· Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt viiul ja poogen). · Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. 78. Tehing ja tehingu vormid. · Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. · Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). · Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. · Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. · Tehingu vormid: - Suuline - Kirjalik
Tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud 5. Mis on tehing ja millised tehingud on tühised? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisadub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tühine on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega vastuolus olev tehing e seadusega keelatud tehing, näilik tehing 6. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 12 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seadus pole sätestanud tehingu kohustuslikku vormi 7. Mis on tingimuslik tehing? Tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega 8
Kui üks abikaasadest ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Notari tasu abielu lahutamise kinnitamisel makstakse notari tasu ning see hõlmab abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist. 6. Testamendid Testament on ühepoolne tehing, vara omaniku viimse tahteavaldus, millega pärandaja ehk testaator annab korraldusi, kuidas tema varaga ehk pärandiga tuleb käituda peale tema surma. Testamendi koostamine on vajalik siis, kui soovitakse muuta seadusega ettenähtud pärijate ringi, teha korraldusi pärandiosade suuruse muutmiseks või teha pärandvara kohta muid korraldusi. Notariaalne testament annab kõige suurema õiguskindluse ja aitab vältida tulevikus tekkida võivaid vaidlusi
testida teoreetiliselt äriidee toimivust enne selle praktilist teostama asumist. Äriplaani võib määratleda kui ettevõtja meeskonna dokumenti firma juhtimiseks ja/või investorite kaasamiseks. Tegemist on ennekõike kommunikatsioonivahendiga, mis on mõeldud info edastamiseks laiale inimeste ringile: rahastajatele, võimalikele äripartneritele, kaastöötajatele, mõjukatele firma peakorter ametnikele ja paljudele teistele. *Plaan on ettevõtja tahteavaldus, konkreetne kirjeldus, mida ta soovib saavutada ja kuidas ta teostab oma eesmärgid. Äriplaani koostamine aitab ettevõtjal läbi analüüsida muuhulgas kõik ohutegurid, et kavandada õigeaegselt ohtude vältimise meetmeid ja suurendada õnnestumise võimalusi. Äriplaan on üks juhtimise instrumentidest. Äriplaanis kajastub nii ettevõtte/äri arendamise kui ka finantsiline aspekt. *Äri defineerime kui väärtuste loomise ja vahetuse protsessi. 70. Ärieetika
piisavalt määratletud, peab sisaldama isiku tahet õiguste ja kohustuste võtmiseks ning ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikule või isikute ringile. Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. Ofert ja aktsept on juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi. 11. Lepingu sõlmimine esindaja poolt
valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on: - käsud e. ettekirjutused otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming (haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus. - keelud otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus) - õigustused juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele) Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik: - käsud ettekirjutused, mida subjekt on kohustatud täitma. - ühepoolsus avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab
Nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest. Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. HOONESTUSÕIGUSE LÕPETAMINE Vajalik kinnisasja omaniku nõusolek ja õigustatud isiku tahteavaldus ning puudutatud isikute (piiratud asjaõiguste omajad) nõusolekut Kokkuleppel Hoonestusõigus ei lõpe kinnisasja müümisega sundenampakkumisel HOONESTUSÕIGUSE TASU Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Reeglina rahas, arvutamise alused ja muutmine määrata alustehingus. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse.
