Iga materiaalse objekti sisemine ülesehitus ja kõik selle liikumised aegruumis näisid vastavat reeglitele, mida teadus vähemalt põhimõtteliselt on võimeline avastama, kuid siin kerkis tõsine probleem seoses inimesega. Meie kehad on materiaalsed objektid, mis eksisteerivad ruumis ja liiguva aegruumis. Kui nende liikumine oleks lõpuni määratud füüsikaseadustega, poleks olemas sellist asja nagu vaba tahe. Ometi uskus Kant, et meil on vaba tahe - ja mis veelgi olulisem, et seda saab tõestada. Tema lahendus probleemile oli see, et meie vaba tahe ei toimu mitte teaduslike seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. Kõlblus On empiiriline tõsiasi, et meil on olemas kõlblusmõisted nagu hea, peab ja õige, ning kõlbelised veendumused selle kohta, mis on hea või kuri, mida me peaksime ja mida ei peaks tegema. Et neil
Muutus küll välisfassaad , kuid seespoolt jäi kõik endiseks. Tsaariaegne isevalitsuslikku juhtimistiil iseloomustab nii Stalini kui ka tänapäeval Putini juhtimisstiili Venemaal. Sõjad teiste maade vallutusete eesmärgil on läbiv ajaloo teema. Karl XII, Napoleon ja Hitler unistasid oma mõjuvõimu ulatusest üle Euroopa Venemaale. Neid tabas sama hävitav lõpp. Ei suutnud Napoleon ega Hitler õppida eelkäijate vigadest ning ikkagi on ego ja tahe on suurem kainest mõistusest. Seega sõltub ajalugu tihti riigijuhtide isiksulikest omadustest. Süües kasvab isu, ka võimuiha ja kaob inimlikkus. Hitler otsustas, kes inimkonda ei sobinud, olid koormaks teistele ning tuli hävitada, eeskätt vaimuhaiged, taunid ja juudid. Viimastel polnud küll ühtegi puuet, kuid Hitleri 1 meelest olid nad salakuulajad ja spioonid ja inimkonnale kahjulikud. Ideed tingisid vahendid. Rassiline puhtus vajas rahvaste hävitamist.
nähtavaks tegemiseks. Seaduslikud kitsendused: Võõral maatükil viibimine Varem reguleeris AÕS § 142. Alates 01.08.2014 see säte kehtetu. Reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 2 jagu (§-d 32-39): Õigus kasutada võõrast maatükki ja veekogu. Võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal Seda luba (va õuemaal) aga eeldatakse, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest, siis eeldatakse, et see nõusolek on olemas. Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist (KeÜS § 32) Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti (KeÜS § 34)
tagajärgedele. kohusetundest ajendatuna. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, õige ka siis, kui see põhjustab valu või vaid hea tahe. kannatust. Valetamine on alati vale. Deontoloogiline eetika vastandub Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi teleoloogilisele eetikale, mille järgi on kohustuslikud, nad kehtivad moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo universaalselt.
Eesti liitumine Nõukogude Liiduga- annektsioon või rahva tahe? Eesti liitumist Nõukogude liiduga saab vaadelda erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Ühelt poolt öeldes, et see oli rahva tahe ja teiselt annektsioon. Kas eesti rahvas oli teadlik võimuloleva valitsuse tegevusest riigi siseselt? 1939. aastal esitati Eesti Vabariigile Nõukõgude Liidu poolt ultimaatum ehk vastastikuse abistamise pakt. Teisel pool Eesti piiri asusid ülekaalukad Punaarmee jõud, mida lubati paktis keeldumisel kasutada. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV
Õpilastel puudub motivatsioon õppida Kas te ei leia, et fakt, et me üldse peame rääkima õpimotivatsiooni puudumisest, on märk sellest et midagi on totaalselt valesti? Mina kui kooliõpilane, näen igapäevaselt seda, kuidas õpilased saabuvad kooli tüdimusega ning lähevad tundidesse vihaga, sest neil puudub tahe õppida. Ma usun, et ei leidu ühtegi väikest last, kes ei sooviks kooli minna, kuid kahjuks aastatega see tahe kaob. Kas see ei ole märk sellest, et meie haridussüsteem on läbimõtlemata ning ehitatud üles õpilaste seisukohtadega arvestamata? Igalpool räägitakse, kuidas kooliaastad peaksid olema inimese elu parimad aastad, kuid miks tahetakse neid aastaid meie jaoks ära rikkuda. Iga inimene on unikaalne ning eriline, kuid ometigi üritatakse iga isiku erilisust rikkuda sellega, et kõiki õpetatakse sama malli järgi. Kunagi mõeldi välja ained, mida inimesed kindlasti
,,Ühiskondlikust lepingust" 1762 Teos selgitab, mida tähendaks inimühiskonnale mõistuspärane vabadus. Ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, oma ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma individuaalsest vabadusest ja loovutavad selle ,,poliitilisele kehale", lähtudes kasulikkuse kaalutlustest, mis on täielikus vastavuses nende ,,enesearmastusega". Ja sellest hetkest alates on valitavas valitsuses kehastuv üldine tahe absoluutseks valitsejaks. Kodanikud säilitavad oma vabaduse, sest on osa sellest tahtest. Ühiskondliku lepinguga ütlevad nad pidulikult lahti ,,isekusest" kui enesearmastuse vormist ja annavad kollektiivile õiguse võtta tarvitusele meetmeid isekate kodanike vastu. Nad saavad riikliku garantii oma omandile-oma enesearmastuse objektile, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suured varanduslikud erinevused
Selleks on vaja aga puhast mõistust. Sellest tulenevalt on Kanti esimese teose põhiküsimus: kuidas on võimalikud a priori sünteetilised väited? Väited, mis on paratamatud ja üldkehvivad, ent kogemusest vabad. ,,Puhta mõistuse kriitika" käsitleb tunnetusküsimusi. ,,Praktilise mõistuse kriitikas" käsitleb Kant eetikat. Kõigepealt küsib ta, kes või mis määrab meie tahte. Selleks on kaks võimalust: tahe on määratud seadustega, mis on meie mõistuses juba olemas (autonoomia); tahe on määratud millegagi, mis asub väljaspool meie mõistust ehk on mingid võõrad seadused (heteronoomia). Samuti käsitleb ta mõisteid maksiim (maksev üksikisiku otsuste tegemise kohta, nt ma ei peaks suitsetama) ja praktiline seadus (määrab iga inimese tahte, nt mitte keegi ei peaks suitsetama). Samuti leiab Kant, et teoreetilise mõtlemise seadustel on sundiv viis, ent praktiliste mõtlemise seadused ei sunni inimesi toimima, aga suunavad toimima. Sellest tulenevalt
omakorda kindlustab demokraatiat, koostööd. Demokraatias on enamuse võim. See on vajalik, et inimesed ei saaks ise võimu võtta. See toimub nii, et kõik rahvas hääletab ja suurema enamuse soov jääb peale. See on hea, et oleks olemas ka teine pool, ehk opositsioon, kes ei lase valitutel jõulist võimu võtta, vaid nii säilitatakse tasakaal, kuid ka need pooled peavad omavahel demokraatlikus riigis koostööd tegema. Mina arvan, et ainult seeläbi saab demokraatlikus riigis olla rahva tahe ja võim kindlustatud ja nii arvestatakse paljude erinevate inimeste vajaduste ja soovidega. Demokraatias on vabad ja ausad valimised, mis tähendab, et rahvas saab valida anonüümselt ja iseenda kandidaadi poolt. Kõiki valimisi jälgitakse hoolikalt, et ei tehtaks sohki. Ma arvan, et see on vajalik kuna rahvas peab suutma teha valikuid , peab demokraatlikus riigis tundma ennast kodanikuna, kellest sõltub riigiks olemine.
piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpris kulukas. Maa oli tema jaoks elu, tema suur armastus. Kuid Brede Olsen ei hoolinud maast ega tööst, tema eesmärk oli kiiresti rikastuda ja seepärast ei suutnud ta pühenduda maa harimisele. Brede ei mõelnud, et Iisak oli palju aastaid vaeva näinud, enne kui maa muutus viljakaks. Brede arvates pidi edu ja jõukus teda kohe
Kolmas vahend on intuitsioon võime jõuda teadmiseni sõnade abita tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi. Moore (esindaja) väidab, et intuitsioon väljendub heast, mis on hea kõigile. Immanuel Kant (1724-1804) Tema eetika nimetus: Kohus kohuse pärast. Elas Preisimaal Königsbergis (praegune Kaliningrad). K oli väga täpne mees. Tema jalutuskäikude järgi võis kella õigeks keerata. Arvas, et reisida pole vaja. K alustab eetikat (arutelu); ütleb, et vaid hea tahe saab olla hea ilma piiranguteta. Leiab, et hea tahe välistab tahtmise millegi järel kui tahad head, siis see on suurim, mida inimene võib tahta. Arvab, et käituda lihtsalt kohuse pärast ei ole piisav. Meie suhtumine kohusesse võib olla erinev. Sõnastab oma kategoorilise imperatiivi (käsk): ,,Toimi alati sellistest maksiimidest (e. reeglitest) tulenevalt, mida võib iseenesliku vastuolluminekuta universaliseerida!" Mõte: käitumine peaks lähtuma reeglitest, mis peaks olema kõigile
pärit mitte tarkadest raamatutest, vaid reklaamajakirjadest ning ajalehtedest. Inimese vaimse mõttemaailma kujundajaks tänapäeval on ka Internet, mis on pigem negatiivne mõjutaja, sest inimene muutub arvutit kasutades laisaks ning sellest sõltuvaks. See kõik on põhjuseks, miks paljud tänapäeva teismelised jäävad lapsemeelseks ega suuda elus toime tulla. Nende haridustee jääb lünklikuks, nad ei hinda vaimseid väärtusi ega tundeid. Puuduvad eesmärgid ning tahe enda arendamiseks. Et lapse elutee kulgeks edukalt, peavad vanemad just haridustee alguses olema talle toeks ning tegema omalt poolt panuse, et järglasele valitaks sobiv lasteaed ning hiljem ka kool. Ainult siis küpsevad ka külvatud teradest lopsakad viljapead. Kui aga laps kohtab varases eas ükskõiksust ning hoolimatust, ei saa ta areneda nii füüsiliselt kui hingeliselt, seetõttu jääb "rohtaia" kasv kängu ega ole lopsakas.
AÕS § 68 lg 3 O2 ei ole auto omanik. Omanikuks olemise tingimused : · Poolte kokkulepe oli · Võõrandajal käsutusõigus-oli, sest autot müüs omanik · Valduse üleminek- ei olnud. O2 ei saanud autot enda kätte, ta pidi minema V juurde ja nõudma talt autot. 1.1. Kas O2 sai auto omanikuks? AÕS § 92 lg 1 Ei saanud. Antud seaduse kohaselt O2 sai auto omandajaks, kuid mitte omanikuks. 1.1.1. Asjaõigusleping, Kas esines poolte ühine tahe? Jah, mõlemad pooled olid nõus leppima kokku, et auto hakkab kuuluma O2-le. 1.1.2. Kas võõrandajal oli käsutusõigus? Jah. Auto kuulus täielikult O1-le ja tal oli selle üle täielik käsutusõigus. 1.1.3. Kas O2 sai auto otsese valduse? AÕS § 36 lg 1 Ei saanud. 2. Kas V omandas vaidlustatud auto? Jah, V omandas vaidlustatud auto. 2.1. Kas V omandas auto AÕS § 92 lg 1 alusel? Ei. V-le ei antud autot üle, ta varastas selle
kus koosviibimistel oleks tal vähemalt võimalus ideede tutvustamiseks, toetajate ja parimal juhul ka hääleedastaja leidmises. Moodustatud üldisemasse gruppi, kus toimuvad üleüldisemad haridussüsteemi struktuuri muudatused, on volitatud tegema vaid teatud isikutel, ministritel. Meil kui gümnasistidel ei ole reaalselt võimalus viia läbi suuremaid reforme või muudatusi. Kui näiteks on õpilasel tahe läbi suruda enda koostatud õppesüsteem, siis tõenäoliselt oleks see üsna võimatu. Seda mitmel põhjusel, peamiselt seepärast, et antud struktuuri on kaua töödeldud ning vaevalt võetaks kuulda isikut, kes ise süsteemi kuuludes soovib algatada muudatusi selles. Tavaliselt kuulatakse neid, kes suudavad süsteemi kõrvalt jälgida, andes seega objektiivse hinnangu. Seega gümnasistil kahjuks või õnneks puuduvad otsesed võimalused millegi üldisema muutmiseks.
iseseisev elu on käes ja kõik uksed nina alt kinni lüüakse siis tõuseb nutt kurku ja kahetsetakse nooruse lollust. Enam pole midagi teha. Üle jääb vaid mõni odavalt tasustatud töö ja tuleb kannatada pideva rahapuuduse ja sellest tuleneva masenduse kallal. Aga kes selles süüdi on? Üldjuhul nemad ise, kuid vahel on asjas ka põhisüüdlaseks ka vanemad, ükskõiksed vanemad. Lapsel peab ometi olema keegi kes tema käekäigust huvituks, aga kui sellist isikut pole, kaob igasugune tahe pingutada. Tekib tunne et kellel seda veel vaja läheb. Loomulikult iseendal. Mõtetu on õppida kellegi teise jaoks. Millist kasu see isik saab? Ei mingisugust. Kõik mis teed , teed ainult iseendale, nii on ka koolis õppimisega. Ei õpi- saad nägema niguripäevi, kui õpid- elad üldjuhul head elu. On vähe neid kes ilma hea hariduseta on saavutanud midagi suurt . Haridustee algab juba vägagi varakult- nimelt lasteaiat. Juba sealt saab tugeva põhja edasi minekuks kooli
teosed Anti-Kristus ja Puuslike hämarus, samuti mina-vormis raamatu Ecce homo. Filosoofia I · Nietzsche tahtis häirida haavata oma lugejaid, ta tahtis purustada nende näilikult turvalised unistused; ta oli järsk ja agressiivne ning fanaatiline · Ta soovis panna inimesi mõtlema ja kujundama iseendid nö nullist ise. Sina pead ise suutma välja mõelda, mis on su eesmärk ja tahe siin elus, seal juures mitte toetuma ühelegi jumalale ega hingele. · ,,Jumal on surnud." · ,,Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada." · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Filosoofia II · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine,
peamine element) ius possidendi õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) ius utendi õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) animus possidendi tahe asja vallata corpus possidendi (tegelik) asja enda käes pidamine animus transferendi tahe omandiõigust üle kanda de lege ferenda väljaantava seaduse järgi de lege lata väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal culpa in contrahendo hooletus lepingulistel läbirääkimistel,
5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi 20
· Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele Tehing loetakse tehtuks a) ühepoolse tehingu puhul loetakse tehing tehtuks toimingu(te) tegemisega sh tahteavalduse tegemisega b) mitmepoolse tehingu (lepingu) puhul loetakse tehing tehtuks vajalike toimingute tegemisega ning lepingu poolte tahteavalduste kokkulangemisega · Seejuures on ühelt poolt määravaks küll poolte tegelik tahe, kuid vähem tähtis ei ole ka tahteavaldus (st tahte väljendamine). Mõned autorid isegi väidavad, et tahe omab praktikas aina väiksemat kaalu ning tahteavaldus aina suuremat. Õigusjärglus (1) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing)
tavaga võrreldes täiesti uus sotsiaalsete normide riik,mida nende kogumiks on nim. õiguseks. ! Õigus on käitumisreegel,mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunniviisiliselt. Õiguse seos riigiga Juba algusest peale on riik ja õigus tihedas seoses. Kõikidele vajalikule käitumisreeglitele annab riik üldkohustusliku jõu. Tekivad eeskirjad, reeglid,õigusnormid riigi tahtel. Normid hakkavad koheselt välendama riigi tahet. Riigi tahe ise kijuneb aga välja väga keerulise mehhanismi kaudu, mida nim. ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse süsteemi kuuluvad demokraatlik ühiskond, kõik need organid, mis juhivad ühiskonda. Need on poliitilised parteid, ametiühingud, noorsoo organisatsioonid, usuühingud ning mitmesugused huvialadele rajanevad inimeste ühendused. Kõigi nende organisatsioonide ülesandeks on väljendada ja kaitsta oma ühiskonna huve. Kõik erinevate organisatsioonide tahe kantakse edasi
Annab ülevaate kristlikust õpetusest. Lähtutakse eeldusest, et seda loeb kristlane ja toetutakse piiblile. Suudab näidata, et uskumine ja mõtlemine ei vastandu. 4. PILET 1. Duns Scotus ja skotism Sotlane. Kolib kölni. Kirjutab raskepäraselt. Ta nime hakatakse kasutama puupea nimetusena. Samas tugev argumenteerija. Vaatab eelnevalt õp kriitilselt. Kirjutab AT vastu. Kumb olulisem: mõistus/tahe? AT: mõistus (tahe järgneb) DS: tahe(mõistus näitab tahtes, mis võimalik aga tahe ei pruugi seda järgida). Asjad pole seepärast nii, et jumal nõuaks vaid jumal on omal vabal tahtel nii otsustanud. Üks jumala vabaduse aspekt: predestinatsioon. Toob seal 4 momenti välja, näiteks peetrus: 1. jumal määras peetruse igavesse kirikusse (õndsusseisund) 2. annab peetrusele vahendid selle saavutamiseks ju arm 3. samas ananb vabaduse eksida (nagu ka juudas, kes esitleb mittevalituid) 4. peetrus päästmine ju armu läbi. Juud lükatakse tagasi kuna juudas ei kahetse.
(lapse piinamine, selleks et maailmas oleks rahu). 11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzsche üleinimene: inimene sünnib alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine. Eetilises kontekstis tuleks seda mõista ka kui moraali väärtuste loomine. Sartre absoluutne vabadus. Otsused ja tahe algavad alles, siis kui me näeme ja aksepteerime nii endeid kui ka teise absoluutselt vabadena. Sellest järeldub, et meie väärtused on determineeritud meie tahtest ehk igal ühel on oma väärtused ja eetika. Oluline ei ole mitte see tahe ise, vaid kuidas ja millest see tahe on tekkinud. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilisoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised.
Metallide lõiketöötlemis tehnoloogia ABC. Mihkel Laurits · Materjal toorik detail · Oluline detaili valmistamiseks. o Inimene(motivatsioon, tahe, tervis, teadmised, oskused, kogemused jne) o Organisatsioon ja kindlustatus kaitsevahenditega o Raha o Tööruumid o Tööpingid, määrdeained, hooldusvahendid o Tööriistad o Energia(elekter, valgus) o Nõudlus, turg o Aeg o Joonis o Materjal · Töötlematapind · Töödeldud pind · Lõikepind · Faasipind · Astmepind · Radiaalne pind · Tasapinnad, koonuspinnad jne · Otspind on baaspinnaks kõigile mõõtmetele
pole õige, kuna vabadus valida töökoht kehtib kõigile. Paljudele füüsilise puudega inimestele ei anta võimalust, kuna eeldatakse, et tema liikumine on piiratud ei suuda ta ka oma tööd hästi teha. Tihti osutub see vastupidiseks. Positiivuseks võib pidada kodanikuaktiivsust. Igal inimesel on võimalus osa võtta erinevatest organisatsioonidest, mida ka riik toetab. Inge Ojala ,,Prügikastinaine" jutustab loo eesti mehest, kes aitas allakäinud naist. Keegi ei sundinud teda, see oli tema tahe teha midagi head, millest sai alguse tema elu pöördepunkt. Tee paremuse poole, mis tuli kasuks mõlemale osapoolele. Iga inimene peab elu eesmärgistama, nii kujunevad välja vajadused ja tahtmised. Siiski on kõik teatud määral piiratud, tuleb arvestada, et igal sündmusel on põhjus. Paljud otsused sünnivad vastavalt väärtushinnangutele. Vabadus on tunne, mille nimel inimene peab püüdlema, tahe selleni jõudmiseks peab peituma iseendas.
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatlikuks nimetatakse riiki siis, kui selle rahvast saab käsitleda hulga indiviididena, kellel kõigil on küll oma tahe, kuid hääletamisel selguva enamuse tahe on määrav. Ise pooldan samuti demokraatiat, sest toetudes Churchilli sõnadele on see siiani parim väljamõeldud valitsemisviis. Demokraatia mõiste ja idee pärineb 462. aastast enne Kristust, mil vabad mehed said Ateenas osaleda otseselt riigi juhtimises. Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond. Nii tekidabki
juhtub kui ta teeb midagi mis on keelatud. Täiskasvanute vastapandamatustele järele andmine baseerub aga omakasul. Kuidas teisti saaks seletada abieluvande rikkumist või lihtlabast poevargust. Kindlasti on paljudel kriminaalidel olnud ühel hetkel oma elus valikuvõimalus, kas jääda ausaks või minna lihtsamat teedpidi ja sooritada kuritegu. Selle järgi on võimalik liigitada meie ühiskond kaheks. Esiteks tugevad inimesed, kelle iseloom on tugevam kui tahe järele anda ja teiseks nõrgad inimesed, kel ei jätku piisavalt tahet vastu panemaks. Viimased meist kannatavad ka elus kõige rohkem. Seadust rikkudes kaasneb paratamatult karistus, mida suurem patt, seda suurem karistus. Kuid mitte kõik meist ei ole seaduse ees võrdsed. Ajalugu näitab seda, et kui olla piisavalt jõukas ja omada tähtsal kohal sõpru, võib seaduse eest pakku pääseda. Nii võib mõnel üksikul meie seast
hapnik, tegevus, puhkus, seks _ turvalisuse vajadused soov vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal, kindlus tuleviku suhtes, töökoha säilimine, hea töökeskkond _ sotsiaalsed vajadused soov kuuluda teiste hulka, suhelda ja olla armastatud; osalemine meeskonnatöös, ühisüritustel, ühine einestamine, suitsunurk _ tunnustusvajadus soov olla iseseisev tegevuses ja otsustamises, omada teatud prestiizi, staatust _ eneseteostuse vajadus tahe areneda ja kasutada oma võimeid. Sellised inimesed on vabamad eneseväljendustes, demokraatlikumad, kergemini ebamugavusi taluvad. eneseteostus tunnustus Sotsiaalsed vajadused turvalisus füsioloogilised vajadused Millega motivatsiooni tekitada? On rida põhjuseid, miks inimesed vabatahtlikku tööd teevad :
Kolmandaks võib lugeda seda ,et eestlane on alati olnud tubli töömees, kes ei löö reegline risti ette millegi ees. Juba väikeste lastena pidid nad karjas käima, hiljem heinamaal ja põllutöödel. Peres oli palju lapsi, kellest loodeti abilisi. Ka vanemad rügasid varavalgest hilisõhtuni ning igaüks soovis oma lastele kergemat elu kui neil endil.See kunagine suur usinus on nüüd ka vilja toonud, siinkohal võivad paljud eestlased tunda kerget eelist tööturul venelaste ees, kuna tahe midagi teha ,oleks justkui kaasa sündinud.Töö on ikkagi see mis tegi ahvist inimese. Seetõttu asi, mida aga iga eestlane elus kõrgelt hindab, on korraliku palgaga töökoht ja karjäär. Sellele on tubli panuse andnud ka Eesti riik. Sealkohal saab määravaks just inimese enda tahe ja soov kuhugi jõuda. Teatavasti aga muljetavaldavat karjääri on raske saavutada piisava hariduseta ning seega võib öelda, et õppimine on Eestis praegu moes. Eestlast iseloomustab ka kodumaa-armastus
5. modus agendi – talitusviis, tegutsemisviis; modus vivendi – elulaad, koosolemisviis 6. ratio decidendi – (olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. ius accrescendi – õigus juurdekasvule, ius fruendi – tulu saamise õigus, ius vendendi – müügiõigus.. (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jagatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17
nõrgenes ka tsaaririigi kindlaim tugi - sõjavägi. Kukutati tsaar, kes oli vastu poliitilistele uuendustele ning võimule tõusis Ajutine Valitsus. Selle võimule tulek oli oluline, sest Ajutine valitsus andis loa ühendada Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks ning ka hiljem rahvusväeosade loomiseks. Kõik need sündmused ja segadused mis Venemaal olid andsid Eestile nii palju juurde. Eesti sai palju ühtsemaks ning tõusis tahe iseseisvuse saavutamiseks ning selle poole samm-sammult pürgitigi. Kindlasti on ka Eesti maanõukogu, mis on tuntud ka Maapäeva nime all, ning teiste parteide tegevused ja otsused väga olulised Eesti iseseivusele ning vabadussõja puhkemisele. Maapäev oli rahvaesindus, omamoodi kohaliku piiratud volitustega parlament. 1917.aasta juulis üritasid enamlased teha Petrogradis vägivaldset riigipööret. Olukord Eestis muutus raskemaks, kui Saksa väed hõivasid Saaremaa ja Hiiumaa
tootnud vaid eksitusi, mõned neist osutusid kasulikuks ja liiki säilitavaks, kes nendega kokku sattus või sai need päranduseks, see võitles oma võitlust iseenda ja oma järglaste eest edukamalt. Pragmatism Sellised ekslikud ulualused, mida on üha edasi pärandatud ja mis on lõppkokkuvõttes muutunud peaaegu et inimese liigi- või põhiomadusteks, on näiteks: et on põsivad asju, et on ühesuguseid asju, et on asju, aineid, osasid, et asi on see, mis ta näib olevat, et meie tahe on vaba, et see, mis on hea minule, on ka iseenesest hea. Tunnetusteooria Nietzschel on objektivismi kritiseerimiseks ka tunnetus-teoreetilisi põhjendusi. Selle taustaks on Nietzsche vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele Nietzsche kirjutab, et „kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses”.
Aitavad teisi, veendumusega, et teised vastavad samaga. Meelekindlad inimesed kontrollivad enda soove ja impulsse, planeerivad oma tegevusi ette, on kohusetundlikud ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt suurt pingutust. Isiksuseteooria vaatenurk või käsitlusviis, kuidas inimest kirjeldada. Psühhodünaamiline käsitlus isiksuse kujundab alateadvus (S. Freud, C. G. Jung, A. Adler jt) Humanistlik käsitlus isiksuse kujundab peamiselt tema vaba tahe (C. Rogers, A. Maslow jt) Kognitiiv-käitumuslik käsitlus isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused (A. Bandura, J. Piaget, W. Mischel jt) Bioloogiline käsitlus isiksuse kujundab organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus - isiksuse omadused taanduvad kahele mõõtmele: ekstravertsus - introvertsus ja neurootilisus - emotsionaalne stabiilsus (H. J. Eysenck)
mõistuse või intellekti abil, sest viimane on mõeldud vaid nähtuste tunnetamiseks. Inimesel on aga olemas ka nö sisemine tunnetus, võime süüvida iseenesesse. Ainult iseennast me võime tunnetada kahte moodi: meelte kaudu (analoogselt asjade tajumisega) ning nö sisemiselt. Viimasel juhul me kogeme ennast kui tahet. Seega, Schopenhaueri arvates tarvitseb meil vaid süüvida iseendasse ning me mõistame, et meie olemuseks on tahe. Asi iseeneses, mille tunnetatavust Kant eitas, ongi tegelikult Tahe Asi iseeneses on Tahe, kuid maailmaks me nimetame tavaliselt siiski seda, millisena see Tahe (asi iseeneses) meile nähtub, st asju meie jaoks. Maailm selles tähenduses on kujutlus. Tegelikult elame kõik erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses maailmas kui kurvameelne. Schopenhauer sai kuulsaks ka oma pessimismiga. Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas
2)Inimene on surelik 2)Moraal 3)Koer ei saa muutuda liblikaks 3)Käitumisnormid 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Nõrga determinismi pooldajad eitavad tahtevabaduse olemasolu, sest valiku tegemisel on mingi kindel põhjus. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne. Selleks, et inimene oleks vaba, pole tahtevabadust vaja. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikkuses jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid, kuid inimene lepid nendega kui paratamatusega. 7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda.
Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia "Koomilise teooriast" Moraal "Parerga ja Psühholoogia Paralipomena" "Naistest" "Kunstidest" Stoitsism Seneca Eelmeditatsioon (premeditation)
eripära/inimeste tundmine Palju tööd tuleb teha esialgu Unikaalne teenus/firma Ida- iseseisvalt Virumaal Paljudel samal alal tegutsevatel Teenuse nõudluse suurenemine, ettevõtetel on rahvusvaheline seoses elukeskkonna parenemise töökogemus-minul see puudub ja mobiliseerimisega Oskus ja tahe suhelda erinevat tüüpi ja erinevat keelt kõnelevate inimestega Töökogemus mitmes valdkonnas Alg-finantseering minimaalne Võimalused Ohud Ebastabiilne ökonoomika Teenuse assortimendi Uute konkurentide saabumine suurendamine (müük, reklaam, turule raamatupidamine) Ida-Virumaa väga lahtine tulevik
põhimõtteliselt ei olegi ja selleks tuleb teda suunata mõistlikult. Lapsele tuleb tekitada turvaline keskkond õppimiseks ja oma elutegevuseks. Aga kellel on suurem roll inimese arengus, kas koolil või kodul? Mõlemal on suur tähtsus, kuid koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll . Kui kodus on raske ja ei arvestata millegagi, siis lapsel on raske kõikjal. Kodu peab süstima enesekindlust ja tahet. Kodust peab algama õppimis tahe ja pere peab respekteerima kooli, muidu võib olla laps ebakindel ja tal on raske hakkama saada. Kui kodu ei pea kooli vajalikuks, siis laps kasvabki teadmisega, et kool ei ole tähtis. Kodu on inimese kõige suuremaks mõjutajaks. Kool saab oma tööd alles siis teha kui laps on saadetud kooli ja ta tahab seal olla. Kool õpetab palju erinevaid asju, tulevad välja tugevamad ja nõrgemad küljed. Kool aitab selgusele jõuda, mis on sobivam igaühe jaoks.
