Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks (somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).) ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks (autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Tee joonis. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti
riigi kodanike õigused olla allutatud vastavate riikide vaheliste lepingute sätetele. 1. Erinevate toetuste maksmine võib olla peatatud: a) Toetuse saaja viibimisel välisriigis; b) Kui isik viibib avalikest vahenditest finantseerivas hooldusasutuses; c) Kui isik on õigustatud üheaegselt kahele sularahas makstavale toetusele, siis peaks ta saama vastavatest toetustest suurema; d) Kui kindlustusjuhtum oli põhjustatud toetuse taotleja tahtliku käitumisega või kuriteoga või toetuse saamiseks oli esitatud teadlikult vale taotlus; e) Kui isik keeldub kasutamast meditsiini- või rehabilitatsiooniteenuseid või ei järgi ettenähtud juhiseid konkreetse juhtumi ajal; f) Töötoetuse puhul, kui taotleja keeldub kasutamast tööturuteenuseid või kaotas oma töö töövaidluse tagajärjel või lahkus töölt vabatahtlikult ilma erilise põhjuseta või
välistatud ega piiratud. Töötaja vastutuse piirang TLS § 76 lg 3 Kahju hüvitamise eeldused ja ulatus Kahju hüvitamise üldiste eelduste olemasolu: 1) Tööandjal kahju olemasolu (otsene kahju-saamatajäänud tulu) 2) Kohustuse rikkumine (Töötaja puhul süüline käitumine (tegu või tegevusetus)) 3) Põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja töötaja õigusvastase käitumise vahel Süü vormid ja vastutuse ulatus Tahtlik rikkumine-Töölepingu tahtliku rikkumise korral- täisvastutus (TLS § 74 lg 1) Hooletus- piiratud vastutus ( TLS § 74 lg 2) Ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata-piiratud vastutus (TLS § 74lg 3) NB! Varalise vastutuse kokkulepe- vastutab sõltumata süüst, kui on täidetud varalise vastutuse kokkuleppe tingimused § TLS § 75 lg 2) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. LEPPETRAHV
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
Kõrvalkohustus- maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud. MKS NÕUDED JA KOHUSTUSED LÕPEVAD: tasumise või tasaarvestamisega, tagastusnõude täitmisega, aegumisega, maksuvõla kustutamisega, muudel seadusega sätestatud juhtudel. Nõuete ja kohustuste pantimine, arestimine. Nõuete ja kohustuste üleminek. MAKSUSUMMA MÄÄRAMISE NING SUNDTÄITMISE AEGUMINE: Maksusumma määramise üldine aegumistähtaeg on 3 aastat, tahtliku tegevuse korral alates 1. juuli 2013 5 aastat (varem 6). Maksuseadustes võib ette näha lühemaid tähtaegu. Aegumistähtaeg algab deklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või millest esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on 7 aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale või maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
- Mälu - Identsustunde - Vahetute aistingute - Liigutuste kontrolli vahel Dissotsiatsioon kui ajutine kaitsemehhanism, kuid hilisem vaimse funktsioonivõime vähendaja. Esialgu adaptiivne (vähendab traumast põhjustatud stressi). Traumamälestuse eripärane salvestamine ajus. Häiritud teadliku ja valiklise kontrolli võime. Ulatus võib varieeruda päevast päeva, tunnist tundi. Raske hinnata määra, millises ulatuses teatud funktsioonide kaotus võiks olla tahtliku kontrolli all. Mõnede hinnangutel elu jooksul 5-10% elanikest - Sageli ootamatu alguse ja lõpuga - Kalduvad korduma, eriti traumeeriva elusündmusega - Kroonilisemad seisundid (paralüüsid ja anesteesia) võivad areneda seoses mingi lahendamatu probleemi või interpersonaalsete raskustega - Dissotsiatiivsed seisundid mis on tekkinud enam kui 1-2 aastat enne psühhiaatri juurde pöördumist, on sageli ravimile resistentsed Dissotsiatiivsete häiretega inimesed
Otsmikusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja käitumusliku kontrolli häireid - Liigutuste kadu - Pidurdusreaktsioonide alanemine - Jõudluse kadu - Assotsiatiivse õppimise häire - Liigutusprogrammide häirumine - Riskiv käitumine, reeglite rikkumine - Tahtliku silmaliigutuse häire - Käitumise reguleerimise häire - Reagerentse motoorse kontrolli häire - Töömälu häire - Motoorne afaasia - Sotsiaalse käitumise häire - Aspontaansus - Seksuaalkäitumise muutused
kahju eest, või piirata teenuse osutaja vastutust. Seega saavad lepingupooled iseenesest kalduda kokkuleppel kõrvale VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt vastutab võlgnik lepingu rikkumise eest igal juhul, v.a kui see ei ole vabandatav, kuid eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Seejuures tuleb aga arvestada, et kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda, on VÕS § 106 lg 2 järgi tühine. Samuti on VÕS § 42 lg 3 p 1 järgi tarbijaga sõlmitud lepingus tühine tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise
saabumist ja möönab seda. Süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine - Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Isik, kes tegu toime pannes lähtub ekslikult asjaolust, mis vastaks kergemat karistust ettenägevale süüteokoosseisule, vastutab tahtliku süüteo eest, mille toimepanemisele tema tahtlus oli suunatud. Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Ettevaatamatus - Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea
oktoobriks siiski sellest plaanist loobuti. Osa vahepeal täiendavalt Sõrve toodud Saksa vägesid tõmmati tagasi, 8.12. novembrini viidi ära 2500 äsja saabunud 12. Luftwaffe välidiviisi meest, mille järel jäi kohale veel 7000 Saksa sõjaväelast (BA MA, RM 45 I/79, 497503; Melzer 1960, 7675). Muhu ja suure osa Saaremaa kaotus vaid loetud päevade jooksul oli kindralleitnant Schirmerile kaasa toonud sõjakohtuliku juurdluse. Kohtuniku järelduste kohaselt ei olnud siiski tegu tahtliku allaandmisega. 16. armee, kellele Schirmeri juhitud 23. diviis parasjagu allus, oli seisukohal, et Schirmer ei ole küll parim, kuid mees, kes täidab talle pandud ülesande kompromissitult. Saksa kaitseliini taga patrullisid välisandarmid, kes rindelt lahkuvad sõdurid välikohtu ette saatsid. Kindralleitnant Schirmer oli oma suurtükiväele andnud ka käsu avada tuli oma taganevate jalaväelaste suunas (BA MA, RH 19III/331). Otsustavad lahingud algasid novembri teisel poolel
1651 “Leviathan” -> Konflikt rojalistliku eksiilkogukonnaga, naasmine nimel Inglismaale Riik on: Leviaatan, Sissejuhatus: Loodud inimeste tahtliku otsusega teatud inimlike eesmärkide saavutamiseks Elusolend = masin Hobbesi eesmärgid “Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese Politoloogia (political science): uurida selle kunstliku olendi e. poliitilise keha
tükki, et tee kergem oleks rännak . Johannese kisas ja paanitses, et jookseb verest tühjaks ja sureb kuid Leemet soovitas vaid ette vaadata ja mitte kisada, sest mida muidu haritud rahvad kisavada kui ta niimodi karjub. Leemet sai Johannesega juttu ajades ka teada mis on juhtunud vahepeal Pärtliga. Nimelt oli Pärtel just see kes piiskopi ja rüütlide kehad leidis ja rohkem neid siia kutsus korda looma. Tänutäheks oma rahva mitte tahtliku reetmise eest sai ta kannupoisiks ja küla uhkuseks, sest läks just hiljuti koos oma isandaga pühale maale võitlema. Rõõmsa meelega mis tuli Johannese perse lõikamisest sammus Leemet nüüd reipalt metsas ringi kuni kuulis kuskilt ussikeelt, vaatas ringi ja nägi mättaste vahel Meemet kes tal vahepeal täitsa ununenud oli. Meeme oli peaaegu lõplikult mädanenud maaga üheks ja ta naljaga mainis, et ei tunne enam midagi, vein läheks tast lihtsalt läbi ja imbuks maase nagu vihm