tööle lubada, välja arvatud TLS § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused,
varaga 3. kasutamissuhted · Deliktsed-on seotud haldusõigusrikkumisega ja haldusvastutusega Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul, mis on determineeritudhaldusõigusnormidega->jur.faktid->on sätestatud õigusnormi hüpoteesis Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused: Jur.faktid: · Sündmused-asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. · Teod-inimese tegevus. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. o Õigustoimingud 1. halduse üksikaktid-toiming, mis on otseselt suunatud teatud õiguslike tagajärgede tekitamisele. 2. halduslepingud 3. muud õigustoimingud o Õigusvastased teod-ei vasta haldusõigusnormi ettekirjutustele. Haldussund Riiklik sund on õiguslik sund, mida kohaldatakse õigusaktides määratud alustel ja korras. Õiguskorra tagamine. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Haldussundi tunnused: 1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2
vallasasju või pakkuda teenuseid või muid sooritusi. Lepingu sõlmimine sidevahendite kaudu. Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui: 2) leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja ettevõtjal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja
valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on: käsud e. ettekirjutused otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming (haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus. keelud otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus) õigustused juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele) Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik: käsud ettekirjutused, mida subjekt on kohustatud täitma. ühepoolsus avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab
Lepingust taganemise formaalse eeldusena peab lepingust taganev pool tegema teisele poolele taganemisavalduse (VÕS § 188 lg 1). TsÜS § 69 lg 2 kohaselt kehtib lepingu lõpetamise avaldus tingimusel, et see jõuab teise võlasuhtepooleni ning taganemisavalduse teinud isikul on selleks õigus. VÕS § 188 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et taganemisavalduses oleks avaldatud taganemise põhjus, piisav on vaid tahe leping lõpetada. Väljendatud ei pea olema ka soov lepingu tagasitäitmiseks. Tahteavaldus peab olema selge ning väljendama selget tahet leping lõpetada ning see ei tohiks üldjuhul olla tingimuslik. Taganemisavaldus võib olla tingimuslik, kui see tehakse koos täitmiseks täiendava tähtaja määramisega (§116 lg 5). Kui lepingus osaleb ühel poolel kaks või enam isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt (VÕS § 192 lg 1). Taganemisõiguse kasutamsiel lepingus, mille teisel poolel on mitu
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad...
juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides. KT II 56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus 58. Juriidilise isiku lõpetamine. 59. Juriidilise isiku pankrot.. 60. Pankrotimenetlus. 61. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud.. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded.. 65. Tehingu tühistamise mõiste ja alused.. 66. Tsiviilõiguste teostamise viisid.. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid.. 71. Kinnispant e hüpoteek. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. 73. Valduse kaitse omavoli vastu.. 74. Omandi mõiste ja liigid..
varaga 3. kasutamissuhted · Deliktsed-on seotud haldusõigusrikkumisega ja haldusvastutusega Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul, mis on determineeritudhaldusõigusnormidega->jur.faktid->on sätestatud õigusnormi hüpoteesis Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused: Jur.faktid: · Sündmused-asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. · Teod-inimese tegevus. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. o Õigustoimingud 1. halduse üksikaktid-toiming, mis on otseselt suunatud teatud õiguslike tagajärgede tekitamisele. 2. halduslepingud 3. muud õigustoimingud o Õigusvastased teod-ei vasta haldusõigusnormi ettekirjutustele. Haldussund Riiklik sund on õiguslik sund, mida kohaldatakse õigusaktides määratud alustel ja korras. Õiguskorra tagamine. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Haldussundi tunnused: 1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2
- kahepoolsed lepingud - nt kui üks lepingupool rikub oma kohustust, siis teine lepingupool võib öelda, et lepingut on rikutud ning enam see leping ta suhtes ei kehti - mitmepoolsed lepingud: 1. suletud lepingud - leping, millesse mitte ükski teine riik astuda ei saa. Võivad saada lepingupooleks vaid lepingut sõlmitud lepingupoolte nõusolekul. On vajalik mõlema lepingupoole tahteavaldus. 2. avatud lepingud - leping, millesse võivad ka teised riigid juurde tulla. Piisab ühepoolsest sooviavaldusest. nt lepingus on 20 osapoolt ning kui üks osapool rikub seda lepingut, siis ei saa üks nendest osapooltest öelda, et nüüd enam see leping minu jaoks ei kehti. Ülejäänud 20 osapoolt on seda lepingut kenasti täitnud, nad saavad lepingut üles öelda üksnes
Mittetulundusühingul üldkoosolek ja juhatus Sihtasutusel juhatus ja nõukogu Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul väga erinev, tuleneb seadusest. Juriidilise isiku esindamine Õigus kolmandate isikutega suhtlemisel juriidilist isikut esindada. 16 Juriidiline isik > esindaja > kolmas isik. §33. Hääle andmine (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled
Mittetulundusühingul üldkoosolek ja juhatus Sihtasutusel juhatus ja nõukogu Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul väga erinev, tuleneb seadusest. Juriidilise isiku esindamine 22 Õigus kolmandate isikutega suhtlemisel juriidilist isikut esindada. Juriidiline isik > esindaja > kolmas isik. §33. Hääle andmine (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled
kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu · piirkasum vt jääktulu · piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt) · plaan ettevõtja tahteavaldus, konkreetne kirjeldus, mida ta soovib saavutada ja kuidas ta teostab oma eesmärgid. · plaanimajandus vt. käsimajandus · portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita · potentsiaalne tootmismaht tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud · prognoos objektiivsust taotlev hinnang.
Tehingud võivad olla ühepoolsed, kahe- ja mitmepoolsed. Kahe- ja mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Tehing kujutab endast isiku tahte avaldust. See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja omades nendes õiget ettekujutust. Tahe võib olla avaldatud otseselt või kaudselt. Otsene võib väljenduda ka kõnes, kirjas või märkidel, millel on sõnade tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu teostamise tahet. Vaikimist arvestatakse tahteavaldusena vaid siis, kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppes. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Ka seadusega vastuolus olev tehing on tühine, v.a. juhul, kui seadust ei 6 ole oluliselt rikutud
Sellest lähtudes- eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud erahuvides, avalik-õiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides. KT II 56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus 58. Juriidilise isiku lõpetamine. 59. Juriidilise isiku pankrot.. 60. Pankrotimenetlus. 61. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud.. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded.. 65. Tehingu tühistamise mõiste ja alused.. 66. Tsiviilõiguste teostamise viisid.. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid.. 71. Kinnispant e hüpoteek. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. 73. Valduse kaitse omavoli vastu.. 74. Omandi mõiste ja liigid.. 75. Vallasomandi tekkimine. 76
kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti
(7) Võlgnik võib kolmanda isiku vastu esitada samu vastuväiteid, mida ta võib esitada võlausaldaja vastu. (8) Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest või kui tema õigus lõpeb või ei kehti, siis eeldatakse, et võlausaldaja võib määrata uue kolmanda isiku, kellele kohustus tuleb täita, või nõuda kohustuse täitmist endale. (9) Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest, siis loetakse, et tal ei ole seda õigust olnud. Loobumine on kehtiv, kui vastav tahteavaldus jõuab mõlema lepingupooleni. § 81. Kolmandat isikut kaitsev leping (1) Lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui: 1) kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja
vastupidi. piirkasulikkus – täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu piirkasum – vt jääktulu piirprintsiip – majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt) plaan - ettevõtja tahteavaldus, konkreetne kirjeldus, mida ta soovib saavutada ja kuidas ta teostab oma eesmärgid. plaanimajandus – vt. käsimajandus portfelliinvesteeringud – investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita potentsiaalne tootmismaht – tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud prognoos - objektiivsust taotlev hinnang.
