97. Miks mitte lihtsalt fakt? Fakte võib olla igasuguseid, meil on vaja õigustatud fakti. 98. Kuidas juriidiline fakt jaguneb? Sündmusteks ja tegudeks. Teod sõltuvad inimtahtest ja võivad olla õigusvastased, sünmused ei sõltu inimtahtest. 99. Mis on tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseks? Tehingud, sätestatud sündmused, muud tominud ja õigusvastased teod. 100. Mis on tehing? Tehing on toiming , milles on vähemalt 1 tahteavaldus. 101. Mis on ühepoolne tehing ja mitmepoolne tehing? Ühepoolses tehingus on vaja ühe isiku tahteavaldust(testament), mitmepoolses kahe või enama isiku tahteavaldust.(ost-müük) 102. Mis on ühekülgne ja mitmekülgne tehing? Ühekülgses tehingus on üks kohustatud pool(laenuleping), mitmepoolses mitu.(ost- müük) 103. Mis on toiming? Õigusliku sisuga õiguspärane tegu. 104. mis on tegu?
1. Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele. Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt : 1) Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda
LV- lepingu pooled saavad ise otsustada lepingute sõlmimise üle ja pooled on läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel võrdsed (alluvussuhted puuduvad) 1. Sõlmimisvabadus- kas leping sõlmida ja kellega (kindlatel juhtudel sõlmimine kohustuslik) 2. Sisuvabadus- sõlmida leping, millist soovitakse ning milles kokkuleppele jõutakse 3. Vormivabadus- leping võib olla sõlmitud mistahes vormis (kui sesadusest ei tulene teisiti) Tehing Mõiste: Lähtealuseks on tahteavaldus, milles väljendub isiku tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Tahteavalduse tegemine 1. Tahteavalduse viisi valiku vabadus- valitud viis peab olema eesmärgi saavutamiseks kohane 2. Otsene tahteavaldus- väljendub sõnaselgelt tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt testament) 3. Kaudne tahteavaldus- väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt poes ostmine) 4
Aktsiaselts on samuti piiratud vastutusega äriühing, nö. suur osaühing oma olemuselt. Täisühing- osanikel täisvastutus; usaldusühing-ühel osanikul täisvastutus. Juriidilise isiku lõpetamine: Pädeva organi otsusega, põhikirjas toodud eesmärgi saavutamisel, kohtumäärus (sundlõpetamine, lõpetamine vara puudumise tõttu pankrotimenetluses. Tehing- toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tahteavaldus võib olla nii otsene(sõnaselge tahte avaldamine, nt tahan saia osta) kui kaudne (millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg) ka vaikimine või tegevusetust loetakse tahteavalduseks.
vallasasja puhul nõutav selle vahetu rakendamine pärast seda, kui valduse rikkumine algas; eelkõige: valduse (jõuga) tagasivõtmine. 4. PEATÜKK 1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus Privaatautonoomia – isikud on vabad oma õiguste ja kohustuste kujundamisel tehingute tegemise teel Tehinguõpetuses on keskse tähendusega õiguslikud mõisted TAHTEAVALDUS ja TEHING. Tehingu tähtsaim liik on LEPING. Lepingu üldpõhimõte on lepinguvabadus, mille väljendub kolmes vabaduses: 1) lepingu sõlmimise vabadus (kas sõlmida või mitte ning kellega) 2) lepingu sisu vabadus (poolte vabadus sõlmida leping, millist nad soovivad ning milles kokkuleppele jõuavad) 3) lepingu vormi vabadus (lepingu võib sõlmida mis tahes vormis, kui seadusest ei tulene teistmoodi – kinnisomandi müügileping peab olema notariaalselt sõlmitud)
alla 7a isikud 718a + psüühilise häirega Võib toimuda 3l viisil : osasid tehinguid võivad teha ise enamikel juhtudel võivad nad tehinguid teha seadusliku esindaja nõusolekul vahet tuleb teha ühepoolsetele tehingutel ja mitmepoolsetel tehinguteks · Tehing (TsÜS 4. osa) tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. · Tehingu tõlgendamine tehingu tõlgendamise eesmärgiks on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine. Tahe on võimalikkus teha vabalt otsuseid, valikuid oma eelseisvate toimingute ja tegude üle. Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse saavutamiseks. Tahteavalduse liigid: Otsenesõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg; Kaudneväljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg;
