Facebook Like

Otsingule "tahkised" leiti 92 faili

tahkised - tihedus suur, molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi Vedelikud - nende kahe vahepealsed, võnkumisele lisandub (tahkistega võrreldes) suht aeglane kulgliikumine.
9
pptx

Tahkised

B Tahkised Tahkised ehk tahked kehad on ained, mis omavad kindlat kuju. Tahkise staatika Vedeliku tahkumine tähendab aatomite (molekulide) vaheliste sidemete stabiliseerumist sedavõrd, et aatomite asukohad üksteise suhtes fikseeruvad. Kuigi tahkistes osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetav...

Füüsika - Keskkool
11 allalaadimist
8
pptx

Tahkised

Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema ­ s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. K...

Füüsika - Keskkool
2 allalaadimist
1
docx

Gaasid, vedelikud ja tahkised

GAAS * puudub kindel ruumala. *osakesed paiknevad üksteisest kaugel. *palju tühja ruumi. *saab kokku suruda. *aineosakeste liikumine on korrapärane; osake võib liikuda mistahes suunas ja iga oske ise kiirusega. *täidavad kogu ruumi, neid saab kokku suruda. * sidemed osakeste vahel puuduvad. VEDELIK *on kindel ruumala. *osakesed lähestikku, on tühja ruumi. *ei saa kokku su...

Füüsika - Põhikool
36 allalaadimist
7
doc

10. klassi mõistete definitsioonid

1. Mehaaniline liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine ­ liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrr...

Füüsika - Keskkool
197 allalaadimist
4
doc

AINE EHITUSE ALUSED

Reaalsed gaasid. Reaalse gaasi puhul peame arvestama osakes mõõtmeid, sest osakestevahelised kaugused on väiksemad, on 10 ja vähem osakese diameetrit ja molekulaarjõudusid tuleb järelikult arvestada. Ülekandenähtused gaasides. Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle. 1) Sisehõ...

Füüsika - Keskkool
43 allalaadimist
2
docx

Füüsika mõisted gümnaasiumile

Füüsika Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: · Kovalentne side ­ ühtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side ­ positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine ­ tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre ­ aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud...

Füüsika - Keskkool
21 allalaadimist
1
docx

Füüsika KT - aineosad, soojus, kiirus

Kuidas mõista lauset "Keha koosneb aatomitest". Kuidas tõestada? o Keha on jaotatav o Keha ei ole lõpmatuseni jaotatav. 2. Aineosakesed. o Kui suured nad on? o kuidas mõõdetakse suurust.? o Kuidas tõestada, et kõik osakesed ei ole ühesuurused? 3. Aineosakeste vaheline jõud. o Kuidas tõestada selle olemasolu? o Missugused jõud esinevad...

Füüsika - Põhikool
8 allalaadimist
4
doc

Kordamisküsimused TAHKISTE STRUKTUUR

klass 1. Kirjelda ioonsideme ja kovalentsideme teket molekulide moodustamisel aatommitest. Lk 55-56 Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Ioonside tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 2. Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutunud korrapärasesse ruumvõresse?...

Füüsika - Keskkool
26 allalaadimist
3
doc

Vedelikud

abiks.pri.ee TAHKISED Tahkiseks nim sellist ainet, millel on kristallstruktuur Amfoteerseks nim selliseid tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur (neil on vedelikele sarnane omadus voolata, neil puudub sulamistemp) Monokristalliks nim ainet siis, kui tahkises aines paiknevad molekulid kindla k...

Füüsika - Keskkool
50 allalaadimist
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühiku...

Füüsika - Keskkool
1269 allalaadimist
11
sxw

Liiv

Võru Kesklinna Gümnaasium Liiv Uurimistöö Koostaja: Oliver Kelder Klass: 9a Juhendaja: Ene Laane Võru 2007 Sisukord · Sissejuhatus..............................................................................................................3 · Altern...

Keemia - Põhikool
60 allalaadimist
2
doc

Aine ehitus

Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetili...

Füüsika - Keskkool
83 allalaadimist
52
ppt

Dermodünaamika

Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid ­ p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile ­ need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi sis...

Füüsika - Keskkool
59 allalaadimist
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine ­ on liikumine, mille puhul keh...

Füüsika - Põhikool
81 allalaadimist
2
doc

Vastused

Orgaaniline keemia on süsinikuühendite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia. 2. Süsiniku valents on 4 ja valentsolekuid on 4. Lämmastiku valents on 3 ja valentsolekuid on 3. Hapniku valents on 2 ja valentsolekuid on 2. Vesiniku valents on 1 ja valentsolekuid on 1. 3.süsivesinikud on süsinikust ja vesinikust koosnevad ühendid.süsivesinud: alkaanid,alkeenid,alküülid, armomaatsedsüsivesi...

Keemia - Keskkool
100 allalaadimist
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevat...

Füüsika - Keskkool
312 allalaadimist
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS...

- Kutsekool
204 allalaadimist
9
ppt

Tahked ained

SISUKORD Tunnused Tahked ained Difusioon Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Tahkiste liigid Kristallide struktuur Metallid TUNNUSED: Tahkete ainete kuju ja ruumala säilib Tõmbe- ja tõukejõud molekulide vahel on väga suured Molekulide paigutus tahkistes korrapärane Amorfsetes molekulide paigutus korrapäratu Korrastatus tahkistes- kaugkorrastus Korrastatus amorfsetes- lähikorrastus TAHKED AINED TA...

Füüsika - Keskkool
23 allalaadimist
44
ppt

Referaat...

Tuum on väga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma põhiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus ­ tuum) ­ prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutronil laeng...

Füüsika - Keskkool
70 allalaadimist
21
pdf

Keemia eksam

Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommasside...

Keemia ja materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
367 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun