võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Kokkuvõtlikult väljendub haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära järgmises: 1.Sellele on iseloomulikud käsud (ettekirjutised). Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid täita. Vähemal määral on haldusõigusele iseloomulikud keelud; 2. Avaliku võimu käsud (ettekirjutised) on ühepoolsed, s.t siin avaldub suhte poole tahteavaldus, mis on olulise tähtsusega. Tahteavaldus ei tulene haldussuhete vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Seega võib öelda, et suures osas on haldussuhete õiguslikule reguleerimisele omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Tavaliselt on nendes suhetes õigustatud subjektiks haldusorgan. Kuid Eesti õiguskorras on kasvanud ja ilmselt kasvab veelgi selliste haldussuhete arv, kus
esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. 10. Aktsept. Mõiste, liigid, kehtivusaeg. Kas ja millisel juhul võib aktsept muutuda oferdiks? Kokkulepe. Lepingu tõlgendamise viisid. Mõiste- Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Liigid - Tahteavalduste liigid 1) otsene tahteavaldus(aktsept) 2) kaudne tahteavaldus 3) vaikimine või tegevusetus kehtivusaeg. Määramata tähtajaga :*Kui kohalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumusele ei anta nõustumust viivitamata, siis pakkumus lõpeb, kui asjaoludest ei tulene teisiti. Määratud tähtajaga : * Kui pakkumuses on nõustumuse andmise tähtaeg määratud, kehtib pakkumus ja sellele võib nõustumust anda selle tähtaja lõpuni. Pakkumusele ei ole õigeaegselt
- Maa maksustamishind korralisel hindamisel määratav maa maksustamise alus. - Tehing (TSÜS 5. Peatükk) on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguse ja kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed (lepingud). Tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades. Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt või või kaudselt. Tehingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka õigustoimingu suhtes, mis ei ole tehing kui seadusest ei tulene teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, mis võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnaline tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet. 2. MAKSUNDUSE AJALOOST
kuna ta jättis M-i teadmatusse oluliselt korteri puudusest. c. Täitmisnõude täiendavad eeldused: puuduse kõrvaldamine on võimalik ega põhjusta ebamõistlikke kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi. Asendamine / uue töö tegemine on võimalik ega põhjusta ebamõistlikke kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi, kulude võrdlus teiste ÕKV-ga. Kontroll § 221 lg 1 d. Hinna alandamise täiendavad eeldused: tahteavaldus, mittekohane täitmine on vastu võetud, M ei ole rikkumist enne avaldust heastanud (§ 224 seab piirangu). Mittekohase täitmise väärtus korda müügihind jagada kohase täitmise väärtus. Tagajärg tuleneb §-st 112 lg-st 3. e. Kahju hüvitamise täiendavad eeldused: O-l on õigus nõuda puuduse kõrvaldamist (§ 222 lg 5) ja ta satub sellega viivitusse s.t O on andnud täiendava tähtaja või M
tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kaudu. Sidevahendi abil sõlmitud lepingu põhitunnused on: 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja 2) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 3) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. 7. Agressiivsed kauplemisvõtted koduukselepingu korra Tarbijatel tasub teada, et selline kauplemisvõte, kus müügiagent, kes külastab tarbija kodu, eirab viimase palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla, on seadusega keelatud. Samuti on keelatud anda tarbijale sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut
vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine. § 8. Nõusolek alaealise töötamiseks (1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. (2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. (3) Töölepingu sõlmimiseks 714-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku
Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole: 1) isikuandmete töötleja ise; 2) andmesubjekt; 3) füüsiline isik, kes isikuandmete töötleja alluvuses töötleb isikuandmeid. Mis tingimustel on isikuandmete töötlemine lubatud? Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (nõusolek) kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta
tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 10. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. · Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. · Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. · Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi
164. Mida kujutab endast asjaõigustehing? Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv. Omandaja muutub õigustatud isikuks, kes võib asja edasi käsutada, ilma et eelmise omandamise õigusaluse puudumine jõuaks kolmanda isiku teadmiseni. 165. Mis on asjaõigustehingu kehtivuse eeldusteks? Asjaõigustehingu koosseisu kuulub õigusmuudatusele suunatud tahteavaldus ja õigusmuudatuse avalikustamine. Materiaalõiguslik tahteavaldus esitatakse kas asjaõiguskokkuleppe (mitmepoolne tehing) või ühepoolse avaldusena. Asjaõigustehingu kehtivuse täiendavaks eelduseks võib olla: _ kohustusliku vormi kehtestamine (vt nt AÕS §-d 119 ja 120), _ ametiisiku või -asutuse luba (vt nt KAOKS § 2 lg 4, § 3 lg 2). 166. Milliseid asjaõiguslikke nõudeid seadus tunneb? Asjaõiguslike nõuete alus tuleneb asjaõigusest. Sellest tulenevalt võib neid –
kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab, ongi leping sõlmitud. Ka kaupluses müüjale esitatud soov saada leti tagant mingit kindlat kaupa on käsitletav oferdina. Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saks sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks ei ole muidugi vaja vahetada kirjakesi pealkirjadega "ofert" ja "aktsept". Need on lihtsalt juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi.
