks noorust, et vaevata oma südant tühiste asjadega. Ei ole ju kuigi tähtis, kuidas elad, peaasi, et elad, et maitsed iga jumala päeva, iga tundi, iga päikesepaistelist silmapilku. Homme võib-olla on uus sõda, uus tapmine, uued hädad, sellepärast kasutagem tänast päeva. (lk. 158) Mis tähendasid tüdruku pisarad! Need tulid ja läksid nagu sadu aprillis. (lk. 159)
Võib-olla on põhjuseks lahkukasvamine ja vanemaks saamine. HETI- Tiiu lapsepõlvesõber. Teda võib kirjeldada kui vaikse iseloomuga, aga arukat inimest. On huvitatud raamatutest, eelkõige luulest. Siiski jääb raamatus veidi salapäraseks, sest teda ennast teoses jääb väheks. Peategelase mälestuste järgi saab tedagi nimetada seiklejaks, kuigi vahest vaiksemapoolseks. Sümpaatseks jääb oma loomingulisuse ja kunstihinge tõttu. Samuti paneb teda ümbritsev salapärasus tahtma Hetit paremini tundma õppima. LARS-Teose kurikael. Peo käigus Tiiuga kohtunud ja viimase äravõlunud ning hiljem julmalt inimkaubitsejatele mahamüünud Lars jääb sama salapäraseks nagu Hetigi. Võib-olla selle salapärasuse tõttu tuleb hiljemalt välja Heti ja Larsi väike romaan. Raamatus kirjeldatakse Larsi kui kena välimusega noormeest, kelle näos võib märgata ka julma varjundit, mis üsna loogiliseks osutub. Larsi käitumises võib juba varakult
kohustus, tunneteta. Pärast Mathilde otsustab et Julien ei tähenda talle midagi, saadavad teineteist pikalt. Kuigi varem ei tundunud see suhtenatuke Julienile suurt midagi tähendavat, hakkab tal pärast kõige lõpetamist hirmus kahju. Vaevleb suurtes hingepiinades, Mathildel polnud temast aga tõepoolest enam sooja ega külma. Õigupoolest kartis neiu, et Julien üritab talle isandaks hakata. Kord raamatukogus võtab J seinalt mõõga, nagu tahaks Mathilde'i tappa. See paneb neiu teda jälle tahtma. Piinates Julieni juttudega oma kunagistest kiindumustest teiste vastu, veendub ta et Julien tõepoolest armastab ja kaotab jälle igasuguse huvi, hakkab isegi põlgama. Samas ta, külmalt arutledes, leiab et Julien võiks talle isegi edu saavutamisel kasuks olla. No võta siis kinni. . . Ühel õhtul ooperis hakkab teda jälle tahtma, üritab teda vihata aga ei suuda. Öösel ronib Julien jälle Mathilde' tuppa, mõlemad on väga õnnelikud
teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos. Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Oma esimestes sõnades annab Hamlet mõista, et tema lein ei ole pelgalt poos ning kuigi lein oma rüü ja ehetega on näideldav, käib tema loomus sellest üle. Autor tahab öelda, et inimene ei tohiks usaldada igaüht ja peaks olema alati valvel ja nägema enda ümber toimuvat, avama oma silmad
töötuabirahad, mis tegelikul ei aita meie inimesi ja abiraha saamise pikkus on ka liiga lühike. On inimesi, kes seda tõesti vajavad ja on ka neid, kes tegelikult seda kurjalt ära kasutavad. Kui aastaid tagasi töötu olin, ei olnud mina ka rahul töötukassa klienditeenindusega. Lubatud koolitust ma ei saanud ja käisin vestlusel, muud ei arutatud, küsiti korra, kas tööd olen leidnud ja nii lühikeseks me vestlus jäigi. Pidin ise olema aktiivne ja tahtma, mitte lootma, et kõik ette ära tehakse, leian et inimesed peaksid ise ka vastutulelikumad ja asjalikumad olema. 7. Kas tulemuslikkust mõõdetakse väljundi järgi, mitte ametnike rahulolu põhjal? Nagu eelpool mainisin on tehtud palju statistilisi analüüse, tähtsamaks peetakse klienditeeninduse ja töökeskkonna parendamiseks sisse toodud muudatusi. Kui 2009 aastal oli tööga rahul 87% siis 2011 aasta seisuga on positiivselt see näitaja kasvanud 92%.
