Ladina juriidiline terminoloogia 27.11. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekst 18, lk 28. Lausete 8-15 tõlkimiseks vt coniunctivus hortativus’e kohta lk 160 (punkt 4). 1. annan, et sa midagi vastu annaksid. Annan, et sa midagi vastu teeksid. 2. Teen, et sa midagi annaksid. Teen, et sa teeksid midagi. 3. tegu ei tee süüdlaseks, kui tahtlus ei ole kuritegelik. 4. kui tõepoolest on testamendis eksitud legataari nime, perekonnanime või eesnimega, kui isiku kohta on teada, sellest hoolimata on legaator kehtiv/jõus 5. kui annan raha selleks, et asi vastu saada, siis on see ostu-müügi tehing, kui aga annan asja, et asja vastu saada, siis on see vahetus. 6. keegi, kes takistab seadusi, ärgu mõistku kohut. Seadusega keelatakse, et nad ei oleks kohutnikud. 7. Kui kahtled, ära tee. Ära tee seda, milles sa pole kindel. 8
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes.
allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b. uue valduse kehtestamine 3. Erisubjekt a. isik, kes murrab valduse ja kehtestab uue valduse omastamise eesmärgil Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärk a. Ilmajätmine ja enda kasuks pööramine b. Omanikusarnase seisundi loomine 2. Tahtlus 3. Omastamise ebaseaduslikkus Omastamise koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi c. valduses, leitud või juhuslikult valdusse sattunud 2. Enda kasuks pööramine a. omaniku kestev ilmajätmine b. endale pidamine c. omastamistahte manifesteerimine d. enda kasuks pööramise ebaseaduslikkus 3. Erisubjekt a. asja valdaja Subjektiivne koosseis Tahtlus
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast Süüteod • Kuriteod • Väärteod Kuritegude astmed • I aste – seadus näeb ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse, juriidilisele isikule sundlõpetamise • II aste – tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus Süüteo Objektiivsed koosseis Subjektiivsed tunnused tunnused • Tegevus või • Tahtlus või ettevaatus tegevusetus teo toimepanemisel • Seaduses ettenähtud • Teo motiiv tagajärg • Ajend • Põhjuslik seos teo ja • Eesmärk tagajärje vahel • Eesmärk • Isiku erilised isikutunnused • “Muu subjektiivne tunnus” Subjektiivsed tunnused • Tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu
kehti ühegi riigi karistusõigus. 7. Teo toimepanemise aega määratletakse teo toime panemise hetkest(tagajärje saabumise aeg ei ole oluline) 8. Teo toimepanemise koht jaguneb neljaks: 1)koht, kus tegu toime pandi 2)koht, kus saabus tagajärg 3)koht, kus isik tegutses(tegevus jõudis) 4)koht, kus toimepanija arvates toimus tagajärg 9. Süüteokoosseis on karistatava teo kirjeldus, mis koosneb objektiivsetest(faktid) ja subjektiivsetest(moraalsed põhjused) tunnustest. 10. Tahtlus on isiku põhjused süüteo toime panemiseks. Tahtlused jagunevad kaheks: 1)tahtlikud tahtlused, mille alla käivad otsene tahtlus, kaudne tahtlus ja kavatsetus. 2)ettevaatamatu tegu, mille alla käivad hooletus ja kergemeelsus. 11. Teo toimepanijaks loetakse isikut, kes paneb toime mingi konkreetse kuriteo. 12. Teo täideviijaks loetakse isikut, kes paneb teo toime või kasutab selleks kedagi teist(neid võib olla mitu) 13
!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001. a võeti vastu Karistusseadustik ja võeti kasutusele normatiivne süüteomõiste. Enne oli Nõukogu koolkonnast psühholoogiline süümõiste (oli 4 taset). Tänapäeval 3 taset. Finalistlik on see seetõttu, et võetakse vastutusele siis, kui on olemas koosseis, tegemist õigusvastasusega ning inimene on süüdi
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes.
suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. (4) Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. ja 3. Süü: I tasand: süü vormid: tahtlus ning hooletus (kerge ja raske) (vt VÕS §-d 104 lg 2-5 ja § 1050). § 104. Vastutus süü puhul (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. § 1050. Süü vastutuse alusena
seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid jagavad aineid ja süstlaid, üks sureb, kuid vastutab ise, sest võttis vastutuse vabatahtlikult üle) Subjektiivne koosseis- peegeldab teo toimapanija suhtumist teosse; tahtlus või ettevaatamatus, motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus (§12 lg3) Subjektiivse koosseisu liigid: Kavatsetus- seab eesmärgiks ja teab või peab võimalikuks Otsene tahtlus- teab ja tahab või vähemalt möönab Kaudne tahtlus- peab võimalikuks või möönab Kergemeelsus- peab võimalikuks aga loodab vältida Koosseisueksimus- Isikul puudub arusaam oma teo tähenudsest (nt
pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õiguslikus suhtlemises osalev isik, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. - Mitmesugused organisatsioonid oma pädevuse ületamisel 2) Käitumise subjektiivne koosseis - subjekti suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü: tahtlus või ettevaatamatus Tahtlus Otsene tahtlus isik nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist Kaudne tahtlus isik nägi ette ohtlikke tagajärgi ja teadlikult möönas nende saabumist Ette- Kuritegelik Õigusrikkumise toime pannud isik nägi ette kahjulike vaatamatus kergemeelsus tagajärgede saabumise võimalust, kuid kergemeelselt lootis neid vältida
Põhjuslik seos – ei sõltu asjaolust, kas surm saabus kohe või pikema ajajooksul ( näiteks: kannatanu suri hiljem haiglas). Tapmisdeliktide puhul on enam- ja vähemohtlikud (kvalifitseeritud ja privilgeeritud) koosseisud sätestatud erinevates paragrahvides. TAHTLUS – SUBJEKTIIVNE TUNNUS Objektiivsed tunnused – surmav tegu, surm ja nende vaheline seos. Ühe puudumisel kohaldatakse §117 – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Otsene tahtlus – toimepanija teab, et tema tegu põhjustab surma. Kaudne tahtlus – toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma ( näiteks: kasutab kakluses nuga, lüües sellega kannatanut eluohtlikusse (nt. pea, rindkere, kõht) piirkonda. Kavatsetus – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima (näiteks: eutanaasia, kättemaks, kuulsusjanu, seksuaalne rahuldatus, jne). Relva või muu vahendi sihipärane kasutamine
süüteo toimepanemist. (4) Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. (5) Tegevusetuse korral algab süüteokatse hetkest, mil isik jätab tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks. (6) Süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. 9. Tahtlus selle mõiste ja liigid Tahtlus – isiku psüühiline suhtumine oma süüteokoosseisupärasesse teosse. Seega on tahtlus side isiku jat ema poolt toime pandud teo vahel. Tahtlus on süüteokoosseisule vastavate faktiliste asjaolude TEADMINE (ehk intellektuaalne element) ja TAHTMINE (ehk voluntatiivne element). Süüteokoosseis on seaduses sätestatud keelatud teo (süütegu) kirjeldus. Süüteokoosseisus sätestub kaitstav õigushüve. Näiteks KarS § 113 sätestatud tapmise
Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja taga tagajärje vahe, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja süüteokoosseisu subjektiive tunnus) tunnustest. Süüteokooseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu. (l.364) Süüteo subjektiivsete tunnusteks on tahtlus või ettevaatamus. Tahtlus võib olla kas kavatsetus, otsene tahtlus või kaudne tahtlus. Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda asjaolu. Samas ta teab kindlasti, et tema teo tulemusena saabub soovitav eesmärk ja tagajärg, või ta suhtub tagajärjesse ükskõikselt. Kaudne tahtlus on siis, kui isik, pannes toime süüteo, peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda
Teo objekt Konkreetseid välismaailma osi millele koosseisupärane tegevus on suunatud nim.teo objektiks.Teo objektidena tulevad kõne alla kehalised ja mittekehalised (elekter,gaas,soojus)esemed. KarS i järgi on olemas süüteo koosseise mille puhul süüteo objekte ei eksisteeri. Subjektiivsed tunnused e. süüteo subjektiivne koosseis Süüteo koosseisu subjektiivne element kirjeldab tegia sisemaailma. § 12 lg 3 sätestab et süüteo koosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus,veel on ette nähtud motiiv ja eesmärk. Subjektiivsed tunnused puudutavad eelkõige isiku teadmist ja tahtmist süüteo objektiivsete tunnuste suhtes.Vastavalt § 15 lg 1 on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu kui eriosas ei ole ette nähtud vastutust ettevaatamatu kuriteo eest.Kirjeldatud tahtluse nõue kehtib üksnes kuriteo kohta ega puuduta väärtegu kuna § 15 lg 3 sätestab et väärteos on karistatavad nii tahtlike kui ettevaatamatute tegudena.
8. Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost §25 Süüteokatse - kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast mittesõltuvatel asjaoludel soovitud tagajärge ei saabu. Nt relvastatud mõrva kavandaja laseb mööda või ainult haavab ohvrit ja rohkem laskemoona tal pole või sillalt vette visatud ohver ujub välja. Lõpuleviidud kuriteo puhul saavutatakse soovitud eesmärk. 9. Tahtlus selle mõiste ja liigid § 16 Tahtlus on süüteokoosseisule vastavate faktiliste asjaolude TEADMINE ja TAHTMINE. Tahtlus on side isiku ja tema poolt toime pandud teo vahel. Kavatsetus kõige raskem tahtluse vorm. Soovib tagajärje saabumist. Kõik kuriteod, millel on motiiv, ajend ja eesmärk. Otsene tahtlus Tahab tagajärje saabumist või vähemalt möönab. Otseselt ei ole eesmärk, kuid kurjategija teab, et eesmärk võib saabuda
Ta sisaldab endas üldisi regulatiivseid sätted ja defineerivaid ja annab teo üldisi aluseid karistuse määramiseks. Ta jaguneb 3 gruppi: · õpetus KarS-is; · õpetus kuriteost; · õpetus karistusest. On sündmus. Tuleb anda talle õigusliku hinde. Algame üldosast. Nt. ,,teise isiku tapmine"... Kui tapmise katse, siis tuleb hakata subjektiivsete tunnustega (motiiv jne). NB!!! Meil ei ole enam süüvormid: tahtlus ja ettevaatamatus. Kuid üldosa küsimused on ka mujal. Ka eriosas, kahjuks, on toodud üldmõisted, nt. § 828. Mis on dokument? Ta peab tooma kaasa õiguslikke tagajärge. Aga mis on dokumentaalsed tõendid? Igasugused kindlal kandjal asjad. Kui üldosa määrab kindlaks isikute karistuse piirid, siis eriosa kehtestab reaalset kaitse. Deliktid on õigusrikkumised, mille eest karistatakse. Delikti koosseisu elemendid: koosseisu pärasus, õigusvastasus ja süü
Õigusrikkumise liigid on: · Subjekt õigusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjõud, vaimuhaiged ja deliktivõimetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik. · Subjektiivne koosseis väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse. · Objekt õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud · Objektiivne koosseis tegu või tegevusetus Tegu võib toime panna kahel moel: 1) Tahtlus · Kavatsetus · Otsene tahtlus (teab ja tahab tagajärje, möönab) · Kaudne tahtlus (möönab, kuid ei näinud tagajärge ette) 2) Ettevaatamatus · Kergemeelsus · Hooletus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: 1) Hädakaitse kui mind või lähedast, asutust, riigihüve rünnatakse 2) Hädaseisund toime pandud teise, suurema ohu ärahoidmiseks
Autori nimi kustutatud TAPMINE Teise inimese elu äravõtmine. - Vägivaldne surm - Kallalekippumised - Tahtlik vs ettevaatamatus - Suitsiid (lihtne vs teisi inimesi puudutav) - KarS § 113 – 6-15 aastat TAPMINE PS § 16 - õigus elule ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon Elu mõiste – füsioloogiline sünnitamine ja esimene hingetõmme Surma mõiste – pööramatu TAPMINE Tunnused: 1. Vägivaldne iseloom 2. Õigusvastasus 3. Tahtlus Liigid: 1. Ilmselged 2. Mitteilmselged TAHTLIK TAPMINE - Olmetapmised - Isiklikud vaenulikud suhted - Alkoholi tarvitamine - Ettekavatsetud tapmised - Eriline julmus - Seksuaalsed motiivid TAHTLIK TAPMINE - Ratsionaalne tüüp - Impulsiivne tüüp - Tigestunud tüüp - Patoloogiline tüüp - Konformistlik tüüp TAHTLIK TAPMINE Kõige levinumad viisid: 1. Kehavigastuste tegemine erinevate vahendite abil 2. Viimine abitu seisundisse või
kvaliteet- omadus; laad; headus. Kvaliteet on asja, toote, teenuse, info omadus(ed) ja täpne vastavus otstarbele, vajadustele ja nõudmistele, tarbimisomaduste kogum. hind- mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. pretension-nõudlus; taotlus. süütegu-süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. süüteo koosseis- seaduses sätestatud keelatud teo (süüteo) kirjeldus.. tahtlus- tahtlus on kavatsetus, otsene ja tahtlus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. kavatsetud tegu- Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab
· Kaitseteenistusalased süüteod 7 Väljavõte karistusseadusest § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Selleks, et esineks süüteokoosseis, peavad selles olema objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed tunnused on kuritegu s.o. keelatud tegu ise ja selle kahjulik tagajärg. Tagajärg peab olema otseselt selle konkreetse teoga põhjustatud. Sel juhul öeldakse, et teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Objektiivseteks nimetatakse neid
võimet panustada organisatsioonile. TL sõlmimisega võtavad TL pooled endale vastastikused kohustused. Kui kohustust ei täideta on tegemist kohustuste rikkumisega. Kohustust rikkunud pool vastutab oma kohustuse rikkumise eest. Õiguskaitsevahendeid võib kasutada üksnes juhul , kui töötaja on rikkumises süüdi. Süü vormid on: Hooletus vajaliku hoole järgimata jätmine; Raske hooletus vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine; Tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Hooletuse ja raske hooletuse väljaselgitamiseks tuleb võtta aluseks hoolsuse määr. Hoolsuse määra saab hinnata konkreetse töösuhte põhjal. Süü puudumise korral ei saa tööandja töötaja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada. Nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest.
nõuetele.7 Järgnevana vaatleme teo toimepanija teist liiki ehk osavõtjat Osavõtja definitsioon ja sisu on sätestatud KarS prg 22, mille esimese lõike kohaselt: " osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja." Kihutaja mõiste annab sama prg. teine lõige: "Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole."8 Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist- tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Et tal varem sellist tahtlust ei olnud, siis on kihutamistegu kui tahtluse tekitaja täideviimisteoga kausaalne ehk põhjuslikult seotud. Põhjuslikkust ei tohi samastada tahtluse kahesuunalisusega. Viimane on küll tavaliselt olemas ( täideviija teab, et ta on teole kihutatud), kuid ei ole tingimata vajalik. Kihutamisega on tegu ka siis, kui täideviija ei saa aru, et teda on õigusvastasele teole kihutatud.9 7 J. Sootak, P
või teabe ülekandmine ühelt nähtuselt teisele, tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale. Tegu eemaldatakse mõtteliselt. (nt vildika viskamine vastu kedagi on tegu, kampsuni määrimine on tagajärg, järelikult tegu on seoses tagajärjega) Conditio sine...Kui tagajärg ei saabu teo tulemusena siis süüteo kooseis ei ole täidetud. Subjektiivsed tunnused - Tahtlus või ettevaatamatus, teatud juhul ka motiiv ja eesmärk. Kuriteona karistatav on TAHTLIK tegu. Tahtluse vorme on 3: 1. Kavatsetus 2. Otsene tahtlus (teab täpselt et tegu mida teeb on keelatud) 3. Kaudne tahtlus (ei tea täpselt kas tema tegu on keelatud või mitte, aga arvab et see on võimalik, vaatamata sellele viib oma teo ellu) Ettevaatamatus jaguneb kaheks: 1. Kergemeelsus isik teab et ilmselt ta midagi rikub aga loodab et tagajärg jääb saabumata
Karistusõigus II.osa https://quizlet.com/82596923/karistusoiguse-moisted-flash- cards/ Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus:
katkestamiseks, kohus asus seisukohale, et ühe raseduse katkestamiseks on vajalik üks raseda nõusolek · Tegemist oli ainult arstieetika rikkumisega · Arst eeldas, et kannatanu oli antud toimingutest eelnevalt teise arsti poolt informeeritud Ringkonnakohtu otsus · Kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut tagasi võtnud, ei saa rääkida operatsioonist patsiendi tahte vastaselt · Arstieetika küsimus, mitte otsene tahtlus Riigikohtu otsus · Tühistas ringkonnakohtu otsuse · Ühe ravivõtte (operatsiooni) ebaõnnestumise korral tuleb patsienti sellest kõigepealt teavitada ning seejärel küsida patsiendi nõusolekut uueks ravivõtteks. · Raseduse katkestamine raseda tahte vastaselt Patsiendi nõusolek · Kui patsienti teavitatakse operatsioonist samal päeval siis on ta ajalise surve all ning selleslt tulenevalt on tema nõusolek kehtetu
Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine). Vastutus kohustuste rikkumise eest seondub süü mõistega, sest isik vastutab üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud.