4) lahkuda oma elukohast kauemaks kui viisteist päeva võib ta vaid kriminaalhooldaja loal 5) elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks peab ta saama hooldusametnikult eelneva loa Isikut, kes kannab karistusena vangistust, võib kohus tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastada, kui isik on ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusest (kuid mitte vähem kui kuus kuud) ja ta on karistuse kandmisel käitunud eeskujulikult. Esimese astme tahtliku kuriteo eest süüdimõistetu võib kohus enne tähtaega karistuse kandmisest vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt 2/3 temale mõistetud karistusest ja ta on käitunud eeskujulikult. Väärtegu aegub kahe aasta möödumisel selle toimepanemisest. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või sama teo kohta alustati kriminaalmenetlus. Aegumine uueneb isiku kinnipidamisest, tema ilmumisest
näha, et laps ei suuda mitut asja korraga teha. d) VALIVUS valitakse välja, mida tähele panna. Kas laps suudab valida, mida tähele panna ja mis on oluline, mida võiks tähele panna! Kas on asi tähelepanus tõesti või ta mõtlemises on hoopis midagi, et teadmised on sellised, et ta ei tea, mida tõesti tähele panna. e) TAHTMATU w TAHTLIK tahtmatu on alguses olemas, hiljem koos eneseregulatsiooniga areneb ka tahtlik tp. Tahtliku tp problad on probleemsed koolis: kui õps enam niipalju ei juhenda. Et laps peab valima, vaatama et ülesanne saaks tehtud, et õiged asjad saaksid tehtud , mida ja kuhu vaadata, kaua teha ülesannet jnejne. Hea oleks jälgida lapsi tp uurimisel. (et uurimisvahendeid ei pea niiväga siinkohal kasutama). TAJU mida taju teeb? Mis tajust kasu on? Taju ül on öelda, mis asjadega on tegemist ümbritsevas keskkonnas; et tekiks tervikarusaam, tervikaisting jne
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Vajalik tsiviilhagi tagamiseks või konfiskeerimise tagamiseks või rahalise karistuse tagamiseks. Millist vara saab konfiskeerida? KarS § 83 jj. Tsiviilhagi tagamiseks on muid meetmeid TsMS-i järgi. § 83. Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine (1) Kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. (2) Seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.
elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht või alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Elektroonilise valve seadme liigi valib kriminaalhooldusametnik. Elektroonilise valve tähtaja võib määrata: 1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni; 2) tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Elektroonilise valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka. 1.9. Protokollid, nendele esitatavad nõuded Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokollid (§ 146) - uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas
hoiaku toime omandamisele ja säilitamisele, ümberkodeerimine ühest mälukoodist teise, uute kompade teadlik moodustamine, püsimälu otsingute alustamine ja lõpetamine, tähelepanu suunamine ja jaotamine, otsuse vastuvõtt. Info kaod ja moonutamised on seotud mitme taseme tööst. Iseadresseeruv mälu sensoorsest püsimäluni vastavate sensoorsete tunnuste alusel leitakse automaatselt, ilma tahtliku teadvuse osaluseta vastav mälupesa püsimälus. Lühimälu üheks alasüsteemiks on puhvermälu, kus kokkusurutud vormis on ülekorratava lühimälu info esindused. Mudelid ei ole spekulatiivsed vaid toetuvad suurele hulgale eksperimentaalsetele faktidele. Mälu uurimiseks suund paralleelsete hajusjaotusprotsesside käsitlus mälu aluseks assotsiatsiivselt seotud tunnetusühikute süsteemi, kus ühikutevahelistel seostel on aktiviseeriv või pidurdav toime
o kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist. 14.4. KARISTUSEST JA KARISTUSE KANDMISEST VABASTAMINE. AEGUMINE Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ning leides, et karistuse reaalne kandmine ei ole otstarbekas, võib kohus isikut süüdi mõistes ja teda karistades jätta karistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane toime kohtu poolt määratud katseajal uut tahtlikku kuritegu. Kui süüdlane aga paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse tingimisi karistus täitmisele ja sellele liidetakse uus karistus. Tingimisi karistuse kandmisest vabastatu võidakse allutada käitumiskontrollile kuni kolmeks aastaks ja süüdimõistetu on katseaja kestel kohustatud järgima temale määratud kontrollnõudeid: o elama kohtu poolt määratud alalises elukohas o ilmuma kohtu poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
hoolsusega - (TLS § 74 lg-d 1 ja 2, § 16 lg 1) - töötaja hoolsuse määra väljaselgitamisel lähtutakse tema töösuhtest, arvestades: o tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske o töötaja väljaõpet o töötaja ametialaseid teadmisi o töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2) 7.1.3 Kahju hüvitamise ulatus a) lähtuvalt süü astmest - tahtliku lepingurikkumise korral vastutab töötaja kogu tekitatud kahju eest lg 2 siis ei arvesta! - kui töötaja on lepingut rikkunud hooletuse tõttu, sõltub kahju eest makstava hüvitise suurus kahju tekitamise asjaoludest - raske hooletuse korral piiratakse hüvitist vähem – hüvitis on suurem - (3-2-1-56-17) (TLS § 74 lg-d 1 ja 2) - hooletuse puhul arvestatakse kahju ulatuse määramisel:
Hagi muutub sissenõutavaks rikkumise hetkest. Oluline on, et teine pool ka rikkumisest teab. 34 Erand: Kui on rahalise kohustusega tegemist, siis nõude aegumise tähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arvega, siis on algab aegumistähtaeg selle aasta lõppemisega, mil arve esitati ja kestab 3 a, tahtliku rikkumise korral 10 a. Seadusest tulenevad nõuded nõude aegumistähtaeg üldreeglina 10 aastat sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui kahju hüvitama kohustatud isik on kahjustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast seaduses sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetult rikastumise sätete järgi (alusetult rikastumine 3 a teada saamisest või millal pidi teada saama)
verevalumeid sellistes kohtades, kuhu neid õnnetuse tagajärjel kergesti ei teki. Vägivald võib olla ka keemiline: last rahustatakse näiteks ravimite või gaasiga. Keemiliseks vägivallaks loetakse ka seda, kui lapsele või noorukile jäetakse vajalikud ravimid andmata. Keemilist vägivalda on sageli raske kindlaks teha, kuna laste ja noorte tahtmatud mürgitusjuhtumid on tavalised ja alati ei ole kerge otsustada, kas tegemist on tahtmatu või tahtliku mürgitusega. Vaimne vägivald Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne 5 väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine).
elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise vältimiseks. Kaitsekate, kaitsepiire osa, mis kaitseb igast harilikust juurdepääsu suunast tuleva otse puute eest. Kaitsepiiretena võib kasutada laus seinu, uksi, võre või traat võrk piirdeid kõrgusega vähemalt 1800mm, mis peavad tagama, et inimkeha mistahes osa ei saa küündida pingestatud osa läheduses asuvasse ohutsooni. Kaitsetõke- osa mis takistab juhusliku, kuid mitte tahtliku otsepuudet, kaitsetõketeks võivad olla nt: katted, tõkkepuud, ketid ja köied ning alla 1800mm seinad, üksed, võre või traat võrk piirded, mis oma madaluse tõttu ei kuulu kaitsepiirete hulka. Isoleerkate(isoleer plaat)- isoleermaterjalis valmistatud jäik plaat või painduv kate, mida kasutatakse pingestatud või väljalülitatud või naaberosade katmiseks, et vältida nende juhulikku puudutamist.