võimalik järeldada, et hageja oleks kaamerat vastu võttes kostjaga uutes lepingutingimustes kokku leppinud, saab kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et pooled sõlmisid uue müügilepingu samasugustel tingimustel kui 13. juuni 2005. a müügilepingu. 1Kolleegium peab vajalikuks märkida, et taganemist kujundusõigusena ei ole võimalik piirata vaid tehingu ühe sooritusega. Kui mitu sooritust moodustavad ühe ühtse tehingu, siis võib taganeda neist kõigist korraga. Taganemise tahteavaldus peab olema selge ja arusaadav. Seega juhul, kui see ei tulene tehingu iseloomust, ei saa taganemiseks õigustatud isik, temale tehingu alusel tehtud sooritust osaliselt endale jätta. Praegusel juhul on tegemist digitaalkaamera, mälukaardi, akulaadija ja tindi müügiga. Kohtul tuleb asja uuesti menetledes välja selgitada, milliste esemete osas ostja tegi müügilepingust taganemisavalduse. Ainuüksi asjaolu, et esemete müük kajastus ühel arvel, ei tähenda iseenesest ühtset tehingut
loodud avalikes huvides ja selle (konkreetse) juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus, samuti põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku käiva seadusega. 9. Tehingu mõiste ja liigid 134. toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip.Tehing on kohustustehing, kui see on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing · Ühepoolne tehing · Mitmepoolne tehing · Varalined tehing · tingimuslik tehing · 10. Tahteavalduse tegemine ja tehingu tõlgendamine
kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. § 10. Isikuandmete töötlemise lubatavus (1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. § 12. Andmesubjekti nõusolek isikuandmete töötlemiseks (1) Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta.
Alaealisele kehtestatud vanuse ja töö piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine. Tööandja võib 13-14-aastase alaealisega või 15-16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust . 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on alati vajalik noore enda tahteavaldus ning seadusliku esindaja nõusolek. Seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud tehing on tühine, v.a kui ta selle hiljem heaks kiidab. Töölepingu sõlmimiseks 7-14 aastase alaealisega on lisaks seadusliku esindaja nõusolekule vaja ka tööinspektori nõusolekut. 0-6 aastasel on töö tegemine ilma eranditeta keelatud. Pettuse või eksimuse tõttu sõlmitud töölepingu tühistamine
ehk riivatavad. Andmekaitsealased õigussuhted kaasnevad tavaliselt teiste õigussuhetega. Isikuandmeid töödeldakse muu õigussuhte raames. Andmesubjekti nõusolek isikuandmete töötlemiseks on oma õiguslikult iseloomult tahtevaldus. Tsiviilsuhetes sisustab tahteavaldusele esitatud nõuded tsiviilseadustiku üldosa seadus. Andmesubjekti osalemise sisustamine Eesti andmekaitseõiguses viisil, mis annab andmesubjektile õiguse õiguslike tagajärgedeta juba tehtud tahteavaldus tagasi võtta, on vastuolus üldise õiguse põhimõtetega, kuna sellise absoluutse õiguse rakendamine paneb andmetöötlejad olukorda, kus andmesubjekti antud tahteavaldus ei too endaga õiguspärast ootust tahteavalduse püsimajäämisele. Nt andmesubjekt soovib saada krediidiasutuselt laenu. Krediidiasutus seab üheks tingimuseks, et andmesubjektist sõltuvate maksehäirete korral võib krediidiasutus avaldada andmesubjekti andmed avalikus võlglaste nimekirjas.
Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni. Töötamise keeld • alla 15-aastase ja koolikohustusliku alaealise töötamise keeld erandina võib: • 7-12-aastane teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal • 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd Nõusolek alaealise töötamiseks (1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. (2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. 5 (3) Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt
valdajat kui tugevama õigusliku seisundiga ülemvaldajat, see suhe peab olema ajutine, kaudsele valdajale peab kuuluma otsese valdaja suhtes väljanõudmisõigus. Kaudne valdus võib olla ka astmeline. KOHTULAHEND : 3-2-1-160-01 II. Oma – ja võõrvaldus (Saksa õiguses) Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas) Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada). IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35) (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub
Toreduslikud kulutused on need, millega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu (kullatud kraanid, parketi panek). Eseme väärtus Asja hinnatakse kas hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi seisukohalt. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Tehingu mõiste Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud Tehingud võivad olla ühepoolsed, nagu näiteks pärandamine testamendiga ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tahteavaldus kui tehingu sisu Tehingu vormile esitatavad nõuded Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seadus ei sätesta teisiti.
(täitev makseteenuse pakkuja). Maksekäsund Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tseki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil. Maksekäsundi aktseptimine Maksekäsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile. Maksekäsundi täitmine Maksekäsundi aktseptinud käsundisaaja kohustub täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse ja võib maksekäsundi järgi soodustatud isiku maksekäsundi täitmise nõudele esitada üksnes selliseid vastuväiteid, mis tulenevad tema suhetest maksekäsundi järgi soodustatud isikuga või maksekäsundi või aktseptimise
309. Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida? Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, millega peab nõus olema alaealise seaduslik esindaja. Töölepingu sõlmimiseks 714-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. 310. Kuidas saab töölepingut muuta? Töölepingut saab muuta vaid mõlema poole nõusolekul. Tööandja algatusel võib töölepingu
Selleks et leping saaks sõlmitud, peab töötaja esitama lepingu sõlmimiseks vajaliku nõustumuse. Nõustumus on otsese või kaudse tahteavalduse ehk mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping pakkumuses märgitud tingimustel. Näiteks nõustub töötaja lepingu sõlmimisega lepingu allkirjastamisel. 5. Lepingulise kokkuleppe võib saavutada otsese või kaudse tahteavalduse või vaikimise- ga (TsÜS § 68).9 Otsene tahteavaldus on tahteavaldus, milles väljendub sõnaselge tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Tegemist võib olla nii kirjaliku kui suulise avaldusega. Näiteks töötaja suuline kinnitus selle kohta, et ta soovib olla töölepinguga seotud, samuti kirjalikule lepin- gule allkirja andmine jne. 7 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura, 2006, lk 41. 8 Riigikohus on analüüsinud oma 30. märtsi 2012
Kuna järjekohtade muutmine ei ole asjaõiguse ülekandmine, asjaõigusega koormamine ega asjaõiguse sisu muutumine, siis notariaalne vorminõue selle suhtes ei kehti. Järelikult võib see kokkulepe olla ka suuline ( vt TsÜS § 77 lg 1). Kui kokkulepe esitatakse koos kinnistamisavaldusega, ühes ja samas dokumendis, tuleneb vorminõue notariaalne kinnitamine kinnistamisavaldusele esitatavast vorminõudest. Õigustatud isiku ühepoolne materiaalõiguslik tahteavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud, kui selle sisuks on: - omanikuhüpoteegi seadmine (AÕS § 328 lg 2) - märke kandmine kinnistusraamatusse (KRS §27 lg 6) - kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamine (AÕS § 642) Kinnisasjaõiguste tekkimine, sisu muutumine ja lõppemine Kinnisasjade ja nendega seotud õiguste korral vahetud õigusekandja (õiguse subjekt) üldiselt harvemini kui vallasasjade juures. Õiguseülekandmise või seadmise tulemus omab asjaosaliste vara
sellele, et kogu leppetrahvi maksmine ei ole põhjuslikus seoses hageja võimaliku rikkumisega, kuna kostja saanuks ilmselt taotleda leppetrahvi alandamist. - Riigikohtu otsus 3-2-1-46-10, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-26 Asjaolud: Fred Potter (hageja I), Ann Tenno (hageja II) ja Jaak Pällo (hageja III) (hagejad) esitasid 10. novembril 2009 Harju Maakohtule hagi Vaike Gelðteini (kostja) vastu, milles palusid tuvastada kostja kohustuse anda tahteavaldus alljärgnevas: - lõpetada hagejate kaasomand kinnisasjale (registriosa nr 82001) (kinnisasi); - eraldada kinnisasjast maatükid katastritunnustega (7)8402:205:0119, 78402:205:0104, 78402:205:0098, 78402:205:0108 ja 78402:205:0107; - jätta kinnisasi hageja I omandisse; - jätta maatükid katastritunnustega (7)8402:205:0119 ja 78402:205:0104 hageja III omandisse ning kanda avatava registriosa I jakku nimetatud maatükid, II jakku omanikuna hageja III ja
Eseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TEHINGUD 4 Tehingu mõiste. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TEHINGU VORM Tehingu vormivabadus. Tehingu võib teha mis tahes vormis (suuline, kirjalik, notariaalne), kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kirjalik vorm
