Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil. Oxygen hapnik, heat kuumus, fuel kütus, chain reaction ahelreaktsioon. 4. Missugusel viisil võib põlemisprotsess toimuda? leegitsemine, hõõgumine, plahvatus 5. Kirjelda põlemissaadusi, kui kütus koosneb süsinikust, vesinikust, lämmastikust, väävlist ja mineraalsooladest. (täielik ja mittetäielik põlemine) Kütuse täielikul
Turism levib sealsetes piirkondades samuti. Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka HEJ vaatamas. Suur osatähtsus Norras, Brasiilias. Kallis ehitada, kuid odav elektrienergia tootmise viis. c) Tuumaelektrijaamad - Elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Eelised: Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70200 aastaga. Miinused: Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.
41. Väävlisisaldusega kütuse kahjulik komponent. Seda seetõttu, et põlemisel väävel S02 ja S03 koos niiskuse moodustavad Väävel ja väävelhape (H2S03, H2S04), mis põhjustavad intensiivse korrosiooni metallosi (ventilaatorid, trollid, jne). Lisaks vääveldioksiid ja väävli väljuvate gaaside kütuse põletamisel atmosfääri kahjulikku mõju inimeste tervisele, samuti ümbritsevale taimestikule ja loomastikule 42. Vastavalt standarditele bensiini ei tohi sisaldada tahkeid aineid - tahkete orgaaniliste ja anorgaaniliste päritolu (pinnas tolmu ja mustuse, korrosiooni tooted sisseseade, mahutite ja torustike, pumpamine toidu riknemine, jne). Sattumisest mootorisse, lisandiks suurendab kulumise kolvirõngad ja silindri seinad, samuti hoiuste muda. 43. Veesisaldus kütuses on lubamatuks.Vee juuresolekul on ohtlik eriti temperatuurid alla 0 ° C, külmumise, see moodustab kristalle, mis võivad blokeerida juurdepääsu bensiini
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 ASEND..................................................................................................................................................................... 2 SUURUS.................................................................................................................................................................2 NAABERRIIGID...................................................................................................................................................... 2 RAHVASTIK...........................................................................................................................................................3 ARV..................
Tervis ja rasedus Tervis Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt oluliste geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote vääraarenguid põhjustavad ained · Radioktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet
Keskmine piimajõudlus murrahi tõul on 2 000 kuni 2 100, nili-ravil 1 800 kuni 2 000 ja surtil 1 600 kuni 1 800 kg laktatsiooniperioodil. Märkimisväärne oleks see, et ka kõrgemad näitajad ei ole, eriti murrahi tõul, eriti ebatavalised. 3 777kg piimatootlikkusega pühvel registreeriti Basus. Tänapäeval võivad olla isegi kõrgemad näitajad. Pühvli piim Pühvli piim sisaldab rohkem tahkeid aineid ning kaks korda rohkem rasvaineid, mis teevad piima kreemjamaks ning tihedamaks. peroksiidi aktiivsus on 2-4 korda kõrgem võrreldes lehmapiimaga, tänu sellele säilib pühvlipiim kauem. Lisaks sisaldab see umbes 58% rohkem kaltsiumi, 43% rohkem proteiini ning 43% vähem kolesterooli. Veel sisaldab rohkesti rauda, fosfori ning vitamiini A. Pühvli piim on valgem võrreldes lehma piimaga, sest ei sisalda palju karotiini, millel on kollane pigment. Samuti sisaldab see looduslikku Page 5
see on õrnalt kahjustatud või lahtine, oleks mõistlik see ümber pakkida. Kindlasti ei tohiks ka pühkida tolmu või tolmuimejaga koristada materjale, mis võivad sisaldada asbesti. Tähtis on ka see, et asbestijäätmete kogumisel tuleks kasutada suletavaid mahuteid. Teada on ka vaja, et kõik prügilad asbesti vastu ei võta, seepärast tuleb eelnevalt uurida, kuhu neid viia saab. Need asbestijäätmed, mis pole kahjustatud, võib viia ka tahkeid materjale vastuvõtvasse prügilasse. Kindlasti ei tohi asbesti põletada. Akud ja patareidki võivad olla mitmel moel inimesele kahjulikud. Näiteks autoakude puhul põhjustab seda ohtu just see, et nad sisaldavad väävelhapet, mis nahaga kokkupuutel põhjustab nahakahjustusi. Kui midagi sellist peaks juhtuma, siis tuleb kindlasti loputada ohtra veega ja pöörduda arsti juurde. Patareisid ja akusid tuleb kindlasti eemal hoida ka tulest ja