tegevuse üksikakte Tahe eesmärgistab inimese tegevuse: - kas tegevuse pidurdades, kontrollides, mujale suunates (kui tegevus ei vasta aktuaalsetele eesmärkidele, püüdlustele ja hetkevajadustele) - või aktiveerib, ergutab ja suunab tegevuse vajalikele ja olulistele eesmärkidele Tahtenõrkuse kaks vormi on abuulia ja abraksia. Abuulia tähendab kõhklevust ning abraksia tegevusetust. Tahtlus Tahtlus on süüteokoosseisu objektiivne tunnus. Isikut tohib karistada ainult tahtliku teo toimepanemise eest. - kavatsetus on isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine - otsene tahtlus näitab, et isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule - kaudne tahtlus näitab, et isik peab võimalikuks oma käitumise vastavust süüteokoosseisule Valetamine On see kui inimene püüab varjata teadaolevat. „Valedetektori” testis esitatakse inimesele nö kriitilisi
Deliktivõimetus on süüd välistav asjaolu. Deliktivõime iseloomustab isiku intelligentsuse taset. Isik on deliktivõimeline siis, kui ta on võimeline aru saama sellest, et tema tegu on õigusvastane. Süü presumptsioon ei tähenda tahtluse või raske hooletuse eeldamist, nii peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama üksnes seda, et ta polnud hooletu. Tsiviilõiguslik delikt on toime pandud tahtlikult kui kahju oli rikkuja tahtliku tegevuse tagajärg ja rikkuja oli teadlik enda tegevuse õigusvastasusest. Otsene tahtlus (isik soovib, et tema tegu põhjustaks õigusliku tagajärje). Kaudne tahtlus (isik ei soovi õiguslikku tagajärge, kui on sellega nõus). Ka siin toimub kõik etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu nad nimetatud on. Tõendamise koormis jaguneb: objektiivset koosseisu ja õigusvastasust peab tõendama hageja, kostja peab
Ruumitaju probleemid. Mälu Kuna puuduvad kuulmisaistingud, ei saa tekkida ka üldistatud kujutlusi mälus. Mälukahjustused vähe diferentseeritud, fragmentidest ei teki tervikut. Helisid sisaldavad kujutlused mälust puuduvad. Lihtsate igapäevaste objektide meelde jätmisega ei ole probleeme, probleemid on tahtliku meelde jätmisega st strateegiate kasutamisel mällu jätmisega vajavad abi ja tuge. Mõtlemine Kurdid mõtlevad valdavalt kujutluste (visuaalsete piltide) baasil. Analüüsioskused on paremad kui sünteesioskused. Lahti osatakse võtta aga kokku ei osata panna. Sõnad on objekti juurde käivad tunnused, ei ole üldistavat funktsiooni.
TsÜS § 37 lg 4; TsÜS § 153; TsÜS § 154, VÕS § 802 jms On ka nn aegumatud nõuded, nt omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu (TsÜS § 155 lg 2). Nõuete konkurentsi korral kohaldatakse lepingu järgseid aegumistähtaegasid (TsÜS § 152). Aegumistähtaegasid võib kokkuleppel muuta (lähendada, samuti pikendada maksimaalselt 10 aastani), kuid aegumise kohaldamise nõudeõigusest ei saa tehinguga loobuda (TsÜS § 145). Tahtliku rikkumise (eeldab õigusvastase tagajärje soovimist) korral on aegumistähtaeg 10 aastat, vt RKTKo 3-2-1-79-09. · Aegumistähtaja algus ja lõpp. Tehingulise aegumistähtaja algus (TsÜS § 147). Tehingulise nõude aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisega, so ajahetkest mil õigustatud isik võib nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2; VÕS § 82). Eriseadustest tulenevad erandid (nt VÕS § 227).
päevakorda tekkida: · Ühiskonna liikmete vajadused (nii üksikisikud kui ka grupid) · Vajaduste rahuldamise sotsiaalsed võimalused; ühiskond loob teatud raamid ja kui võimalusi pole, siis toimub kokkupõrge vajaduste ja sotsiaalsete võimaluste vahel. Antud ühiskond ei lase tal ennast realiseerida Enesetapud nende realiseerimise aspektist vaadelduna saab jagada kaheks: · Positiivne surm on saabunud isiku tahtliku tegevuse läbi, mis on realiseerunud isiku tegevuse läbi. · Negatiivne surm tegevusetus, mis kutsub esile isiku surma. Näiteks isik joob ennast täis ja jääb teadlikult põlevasse korterisse sisse. Enesetappude probleem seondub integreerituse (sisseelamine, sulandumine), organiseeritusega. Mida vähem suudavad üksikisikud või grupid integreeruda, seda suuremad on nende enesetapu võimalused
- Individuaalkaebus poolteks on isik (kaebaja) ja riik; liigid: - Normikaebus isik pöördub seaduse/määruse peale kohtusse, põhjuseks õiguste rikkumine - Kohtulahendi kaebus (Eestis puudub) isik vaidlustab konstitutsioonikohtus viimase instantsi kohtulahendit (ehk pärast Riigikohtus käimist); olemas arenenumate õigussüsteemidega riikides - Muud (nt valimiskaebused, erakonna keelustamise menetlus, presidendi tagandamine tahtliku PS rikkumise eest, föderaalses riigis föderaalkaebused (föderatsiooni osade vahel) jne) Jagunevad veel: - Riikliku tasandi vaidlused - Supranatsionaalse tasandi vaidlused - Rahvusvahelise tasandi vaidlused (PS järelevalve puhul raske eristada supranatsionaalset vaidlust rahvusvahelisest) Vastuargument: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtunikud pole otseselt rahva poolt valitud ning seega vähesema legitimatsiooniga kui nt parlament
kohta teistele rääkinud. Su käitumine, hoiakud, soovid, motivatsioon, mida sa tead enda kohta ja mida teised teavad sinust. Igasugune enesekohane info võib suurendada avatud ala. Mida avaramad on kahe suhtleva inimese avatud alad, seda tõenäolisemalt teineteist mõistetakse. Seejuures ajendavad head suhted avatud ala laiendama, st mida rohkem te olete end teistele avanud, seda suuremaks see ala muutub. Avatud ala tahtliku suurendamise - vähendamise teel reguleeritakse psühholoogilist distantsi. Pime ala – seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad, seega need, mid ate ise ei pane t ähele. Kuidas paistad teistele alates ninahõõrumistest ja muudest parasiitlikest harjumustest, mida sa ise tähelegi ei pane. Veider kehalõhn. Kuid samuti ka teadvustamata käitumisstrateegiad.