On ilmselge, et inimene peab saama endale lubada seda, mida ta tegelikult armastab, kuid see tähendab seda, et väiksemas ja mõistlikumas koguses kui muidu. Inimene harjub kõigega, aga selleks peab olema hea tahtejõud ja loomulikult motivatsioon ja tulemus kuhu tahetakse välja jõuda. Suusataja unistab loomulikult olümpiast ja teeb selle nimel ka palju tööd, samaväärse eesmärgi peab mõtlema enda jaoks valmis ka inimene kes soovib enda elus midagi muuta, kuid seda peab ta tahtma teha enda, mitte kellegi teise jaoks. On oluline endale meenutada, miks on otsustatud oma elu muuta ja miks ei tundu vana enam nii õige, kui see varem oli. Treeningutega alustamisel peab endale tegema selgeks selle, et kui soovitakse paremat füüsist, et siis ei saavutata seda üle öö, vaid pika aja ja ränga töö tulemusel. Liiga kiire kaalulangetamine ei ole üldisele tervisele hea, kuigi ka kiire kaalu
Tallinna Ülikool Vaba aja ja rekreatsiooni teooriad Essee Mis paneb täiskasvanud mängima? Koostaja: Merilin Pappel Rekreatsioonikorraldus Tallinn 2008 Elutempo maailmas on üsna kiire ning sageli ei märka me inimesi enda ümber vaid tormame neist lihtsalt mööda. Töid ja tegemisi on nii palju, et tihti tekib stress või motivatsiooni puudus. Kuidas ning millega end laadida? Ometi leidub täsikasvanuid, kes lahkuvad igal hommikul päevakohustusi täitma minnes kodust heatujuliselt. Mis moodi see neil küll õnnestub? Ma arvan, et paljud, kes on oma elutempole jalgu jäämas tahaks...
14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur · asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa · sidesõna (ehk konjunktsioon): ja, või, ega · kaassõna (ehk adpositsioon): peal, järgi, üle Lauseliikmed alus kes? mis? (tegija) öeldis mida tegema? Jne sihitis keda? mida? (harva: kelle? Mille?)
üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksinda olemise korral: Passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil Aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine Sotsiaalne kontakst: sõpradele helistamine, külastamine jne Armukadedus- emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral Seda kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed tegurid nt enesehinnang-miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?) Stress, äravus, mure, segdustunne, ohvriks olemise tunne) KONFLIKT- lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms vahel. Viitab muutuse vajadusele. DESTRUKTIIVSED- suhteid kahjustavad KONSTRUKTIIVSED- lahendusi andvad POS: aitab vältida depresiivsust, viha, ärevust, ebakindlust, aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teistest NEG suhtumist konflikti tingivad: moonutatud taju, eelarvamused, olukorra emotsionaalsus,
eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Silma ja käe koostöö Käeline tegevus ergutab lapse vaimu ja loovat mõtlemist. Eriti tähtis on käte ja silmade koostöö, mida peab arendama sünnist alates. Vastsündinu võib puudutada asja, ilma et ta sellele pilkugi heidaks. Samuti võib ta üksisilmi lelu vaadata, proovimata seda katsuda. Et silmade ja käe koostöö areneks, peab beebi esmalt asja nägema ja siis tahtma seda puudutada või käes hoida. Seejärel peab ta hindama, kui kaugel lelu temast on ja sirutama oma kätt just parasjagu nii palju, et selleni küündida, mitte aga asja eemale nihutada. Lõpuks peab ta eseme pihku haarama. Kuna lapsed on avastamishimulised, harjutavad nad tegelikult pidevalt silma-käe koordinatsiooni. Mängimine liiva, vee, aga ka näiteks vaha või plastiliiniga arendab väikelapse
majandust stabiilsel kasvulainel hoida. Pagulaste sisserändest saavad eelkõige kasu just riigid, kuhu pagulased tahavad ka lõpuks elama jääda. Riigid, kus nad ajutiselt peatuvad, et pärast edasi liikuda, ei saa suurt kasu nende pealt. Need riigid kulutavad samuti raha, et neile pakkuda süüa, elamist, tervishoidu ning haridust. Riik investeerib raha, et pagulane õpiks ära kohaliku keele, kuid miks peaks pagulane tahtma ära õppida selle keele, kui tal pole plaanis sellesse riiki elama jääda? Sisserändavad pagulased on samuti ka üldjuhul madalama haridustasemega kui kohalikud töötajad, mis võimaldab seda, et pagulased hakkavad tegema rohkem füüsilisemat ning lihtsamat ja vähemtasustatavat tööd ning kohalikele jäävad enam tasustatud vaimsed tööd nõudvad töökohad. Osad uuringud näitavad lisaks, et paljud immigrandid leiavad töö just teenindussektoris, täpsemalt
