Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma kohustuse täitmisest keelduda;
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
61. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed (näiteks- pärandamine testamendiga) ja mitmepoolsed (näiteks- ost-müük). Ühepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust. Mitmepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
Liigid- eraõiguslik j.i., avalik-õigusik j.i. Avalikõiguslik- riik, KOV üksus ja muu jur. Isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel. 11 Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. jur isik mis on loodud erahuvides. Nt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt, sihtasutus jne. 12 Tehing- toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajörje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolsed või mitmepoolsed. 13 Mida tähendab tühine tehing. heade kommete või avaliku korraga vastuolus tehing, seadusega vastuolus olev tehing, näilik tehing. Tehing mis on tehtud eksimuse pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. 14 Tehingu vorm. tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustusliku vormi. Tehingu kirjaliku vorm peab olema tehingu teinud inimeste poolt
· alla 7a isikud · 7-18a + psüühilise häirega Võib toimuda 3-l viisil : 1. osasid tehinguid võivad teha ise 2. enamikel juhtudel võivad nad tehinguid teha seadusliku esindaja nõusolekul 3. vahet tuleb teha ühepoolsetele tehingutel ja mitmepoolsetel tehinguteks 3 · ühepoolne tehing ühepoole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg (testament) · mitmepoolne tehing vaja 2 või enama poole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg (leping) Mõlemaid tehinguid tuleb vaadata kahes grupis: Ühepoolne tehing · Alla 7a ei saa teha ühepoolseid tehinguid, ka mitte seadusliku esindaja nõusolekul. Esindaja ise saab teha tehingu esindatava nimel.
Õigus nõuda kahju hüvitist. PIIRATUD asja õigused 1. Servituudid 2. Reaalservituud 3. hoonestusõigus (õigus ehitada teisele kuuluvale kinnistusele enda hoone, tuleb maksta, tähtajaline) 4. Ostueesõigus 5. Pandiõigus (kolmandal isikul on õigus enda võlga realiseerida pandi asemel TEHINGUD 1. Õigustoiming või õigustoimingute kogum, 2. Kindel õiguslik tagajärg 3. Tahteavaldus Tehing võib olla ühepoolne ja mitmepoolne. Nt testament. Mitme poolega on leping. Tahteavaldus võib olla otsene või kaudne. (nt käega viitamine võib olla kaasakutsumine) Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvumiseks. Tahteavalduse tagasivõtmine saab tagasi võtta üksnes siis millal see ei ole adressaadini jõudnud. Tahteavalduse tõlgendamine on oluline. Võidakse lugeda erineval viisil. Tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahtavalduse saaja tegelikule tahtele.
M ja F abiellusid abieluvaralepingut sõlmimata. Laulatuse järel üleantud kingituste hulgas oli ka F-i ema kaasa toodud televiisor. Paar kuud pärast abiellumist, kui M viibis komandeeringus, kurtis F naaber E-le, et M-le tundub televiisor olevat olulisem perekonnast. E soovitas M-i äraolekut kasutades televiisor talle müüa, mida F ka tegi. Komandeeringust tagasi jõudnud M nõudis E-lt televiisori väljaandmist. Kas nõue on õigustatud? 1. Lähteküsimus Kas M võib nõuda E-lt televiisori väljaandmist? 2. Nõudealuste leidmine Leida tuleb nõudealused, mille alusel võiks hageja kostjalt nõuda asja üleandmist. M-i ja E vahel ei ole lepingulisi suhteid, seega langevad ära võimalikud lepingust tulenevad nõuded. Alusetu rikastumise nõuetest võimaldab nõuda asja üleandmist VÕS § 1028, kuid see eeldab, et hageja ja kostaja vahel oleks asi üleantud kohustuse täitmiseks – sellist üleandmist M-i ja E vahel ei ole toimunud. Asja üleandmist võib n...
Mõistlikuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus ja kutseala tava ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 9.4 Mis on tehing? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on väljendatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 9.5 Mis tähendus on pakkumusel (oferd) ja nõustumisel (akseptil?) 9.6 Mis nõuded esitatakse tehingu vormile Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, s.t üldpõhimõttena kehtib
takistada kinnistusraamatusse sissekande tegemist. See, et vormivaba asjaõiguskokkulepe on kehtiv, nähtub sellest, et juhul kui tühistamist ei toimu, piisab soovitud õigustoime saavutamiseks asjaõiguskokkuleppest koos kinnistusraamatusissekandega. Ka vormivaba asjaõiguskokkulepe on seega piisav alus asjaõiguste seadmiseks või ülekandmiseks. Tühistamine on ühepoolne, vormivaba, aga vastu võtta tulev tahteavaldus. Praktilises kinnisasjade käibes ei oma vormivaba asjaõiguskokkulepe eriti suurt tähtsust. Asjaõiguskokkulepete suure tähtsuse tõttu ei lähe mitte keegi välja riski peale, mis peitub vastase vabaduses leping tühistada; just nimelt kinnisasjade käive nõuab kindlust. Peale selle ei ole tühistamisel suurt mõtet, sest kui kausaaltehing on kehtiv, jääb vaatamata tühistamisele püsima asjaõiguskokkuleppe sõlmimise nõue ja see võidakse maksma panna sel viisil, et vastaspool peab
Täisühing; usaldusühing; osaühing; aktsiaselts; ühistu; sihtasutus ja mittetulundusühing. 5. Tsiviilõigused ja - kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 6. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolsed või mitmepoolsed tehingud. 7. Tühine on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olev tehing. Tühine on seadusega vasuolus olev tehing ehk seadusega keelatud tehing. Tühine on näilik tehing. Tehing on tühine, kui jäetakse järgimata kohustuslikku või kokkulepitud vormi. 8. Tehingu vormivabadus seisneb selles, et tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud tehingu skohustuslikku vormi. 9
Kes maksab nuud?) . Selliseid kulutusi ei tohiks uurnik ise teha ilma omaniku loata. o Toreduslikud kulutused on sellised kulutused, mis ei ole ei vajalikud ega ka kasulikud. 17. Ava tehingutega seotud mõisted: ühe- ja mitmepoolne tehing; kohustus- ja 7 käsutustehing; ühekülgne- ja vastastikune tehing Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. Tuupilisim näide on siin muugileping, millega muuja võtab kohustuse asi ule anda ja omand ule kanda
........................ 82 Kirjandus ........................................................................................................................................ 83 Autor ................................................................................................................................................ 84 6 Minu õpilastele! 7 Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingu vorm. (Slaid 1) Tehingu tegemiseks on vajalik tahteavaldus. Tahteavalduse tehingu tegemiseks võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsese tahteavalduse nt võiks tuua raha maksmise kassapidajale, mis õiguslikult tähendab soovi sõlmida ostu-müügileping. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg
abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. Kuidas avaldatakse tahet abielluda ? 1. Abielu sõlmimist kinnitav perekonnaseisuametnik esitab kummalegi abiellujale küsimuse selle kohta, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida. Abielu sõlmimise tahteavaldus ei või olla tingimuslik. 2. Pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist kuulutab perekonnaseisuametnik, et pooled on sellest hetkest alates seaduslikud abikaasad. Millistel tingimustel on võimalik abielu tunnistada tühiseks? Abielu on tühine, kui 1. abielu on sõlminud samast soost isikud 2. abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik 3
Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab, ongi leping sõlmitud. Aktsept (nõustumus) on jaatav vastus pakkumusele, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. [3] Lepingute sõlmimise üldiseid aluseid reguleerivad võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS). VÕS reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi
Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö) (TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek
Avalikõiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu seaduse alusel loodud juriidiline isik; Eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Omab õigusvõimet. Mall Gramberg Tehing Tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus Mitmepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus Mitmepoolsed tehingud on lepingud Mall Gramberg Tehingu vorm Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui tehingu kirjalik vorm on kohustuslik, peab
samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.(nt üürileping) 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest. Kui isiku tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse tehingut objektiivselt ehk nii, nagu mõistlik inimene seda mõistma pidi. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded
Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Alusetust rikastumisest Muust seaduses sätestatud alusest Lepinguõigus LEPING on tehing 2 või enama isiku vahel, millega üks pool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (tekib kohustus, mida tuleb täita kindlaksmääratud viisil). Tehing on toiming või omavahel seotud toimigute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (otsene- sõnaselge avaldus sooviga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi; kaudne- tegu, millest võib järeldada soovi kaasa tuua õiguslikke tagajärgi või ka vaikimine/tegevusetus kui see tuleneb poolte vahelisest kokkuleppest või seadusest) Võlaõiguslike lepingutega võetakse kohustus midagi teha, millegi tegemisest hoiduda või omandatakse nõudeõigused. Lepingu võib sõlmida misatahes vormis, kui seadusega ei ole sätestatud lepingule kohustuslikku vormi.
Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Antud põhimõtet on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-25-14 p 10.6: ,,Maksuhalduri argumendid otsese ja kaudse tahteavalduse kohta ning viited TsÜS §-le 68 on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 5 ja MKS § 10 lg-s 3 sätestatud avalik-õiguslikes suhetes kehtiva vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtte valguses asjakohatud. Kirjalikus lepingus sisalduv tahteavaldus on liiatigi alati otsene tahteavaldus TsÜS § 68 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus on valesti jätnud kirjaliku vormi järgimata jätmise õiguslikud tagajärjed hindamata (TsÜS § 83) ega ole võtnud seisukohta TsÜS § 113 kohaldamise võimalikkuse kohta. Tõendamisfunktsiooni kandva vorminõude rikkumise tagajärjeks ei ole alati tehingu tühisus." [6] 3.4 Uurimispõhimõte HMS sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
Tehing on füüsilise või juriidilise isiku teod, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud rajanevad lepinguvabaduse (privaatautonoomia) põhimõttele. Tähtsaim tehingu vorm- leping. Iga tehingu tegemisel vajalik osa tahteavaldus ehk isiku tahteväljendus õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tehing on õigustoiming. Tehingu 2 tunnust: 1. Tehing on õiguspärane tegu. 2. Tehing on tahteline tegu. Tehingust saab eristada tehinguga sarnaseid tegusid. Ntks avaldused, teadaanded või üleskutsed jne. (nendega seostuvad teatud õiguslikud tagajärjed). Tehingute LIIGITUS: A) 1. Ühepoolsed tahteavaldused- tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest 2. Mitmepoolsed
isik. EÕ j/i on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. AÕ j/i on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 9. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. Tehing on on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus Tühine tehing on näiteks seadusega vastuolus olev tehing ja seda ei pea täitma • Suuline • Kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud) • Elektrooniline vorm 10. Esindamine. Esinduse liigid. -on tehingu tegemine esindaja kaudu, -loob õigussuhte esindatava ja tehingu, mida esindaja esindatava nimel teeb, teise poole vahel, -ei ole lubatud, kui seadusest tulenevalt peab tehingu tegema isiklikult
KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Mai...
lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (§ 8. Lepingu mõiste). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (§ 9. Lepingu sõlmimine). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (§ 11. Lepingu vorm).
Reaalkoormatiste, hoonestusõiguse ja ostueesõiguse esemeks on alati kinnisasi, kasutusvalduse (servituudi nn alaliik) ja pandiõiguse puhul võib olla tegemist ka vallasasjaga 83)Tutvusta tehingu ja lepingu mõistet, tahte ja tahteavalduse rolli tehingu tegemisel ning esindusõiguse mõistet ja sisu? Tehing: kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud toiming v õ i toimingute kogum.Tehingud on ühe - ja mitmepoolsed. Ühepool se tehing u tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus Leping: kahe- või mitmepoolne tehing, vajalik on kahe v õ i enama isiku tahteavaldus Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute
TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas võiks tegu olla vaikimisega nõusolekuga. Tuleb eeldada, et nõusolek oli olemas. Ametisuhe algas seega 01.04 ja lõppes teatavaks tegemisega 22.04, kuna tahteavaldus peab olema kohale jõudnud (TsÜS § 69 lg 1). Välissuhte analüüs: registrikanne loob universaalse kehtivuse (ÄS § 34 lg 2). Seega hakkab välissuhe kehtima kande tegemisest 10.04 ja lõppeb kande kustutamisega 24.04. Negatiivsete
Kohtuvõimu - teostavate organite aktid Sisu alusel liigitamine : üldiste juhtude - liiklusseaduses üksikjuhtude - SKA direktori käskkiri õigusvaidluste - kohtuotsused Õigussuhe ja juriidiline fakt õigussuhe - on õigusliku tähedust omav konkreetne eluline suhe vähemalt kahe isiku vahel, kus ühel tekivad teise suhtes mingid subjektiivsed õigused ja teisel isikul juriidilised kohustused . Ühepoolne õigussuhe - selle tekkimiseks on vajalik ainult ühe subjekti tahteavaldus.(NT : politseinik käsib autol peatuda ) Mitmepoolne õigussuhe - tekkimiseks on vaja kahte või enamat isikut, kelle kokkulangevad tahteavaldused üheskoos moodustavad õigussuhte. ( nt ostu-müügileping ) juriidiline fakt - elus asetleidnud juhtum, sündmus või inimese kätumisakt, mille tulemuseks on mingite subjektiivsete õiguste või juriidiliste kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine, või inimese vastutusele võtmine . NT ( liiklusõnnetus - tekib õgius nõuda hüvitist,
pikendada või lühendada. (Siseministeerium) Selleks, et abielu oleks võimalik, peab selle sõlmima perekonnaseisu ametniku juuresolekul. Abielu sõlmimise eelduseks on see, et abiellujad väljendavad isiklikult ja ühes kohas viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Selleks esitab perekonnaseisuametnik kummalegi abiellujale küsimuse selle kohta, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida. Abielu tahteavaldus peab olema iseseisev otsus, ega olla kellegi poolt peale surutav. Peale seda, kui mõlemad osapooled on oma soovi kinnitanud, kuulutab perekonnaseisuametnik, et sellest hetkest alates on nad seaduslikud abikaasad. Perekonnaseisuametnik teeb abielu sõlmimise kohta perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras sissekande rahvastikuregistrisse. (Perekonnaseadus) 2.5 Abielu sõlmimise kinnitamine ja kande tegemine