lõpetamisele. Lepingud võivad olla ühepoolsed, kahe- ja mitmepoolsed. Kahe- ja mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Tehing kujutab endast isiku tahte avaldust. See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja omades nendes õiget ettekujutust. Tahe võib olla avaldatud otseselt või kaudselt. Otsene võib väljenduda ka kõnes, kirjas või märkidel, millel on sõnade tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu teostamise tahet. Vaikimist arvestatakse tahteavaldusena vaid siis, kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppes. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Seadusega vastuolus olev tehing on ühine, v.a. kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Kõik, mis selle järgi saadakse tuleb tagastada, kui
Selle käenduslepingu kohaselt kohustus Valdur (käendaja) kolmanda isiku ehk Akseli (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 144 lg 1 järgi võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Piisab käendaja ühepoolsest tahteavaldusest, mis peab olema kirjalikus vormis. Antud juhul oli võlausaldajale ehk Tarmole esitatud Valduri ehk käendaja ühepoolne tahteavaldus käenduslepingu sõlmimiseks. Ehk käendusleping on kehtiv. 6. Käendusjuhtum: kas esineb põhivõlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine? Esineb. Täienduskõrvalkohustus: käendaja on solidaarkäendaja, võlausaldaja võib kohe rikkumise puhul käendajale nõude esitada VÕS § 145 lg 1 alusel. Kas võlausaldaja võib käendajale nõude esitada? Võib küll, aga maksimaalse määratud käendaja vastutuse (piirmäära) ulatuses. 7
Juriidiline fakt on asjaolu, mille alusel tekib õigussuhe riigipoolt aksepteeritud tingimusel. Kui võtta juriidiliste faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega, siis jagunevad nad: · Juriidilised sündmused on tekkinud kasud, kahjud. Sündmused toimuvad sõltumata inimese tagtest. Sündmus kui juriidiline fakt on ka inimese loomulik surm. · Juriidilised teod inimtegevuse tulemus; väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt. o Õiguspärased kinnipeetud riigipoolt kehtestatud käitumisnormidest Juriidilised aktid. Juriidilised toimingud. Juriidilise resultaadiga teod. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool o Õigusvastased Kriminaalõigusrikkumine ehk kuritegu. Haldusrikkumine kuriteo osa.
❏ Üks vanematest katkestab lapse suhtlust teise vanemaga ❏ Isiklike suhete taastamine lahuselava vanemaga on lapse huvides PKS § 143 lg 2¹ eelduste kontroll: ❏ Suhtluskorra kindlaksmääramise nõude esimene eeldus nõuab, et selle esitajaks oleks üks vanematest. Kaasuse asjaoludest lähtudes on alust väita, et Raju on Kaja isaks. Ta elas koos Heliga, nad polnud abielus, kuid Raju poolt oli esitatud isaduse omaksvõtu tahteavaldus. Järelikult on Raju Kaja isaks isaduse omaksvõtu alusel PKS § 84 lg 1 p 2 järgi. ❏ Nõude teise eelduse kohaselt, üks vanematest katkestab lapse suhtlust teise vanemaga. Õiguskantsler oma soovituses nr. 7-5/141077/1500984 selgitab, et suhtlusõigus on hooldusõigusest eraldiseisev instituut ning ei sõltu sellest, kas vanemal on hooldusõigus või mitte.8 Vastavalt PKS § 143 lg-le 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, kellel
Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni. Töötamise keeld · alla 15-aastase ja koolikohustusliku alaealise töötamise keeld erandina võib: · 7-12-aastane teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal · 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd Nõusolek alaealise töötamiseks (1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. (2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. (3) Töölepingu sõlmimiseks 714-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku
Teiselt poolt aga Benthami ja Austini reformijana ja vana positivismi kriitika hea tundjana on ta populaarne ka positivismi vastaste seas Harti üks radikaalsemaid samme on loobumine positivistlikust printsiibist, mille kohaselt on õiguseks kõik see, mida käsib poliitiline suverään või seadusandja. Sellega astub analüütiku kõrvale võimaliku voluntarismi ja fatalismi teelt, mida Austini teooria ei välistanud. Sest juhul, kui õigus oleks tõepoolest üksnes seadusandja tahteavaldus ning seda teesi edasi ei arendataks, kujuneks 18 olukord, et seadusandja võib tahta ja käskida mida tahes (voluntarism) ning seadusele allutatul ei jää midagi muud üle, kui sellele käsundile pimesi alluda (fatalism). Harti kontseptsioon on selles mõttes kahtlemata pehmem ja sarmikam Nõnda siis eksisteerib Harti järgi kahte tüüpi õigusnorme- põhi- ehk primaarsed normid, mis
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kuju...