Monitoring and Evaluation Programme) taustajaamade seirevõrgustik. EMEP-i seirevõrgustik koosneb praegu enam kui sajast seirejaamast Euroopa riikides. Jaamades mõõdetakse sademete keemiat ning saasteainete kontsentratsiooni maapinnalähedases õhukihis. EMEP-i mõõtmisprogramm hõlmab väävli- ja lämmastikuühendeid, aluselisi katioone ja meresoolasid, osooni, raskmetalle, püsivaid orgaanilisi saasteaineid, tahkeid osakesi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. EMEP seirejaamadel on kolm erinevat taset, millele on kehtestatud ka erinevad nõuded: esimene tase, s.o kõigile osalejatele kohustuslik programm, mis tagab pidevmõõtmised kõigis seirejaamades ja võimaldab uurida eri saastekomponentide ruumilist ja ajalist varieeruvust; teise taseme jaamad mõõdavad komponente, mille analüüs nõuab keerukamat aparaatuuri või on suhteliselt kallim
mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt on suurem kui mulla pooridel füüsikaline neelamisvõime- seob mulla osakesi pindpinevuse ja vaba pinnaenergia abil positiivne neeldumine- füüsikalise neeldumise osa, kus kolloidiosakese ja seda ümbritseva lahuse pinnale koonduvad ained , mis vähendavad vabapinnaenergiat
lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud Ahjuküte saastab samuti süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani õhku. kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Metaan lendub atmosfääri
Vee-aurssteem Vee ettevalmistamise sedamed Katla toiteseadmed lal nimetatud seadmeid hendavad torustikud Katla vlised auru ja vee torud Mda veeauru trakti liigub vesi alatest toorveest ja lpetades valmsproduktiga, mis teisest kalta otsast vlja tuleb. Vee kvaliteedi phinitajad: (toorvesi ehk lhtevesi, see vesi vetakse veekogudest vi siis puurkaevudest, see vesi sisaldab mitmesugseid lisandeid, niteks vees vivad sialduda vees alhustunud soolad, happed, alused, gaasid ning tahkeid osakesi. Loodusliku vesi sisaldab kolloide. Kolloidi on vga vikese suurusega osakesed alates 1-100nanomeetrini. Need kollodid on moodustunud rni alumiini ja raua henditest ja orgaanilised hendid. Sisaldab veel hljumeid ja need hljumid on muudustunud suurtematest osakestes liiva ja savi hendeid. Nad praktiliselt ei lahustu vees). Toorvett iseloomustuvad philised kvaliteedi nitajad: hljumi sisaldus vees mg/l kuivjk mg/l leevelisus mg-ekvivalent/l (suur leelisus phjustab torude korrosiooni)
4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikal...
orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed. Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised, neid pole taimset ega loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest.
Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. sajandi. Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Näiteks kasutati auru- rehepeksumasinaid vilja peksmisel. Loomulikult kergendas see suuresti põllutööliste vaeva. Esimene selline rehepeksumasin toodi Eestisse 1867. aastal. Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid aineid, sest vedelkütused olid sel ajal suhteliselt tundmatud. Tahket kütust kulus palju ning sõidukitel oli tarvis tihti peatusi teha, et kütet juurde võtta. Kuna ühiskonna vajadused kasvasid ning oli vaja kiiremini läbida pikemaid vahemaid ning teha rohkem
valku 15-20 % allergilised. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi mitmeid surmajuhtumeid. rasvu -30-35 % Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja (millest küllastunud ehk tahkeid rasvu lõhnaallergiaga. Maitseainetest 1/3 ehk 10% põhjustavad allergiat karri, ingver, kaneel, pipar, koriander, köömned jt. Juba ammusest ajast on tuntud küllastamata ehk pehmeid rasvu 20%) meeallergia. Mesi sisaldab lisaks allergeenidele Diabeetikutele keelatud toiduaineid ei õietolmu
**Maa tüüpi e. Kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss **Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ***Lähisplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss ***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto ****Siseplaneedid - Merkuur, Veenus ****Välisplaneedid - Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, (Pluuto) 4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi. Asteroidide liigitus koostise alusel C tüüpi asteroidid Koosnevad karbonaatsetest kivimitest S tüüpi asteroidid - Ni, Fe, magneesiumsilikaadid M tüüpi asteroidid Ni+Fe Komeedid - Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad Meteoorid (kr. meteoros - õhus hõljuv) *METEOORKEHA (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha
2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul. Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse: Vedelaid (vihm, uduvihm) Tahkeid (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) Segatüüpi sademeid (lumelörts) Sademete langemise järgi eristatakse kahte tüüpi sademeid: laussademeid ja hoogsademeid. Laussademed kestavad pikemat aega, nad on kas mõõduka või nõrga intensiivsusega. Sellel juhul langevad sademed ühtlaselt ning esinevad ulatuslikumal alal. Hoogsademeid iseloomustab aga muutlik ja samas ka suur intensiivsus. Sademed kestavad üldiselt lühikest aega ja hõlmavad väikest maa ala.
Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3. Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi- tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.
Suurlinnade kiire elutempo ning tänavate ja kiirteede tihe liiklus mõjutavad olulisel määral õhu kvaliteeti ja seega ka inimeste endi tervist, tekitades erinevaid allergiaid ning hingamisprobleeme. Peamised murettekitavad saasteained on tahked osakesed ja troposfääriosoon, tänu millele väheneb inimeste keskmine eluiga (Eurooplaste keskmine eluiga on vähenenud ligi üheksa kuud). Tähekombinatsioon PM tähistab peeneid tahkeid osakesi. Allindeksitega määratletakse osakeste suurus. PM2,5 märgib osakesi, mille läbimõõt on pisem kui 2,5 mikromeetrit, PM10 osakesi, mis on pisemad kümnest mikromeetrist. Inimese juuksekarva läbimõõt on keskmiselt kümme korda suurem. Tahked osakesed tekivad enamasti põletamise tagajärjel, kuid ka sellistest gaasilistest saasteainetest nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad orgaanilised ühendid. Lenduvad orgaanilised ühendid pärinevad naftakeemiatööstusest,
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuk...
kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp) pcC∗p dD K p= a b p A∗p B pA…pD- gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Nii sisaldab järgmise reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis vaid CO2 osarõhku 1 ↔ CaCO3(s) K p= CaO(s) + CO2(g) pCO 2 Kp ja KC vahel kehtib seos
enam kanda. Olenevalt vihma iseloomust on vihmapiiskade läbimõõt 0,4 -10 mm ja langemiskiirus 1,8 - 8 m/sek. Kui tõusvate õhuvoolude kiirus on üle 8 m/sek., siis ei ole vihmasadu enam võimalik. Sademete liigid on vihm, lumi, rahe, lörts, kaste, hall ja härmatis jt. 6 Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest, kus võib äikest olla, aga ei pruugi. Tahkeid sademetetüüpe on veelgi ja seetõttu nimetatakse raheks kõnekeeles sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke, mis on läbimõõdus vähemalt 5 mm. Rahe näitab, et pilves on tõusvad õhuvoolud. Lume all mõistetakse tavaliselt sademete liiki, mis langeb pilvedest lumetähekeste või nende kogumitena. Seejuures võib lund sadada nii lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna
Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni isesüttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid. Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures aine ja õhu segu süüteallika toimel süttib üheks hetkeks. Leekpunktile ei järgne vedelike aurude kestvat põlemist, sest vedeliku aurustumise kiirus ning põlemisel vabanenud soojushulk ei ole küllaldased pideva põlemisprotsessi kindlustamiseks. Leekpunkt võib olla ka tahketel ainetel. Teatava temperatuurini kuumenenud aine
Õhu- ja veereostus on eriti silmapaistvad Portugali suuremates linnades. Portugali ürgne loodus ja põllumajanduslik tegevus on ohustatud erosiooni ja maa kõrbestumise poolt. Portugalis on 37 kuupkilomeetrit uuenevat vett, millest 53% kasutatakse põllumajanduse ja 40% tööstusliku tegevuse toetamiseks. Riigi veevarud, eriti rannikualadel on ohustatud õli- ja tselluloositehaste poolt. Linnad toodavad aastas kokku umbes 2,6 miljonit tonni tahkeid jäätmeid. [8] 7 7.1. Metsatulekahjud Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti. Portugalil on suur metsaala. Metsatulekahjud levivad peamiselt juulist septembrini, eriti vahemerelise kliima tõttu. Eriti ohustatud on Põhja- ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad
...................11 Kasutatud kirjandus....................................................................................12 Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Esmakordselt toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit
traditsioonilisel kohtkäitlemise süsteemidel - eemaldada tahkised ning tahked heited eelselitusel. Erinevalt tavapärastest meetoditest pakuvad alternatiivsed süsteemid lisaks Heitvee eelselitusele ka biopuhastust. Heitvee biopuhastus Heitvee biopuhastuse üksus on aastate jooksul välja kujunenud. Biopuhastuse protsessil on kaks peamist tüüpi: fikseeritud materjali ja peatatud kasvu süsteemid. Fikseeritud materjali süsteemid levitavad esmase heitvee üle materjali, mis sisaldab tahkeid pindu, kuhu saavad peale minna aeroobsed bakterid ning muud mikroorganismid. Tühimikud materjalis lubavad heitveel ning atmosfääriõhul paljastada heitvesi, pinnad, mikroorganismid atmisfäärilisele hapnikule. Peatatud kasvu süsteemd loovad aeroobse keskkonna lastes heotveel kiirel atmosfäärilise õhuga käia ringi kambris, kuhu pumbatakse kiiresti õhku või loksutatakse seda mehaaniliselt. TURBA BAASIL KÄITLEMISE SÜSTEEMID (Peat-based Treatment Systems)
Kogu Ida-Virumaa põhjaveevarustust komplitseerib sügavate põhjaveekihtide liigekspluateerimine, mille tõttu võib puurkaevudesse tungida soolane merevesi. Sellises olukorras võib osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe vee kasutamisele. [http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=949&keel=eesti] (22.04.08) Oluline on mainida ka kaevandatud maad ja põlevkivitööstuse tahkeid ohtlike jäätmeid. Põlevkivikaevanduste ja jäätmehoidlate poolt on ,,puudutatud" 450 km2 maad, mis moodustab 15% Ida-Virumaa maakonna territooriumist. 130 km2 allmaakaevanduste territooriumil on maapind vajunud ning maa väärtus sellega oluliselt vähenenud. Põlevkivi suur keskkonnaohtlikkus on tingitud ka asjaolust, et tänu madalale orgaanilise aine sisaldusele tekib põlevkivi põletamisel ja kasutamisel põlevkiviõli tootmiseks ELi
liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: Reljeef, kliima, mulla koostiskomponendid, põhjavee seis, taimkate. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm. Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullaõhk. Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga. Mullaõhu näitajad: Mulla õhusisaldus, Mulla õhumahutavus, Õhu läbilaskvus, Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus
Poltava, Rivne, Sumõ, Zaporizzja, Zitomõri, Taga-Karpaatia, Ternopili, Tserkassõ, Tsernigivi, Tsernivtsi, Vinnõtsja ja Volõõnia. Majandus Kaubad Ukraina impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle. Ukraina ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemeid, põllumajandus- ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivaid ja jalatseid. Ukrainas tootetakse ja kaevandatakse kivisüsi ja muid tahkeid kütuseid. Ukrainas on levinud suured teraviljapõllud, mille populaarsemad kultuurid on nisu, mais, suhkrupeet ja päevalill. Loomakasvatustest tegeldakse põhiliselt lihaveise ja seakasvatusega. Valitsus Ukrainas on presidentaalne demokraatia. Ukraina president on Viktor Justsenko. Viktor Justsenko sündis 23. veebruaril 1954 Horuzivka külas Sumõ oblastis. 23. jaanuaril 2005 sai temast Ukraina president. 1970 asus ta õppima Ternopili rahanduse ja majanduse instituuti. 1976
tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Tasakaalustatud toidu juures peaks jälgima, et põhiosa toiduenergiast (kuni 50%) tuleks terades, juurviljades ja kartulis olevast tärklisest (süsivesikutest) ja ainult 610% magusatest suhkrutest; 1015% nii loomsetest kui ka taimsetest valkudest ja ülejäänud toiduenergia tuleks toidurasvadest. Seejuures peaks jälgima ka rasvade tervislikku tasakaalu, mis lubab tahkeid küllastatud ja transrasvu kuni 10% ning vedelaid küllastamata rasvu kuni 20%, millest peab vähemalt 3% olema inimorganismi jaoks asendamatuid rasvhappeid linoolhapet (oomega-6) ja alfa-linoleenhapet (oomega-3) võimalikult hea suhtega (nt. 2:1 või äärmisel juhul 5:1). Tegelikult on see suhe toiduainetööstuse eduloo ja päevalilleõli kasutamise tagajärjel 1520:1 või veelgi halvem. Parem, kui tööstuslikult saadud transrasva toidus ei oleks, ka lubatud 1% päevasest
happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elevate organismide liigilises koostises. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi, jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. o Atmosfääri saaste Atmosfääriosakeste koostis on mitmekesine, sisaldades tahkeid soolakristalle, oksiide, N- ja S-ühendeid, radionukliide. Atmosfääri tahkete saasteainete hulka kuuluvad toksilised raskmetallid: Pb, Hg, Be, Cd, Cr, V, Ni, As (metalloid). Atmosfääri õhu saaste on enamasti kosmiline tolm, vulkaanipursetest tulev tolm. Atmosfäärisaaste kõige otsesem mõju on nähtavuse vähenemine. Tahked osakesed on veeauru kondensatsiooni tsentrid, mõjutades ilmastikku, hajutades valgust ja tekitades interferentsi
Soolid: kolloidlahust nim sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse
satuvad elektrolüüdid (soolad), kui lahus külmub, siis see kolloidlahus kalgendub ehk
koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla
pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. SKEEM, ehk saab nii paremini
aru:D : Soolid
Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid. ( piimjad vedelikud) 21. Mille poolest erineb pasta salvist? Pasta erineb salvist selle poolest, et see sisaldab tahkeid aineid üle 25%, kuid mitte üle 65%. Pasta on salvist tahkema konsistentsiga. Pasta avaldab pikemaajalist toimet kui salv, kuna püsib kauem nahal ja tänu suurele pulbriliste ainete sisaldusele on sellel adsorbeerivad ja kuivatavad omadused, mis soodustavad selle põletikuvastast toimet. (Valmistamine, pakendid ja kasutamine on salviga analoogiline.) 22. Mis on suposiit? Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele?
29 Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud kulumist (standardne tolerantsiväli - Abrasiivkulumist põhjustab liikuvate suunaventiilides on 8-10 µm). Lisaks pindade omavaheline hõõrdumine kui hõõrdumisele põhjustavad kulumist kasutatakse saastatud töövedelikku töövedeliku väsimine, abrasiivsus ja (sisaldab tahkeid osakesi nagu korrosioon. metallitolm, liiv jne) või ebapiisavalt filtreeritud vedelikku. Vedelikuga koos kulgevad abrasiivsed osakesed põhjustavad kulumist just suurtel voolamiskiirustel.