Rooma eraõigus Asjaõigus ja õigused võõrale asjale Asjaõigus (ius in rem) Valdus(posessio) Omandiõigus(dominium) Õigused võrale asjale(Iura in re aliena) Pant Servituudid Pärilik rent Hoonestusõigus Fiducia cum creditor Reaalservituudid Isiklikud servituudid Viljakasutus Pignus Asja eluaegne kasututamisõigus Hypotheca Külaservituudid Linnaservituudid Actus Iter Via Aquaeductus Õigus elada võõras majas Õigus kasutada võõra orja tööd Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Pant kohustuse täitmise tagamise vahend, kasutati laenulepingutega seoses 1.feducia cum creditor pant oli võetud omandisse. 2.pignus pant oli võetud kasutusse. 3.hypotheca- pant mille juures jääb omanikule nii omandiõig...
Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine). Vastutus kohustuste rikkumise eest seondub süü mõistega, sest isik vastutab üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud.
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; Enne ma ütlesin, et ,,töötaja on rikkumises süüdi". Mis see tähendab? § 104. Vastutus süü puhul (VÕS 5. peatükk) (1) Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tuletan meelde, et auto purunes autojuhi hooletuse tõttu. (TLS 4. peatükk) § 74. Kahju hüvitamise erisus (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f. - hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve 18 damnum, i n. - kahju, kaotus 19 ...
Karistusõiguse arvestus AÜ BA 3.02.2011. Kaasuse lahendus paberkandjal esitada õppetooli hiljemalt 11.02.2011 kl 15.00 (nimi) Antsul ja Bernil on vanad arved klaarida. Järjekordselt pubis kohtudes tuletab Ants Bernile meelde viimast kokkupõrget, millega seoses jäi tal Bernile ülekohtu eest tasumata. Ants räägib Bernile, et teab küll, kustkaudu ta koju läheb ning ei ole välistatud, et Ants ise või mõni tema sõpradest, kellel on ,,peale rusikate ehk midagi muudki taskus, talle pargis vastu juhtub". Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul...
tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. Süüteo subjektiivsete tunnuste määratlemisel on kasulik teada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu; 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning, et 5) väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine. Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevusel või tegevusetusel) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, sest karistusseadustik annab kuritegude ammendava loetelu;
need põhinevad vahetult valdusel ega ole seotud õigusega sellele. Valdaja ei saa toetuda ei omandile ega asjaõigusele. Valdusnõudega võib taotlusel kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue. Kui valdus on omavoliliselt siiski omandatud, vaatamata omaabi proovimisele, on senisel valdajal õigus nõuda oma valduse taastamist ja sellest tulenevat kahju hüvitamist võlaõiguslikul alusel. Tal on võimalik panna oma õigus maksma ka kohtu kaudu. Valduse äravõtja tahtlus ei ole seejuures oluline. Omavoliga kaotatud valdus tuleb igal juhul taastada ja selle peab tagama kohus.