Ameerika psühholoogi A. Maslow järgi inimeste käitumine rajaneb vajaduste hierarhial. Viit liiki vajadused: füsioloogilised vajadused (õhk, jook, toit, uni); turvalisuse vajadus (kehaline ja majanduslik); sotsiaalsuse vajadus sõpruse ja ühtekuuluvuse järele; austuse ja staatuse vajadus, soov olla eriline; eneseteostuse vajadus. TEENINDAJA ISIKUOMADUSED 1.Pädev ja enesekindel 2.Positiivne suhtumine 3.Ta peab kirglikult tahtma kuulata, õppida, areneda, et saada parimaks! 4. Ausus 5. Koostöö 6. Proaktiivsus 7.Empaatiavõime 8.Sõbralikkus ja viisakus 9.Kannatlikkus igas olukorras 10.Suhtlemisvõime 11.Veenmisvõime, et müüa oma firma tooteid, kaupu või teenuseid; 12.Hea mälu 13.Kena välimus 14.Head füüsilised võimed 15.Puhtus ja korralikkus TEENINDUSSUHTED Kuidas muuta indiviidikeskset käitumist isiksusekeskseks: Kliendile soodsa esmamulje jätmine
Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste (Jumal, religioon, igavesed ja kaheldamatud moraali ja tunnetusteooria dogmad) asemele uusi, elukõlbulikke väärtusi, mida ta võtab iseendast. Nietzsche ütleb, et inimene peab seda üliinimese arengut teadlikult jaatama ja tahtma. Seega ei ole tegemist uue rassiga, mis inimese välja vahetab nagu inimene on looma välja vahetanud, vaid üksikisikuga, kes ennast ületades teostab end üliinimesena. Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. Tsitaadid: ,,Elamine on kannatamine, et jääda ellu, peab inimene leidma kannatuses mingi eesmärgi" ,,Ma ei saa uskuda Jumalasse, kes soovib pidevalt olla jumaldatud." ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks"
4 3. ,,Kalevipoja" XII lugu 3.1. Lauavõitlus ja siil Kesk sooja ja rohelust täis suve, kui tibutas vihma, udu laius otsatutel orgudel, meri mühises ning pilved varjutasid kauni päiksesära, sammus mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, noor ja uljas vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi juhuks, kui keegi peaks tahtma teelisi kimbutada. Tal oli kaasas ka väikene sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva tiiva alla pärast seda, kui too oli kabuhirmus põgenenud kolme suure metsalise talust. Nüüd, väsinud pikast raskest päevast, magas sõbrake vägilase kaelakotis õndsat ning rahulikku und. Nende ühine reis ei olnudki kaua kestnud, kui metsasügavusest kargasid teele kolm koledat sortsipoega, kelle nende isa oli nad Kalevipojale kallale saatnud. Möirates
? 2,3,4,(. ); 5 . 5,6,10..........1000 : , , . , (. ). ? omastav. , 2 5. Eitav kõneviis. . . osastav. . 6. madussõna keskvõrre. . . . seestütlev -. 7. : soovima, nõudma, tahtma, küsima, kartma, saavutama häbenema, jõudma . NB! : ? ? paluma (?) . (?) ! - tahtma ? ? (?) . (?) . . Omastav kääne eessõnadega. (ilma),(jaoks),(kuni),,(-st), -(tagant),(juurest),(-lt),(ääres), (juures),(vastas),(lähedal).
Võimetus kõneluseks Autor kirjeldab tänapäeval levinud tendentsi kõnelusvõime allakäimist ning kadumist ja inimeste monologiseerumist. Miks on aga kõnelus tähtis? Sest üksnes läbi kõneluse säilib keel ning inimeste teineteisemõistmine. Tehnikavahendid hävitavad kõneluse häid külgi, sest inimeste vahel ei tekki intiimset sidet. Et kõnelus õnnestuks peavad mõlemad dialoogi osalised seda tahtma, võimetus kõneluseks tuleneb pigem tahtmatusest teist kuulata. 1) Kui pealkirja vaadata, siis tekib minul kohe küsimus, et kuidas saab eksisteerida võimetus kõneluseks, kui kõneluse võimelisus on inimeste jaoks loomulik ja igaüks meist oskab ju kõnelda. Kuid probleemi süvenedes jõudsin järeldusele, et pelgalt seltskondlikku suhtlemist ei saa pidada kõneluseks, kuna seltskondliku suhtlemise traditsioon on enamasti seotud kultuuri või inimese loomusega
