2...19 celsius PDP Membraankuivatust- Koosneb õhukestest kiledest • Difusioon suurema kontsentratsiooniga alalt väiksemasse • Element vajab käivitusaega 6. Suruõhu töötlemine enne tarbijat – õhu ettevalmistamisplokk. Millest koosneb, miks vaja, elementide tööpõhimõtted. Tingmärgid Ülesanne: • Eemaldada jääkmustus • Rõhu seadistamine masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine Koosneb: Õhufilter(Eemaldab tahkeid osakesi ja kondensaati) • Rõhuregulaator(Hoiab töörõhku )• Õliti (ainult vajadusel)( Lisab õhule õli) 7. Kolvivarreta silindrite eelised, omadused (võrreldes kolvivarrega silindritega).Loetleda tüübid. Pikad liikumised vähema ruumikasutusega Tross-silindrid • Pilutihendiga silindrid • Püsimagnetiga silindrid 8. Pneumaatiliste pöördsilindrite tüübid ja tööpõhimõtted. Pöördsilindrid (piiratud pöördenurgaga): Hammaslatiga (pöördemoment u. 150 Nm)
elektrijuhid. Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Enamik metalle on veest raskemad. Metalli tihedus on seda väiksem, mida väiksem on selle aatommass ja suurem aatomiraadius. Metallid erinevad üksteisest ka kõvaduse poolest. Leelismetallid on pehmed. Ka puhtad metallid on enamasti pehmemad, lisandid suurendavad metalli kõvadust. Võrreldes metallidega on mittemetallide omavahelised erinevused märgatavalt suuremad. Nende seas on nii gaasilisi kui ka tahkeid aineid, ainult üks nendest -broom- on tavatingimustes vedelik. Mõned tahked mittemetallid on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad, mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga ja kõvad, kuigi seejuures haprad. Mittemetallidel võivad olla väga erinevad värvused. Paljud gaasilised mittemetallid on värvusetud. Enamiku mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt
kakao ergutav toime tuleneb alkaloid teobromiinist, mis suuremas koguses on mürgine. Pealse kakaoubade kasutatakse veel tuhksuhkrut, kakaovõid ( eraldatakse pressimisel ubadest), piima-koorepulber, lisandid, kakaopulber, aroomiained, emulgaatorid. Peale sokolaadi tahvlite valmistatakse ka figuure, üllatusmune, medaleid, nööpe, pliiatseid, täidisega sokolaadi (sokolaadi batoonid). Sokolaadi aseained - valmistatakse ilma kakaomassi ja kakaovõita, mille asemel kasutatakse kakaopulbrit ja tahkeid taimseid rasvu. Neid nimetatakse magusateks tahvliteks. Sokolaadi aseainet kasutatakse ka glasuurimisel ( hüdrorasva glasuur) Kvaliteet ja säilitamine · pind sile, kuiv, veidi läikiv, ilma hallika kirmeta, laikudeta, mullikesteta · värvus helepruunist tumepruunini ( va. Valge sokolaad) · maitse ja lõhn selgelt väljenduv, antud tootele iseloomulik · konsistents kõva, murdekoht tuhm, ühtlase struktuuriga Vigadeks peetakse hallikat kirmet mis võib tekkida ebaõigel säilitamisel
süüteallikas. Tuleb pidada meeles , et selles direktiivis mõistetakse plahvatuse all põlemisi kus põlemine põlevaine ja atmosfääritingimustele vastava õhu segus gaasi , auru , põlevudu või tolmuga levib süttimise järel kogu põlemata segule. 4.1 Näited plahvatusohtudest erinevates majandusharudes · Keemiatööstus Keemiatööstuses muudetakse ja töödeltakse kergestisüttivad gaase , vedelikke ja tahkeid aineid mitme erineva protsessi puhul. Nende protsesside tulemusena võivad tekkida plahvatavad segud. · Jäätmete töötlemine Heitvee töötlemisel puhastusettevõttes võivad tekkinud gaasid moodustada plahvatusohtliku gaasi-õhusegu. · Värvi pihustamine Värvi liighajumine ja vabanenud lahustiaurud võivad õhuga segunedes tekitada plahvatusohtliku segu. · Toiduainetööstus Plahvatusohtlik tolm võib tekkida teravilja , suhkru , jahu transpordil
2 l x l S Kui vedelik satub kokkupuutesse mõne teise ainega, siis vedeliku pinna kohal ei ole enam vaba ruum vaid teise keha molekulid, mis mõjutavad vedeliku molekule. Seetõttu püüdleb vedelik teise aine poole või sellest eemale. Kui teise keha molekulide tõmme on suurem kui vedeliku enda molekulide tõmme, püüab vedelik kleepuda aluse külge. Siis öeldakse, et vedelik märgab keha. Vesi märgab enamust tahkeid aineid. Kui teise keha molekulide tõmme on väiksem kui vedeliku enda molekulide tõmme, püüdlevad vedelikupinna ääred alusest eemale. Elavhõbe ei märga peaaegu ühtegi pinda. Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapillaarsuseks. Tänu kapillaarsusele saab toimuda tõusev vedelikuvool taimedes Difusioon on ainete iseeneslik segunemine. Ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele. Difusioon on seda kiirem, mida hõredamad on segunevad ained.
Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida trahvida. Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. Tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. Mehhaaniline 2. Keemiline 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Muldade
Bulgaariast , Sakamaalt ja Nõukogude Liidust . Muldmetall ja väärismetalle rikastatkse Silmetis tänapäevani .Kokku on Sillamäel töödeldud üle 4 miljoni tonni Uraanimaaki . Uraani rikastamine lõpetati 1970 .Tootmis alguses paigutati rikastus jäägid lihtsalt Päite neeeme mererannale. 1959 aastal ehitati selle ümber põlevkivi tuhast tamm , peale mida hakkas hoidla järjest kõrgemaks kasvama . Tänaseks on jäätmehoidla 33 hektari suurusel maaalal , kus on niii vedelaid kui tahkeid jääke . Jäätmehoidlaga seotud keskkonna probleemid : 1. Kahkjulike ühendite välja reostumine merre. 2. Tuule kanne . 3.Lainetus purustab ja nõrgestab pidevalt tammi . 4.Radiaktiivne kiirgus ületab 30 - 50 korda üldist fooni . Otsene mõju on vaid mine saja meetri ulatuses , probleemiks on aga lenduv radioon . Sillamäe jäätma hoidla on hotlikusest Euroopas 4. kohal .1999 aastal alustati 300 miljonit krooni maksva projektiga , mille käigus kindlustati Tammi ja hoidla kaeti
Reaktsiooniks vajalik elektronide vahetus vesiniku ja hapniku vahel ei toimu mitte läbi elektrolüüdi, vaid välist elektriringi pidi. Tekib alalisvool. Sobiva elektrolüüdi leidmine, mis lubaks liikuda hapniku või vesiniku aatomitel, kuid väldiks elektronide liikumise, on üheks võtmeküsimuseks kütuseelementide väljatöötamisel. Kütuseelemente liigitatakse kasutatava elektrolüüdi järgi. Elektrolüütideks kasutatakse leelist, fosforhapet, vedelaid (ehk sula-) karbonaate, tahkeid oksiide jne. Vastavalt sellele on erinevad ka kütuseelementide töötemperatuurid (80...900 °C). Kütuseelement koosneb katalüsaatorit (plaatina, nikkel) sisaldavatest poorsetest elektroodidest, mille vahel on elektrolüüt-ioonmembraan. Väga kõrgel temperatuuril töötavatel kütuseelementidel võib katalüsaator ka puududa. Anoodile juhitakse vesinik (või vesinikku sisaldavad ained) ja katoodile hapnik. Kütuseelemente jagatakse töötemperatuuri alusel kolme liiki:
sellega, et kulutab rohkem soojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Nii sisaldab järgmise reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis vaid CO2 osarõhku CaO(s) + CO2(g) CaCO3(s) Kp = 1/ pCO2 FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq) FE(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq) K 1 [ C ] c [ D ] d [ Fe( SCn) 3 ] [ NH 4 Cl ]
Kokkuvõte Silja Lättemäe artiklist ,,Liigne võiete söömine on tervisele ohtlik" (18.03.2012) Tuntud toitumisteadlane Mai Maser selgitab, et terve inimene peab tarbima iga päev rasvhappeid umbes 30% päevasest energiavajadusest. Selle koguse saab täiskasvanud inimene 6070 g rasvade söömisel. Võid on viimasel ajal hakatud rohkem kiitma, seda kinnitab ka Maser. Võis on paremini omastatavad küllastatud rasvhapped. . Tahkeid ehk küllastatud rasvhappeid saab lihatoodetest, eriti pekist, võist ja rasvastest piimatoodetest. Nende üldkogus võiks olla päevas umbes 20 g. Küllastamata rasvhappeid saab põhiliselt õlidest, kalast, seemnetest ja pähklitest. Nende üldkogus võiks olla 4050 g. Siia kuulub toiduvalmistamiseks kulutatav õli, salatile lisatav õli. Mai Maser toob esile, et transrasvad tekivad taimsete õlide töötlemisel, hüdrogeenimisel nende tahkestamise eesmärgil.
enamus on molekulaarsed ained (O2, H2, N2, Hal2, S8, P4) Mõned on atomaarsed ained (C, Si) 1 Faktid Mittemetallid – kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis-temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik – teemant, grafiit
kivimikompleksi. 9. Mida nimetatakse kilbiks, mida lavaks ? Platvormide selliseid piirkondi, kus platvormi arenguetapil on ülekaalus kerkimisliikumised ja pealiskorra kivid praktiliselt puuduvad, tuntakse kilpidena; Kilbile vastandatakse suure pealiskorra paksusega platvormi alad lavad. 10. Mida nimetatakse mineraaliks ? Mineraaliks nimetatakse looduslike füüsikalis keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. 11. Missuguste põhitunnuste järgi määratakse mineraale ? Mineralide põhitunnusteks loetakse: väline vorm, värvus, kriips, läige, lõhevus, murd, kõvadus, tihedus, magnetilisus. 12. Kuidas määratakse mineraali kriipsu värvust ? Mati pinnaga valget portselanplaadikest kriimustades jatäb mineraal värvilise kriipsu. Kriips näitab mineraali värvust pulbrina. Kriipsu värvus on mineraali värvusega võrreldes püsivam
türgi tubakat (Nicotiana tabacum) ja mahorkatubakat (Nicotiana rustica). Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. (1) Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: • vähki tekitavad ained • sõltuvust tekitavad ained • valgeveresust tekitavad ained • pärilikke muutuseid põhjustavad ained • loote vääraarenguid põhjustavad ained • radioaktiivsed ained ning vingugaas ja tõrv Niisiis on paljud tubakasuitsus sisalduvad ained väga mitmel moel tervisele kahjulikud
tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud. Suurtemateks ohtudeks on jääkained, mis on radioaktiivsed ja mis lagunevad pikkade aastate vältel. Sõja olukorras on tuumaelektrijaamad suureks sihtmärgiks just selle hävimise tagajärjel tekkiva katastroofi tõttu. Süürias ehitatud Al Kibari tuumareaktor, hävitati 2007. aastal Iisraelist Süüriale korraldatud õhurünnaku käigus. Jaamas tekkiva vea tõttu, mis vallandab
koaguleerunult mitmesuguste geelide seguna. Kuluvad nii huumusained, ränihappe ja kaoliini negatiivselt laetud kolloidid. Ja ka raua, al, mangaani ja teise raske metallide positiivselt laetud kolloidid. Vaba pinna energia ja adsorbtsiooninähtused- kuna mullas on hulgaliselt kolloide, siis omabmuld tohutu suure sisepinna. Aine pinna suurenemisega kasvab tema pinna vaba energia. NEELDUMISNÄHTUSED Mulla NEELAMISVÕIME- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis sattuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla ja lahuse vahel toimub katioonide vahetus. Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused keemisvõime. (mulla võime kinnipidada vedelaid, tahkeid, gaasilisi aineid) Liike: 1) mehaaniline neelamisvõime- (muld käitub sõelana) mulla omadust pidada kinni oma poorides tahke aine osakesi, mille läbimõõt on suurem pooride läbimõõdust.
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on l...
aurukateldes ja mujal. Üks tähtsamaid katlakütuseid on masuut, mis jääb nafta destillatsiooni jäägiks. Kütteõlidena kasutatakse ka mitmesuguseid muid vähem lenduvaid vedelaid naftasaadusi ja jääke, mis mujal kasutamiseks ei kõlba, sest katlakütuste suhtes ei ole nõuded nii ranged kui varem vaadeldud bensiinide, diislikütuste ja määrdeainete suhtes. Vedelkütused on mitmes mõttes paremad, kui tahked, sest nende põletamisel ei teki tahkeid jääke. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 5. Õlide regenereerimine. Läbitöötanud määrdeõlisid võib kasutada katlakütusena, kuid see ei ole majanduslikult kõige mõistlikum, kuna põhiline osa alkaane on läbitöötanud määrdeõlis säilinud. Sellepärast suunatakse läbitöötanud määrdeõlid sageli regenereerimisele, nii hoitakse kokku nafta tootmise ja eeltöötlemise kulutused. Läbitöötanud õlid sisaldavad peale
1950.-60. üleminekuaastatel, ja HiIja Sibul (s. 1924). 1980. a. sügissemestrist taastati iseseisev radioloogia ja onkoloogiakateeder, mida juhatas aastail 1980-90 prof. Kaljo Villako, alates 1990. a. prof. Erich Kuus. Esimesed sammud röntgenoloogia alal Eestis. 1986. a. jaanuaris levis üle maailma teade, et Würzburgi ülikooli füüsikaproressor Wilhelm Conrad Röntgen on avastanud x-kiired, mis on võimelised läbistama tahkeid esemeid ja ka inimese organismi kudesid. Teiste maade teadlased hakkasid proressor W. C. Röntgen'i katseid kordama. Näiteks saadi Peterburis uute kiirtega esimene kujutis 12. jaan. ja esimene ülesvõte labakäest 16. jaan. 1896. a. Tartus tehti esimesed katsed röntgenikiirtega kas jaanuari lõpul või veebruari algul s.o. 2-3 nädalat hiljem kui Peterburis. Sellest teatab "Postimees" 5.(17.) veebruaril järgmist: "Katsetel,
ehk türgi tubakat ja mahorkatubakat. Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Niisiis on paljud tubakasuitsus sisalduvad ained väga mitmel moel tervisele kahjulikud. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile
Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp). Pa .. Pd gaasiliste ainete a .. d osarõhud atm. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Kp ja Kc vahel kehtib seos Kp = Kc · (RT) R universaalne gaasikonstant J mol T absoluutne temperatuur K n gaasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsioonis Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas.
Venemaal, Jaapanis, Saksamaal Soojuselektrijaamad Elektrienergia toodetakse peamiselt söe- ja naftavarudega Eestis saadakse põlevkivist Reostab keskkonda Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-s 2005a. oli maailmas 443 reaktorit, andsid 17% maailma energias Kõige rohkem reaktoreid on USA-l (104), Prantsusmaal (59), Jaapanil ( 54) ja Venemaal (31) Tuumaelektrijaamad Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis Vajavad vähe toorainet Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias Hüdroeletrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast Ehitamine kallis, aeganõudev ei vaja palju tööjõudu, vesi tasuta Nõuab veehoidlaid, maaala üleujutamist, võib saastuda 2/3 ressurssi on Lõuna riikides Norras suurim toodangu maht inimese kohta Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) 400
transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Osoonikihi kahanemine
Orgaanilised tekivad taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisest. Orgaanilis-mineraalsed tekivad orgaaniliste ja mineraalsete kolloidide vastastikusel mõjul. 2. hüdrofiilne - adsorbeerivad rohkesti vett ja hoiavad seda tugevasti kinni 1. hüdrofoobne - Vett hülgav 3. koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. 4. neelamisvõime - omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis sattuvad kokkupuutesse tahke faasiga 5. mehaaniline neelamisvõime - omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu. 6. füüsikaline neelamisvõime - tuleneb mullaosakeste vabast pinnaenergiast ja on seotud pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide poolt seotavad ained on
ümber pakkida. Kindlasti ei tohiks ka pühkida tolmu või tolmuimejaga koristada materjale, mis võivad sisaldada asbesti. Tähtis on ka see, et asbestijäätmete kogumisel tuleks kasutada suletavaid mahuteid. Teada on ka vaja, et kõik prügilad asbesti vastu ei võta, seepärast tuleb eelnevalt uurida, kuhu neid viia saab. Kõige lollikindlam on nad viia lihtsalt ohtlike jäätmete prügilasse. Need asbestijäätmed, mis pole kahjustatud, võib viia ka tahkeid materjale vastuvõtvasse prügilasse. Kindlasti ei tohi asbesti põletada. Akud ja patareidki võivad olla mitmel moel inimesele kahjulikud. Näiteks autoakude puhul põhjustab seda ohtu just see, et nad sisaldavad väävelhapet, mis nahaga kokkupuutel põhjustab nahakahjustusi. Kui midagi sellist peaks juhtuma, siis tuleb kindlasti loputada ohtra veega ja pöörduda arsti juurde. Patareisid ja akusid tuleb kindlasti eemal hoida ka tulest ja
Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70200 aastaga. 8 KOKKUVÕTE Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal
- Lühiajalise peatuse korral võib prügi ja jäätmed matta aukudesse. - Pikema peatuse korral sobib jäätmete matmiseks kraav. 6 Saastamine Saastamine ohtlike jäätmetega. Ebaõigel käitlemisel võivad ohtlikud jäätmed tekitada saastet ja suuri probleeme sõjalise tegevuse järgsete puhastus-ja taastustööde käigus; Saastamine tahkete jäätmetega. Igasuguse sõjalise tegevuse käigus tekib tahkeid jäätmeid (nt. ehitusprügi, muu rämps ja prügi jm.).Tahkete jäätmete ebaõige majandamine võib kaasa tuua saastatuse. Reostus Keskkonnareostuse vältimine ja ettenägematute olukordade planeerimine peab olema üks osa kõikide tegevuste planeerimisfaasist. Ülemal tuleb tegevuse käigus reostuse tekkimise vältimiseks võtta tarvitusele efektiivsed meetmed, mis ei sea ohtu eesmärki. Reostuse mahavoolamisel või õhkupaiskumisel
elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (53) ja Venemaa (31). Tuumaelektrijaamad on oma tööpõhimõttelt sarnased soojuselektrijaamadele, vee aurustamiseks kasutatakse tuumareaktoreis saadud soojust. Tuumajaamade peamisteks eelisteks peetakse fakti, et tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta nii palju õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub ka vähe. Maailmas on veel praegusel hetkel suured tuumakütuse varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70200 aastaga. Suurimaks tuumaelektrijaamade kasutamise ohuks peetakse radioaktiivsust, mis on ohtlik kõigile elusorganismidele. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, mistõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.
kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mis on mullalahus, selle konsentratiooni reguleerimise võimalused ? Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid.Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mineraalühenditest anioonid, katioonid. Mulla konsentratsioon sõltub *Mulla vee sisaldusest. * Temperatuurist, *Süsihappegaasi sisaldusest bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. 9
kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mis on mullalahus, selle konsentratiooni reguleerimise võimalused ? Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid.Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mineraalühenditest anioonid, katioonid. Mulla konsentratsioon sõltub *Mulla vee sisaldusest. * Temperatuurist, *Süsihappegaasi sisaldusest bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. 9
virgiinia tubakat ehk türgi tubakat ja mahorkatubakat . Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained Haigused ·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu.
poorsed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud- vask-grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasutamiseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes. Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt hõõrdetegurit tagavaid komponente (Al 2O3, SiC, SiO2 jt.). Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrite, soojusisolatsiooni, pneumolaagrite, poorsete elektroodide jt. toodete tootmisel. On võimalik saada poorseid materjale poorsusega kuni 90%. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposiidid, mis peavad samaaegselt omama väikest elektritakistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
teguritele, pole see kaugele levinud, kuid on juhtunud paar suuremat leket, millekäigus naftajäätmed on sattunud Pärnu jõkke ning mis omakorda on pälvinud üldsuse tähelepanu. Sauga lennuvälja uurimistööde käigus leiti ligi 100 reostusobjekti, umb. 180 reostuskoldega. Raua ja terasemurruga reostatud pindala oli kokku 46 800 m2, lisaks leiti hiljem veel 14 kohast kokku 140t jäätmeid. Naftasaaduste kogumaht pinnases oli 41t, reostunud pindala kokku oli 13 800 m2. Tahkeid segaolmejäätmeid esines 21 kohas, 12 500 m2 pindalal, kokku 81t. Ehitusjäätmeid oli pinnases 2900t ning esines ka palju kemikaalle, levinum neist oli lennuvälja külmumis-vastase reagendina kasutatavaid kloriide, kokku umbes 80t. Veel esines 500kg Nikkelkaadiumakusid, hapet oli maha valgunud mitmes kohas kokku umbes 400 kg. Bituumenit oli pinnasesse valgunud kokku umbes 12t. Kuivkäimla jäätmeid leidus kokku umbes 3t. Muid jäätmeid leiti pinnasest veel umbes 300t
vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub reeglina tsentrifugaalseparaatoriga, mille tööpõhimõte seisneb erineva tihedusega osakestele erineva tsentrifugaaljõu tekitamine. Pidevalt töötava tsentrifugaalseparaatori leiutas esimesena 1878 aastal Carl Gustav. de Laval (1845 - 1913). Tsentrifugaalseparaatoriga võib eraldada kütusest ja õlist metallilisi mehaanilisi osakesi diameetriga üle 1 m ja mittemetallilisi tahkeid osakesi läbimõõduga üle 2-3 m. Veesisaldust võib alandada kuni 0,2%- ni (mikromeeter e. mikron on miljondik meetrit, m =10-6 m). Separeerimise puuduseks on, et koos anorgaaniliste osakestega väljub separeerimisjääkidega paratamatult ka kütuse põhimassist raskemaid tahkeid ja pooltahkeid kõrgemolekulaarseid süsivesinikühendeid s.o, põlevainet. Seega kaasneb separeerimisel põlevaine kadu 1...2 massi %. Kaasajal kasutatakse laevadel kütuste separeerimist nii kergete kui
mõjutusel. Mailma teadaolev nafta varu oli 1989 aasta lõpus 136 miljardit tonni, oletatav varu kuni 10 korda suurem. Keemilised omadused Alkaanid (parafiinid) Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit on vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel on keemistemperatuur kõrgem ja isesüttimistemperatuur madalam, kui vastavatel
Mis On jäätmed? lk 4 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid lk 5 Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid lk 6 Prügisorteerimine on vajalik lk 7 Prügiveo homne päev lk 8 Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus lk 11 3 Sissejuhatus Asjad meie umber muutuvad varem või hiljem kasutuks, s. o. jäätmeiks. Jäätmeidon igasuguseid- tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Neid tekid koduses majapidamises, tööstuses, kaubanduses, maavarade kaevandamisel, ehitamisel ja lammutamise- igas inimtegevuse valdkonnas. Osa neist ladestatakse prügilasse, osa ksutatakse ära, osa pääseb vett, pinnast ja õhku saastama ning osa neist on lausa terviseohtlikud. Kui inimesed elasid veel hajali ja tööstust ei olnud, siis võisid prügihunnikud vaid kohalikke ebamugavusi tekitada ning ökoloogilisi probleemeei tekkinud
juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70200 aastaga. Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.