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatuks jõuks on nt loodusjõud (orkaan, üleujutus jne), kuid ka sotsiaalsed asjaolud (streik, tulekahju, tehase seiskumine jne) Süü Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral Süü vormid: · hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine) · raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) · tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). 10. Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine. Hinna alandamine. Viivis. Lepingust taganemine või ülesütlemine. Kui võlgnik rikub kohustusi, on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendite rakendamine toimub kohtuväliselt, selline rakendamine on kiire ja efektiivne
3) eksklusiivsus: inimese mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjuseks ja inimene ise tunneb seda nii kuri tahe ehk süü – inimene saab aru oma teo iseloomust ja kahjulikkest tagajärgedest ning soovib nende saabumist internaalid – selle isiku tegevuse kontrollikese asub tema enda mõtetes ja otsustamist tagavates psüühika süsteemides eksternaalid – isik usub, et aktiivust kontrollivad välised jõud TAHTLUS: tahtlus – koosseisupäraste asjaolude teadmine ja tahtmine kuriteo eest tohib isikut karistada ainult siis, kui see on tahtlikult toimepandud kavatsetus – isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine otsene tahtlus – isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule kaudne tahtlus – isik peab võimalikuks oma käitumise vastavust süüteokoosseisule kergemeelsus – isik teab võimalikust süüteokoosseisust vastava asjaolu saabumist, kuid
ja tütre arvesse orjusest. Ali Pacha tütar Haydée, kes on elanud koos Dantès ajast ostis ta oma vabaduse seitse aastat tagasi, annab tunnistust vastu Morcerf ees Senati pöördumatult hävitada oma hea nime. Häbi poolt Morcerf's reetmine, Albert ja Mercedes põgenema, jättes oma räämas õnn selja taga. Morcerf enesetapu. Villefort karistust tuleb aeglaselt ja järk-järgult. Dantès esimene kasutab ära Madame de Villefort's mõrvarlikud tahtlus, delikaatselt juhendamine teda kasutusviiside mürki. Nagu Madame de Villefort wreaks tema laastavalt, tappa iga leibkonna liige omakorda Dantès taimede seemneid järjekordne avalik Exposé. Kohtus on selgunud, et Villefort on süüdi üritanud lapsetapmine, kui ta üritas matta oma ebaseaduslikeks beebi oli see veel elus. Uskudes, et kõik ta armastab on surnud ja teades, et ta on peagi vastata raske kriminaalsüüdistus, Villefort läheb hull.
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
´´ Seetõttu nõustus Riigikohus kassatsiooniprotestis ja kaebuses väljendatud seosukohaga, et kui raviarst teostab abordi olukorras, kus ta pole patsienti teavitanud või kus ta pole patsiendi soovi raseduse katkestamisesks küsinud või välja selgitanud, andmata rasedale võimalust oma tahet väljendada, tuleb käsitleda raseduse katkestamisena raseda tahte vastaselt.´´ Madalamate astmete kohtute seisukohta, et kuriteo toimepanemist eeldab otsene tahtlus, pidas Riigikohus ekslikuks. 8 Patsiendi nõusolek · Kui patsienti teavitatakse operatsioonist samal päeval siis on ta ajalise surve all ning selleslt tulenevalt on tema nõusolek kehtetu · Ideaalis tuleks püüelda selle poole, et patsiendi nõustamine ja nõusoleku saamine toimub enne operatsiooni aja kindlaks määramist. · Eeltoodust tuleneb, et siinses kaasuses aborti läbiviinud arst ei oleks saanud enam õigeaegselt
Juristiktsioonilised aktid- aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seonduvad õigusrikkumisega 1.Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud delektivõimeline isik. Õigusrikkumise koosseis: Subjekt õigusrikkuja (deliktvõimeline isik, jur. isik) Subjektiivne koosseis subjekti suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü on tahtlus (nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist) või ettevaatamatus (möönas nende saabumist), mis väljendub õigusvastases teos. Kuritegelik kergemeelsus isik nägi ette tagajärgi, kuid lootis neid vältida. Kuritegelik hooletus ei näinud ette tagajärgi, kuigi oleks pidanud. Objekt õiguhüved, mille vastu õigusrikkumine on suunatud. Objektiivne koosseis õigusvastane tegu või tegevusetus, kahjulik tagajärg ja kasuaalne ehk põhjuslik seos nende vahel.
puudumisest Apraksia peaaju koore kahjustuse tulemusel tekkinud osakamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi Iternaal isik, kes arvab, et inimene kujundab ise enda elusaatust, tavaliselt suurema tahtega Ekstrenaal inimene, kes tunneb, et tema aktiivsust kontrollivad välised jõud Tahtluse liigid: 1) Kavatsetus isik kujutab ette, et tegu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik 2) Otsene tahtlus isik teab, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule 3) Kaudne tahtlus isik peab võimalikuks, et tema tegu vastab süüteokoosseisule 3.3. Tundmused ja emotsioonid Tundmused tekivad vajaduste rahuldamisest/rahuldamata jätmisest või tekinvad spontaanselt tundeelamusena. Emotsioon tundmuse läbielamise konreetne vorm, see on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele Tundmused on olulised psüühilise tegevuse regulaatorid. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade ja seisundite tähtsus ja tähendus isendile
õhu kõrvaldamine ei ole võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks , on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakseehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja
1. A kasutab kokkuleppel B-ga viimase autot ja tasub selle eest 500 eurot kuus, maksetähtajaga iga kuu 25. kuupäevaks. B laenas 20. oktoobril A käest 500 eurot. Tagasimaksmise tähtajaks määrati 20. november. Tagasimaksmisega hilinemise puhuks lepiti kokku viivis 1 % viivitatud summast päevas. 20. novembril teatab B A-le, et tasaarvestab oma üürinõude A võlanõudega ning seetõttu mingit eraldi makset A-le ei tee. (1) Kas B seisukoht on õigustatud? (2) Kas ja millised nõuded on A-l sellises olukorras B vastu? Variant: 20. novembril teatab A B-le, et viimane ei pea talle võlga üle kandma, kuna A tasaarvestab oma võlanõude B üürinõudega? Kui, siis kuidas peaks A tasaarvestust teostama? Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele. Vastus: B seisukoht on õigustatud, tuginedes VÕS § 197 lõike 1-le. Kui A on tasaarvestusega nõus, siis täiendavad nõuded puuduvad. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198), seal sätes...
Kui ka tahetaks, salaja seda teha ei saaks. Ka haigekassa rõhutab, et neil ei ole selliseid andmeid. "Teiseks toimime me ikkagi vastavalt seadusele," ütles asutuse pressiesndaja Evelin Koppel. Inimese liikumise põhjal ei saaks hüvitist maksmata jätta, sest äkki käis inimene ühistranspordiga hoopis arsti juures. Haigekassa saab haigushüvitise maksmisest keelduda siis, kui inimese või tema hooldatava haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või see on tingitud joobeseisundist, tema või tema hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud, või kui ajutine töövõimetus algab hetkel, mil kindlustatud isik on puhkusel. Nii inimesed kui ka Andmekaitse Inspektsioon arvavad, et Tallinna linn saab ühiskaardi kaudu linna ühistranspordi kasutajate kohta liiga palju spetsiifilisi andmeid. Ühiskaardi andmekogu
Õiguse vorm- ehk allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riika annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konst...
Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus. Uuendus 1 suhe asendatakse teisega; tasaarvestus; loobumine; aegumine; surm. Lepinguõigus Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib võlaõigussuhe. Pacta sunt servanda. Verbaalsed,
Õigusrikkujaks saab olla vaid deliktivõimet omav isik. Mitmesugused organisatsioonid võivad õigusrikkumise subjektideks olla oma tegevuse valdkonnas. 2) Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse iseloomustavad kaks süü vormid: o Tahtlus kuritegu on toimepandud tahtlikult, kui isik sai aru oma teo või tegevuse tähendusest, nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist (otsene tahtlus) või teadlikult möönab nende saabumist (kaudne tahtlus). 4 o Ettevaatamatus kui kuriteo toimepannud isik nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise
2) Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehing on Isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja isiku tahteavaldus. selle tagajärgedesse iseloomustavad kaks süü vormid: Liigitus: o Tahtlus kuritegu on toimepandud tahtlikult, kui o Ühepoolsed tehingud vajalik ühe inimese tahteavaldus isik sai aru oma teo või tegevuse tähendusest, nägi ette ohtlikke o Kahe- või mitmepoolsed tehingud lepingud tagajärgi ja soovis nende saabumist (otsene tahtlus) või o Varalised tehingud ja isiklikud tehingud teadlikult möönab nende saabumist (kaudne tahtlus). TEHINGU VORM
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