1. Joonistage geoloogilist ringet ning kirjeldage lühidalt selles toimuvaid protsesse. 2. Mis on mineraal ning mis on kivim? Maakoor koosneb kivimitest. Kivimeid moodustavad mineraalid. Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Kuigi mineraalide hulk ulatub 3000-ni, on nendest ainult umbes 50 mitmesuguste kivimite koostises laialdasema levikuga. 3. Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu. Sõltuvalt kivimi teket põhjustanud teguritest eristatakse kolme kivimirühma tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid
o -liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. o tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hürdogeenimisel (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) o -tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu o tervisele kahjulikud - organismil raske seedida ning need jäävad vereringesse pikemaks ajaks. - suurem risk südame-veresoonkonna haigusteks o hüdrogeenimine muudab rasvhapete struktuuri, mis teeb need organismile raskesti seeditavaks o seal võib esineda kantserogeenseid ühendeid 3
D-rõngas 6 on tumedam kui Cassini pilu! E-rõngas avastati Allegheny observatooriumis, siis kui "Pioneer-11" oli juba teel. Selle tihedus on veel 100 000 korda väiksem kui D-rõngal. Rõngaid peeti alguses tahketeks objektideks ning Cassini pilu vaid teist värvi alaks, kuni läbi selle õnnestus pildistada tähte. Laplace näitas, et laiu tahkeid rõngaid olla ei saa, see oleks vastuolus gravitatsiooniseadusega. Ta oletas kitsaste rõngaste süsteemi olemasolu. Venelanna S. Kovalevskaja tõestas, et rõngas ei saa olla ei vedel ega ka mitte gaasiline -- ta hajuks väga kiiresti. Shoti matemaatik J. Maxwell tõestas lõpuks teoreetiliselt, et rõngad peavad koosnema väikestest tükkidest, mis tiirlevad iseseisvalt ümber planeedi. Praktiliselt kinnitas seda ameeriklane J
need, mis on 20 juures vedelas olekus. Kolmandad on rõhu all lahustunud gaasid ja neljandad jahutamisega veeldatud gaasid. Omaduste poolest on nad jällegi jagatud alaliikideks. 2.1 on põlevgaasid, mis põlevad vähemalt 12% segus õhuga. 2.2 on see-eest inertsed gaasid, ehk nad ei põle ning 2.3 on toksilised gaasid, mis on tervisele ohtlikud. [6], [7] Kolmanda klassi alla kuuluvad põlevvedelikud ja vedelike segud ning samuti vedelikud, mis sisaldavad tahkeid aineid lahustes või suspensioonides. Vastavalt leekpunktile jagunevad põlevvedelikud kolmeks. Madala leekpunktiga ehk alla kahekateistkümne kraadi, keskmine on leekpunktiga 18-23 ja kõrge leekpunktiga 23-61. Seega siia alla kuuluvad kõik vedelained, mis 61 ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. [6], [7] Neljas klass on kergesti süttivad tahked ained, mis jagunevad omakorda kolmeks alaliigiks. 4.1
( piimjad vedelikud) 39. Mis on tinktuur ja mille poolest see erineb tavalisest vesilahusest? Tinktuurid (tinktuur Tinctura) on droogidest valmistatud alkohoolsed või vesi alkohoolsed tõmmised. Neid säilitatakse pimedas, jahedas(võivad säilida 3-4 aastat). Manustatakse peamiselt seespidiselt kas tilkadena või mikstuuride koostises. 40. Mille poolest erineb pasta salvist? Millised omadused on pastal ja mis eesmärgil neid kasutatakse? Pasta erineb salvist selle poolest, et see sisaldab tahkeid aineid üle 25%, kuid mitte üle 65%. Pasta on salvist tahkema konsistentsiga. Pasta avaldab pikemaajalist toimet kui salv, kuna püsib kauem nahal ja tänu suurele pulbriliste ainete sisaldusele on sellel adsorbeerivad ja kuivatavad omadused, mis soodustavad selle põletikuvastast toimet. (Valmistamine, pakendid ja kasutamine on salviga analoogiline.) 41. Millised nõuded on aerosoolide säilitamisele? Ravimi ballooni ei tohi avada, hoida otsese päikesevalguse ja külmumise eest,