tegudest. · Seega võib õigussuhe tekkida (ka muutuda) neljast alusest. a) tehingust sõltub inimese tahtest ning suunatud õigussuhte tekkimisele b) sündmusest ei sõltu otseselt inimese tahtest c) toimingust (õiguspärane tegu) sõltub inimese tahtest d) õigusvastasest teost sõltub inimese tahtest Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. · Seega on tehing alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing · Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus
põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguga kaasnevad nii seadusest tulenevad õigused ja kohustused kui ka tehingu enda sisust tulenevad õigused ja kohustused, mida pooled saavad ise sisuliselt mõjutada. Tehingud võivad olla: Ühepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust nt pärandamine testamendiga Mitmepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust nt ost-müük
Õigused ja kohustused tekivad tehingutest, sündmustest ja õigusvastastest tegudest. Juriidiline fakt tegelik asjaolu, millega seadus seob teatud juriidiliste tagajärgede tekkimise ja nendeks tagajärgedeks on eelkõige subjektiivsete õiguste ja vastavate tsiviilõigussuhete tekkimine, muutumine ja lõppemine Terminite hierarhia · Toiming · tehing leping 2 tahteavaldus laenuleping, ostu-müügi § 67. Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
Juriidiline akt on kas sündmus või tegu. Sündmus on inimtahtest sõltumatu, nt loodusõnnetus. Tegu on inimtahtest sõltuv. Sündmusest võib tekkida üks suhe. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, ...(par. 5), muudest sündmustest!! Sõna ,,muud" on oluline, sest tehing on ka toiming. Õigused ja kohustused tekivad tehingutest, sündmustest ja õigusvastastest tegudest. Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping. Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament. Ühepoolne tehing nt testament?? Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5
Tõlgendamise erinevad viisid: ajalooline, süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline Eksamiküsimus: § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastasest tegudest. Tehing - toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (ühe või mitmepoolne). toiming - õigusliku tähendusega õiguspärane tegu (autoriõiguste tekkimine) Seadus - riigikogu poolt vastuvõetud õigusakt Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (testament) Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud (ostu-müügi leping). NB! SARNASED MÕISTED ÜHEKÜLGNE TEHING - KOHUSTATUD ON 1 POOL (LAENULEPING)
TEHINGUD on seadusel põhinevad kokkulepped, mille abil isikud kujundavad oma õigusi ja kohustusi privaatautonoomiast tulenevalt. TEHING on isiku tahtel põhinev õiguspärane tegu ja sellega väljendab isik soovi saavutada konkreetset õiguslikku tagajärge. Väljendatud tahteavaldus muutub kehtivaks kui teine pool saab selle kätte. Tahteavaldus loetakse kättesaaduks kui see on isiklikult saajale teatavaks tehtud, jõudnud saaja elu- või asukohta ja saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vastuvõtmist mittevajavad avaldused saab tagasi võtta enne tahteavalduse jõudmist saajani. Tahteavaldus tuleb esitada arusaadavalt. Esimene toiming, et jõuda kokkuleppeni on suunatud pakkumine(pakkumus) ehk ofert. Pakkumus tehakse alati konkreetsele isikule ja kõik olulised tingimused peavad olema pakkumuses ära toodud
3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, · Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 3) Lepingutingimuste muutmine Lahtised tingimused VÕS §26. Lepingu aluseks olevate tingimuste muutumine VÕS § 97 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 4)Lepingu tõlgendamine 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt.
Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Tahteavaldus Otseseks tahteavalduseks on kõik niisugused teod, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (nt ettepanek sõlminda või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne tahteavaldus võib väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua õiguslikke tagajärgi. Vaikimine või tegevusetus on tahteavaldus ainult siis, kui tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või poole vahelisest praktikast. Vaikimine või tegevusetus Vaikimine või tegevusetus on tahteavaldus ainult siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Tehingu vormivabadus
teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud. Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi.. Mis on tehing? TsÜS § 67 - tehingu mõiste. (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (Teisiti õiguslik tahteavaldus.) (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing on üks tähtsamaid õiguste ja kohustuste tekkimise aluseid, mis on otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Tehing on toiming või toimingute kogum,
Õiguste ja kohustuste tekkimise hetk juriidiline fakt. 1) Sündmus inimtahtest sõltumatu (nt loodusõnnetus). 2) Tegu inimtahtest sõltuv. Millest juriidiline fakt tekib? 1. Tehingutest 2. Sündmustest 3. Muudest toimingutest 4. Õigusvastastest tegudest ÕIGE JÄRJEKORD OLULINE, KÜSITAKSE EKSAMIS! *Miks on sõna MUUD oluline? Sest tehing on ka toiming. Kui sõna MUUD ära jätta, jääb vastupidine mulje. 2.2. Tehingu mõiste § 67 Tehingu mõiste. Tehing on toiming, kus on tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühe ja mitmepoolseks. Ühepoolne vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus (nt lepingud) Sarnane mõiste: ühe- ja mitmekülgsed ning ühe- ja mitmepoolsed (lepingud) NB! Pole samased mõisted. Toiming õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Tehing, mis ei ole leping (üks tahteavaldus) nt testament. Mille poolest erineb tehing ja toiming?
eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne – vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne – vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks?
TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõistet Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus. Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 Seminar 2 Teema: Tehinguõpetuse alused (I) 1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus 1. Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus 2. Tahteavaldus. Tehingud. Kõige olulisem §69! Mõistlik viis lugega tähitud kirjaga tutvumist, kui pannkse allkiri, et oled kätte saanud. Sama asi sellega, kui seda saab kätte laps (on olemas seda mõjusfääris), siis järglimel päeval loetakse. Kui keeldutakse, loetakse, et tal oli võimalus kätte saada kiri, aga ta seda ei kasutanud. Kui kiri oli saadetud ekirjaga, siis loetakse, et isik loeb seda hiljemalt järgmisel päeval
vastu võiks teisel poolel olla lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte, ei ole kummalgi poolel õigus avaldada elläbirääkimistel räägitu sisu kolmandatele isikutele. Leping sõlmitakse reeglina: pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) saamisega. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Nõustumus on otsene tahteavaldus või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Oluline on, et pooled vahetaksid vastastikku tahteavaldusi ning oleks selge, et omavahel on saavutatud kokkulepe lepingutingimuste osas. Töölepingu sõlmimisel suurt tähendust omav tahteavaldus võib olla väljendatud: otseselt, millega väljendub sõnaselge tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsene tahteavaldus võib olla nii suuline kui ka kirjalik;
Fakte võib olla igasuguseid, kuid meil on vaja õiguslikku. Juriidiline fakt jagunes sündmuseks ja teoks. Erinevus? Sündmus ei sõltu inimtahtest, aga tegu sõltub inimtahtest. (sündmus-loodusõnnetus) Nimetage TSIVIILÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMISE alused? Tehingutest, sätestatud sündmustest, muudest toimingutest ja õigusvastastest tegudest. § 67. Tehing on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tahajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on tahteavaldus teha toimingut. Toiming on õiguspärane tegu. Seega tehing ei saa olla õigusvastane. Tehing saab olla kehtiv ja kehtetu. Ka tehing on toiming. Ühepoolne tehing on tehing, milleks on vaja ühe isiku tahteavaldust. Leping on mitmepoolne tehing. Mitmepoolne tehing. Leping on kõige kitsam, kaks tahteavaldust. Ühepoolne tehing (testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus Ühekülgne on tehing, kus on ainult üks kohustatud pool
ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvadmasinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis. Viljad – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. 22. Tehingu mõiste- tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogm, milles sisaldub kindla õigusliku tagajäre kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingu liigid – ühepoolne tehing ( aluseks on ühe isiku tahteavaldus) ja mitmepoolne tehing (tehingu teostamiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus) Teostamise viisi alusel jaotatakse veel: konsensuaalsed ja reaalsed tehingud. 23. Tehingu vorm Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tehingud võivad olla tehtud: Lihtkirjalikus , notariaalses ja elektroonilises vormis. 24
ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. (2) Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
konsensuse. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32). LEPINGUD. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Vajalik vähemalt 2 tahteavaldust, kas samaaegselt või üksteise järel. TAHTEAVALDUS mistahes viisil kui seaduse või poolte kokkuleppel pole määratud teisiti. Otsene tahteavaldus kui sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Kaudne tahteavaldus väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslikke tagajärgi (parkimine automaadis maksmime).
a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. · Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): 1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (välislepingud, konventsioonid), Euroopa
Kes on korteri omanik. (4) Subjektid:Piret, Mart (5) Objekt:korter, raha (6) Subjektide kontroll:piret, mart (7) Õigusushe:Piret peab maksma mardile raha ja vastu saama korteri. Mart pead üle andma korteri ja vastu saama raha. (8) Abstraktsiooniprintsiip:.kinnistusraamatusse pole keegi kantud kaasuse tekstikohaselt. Seega omanik ei ole teada. TEHINGUD Tehing on toiming kus on vähemalt üks tahteavaldus, kui on 2tahteavaldust on tegemist lepinguga. Tahteavaldusi tehakse kolmel viiisil: Otsesene tahteavaldus-sõnaselgne tahe/suuliselt väljendatud/väljendamine, suuline v kirjalik leping. Kaudne-väljendub teos, millest võib järeldada tahteavaldust (käe surumine)(kaupade asetamine kassa lindile). Vaikimine või tegevusetus-kui see tuleneb seadusest, kokkuleppest v tavast, siis on ainult tahteavaldus. Kuidas tahteavaldust tehakse? Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel.
............................ 6 24. Juriidilise isiku asukoht........................................................................................................................... 6 25. Juriidilise isiku vastutus .......................................................................................................................... 6 26. Tehingu mõiste ja liigid........................................................................................................................... 6 27. Tahteavaldus ja selle väljendamise võimalused ...................................................................................... 6 28. Üldpõhimõtted tehingu tõlgendamisel .................................................................................................... 6 29. Tühine tehing ja kehtetu tehing ............................................................................................................... 7 30. Tehingu vorm .............................................................
Tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise alused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. (muudest on oluline sõna sest tehing on üks osa toimingust) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Mitmekülgne leping- kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja õigus saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. Toiming-õigusliku tähendusega õiguspärane tegu
seadusega loodud üksus Juriidilise vastutuse liigid · Kriminaalvastutus · Haldusvastutus · Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus · distsiplinaarvastutus Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused. Indiviidide vajaduste ja tahte alusel tekivad need kooskõlas kõrgemate organitega. Tehing.Tehingu vorm. - Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on väljendatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. · Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. · Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Esindamine. Esinduse liigid. esindamine on mingi ühenduse või ettevõtte huvide eest seismine ja võib samal ajal ka juhtimine olla. (tavaliselt nõukogu). Liigid oleks ametlik ja mitteamtelik. Mis on aegumine
Sunniviisiline täitmine toimub: kohtuotsuse alusel, kohene täitemenetlus. 17 6. TEHINGUD (tahteavaldus) _____________________________________________________________________________________ Mõiste tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingute liigid tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed; kohustustehingud ja käsutustehingud; varalised tehingud ja isiklikud tehingud. Ühepoolse tehingu tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolse tehingu puhul on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Kohustustehing müügileping; müüja kohustub midagi tegema ja ostaja kohustub midagi tegema. Käsutustehing e
Rünnakuhädaseisundi korral rünnatakse seda, kust oht ei tulene (nt lammutatakse kuur, mis ei põle, aga on põleva maja ees, eesmärgiga saada ligi põlevale majale). Õppematerjal: TsÜS § 138 141 AÕS § 41 KarS §-d 28,29 Köhleri õpik lk 47-53 6. TEHINGUD 6.1 Tehingu mõiste ja liigid Tehingu mõiste on antud TsÜSi § 67 lg 1 ,,Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogu, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus." Tehing on alati õiguspärane tegu, mis on suunatud mingi õigusliku tagajärje saavutamisele. Tehingu mõiste on tegelikult vägagi lai, tehingutena tuleb mõista igasuguseid tahteavaldusi, mis on suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Väga suur osa tehingutest on lepingud. Kas ühe poole tahteavaldusest piisab, et tegemist oleks tehinguga või on vajalik siiski tehingu tegemiseks ka mingit teist toimingut, et tegemist oleks toimingute koguga see on keskne küsimus, et selgitada
linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks tegemist haldusorganiga: linnavalitsus, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: ainult linnavalitsus saab anda ehitusluba, teostab võimu; tegemist on linnavalitsuse enda osakonnaga, 1
... 7. KAASSÕNA Käände Ei muutu Üle (aia) , (metsa) taga, Adpositsioon tähendus vastu (tahtmist), ilma (seotud (rahata).... käändsõnaga) 8. SIDESÕNA Seob lause osi Ei muutu Ja, ning, kui, nagu, konjuktsioon kuni, et sest, ehk, või... 9. HÜÜDSÕNA Tunde- või Ei muutu Oi, ai, ohoo, noh... Interjektsioon tahteavaldus, helijäljendus Lauseliikmed (tüüpilisel kujul) lauseliige küsimus tähendus gr. vorm näide Öeldis Mida Tegevus, Pöördeline Me sõime suure kala Predikaat tegema? protsess verbivorm Alus Kes? Tegija, olija Nimetav, osastav Suured mehed nutavad. Sublekt Mis? Peenral kasvas lilli. Sihitis Keda? Mida
Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest ühiskondlikus elus ja üksikinimese elus. Juriidilisteks faktideks nim. selliseid tegelikkuses aset leidvaid asjaolusid, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte liigitatakse: *sündmusteks – üleujutus, inimese surm *tegudeks Sündmused toimuvad sõltumata inimese tahtest. Tegu on väliselt väljendatud inimeste tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid liigitatakse: *õiguspärased teod *õigusvastased teod – kuritegu Õiguspärased teod on: *juriidilised aktid ehk inimeste käitumised, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (leping) *juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilised tagajärjed sõltumata nende sooritaja tahtest. Õigusvastased teod on õigusrikkumised. Liigitatakse vastavalt õigusharule. Õiguslikest tagajärgedest lähtuvalt liigitatakse juriidilised faktid:
(3) Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tehing võib olla ühe- või mitmepoolne. Üldjuhul on mitmepoolne. Testament, ülesütlemise avaldus on ühepoolne. § 67. Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kuidas saab teostada tehingu tühistamisõigust? TsÜS § 98 Kujundusõiguse alla läheb: tehingu tühistamine, Hagi alus ja nõude alus: hagi alus on faktilised asjaolud, millele hageja põhineb. 3-2-1-72-12 hädakaitse kohta lahend
tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed. Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seadustest, millest antud referaat mainib ja kirjeldab. 2. LEPINGULIIGID JA MÕISTED Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. · Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. · Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Eraõigusliku juriidilise isiku organid: üldkoosolek,juhatus Fie-oma elukoht, jur.isik-juhatuse asukoht, määratakse määramata ajaks Juriidilise isiku lõpetamine: üldkoosoleku otsus, isiku või asutuse otsusel, kellel on selleks õigus, seaduses,põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel, tähtaja saabumisel, pankroti korral, kohtumäärusega Tehing-sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, võib olla ühepoolne (testament) ja mitmepoolne(ost-müük) Tühised tehingud: Heade kommete või avaliku korraga vastuolus, seadusega vastuolus, kasutuskeeldu rikkuv, näilik Tehingu võib tühistada: oluline eksimus, pettus, õigusvastane ähvadus,vägivald, raskete asjaolude ärakasutamine, muude seaduses sätestatud asjaolude esinemisel Tsiviilõiguste teostamine:hea usu põhimõttel Õigusvastasust välistav ajaolu-hädakaitse ja hädaseisund Kaitstakse hagi esitamisega
See tähendab seda, et muul viisil, näiteks andmesubjekti nõusolekuta ei ole andmete töötlemine lubatud välja arvatud §14 välja toodud punktid kus töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse näiteks andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks. Lisaks ka andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav, millega inimene annab nõusoleku enda isikuandmeid töödelda. Samuti peab andmetöötleja tegema andmesubjektile selgeks andmete töötlemise eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei
Jõu tarvitamine peab olema selline, mis on vajalik omaabiks ja ei ületa hädakaitse piire. Lisaks: TsÜS §138-141; Asjaõigusseadus §41; Karistusseadustiku §28,29; TsÜS §5,6, VÕS §2,3,4,6,24, Köhleri õpik 28-42; 47 53 6. TEHINGUTE ÜLDISELOOMUSTUS 6.1. Tehingu mõiste ja liigid TsÜS §67. Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehingud on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Tehing on mingi tegu või toiming (või toimingute kogum), milles sisaldub tahteavaldus kindla õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tegu tahtevaldus õiguslik tagajärg
§2,3,4,6,24, Köhleri õpik 28-42; 47 – 53 6. TEHINGUTE ÜLDISELOOMUSTUS 6.1. Tehingu mõiste ja liigid TsÜS §67. Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehingud on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Tehing on mingi tegu või toiming (või toimingute kogum), milles sisaldub tahteavaldus kindla õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tegu → tahtevaldus → õiguslik tagajärg
eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks?
kiitnud. · Kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna. 29. Tehingu mõiste ja liigid. Tehingu tunnused. Tehingu tegemine. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitempoolsed tehingud on lepingud. Tehingud jagunevad · Kohustustehinguteks suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele · Käsutustehinguteks suunatud õiguste ja kohustuste üleandmisele
tagasi võtta. (jõuga välja tõsta korterist vmt). Õppematerjal Tsüs pg 138-141, 5 ja 6, Aõs pg 41 Kars pg 28-29 Võs 2,3,4,6,24 Köhleri õpik lk 28-53, va 42-47. 6. Tehingute üldiseloomustus 6.1 Tehingu mõiste ja liigid Tehingu mõiste on antud tsüs pg 67, lg1. tehing on 1 olulisemaid juriidilisi pakte. Tehinguid tehaksegi sellest, et saavutada mingisugune õiguslik tagajärg. Võib öelda, et leping on mingi toiming/tegu (toimingute kogum), milles sisaldub tahteavaldus kindla õigusliku tagajärje saavutamiseks. 3 olulist momenti: 1) Tegu 2) tahteavaldus 3) Õiguslik tagajärg Tehinguid võib erinevatel alustel liigitada 1) Ühepoolsed tehingud. Nt testament - õiguslik tagajärg on see, mis tema varast saab. 2) Mitmepoolsed tehingud e lepingud. Tuleb silmas pidada seda, et lepingute puhul on ei piisa 1 inimese taheavaldusest, vaid neid peab mitu olema. Need saa 2 jagada: a
tagasi võtta. (jõuga välja tõsta korterist vmt). Õppematerjal Tsüs pg 138-141, 5 ja 6, Aõs pg 41 Kars pg 28-29 Võs 2,3,4,6,24 Köhleri õpik – lk 28-53, va 42-47. 6. Tehingute üldiseloomustus 6.1 Tehingu mõiste ja liigid Tehingu mõiste on antud tsüs pg 67, lg1. tehing on 1 olulisemaid juriidilisi pakte. Tehinguid tehaksegi sellest, et saavutada mingisugune õiguslik tagajärg. Võib öelda, et leping on mingi toiming/tegu (toimingute kogum), milles sisaldub tahteavaldus kindla õigusliku tagajärje saavutamiseks. 3 olulist momenti: 1) Tegu 2) tahteavaldus 3) Õiguslik tagajärg Tehinguid võib erinevatel alustel liigitada 1) Ühepoolsed tehingud. Nt testament - õiguslik tagajärg on see, mis tema varast saab. 2) Mitmepoolsed tehingud e lepingud. Tuleb silmas pidada seda, et lepingute puhul on ei piisa 1 inimese taheavaldusest, vaid neid peab mitu olema. Need saa 2 jagada: a
Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seduse alusel Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid juriidiline isik, mis on loodud erahuvides: täisühing, usaldusühing, tulundusühing, OÜ, AS, sihtasutus, MTÜ 10. Tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õiguslikt tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võib olla ühepoolne (pärandamine testamendiga) ja mitmepoolne (ost-müük) e leping. Tehing on inimese tahteavaldus, väljendab soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahteavaldus võib olla otsene, kaudne või vaikimine. Mida tähendab tühine tehing tühisel lepingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui tehingu käigus on üks pool midagi saanud, siis peab ta selle tagasi andma, kuna ta pole seda õiguslikult saanud. Kui tehingus on üks punkt vigane,
väljaõppe puudumise tõttu; 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). b). Vajalikud on alaealise tahteavaldus (koos seadusliku esindaja nõusolekuga); tööandja peab saama nõusoleku tegevuskohajärgselt tööinspektorilt, c). Sõlmiksin tähtajalise lepingu. 11. Ülesanne: Töötaja oli tööle võetud 6-kuulise katseajaga. Pärast 5-kuulist töötamist lõpetati temaga tööleping katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Seejuures selgus, et töölepingu lõpetamise hetkel oli töötaja veel alaealine. a). Kuidas teie hindate sellist töölepingut ja selle sõlmimist? Vastus: a)
kaasuses kõne all olev nõue. 2. samm. Nõude vm õiguskaitsevahendi aluse väljaselgitamine 3. samm. Nõude saab lugeda tekkinuks Kontrollitakse: 1) kas eelpool väljaselgitatud nõude aluse (normi) abstraktse faktilise koosseisu elemendid on täidetud; 2) kas esineb nõudeõiguse teostamise takistusi või välistavaid asjaolusid. Nt kui nõude aluseks on lepinguline võlasuhe või tahteavaldus, tuleb siinkohal kontrollida, kas: a) leping on VÕS § 9 ja § 16 jj sätestatud eeldustel sõlmitud (pakkumus, nõustumus), kas kokkulepitu sisust tuleneb niisugune põhi(sooritus)kohustus; b) leping või tahteavaldus ei ole kehtetu - tulenevalt erinormidest spetsiifilise õigussuhte kohta (nt testamendi vaidlustamine PäS § 93 ja 94 kohaselt); võlaõiguse eriosast, võlaõiguse
Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille tulemus oli jumaluse tahteavaldus. 2.Vana- Eesti võimukorraldus. 13.saj algul oli Eestis nelja liiki ühiskondlikke gruppe: perekond; küla ja külakond; kihelkond; maakond. Maakond- hõimude liit. 9.-10.saj tekkisid hõimude liidud ehk maakonnad. Võim külas kuulus külakogule (milles igast talust esindajaid) ning külavanemale. Peale selle oli külas mitmeid ühiseid ametnikke nagu vardja, kes toimetas maksumääramist külas, käskjalad, külakarjased, teevahid.
Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek
Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma kohustuse täitmisest keelduda;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