A. Kõige suurem rikkumine on juba see ,et alaealine Mart töötab poes, kus on müügil alkohol. Kuna Mart on poes müüja, siis ta müüb ka poe sortimendis olevat alkoholi. Alkoholiseadus § 47 lg 5 ütleb, et alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Jääb selgusetuks, kas Mardil kehtiv tööleping on või mitte, kuid eeldatavasti on see olemas. Veel ei ole teada, kas Mardil on olemas ka TL sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus ja kas tal on töötamiseks olemas seadusliku esindaja nõusolek või heakskiit. TL seaduse § 8 lg 2 ütleb, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Mart aga on tööl isegi kuni 14 tundi päevas, mis on täiesti lubamatu. Jättes kõrvale tõsiasja, et Mart töötab kaupluses, kus on müügil alkohol ja eeldades, et tal on
Õiguse alused I vaheeksam. 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnusta...
Kinnisvaraõigus I Anton Makarjev, GE-3 Evelin Jürgenson Küsimused TSÜS ja AÕS seminariks 1. Mis juhtub maatükile jäänud ehitisega asjaõiguse lõppemisel? Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. §54.(3) TSÜS 2. Kuidas on isikud TSÜS'is jagatud? Juriidilised ja füüsilised isikud 2. Osa TSÜS 3. Mis on pettus? Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. §94.(1) TSÜS 4. Kuidas on defineeritud elukoha mõiste? Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. §14.(1) TSÜS 5. Mis on tehing? tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus) suunatud õiguslike tagajärgede tekkimis...
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/tä...
Nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud.. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed nt pärandamine, ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehing on isiku tahteavaldus. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded..
05.2016 Omand Ühine omand: Kaasomand – üheaegselt mitmele omanikule mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand – üheaegselt mitmele omanikule kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Tehingud Tehing – toiming, mis sisaldab õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust. Tehingud Ühepoolne – vajalik ainult ühe isiku tahteavaldus Mitmepoolne – vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus 23 5.05.2016 Tehingud Pacta sunt servanda – lepingut peab täitma Tehing Leping loetakse sõlmituks kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumine – nõustumine Muu tahteavaldus, mis on piisavalt selge kinnitamaks kokkulepet. Tehing Lepingu aluseks on tahteavaldus
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Liigid: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts 5. Tulundusühistu 6. Mittetulundusühing 7. Sihtasutus 10. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. Tehing tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed, nt pärandamine, ja mitmepoolsed, nt ost-müük. Tehing on isiku tahteavaldus. Tehingu vorm Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui aga on sätestatud tehingu kirjalik vorm, siis peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seadus ei sätesta teisiti. Tehingu kirjaliku
parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. ü Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). 89 Tehingutest üldiselt. (Slaid 13) TsÜS § 67 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja
subjektiivsete õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte: 1) Sündmusteks tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Sündmus juriidilise faktina on näiteks inimese loomulik surm, üleujutus jms. 2) Tegudeks tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, so väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega: o Õigusvastane tegu õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olemine. a) Juriidiline akt käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele.
sõltumata inimese tahtest. Sündmus juriidilise faktina on näiteks erinevate subjektide poolt. inimese loomulik surm, üleujutus jms. 2. üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete 2) Tegudeks tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed inimese tahtel, so väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, üksikisiku õigustega võrreldes käitumisakt (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Teod 3. riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. kehtestatud seadustele. See nõuab õigusriigilt lugupidavat Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega: suhtumist, hoiab ära selle, et kergekäeliselt võetaks seadusi
Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Seoses juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks. Sündmus on ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest (loomulik surm, äikesest põhjustatud tulekahju, orkaan jne). Tegu on inimese tahtel toimuv muutus, kus väljendub inimese tahteavaldus (kuritegu, hagi, leping jne).Teod jagunevad omakorda õiguspärasteks ja õigusvastasteks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtivatele nõuetele. ·Juriidiline akt õigussuhte tekitamine omal soovil ·Juriidiline toiming õigussuhe tekib ka siis, kui ei ole soovi ·Juriidilise resultaadiga tegu vaimse loomingu saadusele, autoriõigused Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus käitumine.
millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutmise või lõppemise. Liigitatakse sündmusteks ja tegudeks Sündmus – selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest (nt inimese loomulik surm, äikesest põhjustatud tulekahju, üleujutus jms) Tegu – tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt (nagu lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine); teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga Teod liigitatakse suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusvastasteks Õiguspärane tegu – tegu mis vastab kehtiva õiguse nõuetele o Juriidiline akt – selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele
endi vahel ja haldusekandja organite vahel. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära Esiteks, haldusõigusliku reguleerimise mehhanismile on tervikuna iseloomulikud korraldavat liiki õiguslikud vahendid, organisatsiooninormid. Teiseks, iseloomulikumad ettekirjutused, mida kohustatud subjekt peab täitma. Keelud vähem iseloomulikumad. Kolmandaks, haldusõiguslik reguleerimine eeldab, et ettekirjutused on ühepoolsed ja selles avaldub haldussuhte ühe poole tahteavaldus. Neljandaks, toimib tendents, kus kasvab niisuguste haldussuhete arv, millede kohustatud pooleks on haldusorgan ja õigustatud pooleks teised subjektid, samuti haldusõigussuhted, milles pooled on võrdõiguslikud.
Kõik tegelikkuses aset leidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega, on seega juriidilised faktid. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjekti tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest, nt inimese surm, üleujutus jne. Tegu on tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid võib omakorda liigitada õiguspärasteks ja õigusvastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Nii on nt
Keerulisemate lepingute sõlmimisel, kus pooled peavad pikaajalisi läbirääkimisi ja kokkulepped saavutatakse üksikute lepingupunktide kaupa, on raske eristada üksikuid tahteavaldusi. Sellisel juhul on lepingu sõlmituks lugemisel oluline saavutatud kokkuleppe sisu vastavus seaduse nõuetele. Tahteavalduse liigid Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Vastavalt TsÜS § 68 võib tahteavaldus olla otsene või kaudne. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (näiteks ettepanek sõlmida või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine
Keerulisemate lepingute sõlmimisel, kus pooled peavad pikaajalisi läbirääkimisi ja kokkulepped saavutatakse üksikute lepingupunktide kaupa, on raske eristada üksikuid tahteavaldusi. Sellisel juhul on lepingu sõlmituks lugemisel oluline saavutatud kokkuleppe sisu vastavus seaduse nõuetele. Tahteavalduse liigid Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Vastavalt TsÜS § 68 võib tahteavaldus olla otsene või kaudne. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (näiteks ettepanek sõlmida või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine
seaduse alusel, Selle liigid: Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid- on erahuvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik . Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, tulundusühing, AS, MTÜ, SA, mittetulundusühing. Selle liigid: 10. Tehing- Toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingute liigid tahteavalduste hulga järgi- ühepoolsed(N:pärandamine) mitmepoolsed(n:leping). Tehingute liigitus sisu järgi varalised (N:müük) ja mittevaralised(N:abielu sõlmimine). Tehingu tühistamine- tehingu , mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu võib seaduses sätestatud korras tühistada.Tehingu tühistamise kord toimub avalduse tegemisega teisele poolele
avalikes huvides. 76. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. Asjade liigitusi mitmeid: · asendatavad ja asendamatud asjad · äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad · jagatavad ja jagamatud asjad Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 77. Tehing ja tehingu vormid. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Tehingu vormid: · Suuline · Kirjalik · Kirjalikku taasesitamist võimaldav · Elektrooniline · Notariaalne kinnitamine · Notariaalne tõestamine 78. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. Asjaõigused:
tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 11. Tehing. Leping. Milline erinevus on tehingul ja lepingul? Millises vormis võib tehingut teha? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Vorm- suuline, kirjalik Leping on mitmepoolne tehing. Üks või mõlemad pooled võtavad kohustuse, mõlemal õigus nõuda kohustuse täitmist. 12. Mida tähendab tühine tehing ja mida tähendab tühistatav tehing? Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada
tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 11. Tehing. Leping. Milline erinevus on tehingul ja lepingul? Millises vormis võib tehingut teha? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Vorm- suuline, kirjalik Leping on mitmepoolne tehing. Üks või mõlemad pooled võtavad kohustuse, mõlemal õigus nõuda kohustuse täitmist. 12. Mida tähendab tühine tehing ja mida tähendab tühistatav tehing? Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
