Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teise materjali abil. Betoon? Betoon on ehitusmaterjal, mis koosneb sideainest (tsement/lubi) ja täitematerjalist (liiv/kruus/killustik), veest ja mõnest muust lisandist, milles sideaine kõvastub. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel. Betooni parim omadus on tema tugevus. Sidemete liigid tahketes ainetes. Kuidas mõjutavad aine omadusi? Sideme liigid tahkistes: Iooniliste sidemetega tahkised - koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõige kõrgem sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos polariseeritavuse kasvuga, lahustuvad ainult polaarsetes lahustes(NaCl, CaCl2). kõige tugevamad tahkised. Metalliliste sidemetega tahkised katioonid on väga lähestikku pakitud, valentselektronid on delokaliseeritud üle kogu massiivi. kõrge soojus- ja elektrijuhtivus,
Hapnik O 44,8 Räni Si 21,5 SiO2 46 Magneesium Mg 22,8 MgO 37,8 Raud Fe 5,8 FeO 7,5 Alumiinium Al 2,2 Al2O3 4,2 Kaltsium Ca 2,3 CaO 3,2 Naatrium Na 0,3 Na2O 0,4 Kaalium 0,03 K2O 0,04 Kokku 99,7 Kokku 99,1 Mineraalid, kivimid Kõik kindla sisestruktuuri ja keemilise koostisega tahkised maakoores kannavad mineraali nime Kivimid koosnevad mineraalidest ~2500 teadaolevast mineraalist 150 esineb kivimites ja põhilised neist on 40 MINERAALE... ....võib jagada 3 gruppi: 1) silikaatsed (90 %): kvarts SiO2, oliviin(Mg,Fe)2SiO4 K-maapagu KAlSi3O8 2) mittesilikaatsed (oksiidid, karbonaadid, sulfiidid, sulfaadid, halogeenid, fosfaadid - Al2O3, CaCO3, FeS2, CaSO4.2H2O, NaCl, CaF2, Ca3(PO4)2
Puudub kristallvõre; ei voola; omavad kindlat kuju, mehaaniliselt suhteliselt tugevad, pole kindlat sulamistemperatuuri- soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad; Silikaat- ja orgaaniline klaas, polümeerid Klaas - optiliselt läbipaistev anorgaaniliste materjalide sulamisprodukt. Tekivad sulas olekus oleva tahke aine tahkumisel 1. Kristalsed tahkised. Kristalsed tahkised- osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad tasapinnaliselt; Amorfsed tahkised (amorfsed ained)- osakesed ei paikne tasapinnaliselt. Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on t 1
Termodünaamika alused Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iselo...
b bottom 1/3 104 Meid ümbritseva tavamateeria ehitamiseks läheb vaja vaid kolme elementaarosakest: u- ja d-kvarki ning elektroni. Kvargid kombineeruvad kolmekaupa, moodustades prootoneid ja neutroneid Prootonidest ja neutronitest koosnevad aatomituumad Tuumad koos elektronidega ühinevad aatomiteks, viimased molekulideks Aatomitest ja molekulidest koosnevad gaasid, vedelikud ja tahkised - silmaga nähtavad makromaailma komponendid.
Prügi Jäätmevoog ladestamine Mait Kriipsalu [email protected] Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi u...
b bottom 1/3 104 MEID ÜMBRITSEVA TAVAMATEERIA EHITAMISEKS LÄHEB VAJA VAID KOLME ELEMENTAAROSAKEST: U- JA D-KVARKI NING ELEKTRONI. Kvargid kombineeruvad kolmekaupa, moodustades prootoneid ja neutroneid Prootonitest ja neutronitest koosnevad aatomituumad Tuumad koos elektronidega ühinevad aatomiteks, viimased molekulideks Aatomitest ja molekulidest koosnevad gaasid, vedelikud ja tahkised silmaga nähtavad makromaailma komponendid. 63
a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) Osakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kauguse suurenedes osakeste vahel saavad õlekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud. Soojusnähtuste aluseks olevate mikroosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. Gaasid, vedelikud ja tahkised koosnevad molekulidest ( või aatomitest, ioonidest), mis on alalises soojuslikus liikumises. Liikumise iseloom sõltub aine agregaatolekust. Gaasides on molekulid ükstesest keskmiselt niivõrd kaugel, et tõmbejõud nende vahel on tühiselt väikesed. Liikumise vältel molekulid põrkuvad üksteisega, läbides tee pärast põrget inertsiaalselt. Kõige iseloomulikumaks mulekulide liikumise omaduseks gaasides on selle korraldamatus - kaootilisus.