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus ...
jpm. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. 10. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. Vastus: Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogus, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühe- , kahe- ja mitmepoolsed. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing on tühine, kui ta on: Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev Seadusega vastuolus Kasutuskeeldu rikkuv Näilik Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui saab eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu
tekkimisele, muutumisele, või lõpetamisele. Lepingud võivad olla ühepoolsed, kahe- ja mitmepoolsed. Kahe- ja mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Tehing kujutab endast isiku tahte avaldust. See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja omades nendes õiget ettekujutust. Tahe võib olla avaldatud otseselt või kaudselt. Otsene võib väljenduda ka kõnes, kirjas või märkidel, millel on sõnade tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu teostamise tahet. Vaikimist arvestatakse tahteavaldusena vaid siis, kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppes. Mida tähendab tühine tehing. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Seadusega vastuolus olev tehing on ühine, v.a. kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma
subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Juriidilised faktid ·Sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. ·Liigid: ·Sündmus tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest (tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus) ·Tegu tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine) Tegu võib olla õiguspärane tegu ja õigusvastane tegu Õiguse rakendamine ·Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. ·3 vormi: ·1. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine; ·2. Õigusnormi kasutamine ·3. Õigusnormi rakendamine ehk kohaldamine Õigusnormi nõuetest kinnipidamine ·Õigusnormide täitmine õiguse subjekt täidab oma õiguslikke
kasutamise ja rakendamise praktikast. Õigusnorm õigusaktist tulenev abstraktne reegel ehk juhis kuidas teatud olukorras käituma peaks. Tegu või juhtumit kirjeldatakse üldiste tunnuste alusel. Eesmärgiks heidutada inimest, et eksides õigusnormi vastu on võimalik neid karistada. See tähendab õigusnormi rikkumisel on õiguslikud tagajärjed ehk lõpetatakse, muudetakse või tekitatakse isikule õigusi, kohustusi või vastutust. Õigusakt pädeva riigiorgani või omavalitsus organi tahteavaldus, millega nad tahavad kindlaks määrata, et isikud käituksid teatud olukorras nii nagu õigusaktis on nad kirja pannud. Säte õigusakti teksti väiksem ühik, milles avaldub terviklik mõte. Sätteks võib olla paragrahv, lõige või punkt. ÕIGUSAKT KUI KA SÄTE ON SEADUSANDJA TAHTE AVALDUS Õigusnormi struktuur: Eeldused asjaolude või tegude abstraktsed kirjeldused, mille esinemise korral võib või peab õigusnormist tulenevaid tagajärgi kohaldama
Leping on kokkulepe, aga kokkulepe pole leping. Õiguslikuks tagajärjeks on kohustused (lepivad kokku, et ostavad muruniiduki on kokkulepe). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, tulenevalt VÕS § 8 lg 2. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Otsene või kaudne tahteavaldus/vaikimine või tegevusetus. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse Milliseid lepinguid võime tänasel päeval sõlmida
15 päeva seal paragrahvis on lihtsalt lisaaeg et 15 päeva jooksul võiks tugineda vanale kandele võib olla tühine juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (§ 34 lg 2 1. lause 2. pool) sel juhul tühisuse alus TsÜS § 129 lg 1 mida hakata peale juhatuse liikmega? o teatati ülejärgmisel päeval st tegi tehingu juhatuse liikmena o juhatuse liikmele teatamine on õiguslikus mõttes tahteavaldus => TsÜS § 69 o teadmisest sõltub, kas ta vastutab juhatuse liikmena (st lepinguline vastutus) või deliktilise vastutuse alusel o TsÜS § 130 räägib juhust, kui tehing ei jää kehtima o tuleks ilmselt rakendada kas üldist deliktilist vastutust (VÕS) või laiendada juhatuse liikme vastutust väljapoole tema juhatuse liikmeks olemise aega kas ühing saab esitada kahju hüvitamise nõude?