1. Rahatrahv 2. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine. 3. Arest 4. Vabaduskaotus Kõiki neid võib kohus mõista põhikaristusena. Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena arestile ja vabaduskaotusele. Sama karistus võib olla samal ajal põhi- ja lisakaristus. Erakorraliselt on lubatud esimese astme kuritegude tahtliku toimepanemise eest mõista ka surmanuhtlust mahalaskmise läbi. Seda ei kohaldata aga naistele ja isikutele, kes kuriteo toimepanemise ajal on nooremad kui 18 aastat või vanemad kui 65 aastat. Armuandmise korras võib surmanuhtluse asendada eluaegse vabaduskaotusega kinnises vanglas. Kriminaalkaristused: 1. Vabaduskaotus Võib mõista 3 kuud kuni 15 aastat. Isikule, kes oli teo toimepanemise ajal noorem kui 18 aastat võib mõista vabaduskaotust 3 kuud kuni 8 aastat
Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise
Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses
Selleks piisab ka mittejõustunud otsusest karistuse osas, kuna majanduskuritegude puhul võib otsuseni jõudmine võtta aastaid. Arvesse võib võtta ka seda, kui vanglakaristusest on möödas rohkem kui 5 aastat, kuid sooritatud tegu näitab selgelt isiku sobimatust laenutoodete pakkujaks, sellisel tegevusalal tegutseva äriühingu omanikuks või selle juhtorgani liikmeks. Lisaks piisab ka ärikeelust (ei pea olema enam kehtiv) näiteks maksukohustuse või raamatupidamisnõuete tahtliku eiramise eest. Juriidilise isiku puhul puudutab usaldusväärsuse nõue tegevjuhti ja tema asetäitjat, juhtorganite liikmeid, äriühingus otseselt või kaudselt vähemalt kümnendiku hääleõiguslike osakute/aktsiate omanikku (võib sama mõju omada ka mõnes teises äriühingus). Registreerimisnõuete mittetäitmise korral võib ESA eiramiste liigist ja ulatusest tulenevalt keelustada kas kogu tegevuse või üksnes selle osa, näiteks teatud
Printsiip eeldab keeleteadmiste ja metakeeleliste oskuste kasutamist kõnearenduse ja praktilise keeleõpetuse huvides. On teemasid (lugema ja kirjutama õpetamine), mille õpetamine ainult praktiliselt ei ole realiseeritav. Teiste teemade puhul on keeleteadmiste ja metakeeleliste oskuste roll selles, et keelevaistu baasil kujundada oma kõne teadliku kontrolli oskus, s.t. asendada ebateadlik (keelevaistul põhinev) keelekasutus tahtliku, kavatsusliku ja teadvustatud kasutusega. Praktiline õpetus teadlikkuse elementidega tähendab ühtlasi töövõtete teadlikustamist, sh. oma tegevuse verbaliseerimist, harjutuste ja töövõtete eesmärkide mõistmist, enesekontrollioskusi. Kontsentriline ehk spiraalne õpe: Emakeeleõpetuse kesksed ülesanded abiõppes on kõne arengu korrigeerimine, lugemis- ja kirjutamisoskuse kujundamine. Selline eesmärgiseade
keskkonnaressursside seisukorra tajumist on võimalik kindlaks teha küsitluste abil. Nagu erinevaid seiremeetodeid, on ka küsitluse läbiviimise ja koostamise tehnikaid mitmeid, alates iseseisvalt täidetavatest küsimustikest kuni intervjuudeni. Tänapäeval on alternatiiviks ka kodulehel olevate ankeetide kasutamine uurimaks külastaja ootusi ning reaalselt külastatud objekte ja nendega seonduvat. Külastatud objektide puhul tuleb arvestada ka tahtliku valeandmete sisestamise võimalusega. Selle mõju vähendamiseks tuleks kasutada nn kontrollküsimusi. Samas tuleb jälgida, et ankeet ei oleks liiga pikk ja ei paneks inimesi poole täitmise pealt loobuma. Külastuskoormuse kohta info saamiseks on mitmeid võimalusi, alates otsestest mõõtmistest (automaatsed loendurid, nt soojus-või liikumisanduritega; sõidukite loendurid) kuni kaudse hindamiseni matemaatiliste mudelite abil (nt lähtudes mõnest antud piirkonda puudutavast
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
