Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tahkis" - 133 õppematerjali

tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass,
thumbnail
2
rtf

Aine ehitus

Aineosakesed on väga väikesed. Aineosakeste vahel on tühja ruumi. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Vedelikud segunevad aeglasemalt kui gaasid, sest põhilise aja paikenvad vedeliku osakesed kindla asukoha läheduses. Ka vedelikud segunevad soojusliikumise tõttu. Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga. Tahke aine (tahkis) on deforme...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Soojuspaisumine

Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gaasid paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Soojuspaisumise seaduspärasus Tahkiste, vedelike ja gaaside ruumala muut on võrdeline temperatuuri muutusega. Sama temperatuuri muudu korral kehade ruumala muut väheneb. GAAS VEDELIK TAHKIS Soojuspaisuvus ja aine Erinevatel ainetel on sageli erinev soojuspaisumine. Koos saavad eksisteerida vaid ained, millel on ühesugune soojuspaisumine. Soojuspaisuvus ja aine Hõõglambi ehituse juures on kasutatud ühesuguse soojuspaisumisega materjale. Bimetall Kaks erinevat keha...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kordamisküsimused

Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides....

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

Trajektoor ­ Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine ­ Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine ­ Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus ­ Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus ­ Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe ­ Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg ­ Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem ­ Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju ­ Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine ­ Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ Selline sirgj...

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
4
odt

7. klassi loodusõpetus/aastat kottuvõtva töö konspekt

Elektrilaengutel on ka kas liiki: positiivne ja negatiivne laeng. Eri laengutega kehad tõmbuvad ja sama laenguga kehad tõukuvad. Midagi tõstes ,,võitled" sa maa külgetõmbejõu vastu, mis tõttu kulub selleks energiat. Maal on külgetõmbejõud 9,9 N, kuid me ümardame selle 10. VALEMID JA TÄHISED: F= jõud g= raskusjõud F=m×g g (Maa) = 10 N 5) TAHKIS , VEDELIK, GAAS TAHKIS--omandab kindlat kuju ja ruumala, osakeste vaheline side on tugev, mida kiiremini aineosakesed liiguvad seda soojem on keha. VEDELIK--ei omanda kindlat kuju, kuid omandab kindlat ruumala, osakeste vaheline side on võrdlemisi tugev, kuid nõrgem kui tahkises, aineosakeste korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. GAAS--ei omanda kindlat kuju ega ruumala ja on lenduv, osakesed pole omavahel seotud ning nende lennutrajektoor on sirgjoon...

Loodus õpetus
67 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika mõisted 8. ja 9. klass

Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

B1 Passiivkomponendid

Elektroonikakomponendid Komponent/element ­ elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid)...

Rakenduselektroonika
18 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Molaarmass. Molekuli mass. Aine ehituse lihtsaim mudel ­ ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand rõhu kohta. Molekulide kiirused ja ruutkeskmised kiirused. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad (Celsius, Kelvin, Fahrenheit). Temperatuuri absoluutne null. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid gaasides. Agregaatolekud ning faasisiirded: Aine ehituse mudelid: tahkis , vedelik, gaas. Tahkete ainete klassifikatsioon. kristalliliste ainete ruumvõre, defektid. Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Reaalne gaas. Gaaside segu. Osarõhk, Daltoni seadus. Küllastumata ja küllastunud aur. Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt...

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

Kustutatud lubi leiab laialdast kasutamist: ­ põllumajanduses pinnase pH reguleerimiseks; ­ Ca2+ ioonide sadestamiseks karedast veest: HCO3-(aq) + OH-(aq) CO32- (aq) + H2O(l) Ca2+(aq) + CO32-(aq) CaCO3(s) Kaltsiumkarbonaat esineb mitmes kristallkujus. Saamine: Ca(OH)2+CO2CaCO3+H2O. Kaltsiumkarbiid on värvuseta tahkis , mida toodetakse CaO ja söe segust elektriahjus väga kõrgel temperatuuril: CaO+3CCaC2+CO. See on lähteaine atsetüleeni ja atseetamiidi saamiseks: CaC2+H2OCa(OH)2+C2H2 (etüün,atsetüleen). 19. Millest on põhjustatud vee karedus? Mis on katlakivi? Selgitage, kuidas saab vee karedust vähendada. Mg- ja Ca-lahustuvad ühendid põhjustavad loodusliku vee karedust. Kareda vee kasutamisel sadestub aurukatelde, radiaatorite ja animate sisepinnale katlakivikiht....

Keemia alused
41 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus...

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keemia alused KT3

· Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Al3+ (aq) + 3Al(OH)4 - (aq) 4Al(OH)3(s) · Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis , kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? · 14. rühma esimene element süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru....

Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tahkise struktuur

Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Kokkuvõtvalt: Metall ­ tahkis , milles viimane hõivatud energiatsoon on vaid pooleldi täidetud elektronidega (juhtivustsoon) või on moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub. (E=0) Pooljuht ­ tahkis, mille valentstsoon on täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (E=1­ 3eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni. Dielektrik ­ tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid....