15 päeva seal paragrahvis on lihtsalt lisaaeg et 15 päeva jooksul võiks tugineda vanale kandele võib olla tühine juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (§ 34 lg 2 1. lause 2. pool) sel juhul tühisuse alus TsÜS § 129 lg 1 mida hakata peale juhatuse liikmega? o teatati ülejärgmisel päeval st tegi tehingu juhatuse liikmena o juhatuse liikmele teatamine on õiguslikus mõttes tahteavaldus => TsÜS § 69 o teadmisest sõltub, kas ta vastutab juhatuse liikmena (st lepinguline vastutus) või deliktilise vastutuse alusel o TsÜS § 130 räägib juhust, kui tehing ei jää kehtima o tuleks ilmselt rakendada kas üldist deliktilist vastutust (VÕS) või laiendada juhatuse liikme vastutust väljapoole tema juhatuse liikmeks olemise aega kas ühing saab esitada kahju hüvitamise nõude?
3) sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse v väljaõppe puudumise tõttu 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut v hariduse omandamist 5) ohustab alaealise tervist töö laadi v töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu (eraldi loetelu) Alaealise tööle võtmiseks on vajalik alaealise seadusliku esindaja nõusolek (nõusolek võib olla ka suuline ) ja alaealise tahteavaldus 7 -14. a. jaoks peab TA taotlema Tööinspektori kirjaliku nõusoleku. Alaealise (koolikohustusliku) töötamine rohkem kui pool koolivaheaja kestusest ei ole lubatud (s.t vanem ei tohi anda selleks nõusolekut) TÖÖANDJA - juriidiline isik - teovõimeline füüsiline isik Riina Vään 2 3. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE JA TÖÖTINGIMUSTEST TEAVITAMINE TL sõlmitakse kirjalikult
õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega, kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Toiming-õiguspärane tegu. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed (testament) või mitmepoolsed lepingud (ost-müük). Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neid õigesti hinnates. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusega või heade kommetega, on tühine. Lähtuda tuleks ühiskonnas valitsevast moraalist, tavadest. Tehingu võib tühistada, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul. Juriidiline fakt- tegelikkuses toimunud muutused/asjaolud, millel on õiguslik tagajärg (tekivad õigused ja kohustused).
Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos (nt lepingu täitmisele asumine), mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. (VÕS § 9 lg 2) Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 9 lg 3).
muutumise või lõppemise Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Tegu on tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusevastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. a) juriidiline akt selline käitumine mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele. b) juriidiline toiming toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest. c) juriidilise resultaadiga tegu käitumine, mis on
3) Õigustused – juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripärad 1) Iseloomulikud on käsud (ettekirjutused). Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid täita. Vähemal määral on iseloomulikud ka keelud. 2) Avaliku võimu käsud (ettekirjutused) on ühepoolsed, s.t siin avaldub suhte ühe poole tahteavaldus, mis on olulise tähtsusega. Tathteavaldus ei tulene haldussuhete vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. 2.4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Võib süstematiseerida väga lihtsatel alustel. Saab eristada materiaal- ja formaalõigust. Esitamise aluseks on vastava normi regulatsiooni sisu.
kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. * Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid. * Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine. Nõusolek alaealise töötamiseks * Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. * Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. * Töölepingu sõlmimiseks 714-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku
Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2.1.1 Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 2.1.2 Hääle andmine Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu
vabaabielupartneril on võimalus teha kindlaks, missugune osa kooselu vältel omandatud varast kuulub temale ja missugune osa läheb pärandaja varana üle pärijatele. Kooseluseadus (KooS) vastuvõetud 09.10.2014, jõustub 01.01.2016. Seadus reguleerib (registreeritud kooselu) kooselulepingu sõlmimist, registreeritud elukaaslaste õigusi ja kohustusi ning kooselulepingu lõppemise aluseid. Kooseluleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis, isiklikult ühel ajal kohal viibides. Tahteavaldus ei tohi olla tingimuslik. Notar kontrollib sõlmimise eelduseid, kui on alust eeldada, et esineb kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus, siis ei tohi notar toimingut teha. Andmed kantakse RR-sse ja varasuhte valik AVR-sse. Kooselulepingu sõlmimise eeldused: Kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis; Teovõimelised täisealised isikud;
lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilise fakte: Sündmus – tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Näiteks surm, äikeseset põhjustatud tulekahju, üleujutus jm. Tegu – tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel. Need on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt. Näiteks lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine, hagiavalduse esitamine jm. - Õiguspärane tegu on tegu mis vastab kehtuva õiguse nõuetele. - Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine Sõltuvalt õiguslikest tagajärjedest, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse: Õigustloovad juriidilised faktid (töölepingu sõlmimine)
Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt viiul ja poogen). Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. 78. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehingu vormid: Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tehingu vormid: Suuline Kirjalik
! Isikukoodide töötlemine Seadus toob üldised nõuded digitaalallkirja andmise ja Isikukoodi töötlemine on lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui selle kasutamise infrastruktuurile. töötlemine on ette nähtud seaduses või määruses. Muudel juhtudel peab isik andma nõusoleku, mis peab olema selge ja Avalik-õiguslikes suhetes kasutatakse digitaalallkirja vastavalt teadlik tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda. "Digitaalallkirja seadusele" ja selle alusel antud õigusaktidele Eraõiguslikes suhetes kasutatakse digitaalallkirja vastavalt kokkuleppele Haldusdokumentide koostamisel tuleb lähtuda minimaalsuse nõudest isikuandmete kasutamisel. Tuleb piirduda nime ja sünniaja märkimisega, kui seadus ei sätesta teisiti
Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või selle olemus muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa ola eri isikute omandis. 1.1.4. Päraldised Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldist võib peaasjast lahutada, kuid selleks peab olema omaniku tahteavaldus. Peaasi ei järgi päraldise saatust. Kui sõlitakse leping peaasja suhtes, siis päraldis järgib peaasja saatust st, et ei ole eraldi vaja mainida nt, et auto müüakse koos võtmetega. 1.1.5. Vili Asjavilja all mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasaabil saadavaid saadusi, samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu. Õigusviljaks on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. 1.2. Valdus
Varasema praktika kohaselt, mis lähtus nn kahe astme doktriinist, võis halduskohtusse pöörduda vaid selles menetlusstaadiumis (esimene aste), mis eelnes lepingu sõlmimisele. Täna lubatakse halduskohtusse pöörduda ka pärast riigi ja kolmanda isiku poolt lepingu sõlmimist. Selline vaidlus võib viia tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamiseni halduskohtu poolt.26 HKMS § 5 lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Halduskohtus võib olla võimalik vaidlustada ka lepingu muutmist, samuti lepingupoole õiguste ja kohustuste üleandmist. Sageli väljendub lepingu sõlmise menetluse kaheastmelisus ka asutuse asjaajamises: nt linnavalitsus annab esmalt korralduse lepingu sõlmimiseks, seejärel allkirjastatakse korraldusele tuginedes lepinguürik
tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidilised faktid. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Sündmus juriidilise faktina on nt inimese loomulik surm, äikesest põhjustatud tulekahju, üleujutus jms. Tegu on tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt (nt lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine, hagiavalduse esitamine jms). Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusvastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. Selliste tegude hulka kuuluvad: o juriidiline akt - selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje
testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ja (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1). testamendis määratud tingimustel. Eesti pärimisõigus tunnistab seega kolme pärimise alust ehk pärimise liiki: Testament on pärandaja ühepoolne, seadusega ettenähtud korras ning vormis tehtud tahteavaldus e. tehing, milles pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. · seadust e. pärimist seaduse järgi (ex lege e. ab intestato) e. pärimise liigina - seadusjärgset
Nad tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseadustiku sisu ja mõttega, kuigi nad ei ole seaduses sätestatud. 94. Mis on tehing? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on väljendatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. · Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. · Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 95. Mida tähendab tehingu vormivabadus? Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 95. Mida tähendab tehingu vormivabadus?
valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on: - käsud e. ettekirjutused otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming (haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus. - keelud otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus) - õigustused juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele) Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik: - käsud ettekirjutused, mida subjekt on kohustatud täitma. - ühepoolsus avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab
3) Vaikimine või tegevusetus saavad tahte väljendusena olla vaid teatud tingimustel. Ja seda siis, kui.. 1) seadus annab vaikimisele sellise tähenduse 2) kui pooled on kokku leppinud, et vaikimisel või tegevusetusel on selline õiguslik tähendus 3) kui poolte vahel on välja kujunenud selline praktika. Loomulik on see et vaikimist ja tegevusetust saame kasutada vaid vastusena tehtud ettepanekule. Otsene tahteavaldus võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, milledel on sõnade tähendus. Et tehing oleks kehtiv, 1) peavad teatud nõuetele vastama subjektid, nende tahe ja tahteavaldus, 2) tehingu vorm peab nõuetele vastama, 3) tehingu sisu kui esinevad puudused subjektides või puudused vormis ja sisus, siis sellistel juhtudel saabuvad erinevad tagajärjed. Teatud puuduste puhul on tehing tühine. Teatud puuduste puhul saab aga tehingu kehtetuks tunnistada
märgata ega vältida kogemuse v väljaõppe puudumise tõttu 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut v hariduse omandamist 5) ohustab alaealise tervist töö laadi v töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu (eraldi loetelu) Vt Alkoholiseadus, Tubakaseadus, Hasartmänguseadus! Alaealise töölevõtmiseks on vajalik 4 alaealise tahteavaldus, millel on seadusliku esindaja nõusolek, ei pea enam olema kirjalik, sest lubatakse ka hilisemat heakskiitu 7 -14 a tööinspektori kirjalik nõusolek Vanem ei tohi anda nõusolekut rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest kuid koolikohustuslik alaealine võib töötada ka väljaspool vaheaegu. Kui TA seda sätet rikub, on tööinspektoril õigus algatada väärteomenetlus Töötaja andmed
mis ohustab alaealise tervist töö iseloomu või keskkonna ohutegurite tõttu. Alaealistele lubatud kergete tööde liigid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kerge töö alaealisele on töö, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Kerge töö võib olla kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Alaealise töötamiseks on vajalikalaealise enda vabatahtlik tahteavaldus, seadusliku esindaja nõusolek ja tegevuskohajärgse tööinspektori nõusolek. Alaealine ei tohi töötada koolivaheajal mitte rohkem kui pool iga koolivaheaja kestusest1. Laps ei või olla ka kehalise ega vaimse ekspluatatsiooni objektiks. Seadusandja on siinkohal andnud tõlgendajale vabamat mõtlemisruumi, mida vaimse ja kehalise 1 Töölepingu seaduse (RT I 2009,5,35) alusel koostatud. kasutamise all silmas pidada. Alles hiljuti puhkes Brasiilias skandaal seitsmeaastase
täitma. See ei muuda aga enam fakti, et leping on sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks tehtav pakkumine peab olema piisavalt konkreetne ja ei tohi olla tingimuslik. Näiteks lause: "Müüks mõne hilbu maha, et peo jaoks raha saada," ei ole pakkumine, sest see ei ole piisavalt konkreetne. Küll aga on selge pakkumine lause: "Ma tahan müüa sulle selle särgi 200 krooni eest." Juriidiliselt on pakkumise ja nõusoleku sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu sõlmijad kinnitavad oma selget ja kindlat tahet nimetatud tingimustel leping sõlmida. Teise poole seisukohalt on oluline pakkumise siduvus. Kui isik on teinud teisele ettepaneku sõlmida leping mingitel kindlatel tingimustel, siis on ta sellega seotud ja ei või enam loobuda. Vaieldavatel juhtudel otsustab kohus, kas pakkumisele vastamisega sai leping sõlmitud või mitte. Reklaami ei peeta pakkumiseks, sest ta ei ole suunatud konkreetsele inimesele.
Nõude alusnormid - eriosa või üldosa vastavad sätted Üldosa: § 108-118 või erinormid nt: - müügilepingust taganemine - § 222 - kinkelepingust taganemine - § 267 p 3 - Leppetrahv (§ 158) – kui tagatis ja kui õkv ÕKV kasutamine: I Materiaalsed eeldused (sõltub õkv-st) - Rikkumine (§ 100 + erinorm) - Vastutus (nt § 103 lg 1) - Muud vastava õkv materiaalõiguslikud eeldused II Formaalsed eeldused (sõltub õkv-st) - teade õkv kasutamise kohta, tahteavaldus (kujundusõigus või nõue (nt § 188 lg 1) või teade rikkumise ja ülevaatamise kohta nt § 219, 220 - aeg (mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisel nt VÕS § 108 lg 3 vm preklusiivtähtajad; aegumine) - teate vorm (üürileping) III. Vastuväited Formaalsete eelduste mittetäitmise tagajärjed (vt nt VÕS § 221) – 1) piiratud õkv kasutamine 2) õkv kaotamine ÕKV kasutamise üldised piirangud: 1) § 101 lg 3 (venire contra factum proprium)
See tähendab seda, et muul viisil, näiteks andmesubjekti nõusolekuta ei ole andmete töötlemine lubatud välja arvatud §14 välja toodud punktid kus töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse näiteks andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks. Lisaks ka andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav, millega inimene annab nõusoleku enda isikuandmeid töödelda. Samuti peab andmetöötleja tegema andmesubjektile selgeks andmete töötlemise eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei
4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. 29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Täisühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.