ilmneks agressioon: (1) tunne - viha; (2) käitumine - kahjustav -nimelt on oluline ka sellise tegevuse sooritamise korduvus aja ja (3) tahtlik kavatsus -kahju tekitamine. jooksul. Lapse väärkohtlemiseks ei saa pidada ühekordset akti, Kolmandaks võtmesõnaks lapse väärkohtlemise mõiste vaid siin on tegemist korduva tahtliku last kahjustava tegevusega lahiseletamisel on "vastutuse" mõiste, mida omakorda ahistaja poolt, mille puhul on ahistajal rohkem võimu - suhetes iseloomustab kaks alamõistet: tegevuspiirkond ja valitseb ebasümmeetria (Kõiv, 2002). interpreteerimine. 3. Lähtudes ahistaja vastutusest seoses rolli ja Ühelt poolt iseloomustab vastutuse dimensiooni ahistaja suhete
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline.“ Erandid: 1. kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 127 lg 2) 2. puhtmajandusliku kahju hüvitamine võib tulla kõne alla kahju tekitamise puhul heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8), eelkõige kui kahju tekitaja tegevuse eesmärgiks ongi kannatanule sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja kahju tekitajale seetõttu ettenähtav. 3. puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõue on kahtluseta olemas VÕS § 115 lg 1 alusel kohustuse rikkumisele tuginedes. 3-2-1-179-15 p 27 – üürilepingu ülesütlemisel hüvitatav kahju Asjaolud:
Samal ajal on kodanike konkreetsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste maht siiski erinev. See sõltub vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jne. Näiteks teatud vanusesse jõudmisel vabastatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustusest. Politseiseaduse § 16 kohaselt võetakse politseiteenistusse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseteenistuse kohustus ei ole täitmata, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ega oma karistatust ja kes on võimelised oma isiklike ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest täitma politseile pandud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 2. lõike järgi peab valla- või linnasekretäril olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele.
Samal ajal on kodanike konkreetsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste maht siiski erinev. See sõltub vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jne. Näiteks teatud vanusesse jõudmisel vabastatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustusest. Politseiseaduse § 16 kohaselt võetakse politseiteenistusse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseteenistuse kohustus ei ole täitmata, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ega oma karistatust ja kes on võimelised oma isiklike ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest täitma politseile pandud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 2. lõike järgi peab valla- või linnasekretäril olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele.
· Lisaks võib kaitsenormina tulla kõne alla nt võlausaldajate teavitamiskohustus aktsiaseltsi likvideerimisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, kapitali vähendamisel jms. Rakendub 3-aastane üldine aegumistähtaeg. · Juhtorgani liikmete otsevastutus võib tuleneda eriseadustest. Nt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1.- juhatus on kohustatud tagama esindatava poolt MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise. Tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumise korral vastutavad seaduslikud esindajad solidaarselt maksukohustuslase endaga. Juhatuse liikme suhtes saab maksuhaldur teha vastutusotsuse, kui aktsiaseltsilt eneselt ei ole võimalik võlga sisse nõuda või kui aktsiaseltsi osas kuulutatakse välja pankrot. 4.5.3. Juhatus (ÄS § 306-315) Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.