1933 Montevideo konventsiooni kohaselt tunnused (3 elemendi doktr 3 esimest) (4): Rahvas e alaline elanikkond: püsiv ühendus terr-ga. Kindlaksmäär terr: ei pea olema täielik; riiklust ei mõj teise riigi faktiline kontr terr üle. Valitsus: teost efektiivset kontr terr ja elanikkonna üle. Riiklus ei ole valitsus. Võime astuda suhtesse teiste riikidega: õiguslik sõltumatus Riikide ja valitsuste tunnustamine Rv-se õ-se subj ühepoolne tahteavaldus, millega määratletakse teise tõelise või väidetava rv-se õ- se subjekti staatus rv-ses õ-ses. Riigi tunnust täh, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded. Valitsuse tunnust täh, et valitsusel on riigis efektiivne kontroll (kaasn riigi tunnust, mitte vastupidi). Riikide tunnust teooriad: Konstitutiivse teooria kohaselt loob tunnustamine uue riigi ning annab talle rv-se õigussubjektsuse. Pole tähtis, millal riik tekkis.
TAL on ühepoolne tehing. Kehtivuse saavutamiseks on see vaja teatavaks teha üldsusele. (=> tegemist on kättetoimetamist ja vastuvõtmist mitte-vajava tehinguga). oluline ei ole, et keegi reaalselt oleks tehingust teada saanud.. piisab et avalikkusele oleks olnud antud mõistlik võimalus tehingust teada saada. 8. Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest? Peamine erinevus: kinkelubaduse tahteavaldus tehtud konkreetsele teisele poolele; tasu avaliku lubaduse tahteavaldus Kinkelepinguga endale kohustuse võtmine peab olema tehtud kirjalikus vormis (VÕS 261 lg 1). 9. Millest tuleb lähtuda TAL tehingu tõlgendamisel? TsÜS 75 lg 2 ls 2 - tuleb lähtuda mõistliku inimese arusaamast (pole oluline, kuidas tahteavalduse tegija asjast ise aru sai). Nt. A on lubanud koera leidjale kopsakat vaevatasu.
muutumise või lõppemise. Kõik tegelikkuses aset leidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega, on seega juriidilised faktid. Sõltuvalt juriidilise fakti seoses subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Tegu on tegelikkusest asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusvastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. Selliste tegude hulka kuuluvad: 1) juriidiline akt- selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, subjekt käitub antud viisil spetsiaalselt selleks, et soovitav õigussuhe tekiks, muutuks või lõpeks. 2) juriidiline toiming-
Suhte käigus antakse tulevase vahetuse kohta vastastikuseid lubadusi Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. 8) Usaldus - toetutakse partnerile, keda peetakse usaldusväärseks. Käitumises on lootmist partnerile, kuid ka ebakindlust (kui ebakindlus puudub, pole usaldust vaja). Usalduse kujundamine toimub läbi: 12 Teadlikkuse (usalduslik ja lojaalne ollakse vaid tuntud kaubale), Kogemuse (toote tarbimise meeldivad elamused tekitavad soovi kogeda analoogseid emotsioone), Suhete (kontaktid tarbija ja ettevõtja vahel),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