Du Sollst Solltest Er/es/sie Soll Sollte Wir Sollen Sollten Ihr Sollt Solltet Sie sollen sollten Olevik Minevik Wollen Wollte Tahtma tahtis Ich Will Wollte Du Willst Wolltest Er/es/sie Will Wollte Wir Wollen Wollten Ihr Wollt Wolltet sie wollen Wollten Olevik Minevik Möchten
ning ei määratle mingil viisil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus millestki, seevastu positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgitseb midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust, et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda. Lihtsaimad näited negatiivsest vabadusest oleks nt vabadus mitte maksta makse, vabadus mitte võtta osa sõjaväelisest ajateenistusest, vabadus mitte alluda käsule, kui see on vastuolus isiklike veendumustega, vabadus mitte võtta osa kehalise kasvatuse tunnist jne. Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle
negatiivne - halb, eitav populaarne - tuntud ja hinnatud numeraal - arvsõna positiivne - jaatav, hea; pluss- nõbu - onu või tädi laps postiljon - kirjakandja nääklema - tülitsema praalima - hooplema, kiitlema; pillama numeroloog - inimene, kes tunneb numbrite pretendeerima - taotlema, midagi olla tahtma maagilisi omadusi printer - arvutist väljatrüki seade nüanss - varjund produkt - toode, saadus; tulemus O professionaalne - elukutseline, meisterlik prohvetlik - ettenägev oimetu - teadvuseta, meelemärkuseta pronoomen - asesõna
" Nagu näha, on kõigis referaadis kirjeldatud enesekehtestamisõigustes palju kattuvat, sest need on kõigest detailsemad variandid peamisest õigusest õigusest teha ise enda üle lõplikke otsuseid. Uskudes väidet: "Kuna sa oled inimene, oled s ebatäiuslik ja sul on palju vigu. Sa pead katsuma neid puudusi korvata, püüdes end parandada, kuni saavutad täiuslikkuse kõiges. Inimesena ei lähe sulle viimase saavutamine arvatavasti korda, aga sellegipoolest pead sa tahtma end parandada. Kui keegi annab sulle nõu, kuidas sa saaksid enda parandada, oled sa kohustatud neid juhtnööre järgima. Kui sa seda ei tee, oled rikutud, laisk ja kõlvatu ning seetõttu ei vääri sa mitte kellegi, isegi mitte iseenda austust." Lastakse ennast tuhandel eri viisil manipuleerida, piiriks ainult manipuleerija leidlikkus. Selline uskumus on täielik altminek. Inimene peab uskuma iseendasse ja vajadusel ütlema: " Mul on ükskõik." KOKKUVÕTE
pedagoogilisest moistest. Psüühika arendamine tähendab funktsioonide pidevat treenimist nii kodus kui lasteasutuses. (47.lk) Interaktsioonivõime loomiseks ei tohi unustada, et meil on tegemist lastega, keda tuleb ka kohelda kui lapsi. (55.lk) Ühest küljest tähendab see armastavat ja hoolivat kohtlemist, teisest küljest täiskasvanu arusaamist juhtimise ja kontrolli vajadusest ehk autoriteedist positiivses mõttes. Teisisõnu: lastel tuleb lasta olla lapsed ning täiskasvanud peavad tahtma olla täiskasvanud. (samas:55) Lapsed saavad areneda ainult tänu emotsionaalsele sidemele oma vanematega. (60.lk) On tähtis, et just vanemad peegeldaksid lastele nende emotsioone. (samas:60) Esimestel eluaastatel on vaja anda lapsele võimalus teiste tundeid kogeda. Teiste tunnetele tuginedes saab ka enda tundeid lahterdada. Seejuures on oluline, et ka täiskasvanu väljendaks oma tundeid lapsele spontaalselt ja olukorrast lähtuvalt. Kui tekib konflikt, peab täiskasvanu
Tallinna Ülikool KOK6045. Kommunikatsioon ja ühiskond Kertu Soodla, Rain Uusen (SST-1), Lilian-Kristina Küüts (KOSKB) Kommunikatsioon ja võim Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane ESSEE Juhendaja: Barbi Pilvre Tallinn, 12. oktoober 2012 Ideaalses ühiskonnas kasutab riigivõim (ehk valitsus) kommunikatsiooni kõiki vorme, tehnoloogiaid, meetodeid ja strateegiaid selleks, et hoida rahvast võimu kõrgeimat kandjat riigis informeerituna nii igapäevatoimingutes kui ka suurtes ja strateegilistes visioonides, tegevuskavades ning kindlasti ka otsustes. John Dewey on öelnud: «Ühiskond mitte ainult ei püsi kommunikatsiooni najal, vaid on kommunikatsiooni tõttu üldse olemas.» (Palmaru 2003:124) Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühiskonda, ilma...