surmavad. • Nahka ärritavad • Tahked alkaanid üsna ohutud (parafiin) Halogeeniühendid • on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga • Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro,kloro,bromo ja jodo. • Näiteks: 1-bromo-2-kloroetaan Halogeeniühendite omadused • Füüsikalised omadused: enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu vees, kuna ei moodusta vesiniksidemeid. Enamus veest raskemad. • Füsioloogilised omadused: enamus ühendeid mürgised või väga mürgised. Lenduvad halogeenid narkootilise toimega, kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused Keemilised omadused • Polaarne kovalentne side • Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil),
Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Margus Rebane AT- 207 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2009 Sissejuhatav loeng Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Osk...
Heitvee eelselitus Sette mahuti, enamasti tavaline septik, on üldjuhul kõige kulu-efektiivsem seade, mida kasutatakse heitvee eelselitusel. Väljalaskeava filtrid, mida kasutatakse koos sette mahutiga, on sellise suurusega, et väiksed tahked osakesed saaksid edasi liikuda biopuhatuse faasi. Settemahuti funktsioon ja eesmärk alternatiivsetses süsteemides on sama, mis tavapärasel ja traditsioonilisel kohtkäitlemise süsteemidel - eemaldada tahkised ning tahked heited eelselitusel. Erinevalt tavapärastest meetoditest pakuvad alternatiivsed süsteemid lisaks Heitvee eelselitusele ka biopuhastust. Heitvee biopuhastus Heitvee biopuhastuse üksus on aastate jooksul välja kujunenud. Biopuhastuse protsessil on kaks peamist tüüpi: fikseeritud materjali ja peatatud kasvu süsteemid. Fikseeritud materjali süsteemid levitavad esmase heitvee üle materjali, mis sisaldab tahkeid
Tartu Kutsehariduskeskus Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Referaat Koostas: Tartu 2013 Sissejuhatav loeng Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks . Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdro metallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, le...
Soojusjuhtivus tunduvalt suurem kui gaasides. Vedeliku molekulil on lihtsam leida naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: 1 Tahkised a) Kindel kristallstruktuur b) Saab jagada: 1. Monokristallideks struktuur säilib kogu aine ulatuses (teemant) 2. Polükristallid metallid; tähendab, et aine koosneb paljudest üksikutest monokristallidest, mis on erinevalt orienteeritud
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
tekkereaktsioonid. · Metallide veevabasid halogeniide saadakse otsesel reaktsioonil elementide vahel: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s) või metallioksiidide reageerimisel halogeeniga redutseerija juuresolekul: Cr2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2CrCl3(s) + 3CO(g) · Metallihalogeniidid on reeglina ioonilised, kui metalli oksüdatsiooniaste on II või väiksem, ja kovalentsed, kui oksüdatsiooniaste on kõrgem. Naatriumkloriid ja vask(II)kloriid on ioonilised ning kõrge sulamistemperatuuriga tahkised. Titaan(IV)kloriid ja raud(III)kloriid on molekulaarsed ning sublimeeruvad suhteliselt kergesti. 57. Võrrelge halogeenide oksohapete omadusi, lähtudes halogeeni oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Halogeenide oksohapped on seda tugevamad happed ja ka oksüdeerijad, mida suurem on halogeeni oksüdatsiooniaste.
naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre – vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika – uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: Tahkised a) Kindel kristallstruktuur b) Saab jagada: 1. Monokristallideks – struktuur säilib kogu aine ulatuses (teemant) 2. Polükristallid – metallid; tähendab, et aine koosneb paljudest üksikutest monokristallidest, mis on erinevalt orienteeritud Amorfsed ained a) temperatuuri tõustes mehhaanilised omadused muutuvad, voolavus suureneb.
naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: Tahkised a) Kindel kristallstruktuur b) Saab jagada: 1. Monokristallideks struktuur säilib kogu aine ulatuses (teemant) 2. Polükristallid metallid; tähendab, et aine koosneb paljudest üksikutest monokristallidest, mis on erinevalt orienteeritud Amorfsed ained a) temperatuuri tõustes mehhaanilised omadused muutuvad, voolavus suureneb.