et kliiniliste uurimuste andmeil ei suurenda Prozac enesetapuohtu ega vägivaldsust.Heitkem pilk faktidele: Kõrvalnähud võivad esineda kõigi ravimite puhul. Uurimused on näidanud, et uuema põlvkonna antidepressandid (nt Prozac, Zoloft) toovad kaasa vähem kõrvalnähte kui vanema põlvkonna tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptülliin, imipramiin). Organism talub uuemaid ravimeid paremini ning nad on palju ohutumad (juhusliku või tahtliku üledoseerimise puhul). Esimese paari ravinädala ajal on täheldatud enesetapumõtete sagenemist 2-3%-l kõigi antidepressantide võtjatest. (NB! jutt käib enesetapumõtetest, mitte enesehävituslikust käitumisest.) Kõik antidepressandid peavad mõjuma kaks kuni neli nädalat, enne kui sümptomid hakkavad leevenema. Seega ilmnes enesetapumõtete sagenemine enne ravimi mõju avaldumist.
Ebaehtsa vormiga aktide puhul on vorm akti ehtejõu suhtes indiferentne. Ta võib olla, kuid ei tarvitse olla. b. Vormivabadele aktidele sellist nõuet püstitatud ei ole. Vormivabad aktid võivad olla ka suulised. Näiteks vormivaba suuline haldusakt on politseiametniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes antud seaduslik korraldus. Selle tahtliku eiramise eest näeb halduskaristuse. 3. Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4. Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada:
ees. See oli tüüpiline aristokraatlik nõukogu ja kohtumõistja. Rahvakoosolek võis olla, aga sel polnud suuri volitusi. Amphoteros oli vanakreeka mütoloogias Arkaadia kuningas, kellest väitsid end põlvnevat Atika aristokraadi suguvõsast alkmaioniidid. 630ndatel oli ka türannia oht. 621.a esimene seaduste üleskirjutamine Drakoni poolt. Ta andis välja seaduse tapmise kohta. Nendest pole eriti teada, kuna Solon asendas oma seadustega selle hiljem. Seadus tapmiste koha on ka pm teada. Tahtliku ja tahtmatu tapmise vahettegemine. Hilisemalt raidkirjas kajastatud Drakoni seadused tundusid olevat leebed, aga pärimus räägib, et jube ranged olid tegelikult. Sotsiaal-poliitiline kriis. Ja siis tuli Solon. Ta oli Ateena riigimees ja poeet. Tema poeemid olid suht poliitilised ja propaganda vahendid. Seega on ettekujutus, kuidas Solon ise nägi probleeme ja oma lahendusi. Need poeemid on suht hea allikas hilisematele autoritele. Kriis seisnes sellest, et olid sotsiaalsed pinged, mis
VT on leebem abielurikkumiste suhtes. 5. Õigusrikkumine ja karistus Vanas Testamendi normide järgi 5.1. Süüteod 5.1.1. Süüteoliigid · isikuvastased (tapmine) varga tapmine: kui tapab varga öösel, siis polnud midagi. Seda käitleti sellel juhul hädakaitsena. Päeval aga võisid varga kinni siduda ja vastavatele organitele toimetada. 1. tahtlik ja mittetahtlik tapmine: nendel tehakse vahet, ka karistused on erinevad. Tahtliku tapmise puhul kehtis põhimõte: ,,silm silma, hammas hamba vastu"- taliooniprintsiip. Mittetahtliku tapmise puhul olid 3 asüülilinna/pelgulinna, kuhu võis siis varjuda. Siiski piiratakse juba veritasu teostamist (puhta veritasu puhul tahtlust ei arvestatud). · varavastased (varastamine) varastatud vara pidi 4x tagastama, kui aga vara leitaks eelusalt, nt lammas, siis peab 2x.
sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda § 106. Vastutusest vabastamise või vastutuse piiramise kokkulepe (1) Võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. (2) Tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. HEASTAMINE Kui võlgnik siiski oma kohustusi rikub on seadusandja VÕS ette näinud võimaluse võlgnikul oma kohustuse rikkumine heastada. § 107. Heastamine (1)Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatuste...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
