hüdrofoobsed 13.Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastumata rashappe-rasvhappejääk sisaldab kaksiksidet Küllastunud rasvhappe- kaksiksidemed puuduvad 14.Mis määrab lipiidide oleku? Too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Tahked-või, kakovõi, kakaorasv Vedelad-kalaõli, rapsiõli, oliiviõli 15.Miks ja kuidas valmistatakse transrasvhappeid? Miks on need tervisele kahjulikud? Valmistatakse ainete tahkeks muutumiseks. Transrasvhapped tekivad kui hüdrogeenimisel lisatakse küllastumata rasvhappe kaksiksidemele vesinikuaatomeid. 16.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest,kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kuilahustite funktsioonidest. Energeetiline-on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid Ehutuslik-fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse;
2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Litosfääri mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Mineraalid tekivad looduses aine
vedelad ja tahked ained. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. 2.Vee füüsikalised omadused Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: · Tahkes jää · Vedelas vesi · Gaasilises aur Normaalsel atmosfäärirõhul (760 mm elavhõbedasammast, 101 325 Pa) muutub vesi tahkeks umbes 0 °C juures ja keeb umbes 100 °C juures. Rõhu vähenemisel hakkab jää sulamistemperatuur aeglaselt kasvama, keemistemperatuur aga langema. Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on sulamis- ja keemistemperatuurid võrdsed 0,01 °C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub e. muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes
Sn nagu sulas väävlis violet disulfur Molekulides S2 S10 Ei eksiteeri toatemperatuuril. molecule, S 2 Üle 700 0 C , on Jupiteri kaaslasel JO-l Väävel sulab 150 -1550 C voolavus kasvab, muutub järjest tumedamaks. 155 0C juures muutub praktiliselt tahkeks , sest lahtised väävli aatomid haakuvad Umbes 2000 C juures muutub voolavaks vedelikuks Väävliaurudes on S8 , S6, S4, S2 molekulid. Fosfor, Valge fosfor P4 kuubline kõige tavalisem fosfori Valge või kollakas vahataoline aine vorm, -vorm Kuiv valge fosfor roheka varjundiga 4-aatomiline molekul
söövitusvannist. Selline käsitlus toodab suures koguses kõrvalsaadusena raud (II) sulfaati. Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 2) Kaubanduslikult toodetakse seda läbi püriidi oksüdeerimise. 2 FeS2 + 7 O2 + 2 H2O 2 FeSO4 + 2 H2SO4 Reaktsioonid 1) Kuumutades kaotab raud (II) kloriid esiteks oma kristallisatsioonivee ja seejärel muudetakse selle rohelised kristallid määrdunud-kollaseks veevabaks tahkeks aineks. Edasise kuumutamise käigus vabastab veevaba materjal vääveldioksiidi ja valge suitsuna vääveltrioksiidi, jättes järele punakaspruuni raud(III) oksiidi. Raud (II) sulfaadi lagunemine algab umbes 480 °C juures. 2 FeSO4 Fe2O3 + SO2 + SO3 2) Nagu kõik raud (II) soolad, on ka raud (II) sulfaat redutseerija, redutseerides näiteks lämmastikhappe lämmastikoksiidiks ja kloori kloriidiks. 6 FeSO4 + 3 H2SO4 + 2 HNO3 3 Fe2(SO4)3 + 4 H2O + 2 NO
Võrumaa Kutsehariduskeskus MÖRDID Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................3 Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4 Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6 Dekoratiivkrohvid, kuivsegud, erimördid.............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................9 Kasutatud materjal...............................................................................10 Sissejuhatus: ...
o Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. o Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. o Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. o Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. o Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. o Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr.
vahad, tokoferoolid 2) Polaarsed lipiidid Glütserofosfolipiid, glütseroglükolipiid, sfingofosfolipiid, sfingoglükolipiid Oomega-3 rasvhapped : -linoleenhape, eikosapentaeenhape, dokosaheksaeenhape Oomega-6 rasvapped: linoolhape, arahhidoonhape HÜDROGEENIMINE Transrasvhapped: hüdrogeenitud rasvhape ja ka mäletsejate rasvas; kunstlikult küllastatud, lisades vesinikuaatomeid osale küllastumata rasvhapetest=hüdrogeenimine. Hüdrogeenimine muudab õli tahkeks rasvaks. Mõjutavad lipoproteiinide ainevahetust. LDL ja HDL. Hüdrogeenimine: ,,rasva tahkestamine". Küllastumata triatsüülglütseroolide hüdrogeenimine Ni-katalüsaatori juuresolekul. Saadakse täielikult hüdrogeenitud rasvad (kõrgsulavad küpsetus- ja praadmisrasvad) ja osaliselt hüdrogeenitud rasvad (õlid, milles on ühe kaksiksidemega rasvhapped; tooted, milles linoleenhape on hüdrogeenitud, aga linoolhape mitte; need rasvad sulavad u. 30C juures)
Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealmist vahevööd. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga. Tänapäevaks on maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumisel ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest: saadakse teine. ׀ Rasvad on väga C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH → Kasutamine: värvid, lakid, CH2 – O – CO –R3 hüdrofoobsed, st nad ei C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O lahustid, puuviljaessentsid, Rasvad on glütserooli märgu ega lahustu vees. Vedelate rasvade tahkeks muutmiseks karastusjookide ja kondiitri- triestrid karboksüül- Küllastunud rasvhapetest kasutatakse hüdrogeenimist: toodete maitseainetena, vahad. hapetega (rasvhapetega) (stear-, palmit- ja võihape) C3H5(OOCC17H29)3 + 9H2→ C3H5(OOCC17H35)3 Looduslikke rasvu leidub
nimetatakse latentseks soojuseks. Rasva sulamisel on latentne soojus keskmiselt 80 kJ/kg. Rasva erisoojus (soojusmahtuvus) on vedelas ja tahkes olekus vastavalt 2,1 kJ/kg ja 1,7 kJ/kg. Sulamistäpp on temperatuur, mille juures tahke rasv muutub vedelaks ja on täiesti läbipaistev. Kui domineerivad pikemaahelalisd ja küllastatud rasvhapped, siis rasva sulamistemperatuur on kõrge. Vahemik kõigub -40 ºC ... 40 ºC. Hangumistäpp on temperatuur, mille puhul vedel rasv muutub tahkeks. Mida suuremad on rasvakristallid, seda pehmem on saadav määre ja seda paremini on see määritav, väiksemate rasvakristallide korral on määre tihedama konsistentsiga. Rasvade ja õlide toiteväärtus. Margariinide ja õlide eelised: hea säilivus, kõrge toiteväärtus, hästi omastatavad, sisaldavad palju asendamatuid rasvhappeid, rasvlahustuvaid vitamiine. Puudused: kõrge toiteväärtus, sisaldavad liiga vähe toitaineid
seda küünte peale kleebitud küünetippidele. Kuna enda küüned jätkavad kasvamist, tekib kunstküüne ja enda küüne vahele pragu. Kunstküüntega tuleb käia hoolduses iga 2 3 nädala tagant, et seda pragu täita. Geelküüned on kallimad ja kestavad kauem kui akrüülküüned. Geeli pannakse küünele nagu tavalist küünelakki. Seejärel tuleb hoida küüsi ultraviolett valguse all, et geel muutuks tahkeks. Kunstküüned võivad põhjustada allergilist reaktsiooni. Kunstküünte paigaldamisel ja eemaldamisel kasutatavad kemikaalid võivad ärritada nahka, tekitada punetust, mäda või paistetust küünte ümber, mis puutudes kokku kontaktläätsega võivad tekitada silma põletikku. (Gardner 2018). 4 2. KUNSTKÜÜNTEGA KAASNEVAD OHUD 2.1 Bakteriaalsed või seenelised nakkused
km. Keemilise koostise poolest sarnaneb ta rohkem tähtedega tema atmosfääris ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust heeliumist. Jupiterist oleks võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Planeedil on ka vägev raadiokiirguse allikas, ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsev kiirgusvöönd. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning Maa-taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 kilomeetrit allpool. Jupiteri keskmine pinnatemperatuur on 145oC. 2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi molekule
ja mandriliseks kooreks. Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr.
kusjuures keha temp. ei muutu, kuid siseenergia väheneb. Aurustumine füüsikaline nähtus, mille korral keha agregaatolek muutub vedelikust gaasiliseks, kusjuures keha temp. ei muutu, kuid siseenergia suureneb. Sublimatsioon füüsikaline nähtus, mille korral keha agregaatolek muutub tahkest gaasiliseks, jättes vahele vedeliku faasi, kusjuures keha temp. ei muutu, kuid siseenergia suureneb. Kristallisatsioon füüsikaline nähtus, mille korral keha agregaatolek muutub gaasilisest tahkeks, jättes vahele vedeliku faasi, kusjuures keha temp. ei muutu, kuid siseenergia väheneb. Q = ±m Antud valemiga saab arvutada soojushulka, mis on vajalik anda kehale sellekes, et keha sulamistemperatuuril sulatada (ehk soojushulk, mis vabaneb vedeliku tahkestumisel sulamistemperatuuril). -keha materjali sulamissoojus, m -keha mass, + sulatamisel, -tahkestumisel. Q = m (sulamine) Q = -m (tahkumine) SULAMIS/TAHKUMISSOOJUS füüsikaline suurus, mille
Kutseeksami materjal Maalri tööd 1.1. Pigmendi liigid ja omadused. Pigmentidel nii naturaalne kui ka sünteetilistel on üks ühine omadus: Nad ei lahustu vees kui ka õlis. · Suuline vastus. A) Kastus otstarve B) Ladustais säilitus tingimus. C) Nõuded kasutamisel. D) Kulunorm keskmine) * Pigment on kõrgdispliseeritud värvitooni omav pulber mis ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites võib olla ka must või valge) * Pigmendi otsene funktsioon on anda viimistlus kelmele värvus toon. Peale selle pigment: 1) võib mõjuda viimistlus kelmele ülemolekulaarset struktuurina seega muuta pinna katte füüsilisi- mehaanilisi omadusi. 2)võib neelata, peegeldada ja/või hajutada elektromagnetilistkiirgust. (eritiV kiirguse piirkonnas.) 3) kui kanda viimistluskelmele bakteri vastaseid omadusi. 4) võib olla eri omadustega termotundlik, helendav jne.) * Pigmendi kla...
moodustavad vesiniksidemed. 11.Miks ja kuidas valmistatakse transrav happeid? Trasrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastumatu rasvhapped. Enamik tänapäevaseid transrasvhappeid tekib taimeõlide ja loomserasva osalise hüdrogeenimisel, st kaksiksideme asendamisel veinikuaatomiga. Küllastamata rasvhapped muudetakse nii küllastatuks, toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks. 12. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Osaline hüdrogeenimine muudab aga rasvhapete struktuuri nii, et organismil on neid raske seedida ning need jäävad vereringesse pikemaks ajaks. Need suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski. 13.Miks peaad loomad toidust pidevalt valkusi saama ? Valgud transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks,
Happed, alused ja mõned muud ühendid lahustavad selle oksiidikihi ning panevad metalli reageerima vee või õhuga. Kõrgetel temperatuuridel magneesiumipulber, -laast või -riba süttib ning põleb pimestava valge valgusega magneesiumoksiidiks. Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga. Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma ja eraldub ka gaasiline divesinik. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja
pindala 144 798 500 km 2 , pinnatemperatuur +20C Päikesetuuled levivad 450 km/s. Nad võivad Maale jõudes põhjustada probleeme elektroonikas, aga võivad kuni -125C, keskmine -50C. Gravitatsioon 40% Maa tekitada ka virmalisi. omast, Marsil on sademed, kui õhuniiskus on suurem kui 100%, siis õhuniiskus muutub tahkeks või vedelaks. Pind Maa tüüpi planeedid on reljeefne, meenutab punakat kivikõrbe, tektooniline Nelja esimest planeeti Päikesest nimetatakse Maa tüüpi tegevus puudub, suhteliselt leeliseline. Olümpose mägi planeetideks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss). Neil on Päikesesüsteemi kõrgeim, kustunud vulkaan. Vedel vesi tahke pind, väikesed mõõtmed, suhteliselt lühike puudub, leidub jää kujul, kaks polaarmütsi
Sulamine on tahke aine muutumine sulamine Q=Λm vedelikuks. Sulamisel soojus neeldub. Tahkumine on vedela aine muutumine tahkumine Q=Λm tahkeks. Tahkumisel soojus eraldub. Aurustumine on soojusnähtus, kui vedelik aurustumine Q= Lm muutub gaasiks. Aurustumisel energia neeldub. Kondenseerumine on soojusnähtus, kui
teised kivimid peeneks hõõruvad, siis nende osakesed settivad kihtidena, moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. 3)iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort (sh vanus, paksus, kivimikihid) Maa on kivine planeet, mis koosneb peamiselt hapniku-, räni-, ja raua ühenditest. Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb välis- ja tahkeks sisetuumaks. valdavalt rauast, sisetuum tahkest ja välistuum vedelast rauast. Temperatuur välis- ja sisetuuma piiril on 6600°C ja Maa tsentrumis 6900°C. Maa materjali tihedus suuureneb tuuma suunas, mis tuleneb rõhu suurenemisest Maa sisemuse suunas. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja kõrge rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks
Äigepreparaadis esinevad paaris või varieeruva pikkusega ahelatena. Vedelsöötmetest valmistatud äigepreparaadis esineb ahelaid rohkem. Streptokokid on liikumatud (v.a. mõned soolestikus esinevad enterokokkide liigid on liikuvad). Lihtsöötmetel (LA, LP) on streptokokkide kasv tagasihoidlik. Parema kasvu saamiseks lisatakse glükoosi, pärmiekstrakti või normaalseerumit, kuid tänapäeval pakutavate söötmete hulgast sobivate leidmine ei ole raske. Heaks tahkeks söötmeks on veriagar(VA) Külve inkubeeritakse 37°C, aeroobsetes tingimusts 24-72 h. Streptokokkide kolooniad on väikesed, läbipaistvad või poolläbipaistvad. VA-il moodustavad patogeensed streptokokid hemolüüsi. Erinevalt stafülokokkidest on streptokoki täieliku hly tähistamiseks kreeka täht beeta (), (koloonia ümber selge läbipaistev tsoon). Mittetäielikku hly tähistatakse tähega alfa. Streptokokid on katalaasnegatiivsed (stafülokokid katalaas+).
Ltosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. Lõunatsüklon-Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõõmpilv-kuum, gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlva alla. Maa tuum-2900kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis januneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Maakoor-maa kõike välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandiliseks kooreks. Maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuundmetes, poolsaarte tipus. Maavärin-maapinna vibraotsioon ja nihked, mis tekivad maapõe kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega
diislitankla juurde. Vesinikugaasi toodetakse elektrolüüsi abil - läbi vee saadetakse elektrivool, mis lõhustab selle vesinikuks ja hapnikuks. Bussid saaksid sõita päev otsa, enne kui nad vajavad tankimist (,,Island tahab fossiilsetest kütustest loobuda", autorit polnud kirjas, 21.09.2007, www.delfi.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Lahendamata samuti on probleem, kuidas vesinikku paakides hoida: vedelana peaks teda jahutama -250 kraadini. Samas -260 kraadi juures muutub vesinik juba tahkeks, kuid gaasilise vesiniku kokkusurumine on väga kallis ning samuti ka ohtlik, kuna H 2 on väga lenduv. Vesinikkütusega liikuva auto mootorisüsteemis valitseb suur rõhk - kuni 400 bari, mis seab paakidele ja torudele erinõuded. ,,Vesiniku põlemiskiirus on väga suur, see võimaldaks vesiniku kui põleva kütusega lennata lennukiga näiteks Londonist Sydneysse 61 minutiga," iseloomustab Raul Ernes. ,,Samas puuduvad veel tehnoloogiad, kuidas seda energiat rakendada
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandi...
umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa keskele jäävat osa nimetatakse tuumaks, mis jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum, mis on 5200 kilomeetri sügavusel, muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7% Nikkel 2,4% Väävel 1,9% Maa atmosfäär Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandiga
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega ...
termoreaktiivsed polüretaanplastid. · Fenoolvaigud Fenoolvaikusid saadakse kondensatsiooniprotsessis formaldehüüdi reageerimisel fenooliga (karboolhape väga mürgine). Hästi kontrollitud ja juhitud polümerisatsioonireaktsiooni on võimalik peatada kui polümeer on veel vedel ning lahustis lahustuv ja sulav, saades nn. prepolümeeri (fenoolvaikude korral kutsutakse seda resooliks). Resooli on võimalik hiljem kuumutamise või mõne katalüsaatori lisamisel ristsiduda tahkeks materjaliks. Fenoolvaikude omadused sõltuvad tugevasti modifikaatoitest (täiteainetest jt), kuid üldiselt on nad hea keemilise ja termilise stabiilsus, suure tulekindluse (tulekindlus avaldub ennekõike nende söestumises, moodustades materjali pinnale kaitsva karboniseerinud kihi, miks vaikselt lagunedes kaitseb alumise materjali kihte), dielektrilise tugevuse, madala veeimavuse ja hea dimensinaalse püsivusega. Nende kasutamise peamiseks puuduseks on nende tume värv (kas
oli pildistamine. Amestsentrisse saabuvad vilkuvad televisioonipildid tähistasid teaduslikku avastust esimest põgusat pilku gaashiiule. Pilvevööndid keerlesid vaatajate silmade ees, märkides hiiglasliku kiirelt pöörleva gaasikera igimuutlikke ilmakujundeid. Mõistatuslik suur punane laik oli esimet korda näha suurepärases lähivaates. Sajandite jooksul olid paljud astronoomid kujundi visast paigalpüsivusesdt mõjutatuna pidanud seda Jupiteri pinna tahkeks osaks, selgus aga, et laik on hiiglaslike proportsioonidega torm, piisav selleks, et mahutada kahte Maakera. JUPITERI UURIMINE LÄBI SAJANDITE Neli sajandit tagasi, kui itaalia astronoom Galileo Galilei pööras esimest kordao ma teleskoobi Jupiteri poole ja nägi nelja pisikest valguspunkti liikumas edasi.tagasi piki joont, mis läbis planeedi ekvaatorit, sai ta aru, et need on kuud, mis ringlevad ümber planeedi
KROHVITÖÖD õp. Aidak Õpilane: _________________________ Rühm: _________ 1 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinn...
reageerima vee või õhuga. Kõrgetel temperatuuridel magneesiumipulber, -laast või -riba (millel on ruumalaga võrreldes suur pindala) süttib ning põleb pimestava valge valgusega magneesiumoksiidiks (MgO). Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. [2] Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 2MgO + C. Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg 2+-ioonid: tekib sool
2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: 27
Valga Gümnaasium TÄRKLIS Referaat Autor: 2 Valga 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Tärklis taime turvaline tagavara 4 Tärklise saadused 5 Ehitus 6 Füüsikalised omadused 7 Keemilised omadused 8 Tärklise monomeer 9 Leidumine looduses 10 Kasutamine 11 Tärklis inimese organismis 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 Lisad ...
Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust ja tõenäoliselt toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on ka tugeva raadiokiirguse allikaks ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning maataoliste planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Meie teadmised Jupiteri sisemusest on väga kaudsed ja tõenäoliselt jäävad selliseks mõneks ajaks Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa-massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema
sulami ühtlast osa, millel on ühesugune koostis ja agregaatolek ning mis on eraldatud sulami teistest osadest (faasidest) piirpinnaga. 3. Mida nimetatakse metallisulami struktuuriks ja milliseid sulami struktuure Te teate (4)? Defineerige neid. Metallimikroskoobis nähtavat faaside paigutust, nende kuju ja mõõtmeid. Vedel, Tahke, Keemiline, Mehaaniline 4. Mida nimetatakse vedelaks lahuseks? Üksteisega töielikult lahustunud 2 metalli. 5. Mida nimetatakse tahkeks lahuseks? Kuidas neid liigitatakse? Seletage lahti. Eristatakse asendus- ja sisestustüüpi tahkeid lahuseid. Asendustüüpi tahketes lahustes - osa lahustuva komponendi (põhikomponendi) aatomeid kristallivõre sõlmedes asendunud teise, lahustunud komponendi aatomitega. Sisestustüüpi tahked lahused - sisaldavad enamasti mittemetalle, mille aatomid paigutuvad põhikomponendi aatomite vahele. 6. Mida nimetatakse keemiliseks ühendiks?
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.
Shakespeare), kes n-ö võitlesid inimeste õnne eest. Taolised uued teadmised ja silmaringi avardumine hakkasid inimesi üha rohkem eemaldama/võõrandama kirikust, mis seni oli olnud inimese maailma keskmes. Inimesed hakkavad üha enam väärtustama hoopis isikuomadusi ning saavutusi. "Uute silmadega" hakati vaatama taevast ja maad, kuid ka teisi inimesi. Edukus ei sõltunud enam ainult päritolust vaid suuresti ka juba enda ettevõtlikusest. "Renessansi ajastu inimese mõte purustas tahkeks ja tugevaks peetud taevavõlvi ja avas tee lõputu maailma sügavusse" (Tilk 2009). Renessanss tõi endaga kaasa heaolu kasvu, see omakorda tähendas seda, et senine feodalistlik ühiskond asendus rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha rohkem inimesi asus elama linnadesse, tekib ka uus klass, mille moodustavad linnakodanikud, pankurid ja kaupmehed. Rääkides lähemalt kaupmehest kaupmees oli eeskätt kodanlane, kellele oli tähtis oma ära ja suguvõsa edukus
Laamtektoonika olemasolu põhjus on lihtne soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad. Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt, ehkki liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist kuni mõne sentimeetrini aastas. Seega sõltub see, kas vahevööd pidada tahkeks või vedelaks ajavahemikust, mil me teda vaatleme. Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär. Astenosfäär on vedelam, sest väiksema sügavuse tõttu vähenenud rõhk alandab kivimite sulamistemperatuuri. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad (divergentsed) ja nihkuvad (transformsed). Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest.
kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas monoliitse kivimi lagunemisel olekus. Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit Mandriline maakoor- mandrite ja osa mängiv tegur selfimerede alune maakoor
Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. mandriline ookeaniline Maakoore kivimiline koostis maakoor maakoor on meie planeedi unikaalse settekivimid
vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Hoolimata sellest kiirgab Jupiter soojus- kiirgust ja toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on tugeva raadiokiirguse allikaks,mille põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid. Uurijad arvavad, et Jupiter on hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning maa- taoliste planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kuid Jupiteril on pind olemas. Jupiter pöörleb ekvaatoril kiiremini kui poolustel. Planeedi ekvaator kulutab täispöördeks 9 tundi ja 50 minutit, aga poolustelähedased alad 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt. Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud hulk erinevaid keemilisi ühendeid, mille hulgas on ka kee-
glütserooli lakkide, ravimite ja triestrid glütserüültristearaat kosmeetiliste vahendite karboksüül- valmistamisel. hapetega Rasvu saadakse loomsest ja (rasvhapetega) taimsest toorainest: C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH => C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O Vedelate rasvade tahkeks muutmiseks kasutatakse hüdrogeenimist: C3H5(OOCC17H29)3 + 9H2 => C3H5(OOCC17H35)3 Aineklass, üldvalem, Funkt- Ees- või Näited Füüsika- Leidumine, Keemilised omadused mõiste sionaal- jarel- lised saamine, ne rühm liited omadused kasutamine
on hüpotalamus. See toimib nagu termostaat ta "mõõdab" vere temperatuuri. Soojust võib saada või kautada 4 erineval viisil. · Soojusjuhtivus. Seda iseloomustab soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis. Soojus ülekande efektiivsust nimetatakse soojusjuhtivuseks. · Konvektisoon. Selle korral toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. · Aurustumine. See on aine muutumine vedelast olekust tahkeks. · Soojuskiirgus. Soojuskadu soojuskiirgusena tähendab soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Termoneutraalne tsoon- temperatuur vahemikus 25-30ºC ei kuluta püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat. Hüpotremiks nimetatakse kehatemperatuuri langust alla 35 ºC. Kaitse haiguste eest Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit. Organism suudab enamike
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
Kindel kuju ja ruumala. Tahkis – vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult – voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub difusioon ja sisehõõre. Tahkistes on parem soojusjuhtivus kui vedelikel. 20. Kirjelda sulamist (ka mikrotasandil) ja mis on tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse, mille käigus aine neelab energiat. Energia kulub kristallstruktuuri lõhkumiseks. Tahkumine on vedelast olekust tahkeks minemine. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks. Sulamine: tahke vedel. Energia neeldub: kristallstruktuuri lõhkumine. Tahkumine: vedel tahke. Energia eraldub: _____________________ 21. Kirjelda keemisprotsessi ja kuidas keemistemperatuur sõltub õhurõhust Keemine – aurumine kogu vedelikust. Vedeliku sees tekivad gaasimullid, mis paisuvad ja tõusevad pinnale. Keemistemperatuur on rõhuga võrdelises seoses. 22
purskekivim- maapinnale jõudnud magma ehk laava tardumisel tekkinud kivimid. süvakivim- maakoores jahtunud ja tardunud magmast tekkinud kivimid. maak- mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. astenosfäär- vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900km-st sügavamale jääv, nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, mille paksus on keskmiselt 40km, mägede all 60-80km. ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev 3-15km paksune maakoor. ookeani keskahelik- kõikides ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline, ookeanipõhjast 2-3km kõrgusele tõusev 1000-4000 km laiune mäheahelike süsteem.
Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa keskele jääb tuum, mis jaguneb kaheks: Välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum, mis on 5200 kilomeetri sügavusel, muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. 4 Maa pöörlemine Maa pöörleb ning tänu sellele tekivad öö ja päev. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandi ehk ekliptika tasandi normaali suhtes 23,4° kaldu (pöörlemistelje kalle)
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes
19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub sisehõõre ja difusioon (ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele) Tahkistes on parem soojusjuhtivus kui vedelikel. 20. Kirjelda sulamist (ka mikrotasandil) ja mis on tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse, mille käigus aine neelab energiat. Energia kulub kristallstruktuuri lõhkumiseks. Tahkumine on vedelast olekust tahkeks minemine. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks. Sulamine: tahke vedel. Energia neeldub: kristallstruktuuri lõhkumine. Tahkumine: vedel tahke. Energia eraldub: _____________________ 21. Kirjelda keemisprotsessi ja kuidas keemistemperatuur sõltub õhurõhust Keemine aurumine kogu vedelikust (mitte ainult pinnalt). Vedeliku sees tekivad gaasimullid, mis paisuvad ja tõusevad pinnale. Keemistemperatuur on rõhuga võrdelises seoses. 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