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende osakeste vastastiktoime määrab ära tahkise omadused. Sideme liigid tahkistes-Iooniliste sidemetega tahkised, koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõrge sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos polariseeritavuse kasvuga, lahustuvad ainult polaarsetes lahustes(NaCl, CaCl2). Metalliliste sidemetega tahkised- kõrge soojus- ja elektrijuhtivus, madal ionisatsioonispotentsiaal, sepistatavus, plastsus, eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus, uue materjalina amorfsed metallid (mehaaniliselt eriti tugevad, kõvad ja purunemissitked)
Mõnede elementide elektronkonfiguratsioon 8 Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektred saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega. Spektroskoop, spektromeeter. Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks värvuseks , mis tähendab , et em.kiirguse sagedus muutub pidevalt . Pidevspektri tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid . Elektronide energia kuumutatud vedelikes ja gaasides muutub nii väikeste kogustena , et saab võimalikuks kõikvõimalike sagedustega footonite kiirgumine ja neeldumine.Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuutist . Värvuste intensiivsus on võrdeline hõõgumistemperatuuriga. Inimsilma valgustundlikkus oleneb valguse lainepikkusest - kõige tugevama aistingu annab roheline valgus .
Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkistite struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J )
Tänu sellele saab siin ka polümeeridest paremaid kiudusid. Kuna aga iga happe ja alkoholi paar saab olla ahela initsiaatoriks, saadakse siin reeglina lühemad ahelad. Amiinide ja karboksüülhapete kondensatsioonil saadakse polümeere, mida tuntakse polüamiidide (nailonite) nime all. Joonis 39. Kirjeldage elektrit juhtivaid polümeere. Tooge näide. Metallid juhivad elektrit tänu sellele, et nende valentselektronid liiguvad vabalt ühe aatomi juurest teise juurde. Kovalentselt seotud tahkised reeglina elektrit ei juhi, kuna elektronid on lokaliseeritud kindla aatomi juurde või ühte kindlasse sidemesse. Erandiks on grafiit, mis koosneb delokaliseeritud benseenituumadest. Grafiit on kahjuks habras. Elektrit juhtivad polümeerid on selles osas suur samm edasi: neid saab valada ja neist saab tõmmata kiudusid või õhukesi lehti. Elektrit juhtivad polümeerid on sarnased selle poolest, et sisaldavad pikki sp2 olekus
mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim pindpinevuseks. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks. Kapilaarsus: Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes - kapillaarides 15. TAHKISTE KLASSIFIKATSIOON JA ÜLDISED OMADUSED Tahked ained jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines mitte. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine ehk voolamine, kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Kindel kuju, ei saa väga kokku suruda. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikul. Sisehõõre
siis liikuma p-tüüpi ränist n-tüüpi ränisse. Kui aga elektronidega toita keskmist kihti ehk baasi, siis täidavad nad selles kihis olevad augud ja vool võib liikuda emitterist kollektorisse 3.1 Monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera. Monokristallile vastanduvad paljudest mineraaliteradest koosnevad agregaadid, näiteks kivimid. Monokristall, nagu kristallstruktuuriga tahkised üldse, ei pea koosnema ühe keemilise elemendi aatomitest. Looduses leidub haliidi, kvartsi ja paljude teiste mineraalide monokristalle. Monokristalle kasvatatakse erinevatest ainetest. Neid kasutatakse teaduses ja tehnikas, eriti raadiotehnikas ja elektroonikas. Viimasel juhul on monokristallid pooljuhtkristallid. Räni monokristall
.................................................................................. 60 9.2. Vaba- ja sundvõnkumine.................................................................................... 61 9.3. Pendlid ............................................................................................................... 62 1 9.4. Tahkised, vedelikud............................................................................................ 63 9.5. Agregaatolekute muutused..................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine...............