mis on turul, võrreldes nõudlusega, see on oluline tööhõive allikas ning oluline osa Vahemere kultuurilist identiteeti. See moodustab 420,000 töökohti, 280,000, millest on kaluritele ja keskmised hinnad maandunud toota on palju suuremad kui maailmaturu hinnad. Vahemere kruiisid on iseenesest tõsiste ökoloogiliste probleemide, sealhulgas vee- ja rannikualadereostuse ning merepõhja hävimise allikas. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid, 7,5 miljonit liitrit vedeljäätmeid, 800 000 liitrit sanitaarseadmetest tulenevat ning 130000 liitrit toitlustusteenustest tulenevat reovett. 8 Kokkuvõtte Selles referaadis ma vaatlesin Vahemere tänapäeva struktuuri ja seisundit ning tähtsust inimkonnale. Kuid merel on pikk ajalooline lugu. Selgub, et ökoloogiline seisund on normi lähedal, kuigi võiks olla paremini. Loodan , et ta jääb samaks või pareneb
väljalaset siiber, mis saab kolvi liikumisega seostatud liikumise väntvõllilt; klappidega aurumasinas teevad seda klapid, mida käitab jaotusvõll. Otsevooluaurumasinas laseb auru silindrisse siiber. Aur väljub silindri keskel olevatest avadest.Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. sajandi.Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid aineid, sest vedelkütused olid sel ajal suhteliselt tundmatud. Tahket kütust kulus palju ning sõidukitel oli tarvis tihti peatusi teha, et kütet juurde võtta. Kuna ühiskonna vajadused kasvasid ning oli vaja kiiremini läbida pikemaid vahemaid ning teha rohkem tööd, püüti leida energiatootmisviise, mis oleks energiarikkamad teatud koguse kütte kohta. See viiski edasi vedelkütuste, nafta ja bensiini, kasutuselevõtmiseni. Tänapäeval töötab enamus
kaitsekihiga ning on püsiv kuni ca 800C. · Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4 ja HF reageerib Ni väga aeglaselt, kuid reageerib kergesti lahj HNO3-ga; knots HNO3 toimel passiveerub. · Leeliste lahused ei toimi niklisse, kuid Ni reageerib NH 3 vesilahusega. Alles üle 550 C oksüdeerub Ni sulatatud NaOH toimel 2Ni + 2NaOH -> 2NiO + 2Na + H2 Vee ja õhuniiskuse suhtes on Ni püsiv. · Vesinikuga moodustab Ni tahkeid lahuseid. · Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa nikli reageerimisel NH 3-ga moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. · Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II) halogeniidid. Ni on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C(jahtumisel laguneb, eraldub grafiit) · Räniga moodustab Ni silitsiide · Booriga tekivad nikli boriidid · Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid
5 elavhõbedad auravad, ning õhku satub mürgist elavhõbedaauru. Sellepärast, räägitaksegi et kui elavhõbetermomeeter puruneb tuleks väga hoolikalt kõik tilgad kokku koguda. 1.6 Katsevahendid ja ohutusnõuded Koolis on kõige tähtsamaks keemia töövahendiks katseklaas. (1) Suuremate koguste puhul kasutatakse keeduklaase (2) ja kolbe. Filtreerimisel tarvitatakse lehtrit (3)ja filterpaberit. (4) Tahkeid aineid segatakse ja tehakse peeneks uhmriga.(5) Aurutamiseks kasutatakse portselankaussi. Vedelike ruumala määratakse mensuuriga. (6) 1 2 3 4 5 6 Enamik keemilisi aineid on mürgised ja sööbivad. Neid ei tohi suhu mitte mingil juhul toppida. Kui nuusutata hoidke pudelit ninast eemal ja viipavate liigutustega tõmba õhuvoolu enda poole. Happed ja leelised on väga sööbivad
arengus. Juba 19. sajndil tõestas lord Kelvin, et mida väiksem on veetilk, seda aeglasem on veeauru kondenseerumine ja kiirem tilga aurumine.Kui tilga läbimõõt oleks sajandik mikromeetrit, siis peaks ta silmapilkselt auruma. Niiviisi näib, et uute pilvetilkade tekkimine ja kasvamine alates selgest õhust pole üldse võimalik.Paradoksi lahendus leiti ruttu: osutus, et õhk sisaldab alati mõne sajandikmikromeetri läbimõõduga tahkeid osakesi, mida hakati nimetama kondensatsioonituumadeks.Uued pilvetilgad tekivad kondensatsioonituumadel. Kui õhus on palju kondensatsioonituumi, siis saame teatud hulgast veeaurust palju pisikesi tilku, mis jäävad õhku hõljuma. Kui kondensatsioonituumi on vähe, siis saab samast hulgast veeaurust vähe suuri tilku, mis käituvad hoopis teistviisi. Niimoodi juhivad kondensatsioonituumad pilvede ja sademete arengut ning selle kaudu maakera kliimat. Kuidas aga tekivad