Suits,kahjulik tegur Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote vääraarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet
K kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust. Muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. 14. Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla? Vedelal ja tahkel kujul 15. Mis on neeldumine? neeldumine -- mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega 16. Mis on mulla neelamisvõime? neelamisvõime -- mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 17. Kirjelda mullas toimuvaid neeldumisviise. mehhaaniline neeldumine -- mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt tolmpõlevkivituhk). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid väetiseid, kartmata et nad mullast välja uhutaks. 2. füüsikaline neeldumine -- tingitud kolloidide pinnaenergiast (NH3, NO3, Cl- ioonid) a. positiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud
Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.
2 Temeratuur. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Keemilise reaktsiooni kiirus Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide
eri komponentidel. Näiteks tasakaalu korral vedeliku ja tema kohal oleva küllastatud auru vahel on keemilised potentsiaalid kumbaski faasis võrdsed. Keemiline aine võib esineda erinevates vormides: – gaasiline faas; – vedel faas; – tahke faas. Nende faaside vahel on võimalik kolm tasakaali: Tahke - vedel Tahke - gaas Vedel - gaas Paljude ainete korral eksisteerib rida erinevaid tahkeid faase (teemant ja grafiit, erinevad jää vormid). Tasakaalus olevate faaside vahel toimub pöörduv ainevahetus, kus ajavahemikus ühest faasist teise (vastassuunas) üleminevad ainehulgad on võrdsed. 2. Ideaalsete lahuste üdiseloomustus Lahust, mis vastab täpselt Raoult'i seadusele, nimetatakse ideaalseks lahuseks. Ideaalses lahuses on vastasmõju lahusti ja lahustunud aine vahel sama nagu lahusti molekulide vahel, s.t lahustumisentalpia on 0.
Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. 2. Happevihmad
Terminal. Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused Terminalides on olemas vajalikud lastimis-lossimisseadmeid. Laeva ülevaade Laevatüüp: Kuivlasti laev 7 Kuivlasti laevad on kõik need laevad, mis on ehitatud selleks, et trümmis vedada pakendatud tooteid, pakendamata tooteid (lahtist kaupa) või tahkeid puisteveoseid. Autorite poolt valitud laeva andmed (laeva pilt Lisa 7): Nimi: EOS (Self Discharging Bulk Carrier) Lipp: Portugal [PT] Tüüp: Cargo Kogumahutavus: 3963 t Dedveit (Deadweight): 6198 t Maksimaalne pikkus x laius: 102m × 16m Ehitusaasta: 1976 Staatus: Active Kiirus (Max / Average) 5.9 / 5.4 knots Laevatüübi suurus on minisize, ehk minisuurus, sest ta on mahutavusega kuni 10 000 tonni. Selle laeva meeskonnas on tavaliselt 3–8 inimest.