c. Ainete tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained); 2)VALEM: a)Empiiriline näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt. N 2 ja CH4) Tahkete ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b)Struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; c)Valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga N:El00- E199 toiduvärvid; d)Nomenklatuursed nimetused on standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt H2SO4 (tetraoksosulfaat(VI)vesinik). Lisaks keemilisele tähestikule kasutatakse mitmeid numbrilisi koode,
maskimaalne, keemiline aktiivsus äärmiselt väike. Väärisgaaside ionisatsioonienergiad on väga kõrged, kuid vähenevad rühmas ülalt alla. 59. Iseloomustage ksenooni tähtsamaid ühendeid (fluoriidid, oksiidid ja neile vastavad happed). Happed ????? Väärisgaasidest on ksenoon kõige rikkama keemiaga.Ksenooni ja fluori segu kuumutamisel rõhu all tekivad (sõltuvalt rõhust ja temperatuurist) XeF2, XeF4 ja XeF6. Kõik need ained on kristalsed tahkised, gaasifaasis on nad molekulaarsed, tahke XeF6 on iooniline. Ksenoonfluoriididest lähtudes on valmistatud ksenoonoksiide ja oksohappeid. Ksenoonoksiidid on väga tugevad oksüdeerijad. XeO3 on suure plahvatusenergiaga ebastabiilne ühend. Värvitu kristallaine, lagundab paljusid orgaanilisi aineid (eraldub CO2). 60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks?
| | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahela ja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur · Füüsikalised omadused: enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu vees (hüdrofoobsed) kuna ei moodusta vesiniksidemeid. Tihedus on üpris suur (enamus on veest raskemad). · Füsioloogilised omadused: Elusorganismidele on enamus halogeeniühendeid mürgised ja mõned isegi väga mürgised. Lenduvad halogeenid on narkootilise toimega. Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi.
| | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahela ja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur · Füüsikalised omadused: enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu vees (hüdrofoobsed) kuna ei moodusta vesiniksidemeid. Tihedus on üpris suur (enamus on veest raskemad). · Füsioloogilised omadused: Elusorganismidele on enamus halogeeniühendeid mürgised ja mõned isegi väga mürgised. Lenduvad halogeenid on narkootilise toimega. Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi.
| | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahela ja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur · Füüsikalised omadused: enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu vees (hüdrofoobsed) kuna ei moodusta vesiniksidemeid. Tihedus on üpris suur (enamus on veest raskemad). · Füsioloogilised omadused: Elusorganismidele on enamus halogeeniühendeid mürgised ja mõned isegi väga mürgised. Lenduvad halogeenid on narkootilise toimega. Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi.
sideme tekkimisel annab üks aatomitest elektronpaari, teine vakantse orbitaali. 30. Kompleksühendid looduses - Eluslooduse oluliseim reaktsioon fotosüntees peale kogu elusa materjali alusaine loomise on selle reaktsiooni tulemusena atmosfääris vaba hapnik ja maapõues taandatud süsiniku varud (süsi, nafta, põlevkivi, turvas jne.). Kompleksühendid on ka hemaglobiin ja müoglobiin. 31. Aine agregaatolekud mille poolsest erinevad gaasilised ained, vedelikud ja tahkised - Gaasides toimub praktiliselt piiramatu difusioon selle tulemusena jaotub gaas ühtlaselt temale ettenähtud ruumi ja seepärast puudubki gaasil kindel kuju ja maht viimased olenevad selle anuma kujust ja mahust, milles gaas viibib. Vedelikel on vedelike faasis alati kindel ruumala, sest nende molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal. Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral
1) orienteeruma Mendelejeevi tabelis leidmaks elementide iseloomulikke näitajaid, s.h. elektronkonfiguratsioone ja elektronegatiivsusi, 2) teadma keemiliste sidemete põhitüüpe ja neid määrata keemilistes ühendites, 3) määrata elementide oksüdatsiooniastmeid ühendites, 4) oskama nimetada lihtsamaid anorgaanilisi ühendeid. 5) kirjutada ühendite punktstruktuure. Loeng 5-6 Aine makroolekud 1) Tahkised, vedelikud ja gaasid. Aine füüsikaline e. agregaatolek (faas) on nn. makroomadus, mis on omane suurele hulgale osakestele (näit. üks mool ca 6 korda 1023 osakest). Füüsikalisi olekuid iseloomustavad erinevad füüsikalised omadused ja erinev potensiaalse ja kineetilise energia suhe. Esimene on tingitud molekulide vastastikmõjudest, viimane liikumisest. Agregaatolekuid on kolm: tahke,vedelik ja gaas. Kineetiline molekulaarne teooria seletab nende olekute tüüpilisi omadusi
Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J )
Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J )
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsa...