vanadussurmaga. Surnuid vetikaid lagundavad ja lahustavad bakterid, kes on aga peamiseks toiduks protozooplankteritele. Nemad siis muudavad lahustunud orgaanilisse ainesse akumuleerunud energia taas kättesaadavaks toitumisahela järgmistele lülidele. -10- Kokkuvõte Vee keemilised omadused kujunevad eeskätt järve valgalas, kust sademevesi kannab jõgedesse ning nende kaudu järve lahustunud ja tahkeid mineraal- ja orgaanilisis aineid. Järve jõudnud vee keemiline koostis ning järve mõõtmetest ja geograafilisest asendist sõltuvad füüsikalised tegurid määravad üldjoontes, milline elustik ühes või teises järves kujuneb. Omakorda järve elustikul on vee koostise edasise kujundajana märkimisväärne ja mõnikord isegi määrav tähtsus. Kuna Võrtsjärv saab oma vee enam jaolt teda ümbritsevatelt
(EKUK) ja Eesti Metereoloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). (EMHI, 2013; EKUK, 2013) EKUK haldab kuute linnaõhu seirejaama ja kolme fooniõhu seirejaama. Linnajaamad on paigutatud hõlmamaks erinevat tüüpi saasteallikaid. Maafoonijaamad on paigutatud metsa alale, põllumajanduspiirkonda ja rannikumere lähedale. (EKUK, 2013) EKUK seirejaamades mõõdetakse lämmastikoksiide, vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, osooni, ammoniaaki ja tahkeid osakesi, aga kõigis jaamades ei ole kõik need saasteained esindatud. Lisaks mõõdetakse ka tuule kiirust, suunda ja temperatuuri umbes kolme meetri kõrgusel maapinnast. (EKUK, 2013) Peale saasteainete seire on EKUK-i võrgus neli meteomasti, millega mõõdetakse kahel kõrgusel õhutemperatuuri, tuule kiirusi ja suundi. Seega saab nende andmete alusel otseselt määrata, kas kihistus on stabiilne, neutraalne või labiilne. Lisaks mõõdetakse õhu
27. Kiirgus kahe keha vahel Kahe keha vahelise kiirguse arvutamisel lihtsustub ülesanne, kui eeldada, et kehade pinnad on difuussed (alluvad Lambert'i seadusele), et neeldumis- ja peegeldumistegurid A ja R ei muutu mitmekordse peegelduse käigus ning et üks pindadest pole nõgus. Sel juhul on vahetatav resulteeruv soojushulk suletud süsteemile esitatav kujul kus indeks 1 vastab mittenõgusa keha pinnale ja indeks 2 nõgusa keha pinnale. Paljudel juhtudel võib kiirgavaid tahkeid kehi vaadelda ligikaudu hallidena, millede A= , ja võrrand (5.9) lihtsustub kujule Võrrandi (5.10) edasine lihtsustumine saadakse piirjuhtudel F1/F2=0 ja F1/F2=1. Viimasele juhule vastab näiteks kahe paralleelse seina vaheline kiirgus (5.11) 28. Nurktegurid ja vastastikused pinnad Nurktegur . ik väljendab tõenäosust, et pinnalt i väljunud footon satub pinnale k. Kui i on lõpmata väike pinnaelement (punkt), siis saadakse lokaalne nurktegur.
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembr...
Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4 ja HF reageerib nikkel väga aeglaselt, kuid reageerib kergesti lahja HNO3-ga, kontsentreeritud HNO3 toimel passiveerub. Nikkel ei reageerileeliste lahustega (ega sulandid, ka mitte vedel NH3), nikkel reageerib (õhu juuresolekul) NH3 vesilahusega. Alles üle 550 °C oksüdeerub nikkel sulatatud NaOH toimel (viimane redutseerub seejuures vaba naatriumini): 2Ni + 2NaOH → 2NiO + 2Na + H2 . Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv. Vesinikuga moodustab nikkel tahkeid lahuseid (hüdriide, millest püsivam on NiH, saadakse kaudselt). Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa (peendispersse) nikli reageerimisel NH3-ga (300– 450 °C juures) moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II)halogeniidid. Nikkel on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C (jahutamisel laguneb, eraldub grafiit). Räniga moodustub nikkel silitsiide (neist püsivam on Ni3Si)
seintega surnud rakud o Niinekiud – rakuseinad koosnevad tselluloosist; ei ole puitunud o Kiviskiud – eriti paks rakukest: pähklid, kirsi seemned 5. Erituskoed Toodavad ja eritavad tahkeid või vedelaid aineid a) Piimanäärmed b) Nektaaiumid c) Näärmekarvad lihasööjatel taimedel Orgaanilised ained Anorgaanilised ained Laskuv vool Tõusev vool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