Klient ootab, et temaga tegeletakse ja talle pööratakse tähelepanu. Kui klient ei saa piisavalt tähelepanu, saabki ta halva teeninduse osaliseks. Samas ei tohiks teenindaja olla pealetükkiv ja klienti ülekoormata, vaid tuleb ka kliendile jätta aega iseenda ja teenuse või toote jaoks. Väga oluline pluss teenindusele on see, kui ettevõte motiveerib piisavalt oma töötajaid, mis tõstab teenindajate motiveeritust ja see läbi ka kasvab teeninduse kvaliteet. Teenindaja ise peab ka tahtma teenindada ja leidma, et iga klient on erinev ning konkreetse ettevõtte jaoks oluline. 11 KOKKUVÕTE Eesti teenindus on osaliselt positiivne ja ka negatiivne. Üldjoontes teenindus Eestis on arenemas paremuse poole. Teenindusele üheks heaks lisaväärtuseks on pidevad teenindusalased uuringud ja klientide tagasiside. Lisaks teenindusasutuste hea füüsiline keskkond ja teenindajate hea ning eeskujulik väljanägemine. Siiski võiks kohata rohkem
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene su...
tüdruk.Vähemalt suudles ta teda.Ja õhtu lõppedes lubas uuesti külla tulla.Nagu ka teised poisid. Kätlin ja Reena sõitsid uuesti linna,kuid Anni üllatuseks ilmus kohale uus seltskond-Rita vend Anti oma sõprade ja sõbrannadega.Siit alggas nii-öelda ,,lõbus elu".Peeti pidusid,tantsiti,suitsetati,joodi.Ann oli armunud Timosse. Ühel õhtul korraldati saunapidu.Kui kõik olid kordamööda saunas käinud,läksid Ann ja Timo veel puid alla panema-juhuks,kui keegi peaks tahtma veel sauna minna.Seal saunas kaotas Ann oma süütuse seksides Timoga.Ta tundis,et armastab Timot,ega mõistnud,et poiss peale seksi temalt midagi muud ei soovinudki.Kui nad uuesti õues lõkke ääres istusid,tundis Ann kärsahaisu.Saun oli põlema läinud.Tulekahju suutsid nad tänu Villemile kustutada,kuid saunas magas Kerli,kellele tuli nüüd kiirabi kutsuda.Õnneks jäi tüdruk elama. Edasi läks elu veidi rahulikumaks.Seda eelkõige sellepärast,et Anti
Tallinna Teeninduskool Angeelika Sooba KK13-KE1 OHUTUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Mis on ohutuskultuur?.............................................................................................................4 2. Ohutuskultuur eestis.................................................................................................................5 3. Ohutusnõuded kokkadele........................................................................................................6 3.1 Enne tööd...........................................................................................................................6 3.2 Töö ajal...................
- neurotransmitterite iseloomust, mida uimasti mõjutab; - ajualade iseloomust, kus need neurotransmitterid paiknevad; - funktsioonide iseloomust, mida need ajualad juhivad. Suurem osa uimastitest ei mõjuta üht, vaid mitut neurotransmitterit. Naudingukeskus - üks aju võtmepiirkondi. Selle ala olulisim neurotransmitter on dopamiin. Selles keskuses tekib naudingutunne kui sa sööd, jood või seksid. See kinnistab sinu käitumist positiivsete tunnetega, mis panevad sind tahtma seda käitumist ikka ja jälle korrata. Evolutsiooniteooria kohaselt mängib naudingukeskus liigi ellujäämise seisukohalt olulist rolli. Uimastid stimuleerivad naudingukeskust sarnaselt söögile, joogile ja seksile. Sõltuvus Aju on paindlik. Kontakte närvirakkude vahel tekitatakse ja lõhutakse pidevalt. Ka uimastid mõjutavad kontaktide loomist. Sõltuvus koosneb ihast, suurenenud taluvusest uimasti suhtes ja võõrutusnähtudest.
Hoch – Kõrge Der Ball – Pall Der Kamm – Kamm Der Computer – Arvuti Der Bleistift – Pliiats Das Auto – auto Das Haus – Maja Das Buch – Raamat Das Foto – Pilt Die Lampe – Lamp Die Uhr – Kell Die Blume – Lill Die Brille – Prillid Teuer – Kallis (hind) Billig – Vaene So – Nii Sehr – Väga Wenig – Vähe Viel – Palju Wichtig – Tähtis Kosten – Maksma (täh. Väärt olema) Elktrotechnik – Elktrik Bankkauffrau – Pangateller Möchten – Tahtma Werden – Saama Studieren – ülikoolis õppima Österreich – Austria Polen – Poola Der Lehrer – Õpetaja Die Lehrerin – Õpetaja Die Leute – Inimesed Heiraten – Abielluma Verhairatet sein – Abielus olema Der Beruf – Amet Von Beruf – Ametilt Die Zeit – Aeg Zur Zeit – Praegu, hetkel Das Hobby – Hobi Das Klavier – Klaver Der Landwirt – Põllumees Arbeiten – Töötama Zusammen – Üheskoos Der Schüler – Õpilane Die Schülerin – Õpilane Später – Hiljem
eesseisuseks). Vallavanemad korraldavad kogu piirkonna elu. Talupojad koha peal otsustavad. Jõuavad vallatasandilt kõrgemale 1864 palvekirjade aktsioon. 'olukord ei parane, kui me seda enda kätte ei võta' tippaktsioon jõuab kätte 1881 valitakse saatkond eestlasi, kes sõitsid Venemaale ja said audientsi, mis oli tol ajal kuuldamatu. Baltisakslased sellest väga nördinud, nende enesekindluse aluseks balti erikord. Kuid nüüd hakkavad ka eestlased hüvesid tahtma. Rahvusliikumine hakkab omandama järjest enam poliitilist värvingut. 1870 alustas tegevus ka Eesti Üliõpilaste Selts, murranguline kuna sellega seoses tehakse lõpp saksastumisele. Enne kogu teaduse keel saksa keel. Väärtustasid Kalevipoega. Hakati korraldama Kalevipoeja õhtuid 70ndatel. Räägiti varem saksa keeles, kuid nüüd mingi eesti keelele üle. Talurahvas vene keelt üldse ei rääkinud, saksa keelt teati rohkem. Peamine siiski eesti keel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Mikk Kornejev, Rasmus Värk PÜHENDUMUS Referaat õppeaines Organisatsioonikäitumine Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. Pühendumus üksikisiku tasemel.............................................................................................4 2. Pühendumus grupi tasemel.....................................................................................................6 3. Pühendumus organisatsiooni tasemel.....................................................................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................
põhimõttelised liidrid, kes on valmis uut erakonda looma, on olemas., kuid uus erakond saab tekkida alles siis, kui ühiskondlikud organisatsioonid ja arvamusliidrid avaldavad selleks soovi. Aga kui see jääb tasemele, et «las keegi teeb», siis ei maksa oodata, et kusagilt tuleb keegi, kes teeb. Inimesed peavad seda tahtma ja selles osalema. Kui on palju «eksperte», kes jälgivad kõike kusagilt kõrgelt ja räägivad, et see on halb ja see on hea, siis miski ei muutu. Erakonna loomine tähendab hulka konkreetseid samme ja kindlaid protseduure, mitte ootamist, et keegi kuskil midagi teeks. Erakond domineerib Erakond saab näiteks domineerida valimiste ajal oma reklaam
Näiteks: käima käin paluma palun lendama lendan jooksma jooksen Mõningaid tegusõnu pööratakse olevikus ebareeglipäraselt (pöördelõpud on reegli pärased, kuid sõna tüves toimuvad muutused). Sellised sõnad on näiteks: tahtma sõitma andma kirjutama võima /
- : , , , , , ?,? : 1. - tegelema millega? 2.- huvituma millest? 3. - harrastama mida? 4. töötama- kellena? 5. minema - kellega? 6. ? ? unistama saada kelleks? 7. tahtma saada kelleks? 8. mängima kellega? 9. sõbrustama kellega? 10. tuttavaks saada kellega? 11 kirjavahetuses olema kellega? 2 12. - rääkima kellega? 5.1. . : - 1. 2. ..... 3. ...... 4. ..... 5. ...... 6. ...... 7. .... 8
Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos. Kas kättemaks on tugevus või nõrkus? Andestamine Kas Hamlet oli hull? Tsitaadid · ,,Kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust, ja võimu jultumust, ning jalahoppe, mis malbe teenekus saab vääritult, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?" Hamlet arutles selle
KURESSAARE GÜMNAASIUM Triin Etverk VINCENT VAN GOGH Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 Elulugu.................................................................................................................................... 4 Looming.................................................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikad:.................................................................................................................11 ...
6 Epiteet: laenatud aeg, verd põletav lõõm, üürike arm, nooruke süda Isikustamine: hellus voogas, aim tajub Metafoor: puudub Kordus: nägijaks sain Võrdlus: puudub Sisu: Kestmatu armastus, mis ei kestnud, aga ta on ikkagi õnnelik, et see oli. 6 Virve Osila ,,Varjus" Lk. 37 9 *** Milleks minevikku kahetseda? See, mis juhtunud, on juhtunud. Tagasi ei peaks küll tahtma seda, Mis on korra juba luhtunud. Kurvastusest tuleb lasta lahti, Murelgi on õigus olla prii Vabaneval valul pole mahti Rohkem haiget teha niikuinii. Murest mullusest ei kerki kasu, Uusi võita tuleb; suuri, vähemaid... Üle õla aralt piiluda ei tasu Tagurpidi käivad vähid vaid.7 Epiteet: vabanev valu, mullune mure, Isikustamine: kasu kerkib Metafoor: puudub Kordus: puudub Võrdlus: puudub Sisu: minevikul pole tähtsust 7 Virve Osila ,,Varjus" Lk. 38
See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil viisil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus millestki, seevastu positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgitseb midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust, et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda. Schumpeteri kaks demokraatiakontseptsiooni 1. Klassikaline demokraatiadoktriin Demokraatiafilosoofiat selle kohta võib kokku võtta järgmise definitsiooniga: demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab ÜLDIST HÜVE, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täide viia 2. Teine demokraatiateooria
seltskonnamängudest ning tunnevad huvi mängureeglite õppimise taimed ja lillesibulad, vastu. lindude söögimaja, 3,5. 4. Uurimismäng: Meeldivad endiselt õuemängud ning tekib huvi kullesed. eluaasta looduse vastu. Laps hakkab tahtma ennast proovile panna (hüpata nii Kujutlusmängu jaoks kõrgele kui võimalik, jalgrattaga püsti seistes sõitmine). oleks hea omada Loominguliste tegevuste juures kasutatavaid materjale kasutab ta realistliku välimusega
(300 000) a A Demand 28 Quantity (tonnes: 000s) Ülejäägi tekkimisel peab valitsus: · ostma ülejäägi ära, · doteerima tootjat, · doteerima tarbijat Miks peaks valitsus tahtma kehtestada tasakaaluhinnast kõrgema hinna? Et doteerida tootjat 29 Nõudmine & pakkumine ei ole staatilised: NÕUDMINE PAKKUMINE Võib muutuda Reageerib aeglase- väga kiiresti malt, kuna on seotud ressursside ümberpai- tamise vajadusega 30 Effect of a shift in the demand curve P
(A. Schweitzer) *Inimesed, kes paluvad kriitikat, ootavad kiitust. (W. S. Maugham) *Vanus on kõrge hind, mis tuleb maksta küpsuse eest. (O. Wilde) *Elu on horisontaalne langemine. (J. Cocteau) *Surra pole midagi, hirmus on mitte elada. (V. Hugo) *Elukogemus on soeng, mille saate siis, kui olete kaotanud oma juuksed. *Elage kui kaua tahes, esimesed kakskümmend aastat on teie elus kõige pikemad. (R. Southey) *Ta õigustas oma vigu sellega, et elab esimest korda. (I. Ilf) *Peab tahtma elada ja oskama surra. (N. Bonaparte) *Inimese stabiilsuse esimene nõue on tõsine soov elada. (B. Spinoza) *Kõik tahavad kaua elada, aga keegi ei taha olla vana. (J. Swift) *Selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud. (B. Franklin) *Today is yesterday's tomorrow. *Kui hukkub üks inimene, on see tragöödia, kui miljon, on see statistika. (J. Stalin) *Pärast surma pole kerge elada. Mõnikord kulub sellele terve elu. (S. J. Lec)
Jõgi jõe jõge lv Raamat raamatu raamatut av Jõudma jõuan jõuda lv Saag Korjama Koristama Kallas Kuld Sada Viitsima Tahtma Müüma Uurima Kurk Kardin Nägu Laul Kriit Tv h 64 Nälg, raad, kõndima, soiguma, kargama, vähkrema, tahtma, siht, jõud, kiht Tv h 65 Piiksuma (vv)ü, muhv (vv)a, koogama (vv) ü, oigama (lv) a, siirupine (av_), litsuma (vv)a, kuus (lv) a, kõhklema, (lv) ü, siplema (vv) ü, kärvama (vv) ü, kaun (vv)a, tõusma (vv)a, jootma (vv)a, vahuta (av_), joon (vv)a, naerma (vv)a, õnnal (lv) ü, vaevlema (vv), jõgi (lv) a, protestima (vv)a, vormima (vv)a, leelis (av_), ehmuma(av_), rulluma (av_), vallatsema(av_), salenema (av_), võrsutama (av_), vagu (lv) a, sirama (av_), tögama (av_), vöö (av_),