olla nii orgaaniline kui ka mitteorgaaniline. Geelistumine toimub kindlate parameetrite (temperatuur, kontsentratsioon, pH-tase) korral. Moodustub kolmemõõtmeline mitteperioodiline striuktuur, kuid tahkise viskoelastsete omadustega. Mittetasakaalulise üleminekuna võib mainida ka ülemineku kolloidaalsesse faasi, mis on tegelikult kahefaasiline segu, kus ühes faasis olev on peenelt pihustunud teise faasi sisse. 3.5. Kristallid. Kristallilise oleku omadused Mitte kõik tahked kehad ehk tahkised ei ole kristallilised olekus. Kristallilisi kehasid iseloomustab anisotroopsus – füüsikaliste omaduste sõltuvus valitud sihist. Näiteks keha mehaanilised omadused (elastsuskoefitsent, purunemispinge vms), optilised omadused (murdumisnäitaja vms), soojuslikud omadused (soojusjuhtivus) või elektrilised omadused on erinevates sihtides erinevad. Keha omaduste anisotroopsus on tingitud aatomite korrapärasest asendist. Erinevatelt vedelikest
21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon); VALEM: a) Empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt N 2 ja CH4) Tahkete ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b) Molekulvalem/Struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; TÄHTEDE JA NUMBRITE KOMBINATSIOON – idetifitseerida käsiraamatutest (El00-E199 toiduvärvid) NOMENKLATUURSED NIMETUSED on standardiseeritud puhastele ainetele IUPAC poolt H 2SO4. Lisaks keemilisele tähestikule kasutatakse mitmeid numbrilisi koode, milledest tähtsamad on CAS ja EINEKS registrite numbrid.
Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained); 2)VALEM: a)Empiiriline näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt N2 ja CH4) Tahkete ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b)Struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; c)Valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga N:El00-E199 toiduvärvid; d)Nomenklatuursed nimetused on standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt H2SO4 (tetraoksosulfaat(VI)vesinik). Lisaks keemilisele tähestikule kasutatakse mitmeid numbrilisi koode, milledest tähtsamad on CAS ja EINEKS registrite numbrid
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained); 2)VALEM: a)Empiiriline näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt N2 ja CH4) Tahke ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b)Struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; c)Valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga. Näiteks:El00-E199 toiduvärvid; d)Nomenklatuursed nimetused on standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt H2SO4 (tetraoksosulfaat(VI)vesinik). Lisaks keemilisele tähestikule kasutatakse mitmeid numbrilisi koode, milledest tähtsamad on CAS ja EINEKS registrite numbrid
kõrge saastatuse PAH-idega. Piirnormid on eraldi kehtestatud ka kalale ja kalast valmistatud toodetele, mille saastatus võib tuleneda keskkonnareostusest. PAH-ide kokkupuude inimestega on alati seotud mitmete ühendite kompleksse koostoimega, sest PAH-id üksikühenditena ise kunagi looduses ei esine, aga neid saab vajadusel teaduslike uuringute jaoks toota üksikühenditena laboris. Üksikühenditena esinedes on PAH-id värvitud, valged või kollakasrohelised tahkised ning neil võib olla nõrk, kuid meeldiv lõhn. PAH-ide toksilisus avaldub peaaegu kõigis organismides olemasoleva AhR-retseptori abil, mis on võimeline tekitama võõrühendeid metaboliseerivaid ensüüme. PAH-id on toksilised, sest nad on võimelised seonduma rakumembraani ja membraanensüümidega ning oma väikese molekulmassi tõttu on PAH-id suutelised tekitama muutusi pinnamamebraanides, suurendades seeläbi ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