NaHCO3 + CH3COOH H2O + CO2 + CH3COONa Sool reageerib happega, kuna naatrium on aktiivsem kui vesinik, tõrjub ta äädikhappe karboksüül rühmast (COOH) vesiniku välja. Tekib uus hape ja uus sool, kuna H2CO3 on ebapüsiv, siis laguneb ta edasi veeks ja süsihappegaasiks. Äädikas on küll nõrk hape, mis nahale ei tee midagi, aga silma sattudes pöörduda viivitamatult arsti poole. Äädikhapet võib lennata pudeli lõhkemisel kuni 5 meetri kaugusele ning katsest võib veel lennata tahkeid juppe. Katse ohutus kaugus on vähemalt 15 meetrit ja võimaluse korral varjuda millegi taha. Pudeli lõhkematuse korral mitte minna ligi vähema kui 5 minuti jooksul ning kindlasti ei tohi siis pudelit raputada vaid kork vaikselt maha keerata. Plahvatuse tugevus sõltub sellest kui palju pudeli materjal rõhku kannatab, mida rohkem kannatab ja mida järsemalt materjal katkeb, seda kõvem on plahvatuse tugevus. Äädikas reageerib soodaga ja tekib gaas, mille ruumala on tunduvalt
· toesta seadme osad, mis võivad kukkuda; · lase liikuvatel masinaosadel seiskuda; · anna kõrgel temperatuuril töötavatele seadmeosadele aega jahtuda; · liikurvahenditel lülita välja mootor, aseta käigukang neutraalsesse asendisse, tõmba peale pidur ja võimaluse korral tõkesta rataste liikumine; · tulekahju või plahvatuse vältimiseks puhasta hoolikalt mahutid, milles on hoitud süttivaid tahkeid või vedelaid aineid, gaase või tolmu ja kontrolli neid enne töö alustamist. Isegi süttivate ainete väikesed kogused eraldavad piisavalt auru, tekitamaks õhuga plahvatusohtliku segu, mis võib süttida ka kantavast lambist või keevitusaparaadi sädemest. Töötajate juhendamine ja koolitamine Anna töötajatele kõik vajalikud teadmised seadme turvaliseks hoolduseks, näiteks: · anna neile valmistajatehase juhised ja kasutusjuhendid;
Keemilised elemendid ja nende tekkelugu Tänapäeval tuntakse 112 erinevat elementi. Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20 on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud
sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab: · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli · Nikotiini · Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Formaldehüüd näiteks
kui ma lasen kehal kukkuda, hakkab see kiiremini liikuma ja venitab end sellega peenemaks, lõpuks läheb see nii peenikeseks, et pindpinevus teeb selle peenikese joa katki ja siis ongi piisad. 39. Mis on monokristalliline aine, mis polükristalliline aine? Tahkete ainete uurimisel ilmneb, et looduses on paljudel tahketel kehadel siledad tasandilised tahud, mis paiknevad teatud nurga all, ja vahel on neil kehadel ka korrapärase hulktahuka kuju. Selliseid tahkeid kehi nimetatakse monokristallideks. Monokristalli näide mäekristallid, räni, graniit. Metallid polükristallid. 40. Kirjeldage kristallivõret? Aineosakesed paiknevad kristallvõres korrapäraselt. Punkte, mis vastavad osakeste kõige püsivamatele tasakaaluasenditele, nim. sõlmedeks. Sõlmede vahelisi sidemeid kujutatakse joontena. 41. Mida nimetatakse elastsuseks? Elastsuseks nimetatakse deformeeritud tahkete kehade omadust taastada oma
saab kolvi liikumisega seostatud liikumise väntvõllilt; klappidega aurumasinas teevad seda klapid, mida käitab jaotusvõll. Otsevooluaurumasinas laseb auru silindrisse siiber. Aur väljub silindri keskel olevatest avadest. Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. Sajandi. Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid aineid, sest 4 vedelkütused olid sel ajal suhteliselt tundmatud. Tahket kütust kulus palju ning sõidukitel oli tarvis tihti peatusi teha, et kütet juurde võtta. Kuna ühiskonna vajadused kasvasid ning oli vaja kiiremini läbida pikemaid vahemaid ning teha rohkem tööd, püüti leida energiatootmisviise, mis oleks energiarikkamad teatud koguse kütte kohta. See viiski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