paariminutiliste intervallidega koormuste puhul. On selgunud, et janu pole harjutamisel mitte kõige objektiivsem vedelikuvajaduse hindamise kriteerium. Tegelikult korvavad harjutajad, kel muud käe pärast pole, treeningu ajal ja vahetult pärast seda veega vaid ligi 50 % kaotatud vedelikust. Põhjus on paljuski selles, et vesi on maitsetu. Puuvilja- vms maitselised spordijoogid tekitavad suu ja keele närvilõpmetes meeldivaid aistinguid ja panevad lisa tahtma. Ühe uurimuse kohaselt joovad spordijoogi kasutajad veerandi võrra rohkem kui palja vee eelistajad, korvates seega veekaotust paremini. Mõistagi on maitsega joogid meelt-keelt mööda eriti lastele, kel dehüdratsiooni ja kuumarabanduse risk suurem kui täiskasvanuil. Kui täiskasvanud jõid spordijooki 25% protsendi võrra rohkem kui vett, siis laste puhul oli samas uurimuses vastav protsent koguni 90. Koos vedelikuga kaotatakse sportimisel aga ka elektrolüüte, mis võib põhjustada
1. Lektion die Karte,-n - kaart der Betreuer,-;die Betreuerin,-nen giid, juhendaja, grupijuht der Name,-n nimi dürfen, ich darf tohtima,võima der Österreicher,-; die Österreicherin,-nen austerlane der Sänger,-;die Sängerin,-nen laulja ich möchte ma tahaksin darf ich? kas ma tohin? wer? kes? was? mis? wo? kus? woher? - kust? wohin? kuhu? die Stadt,-"e linn wieviel? kui palju?, mitu? die Bank,-en pank der,die Deutsche,- n sakslane der Este,-n, die Estin,-nen -eestlane der, die Bankangestellte,-n pangaametnik (teenistuja) der, die Postbeamte,-n postiametnik die Hauptstadt,-"e pealinn die Frage,-n küsimus wissen, ich weiss teadma der Staat,-en riik die Anschrift,-en aadress die Nummer.-n number gern meeleldi, hea meelega der Ausländer,-; die Ausländerin,-nen välismaalane langsam aeglaselt verstehen aru saama seit wann? mis ajast? kui kaua? erst seit gestern alles alates eilsest nach Deutschl...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. Karjääriplaneerimine...............................................................................................................3 2. Indiviid....................................................................................................................................4 2.1. Elustiil.............................................................................................................................. 4 2.2. Rollid................................................................................................................................4 2.3. Mina-pilt...................................................................................
võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki. Eitus: Ma ei soovi osta seda raamatut. Sihitise vorm mõningate asesõnade puhul: 1. ja 2. isiku isikuliste asesõnade (mina, sina, meie, teie) ning enesekohaste asesõnade (enese ~ enda, iseenese ~ iseenda) puhul kasutatakse nimetava asemel alati osastavat. Mind jäeti maha. Peeter jäeti maha. Pese ennast ~ end puhtaks. Pese kael puhtaks. 3
igatsema lähedust igatsema"ruumi" janunema eakaaslaste heakskiidust janunema eakaaslaste austusest jagama muresid ja rõõme rääkima suurema seltskonna ees avama ennast vestluses mured endale ajama segamini era ja ärisasju kõik eraldi paluma abi ja nõu ei palu abi ega nõu kaastundlik andma nõu tahtma probleemidest aru saada tahtma probleeme lahendada Mehed: Vajavad ruumi, tahavad olla omaette, kardavad tundeid ja nendest rääkimist, Ei ava ennast niipalju nagu naised. Naad pole empaatilised, seega ei loe mõtteid, vaid tahavad otse teada saada mis värk on. Nad ei taipa mida naine tunneb, naine peab ütlema otse. Tahavad konkreetsust. Näevad end teistest eraldatuna Naised: räägib probleemidest ja atahb kuulamist, mitte küsimusi ja detailide küsimist. Räägivad
vaadatud 10. juunil 2014). Eestlased loevad ligi 6 erinevat väljaannet vaid veerand neist on tellitud 2012. TNS Emor. URL: http://www.emor.ee/eestlased-loevad-ligi-6-erinevat-valjaannet-vaid-veerand- neist-on-tellitud/ (viimati vaadatud 19. mail 2015) Hennoste, T. 2012. Tiit Hennoste: mõned mõtted lugemisajakirjanduse hetkeseisust. Postimehe lisaleht Arvamus ja Kultuur, 18.03.2012, lk.5 Hirv, L. 2012. Liina Hirv: noor peab esmalt tahtma raamatut lugeda. Postimees, 22.03.2012 URL: http://arvamus.postimees.ee/783880/liina-hirv-noor-peab-esmalt-tahtma- raamatut-lugeda (viimati vaadatud 11. juunil 2014). Loetuim leht on Postimees ning loetuim nädalakiri Kroonika 2013. Postimees, 2.05.2013 URL: http://www.postimees.ee/1222850/loetuim-leht-on-postimees-ning- loetuim-nadalakiri-kroonika (viimati vaadatud 19. mail 2015) Puksand, H. 2012. Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused Keel ja Kirjandus, 2012, 11, lk.824 Pungas, T
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