kinnitamisest või tõestamisest alates. f. Lepingu sõlmimine - Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti
Pankrot- kui äriühing on maksejõuetu ja see ei ole majanduslikust olukorrast ajutine. Tsiviilõigused ja kohustused võivad tekkida seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, samuti ka õigusevastastest tegudest Tehing on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahe. Tehing on tühine, kui vastuolus heade kommete või seadusega. Samuti näiline tehing. Tehing on isiku tahteavaldus. Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab dokument olema allkirjastatud, kui seadus ei sätesta teisiti. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või kinnitamine. Tehing on tühine, kui kohustusliku seaduses määratud vormi ei järgita. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja selle alusel saadud tagastatakse alusetu rikastumise saadu
osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui: 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja 2) leping sõlmitakse pärast seda, kui pakkuja on teinud pakkumuse või on teinud tarbijale ettepaneku teha pakkumus (pakkumine) ja 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. (2) Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses.
Tüüpilised alusetu rikastumise juures. Pärast tehingu tühistamise alust. Tehing tagasi täita, tagasi anda see mille ta on alusetult saanud. Tasu avalik lubamine vaevatasu kuuliutused, kui keegi otsib looma, keegi tahab et keegi kirjutaks raamatu või tooks hea uudise. Tasu avalikku lubamist on lubatud ka siis kui on soovitud saada avalikkuselt mingi hea pakkumine mingi hea asja eest. Luban 5000 eur sellele, kes on suuteline müüma ferraari 10 000 euro eest. Ta on lepinguväline tahteavaldus. Asetub pigem kutsega teha pakkumus. Tasu avalik lubamine. Ta võib osaliselt läbi tasu avaliku lubamise kutsuda keegi teha pakkumine. Siiski suunatud tasu pakkumisele mingisuguse teo eest. See ei ole lihtsalt asi mille paneme paberile. Tuleb täpselt määratleda, kuidas see enda kasuks paremini tööle panna. Kui kuulutate välja tasu mingisuguse asja eest, kes 2012 aastal kergejõustikus teeb eesti rekordi esimesena saab 1000 eurot. Ajalised piirangud on olulised.
hüpoteesis. Neid asjaolusi ja tingimusi nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidilised faktid on tegelikus elus toimuvad muutused millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja kohustuste kohustuste tekkimise , muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjekti tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks. Sündmused toimuvad sõltumatult inimese tahtest( inimese surm, maavärin jne). Tegu on aga inimese väljendatud inimese tahteavaldus või käitumisakt ja teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. Tegusid võib liigitada õiguspärased ja õigusvastased. Siin ei ole oluline teovõimelisus. Õigusvastased teod on õigusrikkumised ja neid saab liigitada vastavalt õigusharudele. (süüteod:kuriteod ja väärteod, tsiviilõiguslikud jne) Juriidilisi fakte iseloomustatakse mitmesuguste tunnuste abil. Õiguse rakendamine mõiste ja liigid
Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele. Lepingu sõlmimise klassikaline mudel Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega. Ofert on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek
146. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused? Nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja – kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustega, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 147. Mis on tehing? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on isiku tahteavaldus. 148. Mida tähendab tehingu vormivabadus? Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui seaduse on sätestatud tehingu kirjalik vorm peab tehingu dokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seadus ei sätesta teisiti. 149. Mis on tingimuslik tehing? Tingimuslik tehing on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Tehing
lg 2). Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3). Sellest ajast algab pärimismenetlus ehk pärimise käik. Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht ning seal viiakse läbi pärimismenetlus. Pärija on isik, kellele läheb pärandaja vara üle kas pärandaja tahteavalduse või seaduse alusel. Tahteavaldus on testament (PärS § 19) või pärimisleping (PärS § 95). Pärand on pärandaja vara. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. Pärimisvõimeline füüsiline isik peab olema pärandaja surma ajal elus, juriidiline isik olemas. Erandiks on laps, kes oli eostatud enne pärandi avanemist. Pärijaks saamise välistab isiku pärimiskõlbmatus (PärS § 6).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