Uurides Jüri Vilmsi elulugu saame teada, et pea kogu tema elu on eeskujuks ühe vaba riigi aktiivsele kodanikule. Juba kooliajajal osales Vilms aktiivselt avalikus elus, koos koolikaaslastega loodi salajane õpilasring ,,Taim ,,ja anti välja samanimelist koolilehte. Koolilehe paljundamine toimus käsitsi tekste paljundades. Tänapäeval on küll enamus koolidel koolilehed, aga keegi ei tuleks selle pealegi, et seda teha käsikirjaliselt. Tahe demokraatiat arendada ja oma mõtteid teistega jagada sundis töökusele. Selle eest järgnes esimene karistus, ta heideti olenemata väga heast õppeedukusest koolist välja. Kooli lõpetas ta juba eksternina. Ülikooliaastatel jõudis Vilms lisaks õpingutele osaleda aktiivselt radikaalse Eesti Üliõpilaste seltsi ühenduse töös. Selline tegevus tõi kaasa juba lühemad vangistused. Lõpetanud Tartu Ülikooli juurateaduskonna töötas ta mitmetes ametites ,asutades peagi
usaldati Hitlerile riigikantsleri ametikoht. Kui Hitler nimetati Riigikantsleriks, tulid uued valimised, mille natsid terrori toel võitsid. 1934. aasta puhastuse järel hävitati partei vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler end Füüreriks. Hitleri tahe-Rahva tahe Rahval polnud sõnaõigust, Valitsus juhtis kõike. Füürer tegi kannapöörde majanduses, keskendudes sõjatehnika arendamisele. Samas tundsid lääneriigid end rahulepingute tõttu kindlalt. Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks. Hitleri tõus ja häving Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria.
et laps vajab mingit mänguaega – kohe kui suutis, pandi tööle Haridust jagati kloostrites ja kloostrikoolides põhiliselt Lastele õpetati tagasihoidlikust ja kõlblikust Karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistused kodus on lapse arenguks siiski liiga leebe viis, nii peeti õigeks anda lapsi ka sugulaste peredesse kes neid siis omamoodi kasvatasid Uusaeg Kasvas inimese tahe end töös teostada ning tekkis tahe edasi jõuda Kodu ja perekonna roll ühiskonnas kasvas Tähtsustati perekonna loomist Vallalisust peeti väärast, abielu oli au sees Lapsed eraldusid rohkem täiskasvanutest, kuid vanematel ei lubatud olla siiski liiga leebed Lapsi pidi kaitsma ka liigse info eest Inimene hakkas üha rohkem oma keha häbenema – alastiolekut ei pidatud kombekaks isegi üksi olles Pesemine oli harv, laste pesemist peeti tervisele kahjulikuks
Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid. Mis on armastus ? Kas armastus peaks olema haruldane sõnajalaõis? Ehk võiks see tõesti olla hoopis igapäevane vitamiin, mis teeb kõiki natuke rõõmsamaks ja jumekamaks? Missugune armastus see sel juhul oleks? Eros, agape või philia? Võib-olla tõesti see piibellik ligimesearmastus tahe teha teisele head, soovida talle head? Kas võib rääkida armastusest ja mõelda sisemise soojusega hoolimisest või ajab see asjad tarbetult keerukaks? Rüütliromaanide, halejuttude ja telenovelade katkematu memeetiline evolutsioon on ju meid harjutanud, et armastus tähendab peamiselt kahe inimese vastastikust või ka õnnetul kombel ühepoolset erootilis-romantilist tõmmet ja tunnet. On öeldud, et armastus päästab maailma või paneb maailma ringi käima. On öeldud, et jumal
Uusaeg Üldiseloomustus * Uusajal kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. * Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis. * Martin Lutheri õpetuse järgi oli abielu jumala kingitus. *Vallalisust peeti vääraks. *Inimene hakkas oma keha häbenema. *Hakati jälgima kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. *Oluliselt muutus lastekasvatus. Traditsioonilise perekonna väljakujunemine Suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega.
tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta.
5. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Võib tunduda, et kui inimene teeb valikuid vabal tahtel, siis on tal tahtevabadus olemas, kuid nõrga determinismi pooldaja eitab seda. Tema seisukoht on, et inimese teadmises on ju samuti determineeritud, sest neil kõigil on põhjus, seega mingit tahtevabadust pole. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne. Näiteks kui ma väidan, et ma tahan süüa jäätist, võib minu käest küsida, miks sa tahad süüa . Kui ma vastan, et ma tahan, tuleb välja, et ma tahan tahta süüa jäätist. Kui siit edasi küsida, miks sa tahad tahata süüa jäätist, peaksin vastama, et tahan tahta tahta
Motivatsioon ,,ainult väike osa inimestest täidab oma unistused," väidab raamatu ,,sisemine jõud" autor Anthony Robbins. ,,miks? Selleks on vaja pingutada. Selleks on vaja pidevalt tegutseda" Motivatsioon tuleb eelkõige inimese enda seest. Mõiste motivatsioon on väga lai ning konkreetselt seda ei saa defineerida kuid üldiselt on see inimese sisemine tahe. Koolitaja Peep Vainu jaoks on motivatsioon inimese kütus millegi kordasaatmiseks. ,,Motiveeritud inimene teeb rohkem, pingutab rohkem ja naudib seda" koolitaja Mats Soomre. Võtme, kuidas muuta suhtumine ,,ma pean" suhtumiseks ,, ma tahan ,, , leiab igaüks oma peast. Tahte käivitajaks on ambitsioonikad eesmärgid, pikaajalised projektid, suur ebakindlus, ülitugeva vastuseis või oluline kriis. Kõik inimesed teevad vigu, sellest veast ei tohi lasta end kõigutada ja
Teiste riikide eeskujul ei võtnud Eesti kasutusele krooni ning langes madalseisu. See võõrandas meid poliitilisest eliidist teiste riikidega. Tänasel päeval seisame me sama otsuse ees, kuid seekord me oleme otsustanud võtta kasutusele euro, mis ühtlustaks meid välisriikidega ning aitaks majandusel taastuda." Ka vigadest tuleb õppida, et olla homme targem kui täna."(Ene Ergma) Tegutsemistahe viib eesmärgi täitumiseni. Mis viib meid Euroopa edukamate riikide hulka? Tahe olla parim ning tahe olla eeskuju teistele riikidele. 2004. Aastal liitus Eesti Euroopa liiduga, kuid ühisvaluutat kasutusele ei võetud. Euro kasutuselevõtt on olnud meie eesmärk pikki aastaid. Nüüd raskel majandusperioodil oleme me sellele väga lähedal. Olenemata majanduse seisust oleme suutnud tegutseda nii, et meil oleksid täidetud kõik kriteeriumid, mis võimaldaksid euro tulekut Eestisse. Kõige pingelisem oli meie jaoks Maastrichi kriteeriumite täitmine
Kaasaegse kodanikuühiskonnani on käia veel tükk maad, kui pidada silmas sotsialiseeritud, aktiivseid ja eneseteadlikke kodanikke. Toimiva kodanikuühiskonna üheks väikseks mudeliks sobib hästi perekond igal pereliikmel on omad õigused, kohustused ja ülesanded. Kodanikuühiskonna all saame mõista ühiskonna tüüpi, mille peamine eesmärk on avatuse ja demokraatia säilitamine. Sellist ühiskonda elustab poliitiline tahe, elus hoiab aga inimeste omaalgatuslik tahe, kooselulised vajadused, ühishuvid, eetiline solidaarsus, aga ka eri rühmade erihuve peegeldav sotsiaalne organiseerimine seda vaadates tundub, et argipäev peaks olema töine! Vähendamaks kodanike võõrandumist riigist ja kasutamaks efektiivselt olemasolevaid ressursse, on oluline kaasata kodanikke poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse ning rakendada nende initsiatiivi kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel. Rääkides
Rootsi aeg oli tähtis ajastu Eesti ajaloos, mille mõju oli küllaltki mitmesuunaline. Rootsi aeg algas pärast Liivi sõja lõppu, 1645.a alkirjastatud Brömsebro rahuga ning lõppes 1721.a Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga. Rootsi asus oma usku usinalt levitama ka oma äsjavallutatud provintsis. Just see tahe usku levitada oli see mis tingis paljusid muudatusi. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas emakeelseid piibleid ning jumalateenistusi. Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles
Motivatsioon Mariin Virolainen Tallinna 32. Keskkool 2009/2010 õ.a Motivatsioonist üldiselt Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on mingi käitumise tõukejõuks. Asjaolud, mis inimest mingit moodi tegutsema sunnivad, on motiivid. Inimest peab motiveerima midagi tegema, et tal ei kaoks tahe selle nimel vaeva näha! Olgu selleks siis õppimine või midagi muud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level motiivid Motiivid jagunevad üldiselt kolmeks: 1) Füsioloogilised vajadused
· Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