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
13
docx

MITTERAUAMETALLID JA SULAMID

Koos koobaldiga säilitab lõikemisomadused isegi temp 1100 Sulamit widiadiga saab töödelda metalle, portselani, klaasi, mineraale jt materjale. Volframi sulamid leiavad rakendusi isegi reaktiivmootorites. Kosmoselaeval Apollo-Sojuz valmistati kaalutuse tingimustes homogeenne W- sulam, mida Maal polnud võimalik saada. Karbiidid, mis on suure kõvadusega ja kuumakindlad, kasutatakse metallokeraamiliste materjalide koostisosana. Sulfiid WS2 on tumehalli värvusega tahkis , mida rakendatakse katalüsaatorina nafta töötlemisel. Volframpronkse rakendatakse värvipirmentidena, eriti tüpograafias ja elektrotehnikas. Biotoime W pole bio- ega mürkmetall. Inimorganismi elutegevuses pole tuvastatud. 8 VIIDATUD ALLIKAD [1] H. Karik, K. Truus, Elementide keemia, 2003, AS Kirjastus ILO [2] E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Talupere, Materjalitehnika, 2003, TTÜ Kirjastus [3] P. Kulu, Metalliõpetus, 2005, TTÜ Kirjastus [4] V...

Tehnomaterjalid
4 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

Mida nimetatakse dispersseteks süsteemideks? Mille poolest on disperssed süsteemid olulised/unikaalsed? Tooge näiteid erinevatest disperrsetest süsteemidest. Pihussüsteem ehk pihus ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas. Pihustunud aine Gaas Vedelik Tahkis Puuduvad Vedel aerosool Tahke aerosool Gaas Gaasid segunevad Näited: udu, deodorandid, Näited: suits, teineteises rünkpilved kiudpilved Vaht Emulsioon Suspensioon...

Kolloidkeemia
24 allalaadimist
thumbnail
10
doc

PÄIKE JA TEISED TÄHED

Päike annab Maale soojust ja valgust. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust. Päikeseenergiast saigi alguse elu. Päikesel on kindlaks tehtud laikude olemasolu. Need esinevad nii rühmiti kui ka üksikutena. Nende eluiga on väga erinev (tunde, nädalaid, kuid). Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11,4-aastase perioodiga. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis , siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad. Magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. 5 2. TÄHED 2.1 MIS ON TÄHED? Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev gaasiline taevakeha, mille...

Astronoomia ja astroloogia
5 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kogu 9.nda klassi füüsika materjal

september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis ? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3. Millise sõnaga võiks üldistada sõnu aatom ja molekul? 4. Millised jõud mõjuvad deformeerimata tahkes kehas selle osakeste vahel? 5. Milline jõududest muutub suuremaks, kui tahket keha venitada?...kokku suruda? Elegantse meetodi õlimolekulide pikkuse, mitte läbimõõdu, määramiseks lõi ameeriklane Irving Langmuir, http://en.wikipedia.org/wiki/Irving_Langmuir. Õpikus mainitud Robert Reyleigh oli...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis. Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes ­ vees, puhtas alkoholis ja bensiinis. LAHUSTAMINE Tahkised koosnevad osakestest, mis on teatud mustri järgi tihedalt pakitud. Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa tahkise osakesi paigalt. Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas tahkis pidevalt lahustub, ümbritsevad lahusti osakesed üha rohkem soluudi osakesi. Tulemuseks on lahus. LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON...

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keemia- alused (kontrolltöö spikker)

Sipelgas ,mesilane-nuuskpiiritus,mesilane-lahjendatud äädikhape.Muldade lupj amisel vähen.nende happelisust.Naatr.hüdroks.-NaOH-valge kristalne ain e,mida rahv.nim.seebikiviks,sest keetmisel rasvadega mood.seep.On väga hügroskoopne.Seob õhust veeauru ja muutub õhus lahtiselt seistes niis keks ning hiljem lahustub.Lahustamisel vees muut.kuumaks.Söövitab puitu,paberit,riiet,metallpinda;nahale sattudes põhj.haavandeid.Kalts .hüdr.-Ca(OH)2-valge tahkis ,kuts.lubjaks.Segades veega tuleb lubjapiim, mille seismisel sadestub lahustumatu Ca(OH)2,selge lahus pealt ongi..lahus. Lubjapiima filt.saadakse selge..lahus...lahust kasut.süsinikdioksiidi tuvast .Ei ole nii sööbiv,pudedaks muut.paber,riie jm.nahk hakkab punetama.E hitamisel kasut.lubimördi valm.Lubimört kuivab ja muut.krohviks.Süsi nikdioksiidi tõest.kalts.hüd.oksiidi abil:Ca(OH)2+CO2=CaCO3down+H2O .Kaaliumhüdr.KOH.Al.oksiid-Al2O3.Vask(I)oksiid-Cu2O.Tina(IV)hüdr- Sn(OH)4...

Orgaaniline keemia
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun