For beginners it can be hard but what more you practice, that faster you can land those tricks. When the main tricks are clear, then is skateboarding a pure pleasure. 28 Lisad Lisa 1 Mõisted 360 flip rula flip-trikk, kus rula teeb õhus olles horisontaalselt 360 kraadi (sissepoole) ja vertikaalselt 360 kraadi. Backside rula tagumine pool Backside 180 ollie hüpe, kuid tehakse õhus 180-kraadine pööre ümber tagumise õla Concave laua kaar, mis on üles suunatud (laua kumerus) Deck rulalaud ehk plaat. See on osa, mille peal sõitja seisab. Decke tehakse paljudest erinevatest materjalidest, nagu alumiinium, klaasplast või vineer. Kõige levinum on vineeritaoline kihiline puitmaterjal, mida kasutab praegu enamik sõitjatest Flatground tavaline hea pinnasega maa, kus on võimalik sõita
Ristluupõimik PLEXUS SACRALIS - moodustub ristluunärvide kõhtmistest harudest (L4-5) S1-S5 Co1 - väljub väikevaagnast suure istmikumulgu kaudu tuharapiirkonda ★ ->innerveerivad: lahkliha lihaseid ja nahka, vaagna ja reie tagakülje lihaseid ning nahka, kõiki sääre ja jala lihaseid, aga mitte sääre sisepinna nahka ★ põimikust lähtuvad lühemad harud: - tuharanärvid -> tuharalihstele - häbemenärv -> vaagnapõhjalihastele, suguelunditele - tagumine reie-nahanärv ★ põimiku suurim haru: istmikunärv NERVUS ISCHIADICUS Inimkeha suurim närv!!! - väljub vaagnast reie tagumisele küljele - jaguneb põlveõndlas sääreluunärviks ja ühiseks pindluunärviks - innerveerib reie tagaküljelihaseid, sääre- ja jalalihaseid ning nahka PEAAJU ENCEPHALON ● Peaaju koos teda katvate kestadega täidab koljuõõnt
Käepideme ühtlase kujuga kaar võimaldab vasakut kätt libistada mööda käepidet ning hoida teda töötamisel kõige mugavamas asendis. Tagumisest käepidemest hoitakse kinni parema käega. Sinna on koondatud juhthoovad. Tagumise käepideme all on tald mootorsae paigalhoidmiseks käivitamise ajal. Selleks surutakse käepide parema jalaga vastu maad. Osadel saemarkidel (näit. Partner) on eesmine käepide ühendatud tagumisega ja nad moodustavad omaette sõlme, osadel (näit. Husqvarna) on tagumine käepide jäigalt ühendatud kütusepaagiga ja moodustab sellega ühtse koostu. Niimoodi on saadud lihtne, töökindel ja vibratsiooni hästi summutav käepide, kütusepaak käepidemes muudab selle raskemaks ja kustutab vibratsiooni. Mitmetel saemarkidel on vibratsiooni summutamiseks tagumine käepide koostatud mitmest detailist, mille vahel on kummipuhvrid. Käepidemete hooldamine seisneb kinnituspoltide kontrollimises ning vajaduse korral pingutamises.
Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Kahekülgsete ehitus: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, järvetõlvik (Cordylophora lacustris), Craspedacusta sowerbii jt. 15. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Eesti magevetes: hüdra (Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris)
teodoliit. 1) tsentreerimine: teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasutatakse selleks nöörloodi ehk ripploodi. 2) Horisonteerimine- instrument peab olema horisontaalses asendis. Alidaad vesilood mull aetakse 3 tõstekruvi abil keskpunkti. 3) viseerimine- horisontaalnurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. vasakpoolne nurk = eesmine punkt- tagumine punkt Parempoolne nurk= tagumine- eesmine Mõõta tuleb vähemalt 2 korda. Skeem: Tagumine punkt-> eesmine punkt -> eesmine punkt -> tagumine punkt Horisontaalnurk on maastikunurga projektsioon nivoopinnal või sellega paralleelsel pinnal. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele Teodoliidi teljed: VV- vertikaalne põhitelg ja alidaadi pööramistelg LL- silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH- pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg)
1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229. Inimese verd imeb: a) Haemopis sanguisuga ; b) Hirudo medicinalis -ÕIGE; c) Erpobdella octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine * medial (mediaalne) keskmiselt olev * lateral (lateraalne) külgmiselt olev * distal (distaalne) kaugemal olev * proximal (proksimaalne) lähemal olev * cranial (kraniaalne) peapoolne * caudal (kaudaalne) sabapoolne TAKSONID Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP)
· Inimkolpade kujutus · Graafika, raamatute illustratsioon, nt ,,Kiitus" Prantsuse kunst 16 sajandil Hugenotid Henry II valitsejana, kodusõdade lõpp Francois I välissõjad, temast tehtud ka mitu autoportreed, mitmete losside ehitaja või täiendaja Loire´i oru lossid (Lõuna-Prantsusmaa): 1. Chambordi loss · Itaalia palazzo põhiplaan · Katus gootipärane, tornikesed, kõrged korstnajalad · Tagumine tiib lõpuni ehitamata 2. Bloise´i loss · Kolmetiivaline · Keerdtrepiga kuninga töökoht 3. Chenonceaux´ loss · Üle jõe ehitatud loss, just kui sillana 4. Fontainebleau loss · Kuulus oma sisekaunistuste poolest ornamentika, figuurid, seinamaalid · Kogunes koolkond - maneristid · Manerism Louvre´i loss Pariisis · Renessanss-stiilis 2 tiiba, muu barokk, klassitsism
1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229. Inimese verd imeb: a) Haemopis sanguisuga ; b) Hirudo medicinalis -ÕIGE; c) Erpobdella octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine * medial (mediaalne) keskmiselt olev * lateral (lateraalne) külgmiselt olev * distal (distaalne) kaugemal olev * proximal (proksimaalne) lähemal olev * cranial (kraniaalne) peapoolne * caudal (kaudaalne) sabapoolne TAKSONID Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP)
http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf 9. Kirjeldada kombitõstukit. Kombitõstuki näol on ühendatud kahe erineva tõstuki - pöördkahvliga tõstuki ja kõrgkomplekteerimistõstuki omadused. Kombitõstukite tõstejõud on vahemikus 1,0 - 1,5 t, tõstekõrgus kuni 14,7 m ja maksimaalne komplekteerimise kõrgus 13,5 m. Toodetakse ka kombitõstuki mudelit, mille kere eesmine ja tagumine osa on ühendatud šarniirselt ehk liigendiliselt. Selline lahendus vähendab pika tõstuki pöörderaadiust ja parandab seeläbi tõstuki manööverdusvõimet. Kombitõstukid töötavad riiulivahedes, kus tõstuki liikumise tee on määratud ära riiulipostide vahele põranda külge kinnitatud metallsiinidega. Tõstukite külgedel asuvad tugirattad, mis toetuvad riiulivahes sõites külgedel asuvatele siinidele
Kõriõõnt vooderdab limaskest, mis modustab selle alguses kaks paari sagitaalsuunalisi kurdusid – esikukurrud ja häälekurrud e häälepaelad. ÜL: hääl + kõri sulgemine söömise ajal ? JOONIS 22. Trahhea ehitus, asend teiste elundite suhtes. Hingetoru e trahhea algab kõrist ning hargneb kaheks peabronhiks, mis suubuvad kopsudesse. Hingetoru toestavad 15-20 U-kujulist kõhre, tagumises osas on kilesein. Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda. 23. . 24. . 25. . 26. Bronhiaalpuu ehitus. Peabronhid algavad hingeotoru hargnemise kohal. Nende seinu testavad kõhrerõngad. Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Segmendibronhid jagunevad sagarikubronhideks,
purunemist. Vähemselgematest järeldustest on sampol kaas ja sang ning ta jahvatab. Aga sampo on suguluses sõnaga sammas, paralleelsõna on kirjokansi, mis on taeva paralleelsõna. Maailmasammas, mis tipneb põhjanaelaga, mille ümber keerleb tähistaevas: Suguluses sõnaga sammas, kosmilise loomistöö osa, tal on juured, jahvatab= pöörleb? Aga hoitakse kivimäes voore sees, käepide ja kaas, Sampo tagumine. Metallkilp: Taotakse, käepidemega (aga mitte kaanega), purunev. Aga jahvatab, juured, sammas? „Edda“ Grotte laulu imeveski, vedade soma (samaaegselt jumal, taim ja joovastav jook) --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel? Oidipus = Jämejalg Oedipus Tyrannus; Or, Swellfoot The Tyrant (1820)
3. Milline on kiusamisjärgne käitumine? 3 1 Kiusamine Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab ja näitab ülekaalu ning ohver tunneb ennast alaväärsena, kusjuures kiusamist on mitut liiki füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine), psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine) või suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine (Kõiv, 2008). Kiusamiseks ei saa lugeda seda, kui kaks võrdset partnerit (näiteks sõbrad) omavahel jõudu katsuvad näiteks müravad, või seda kui keegi kedagi sõbralikult nalja visates ühe või mõned korrad narritab või nöökab (Kõiv, 2008). 2 Küberkiusamine
Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar saal-koosolekuteruum ning selle kõrval taas koridor, mille ääres kabinetid
auhaavamiseks ja suureks häbiks " (Manninen 1927: 3435). Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult Tõstamaa torutanule (Joon.16). Tanu on tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest. Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri. Eesäär on keeratud umbes 18 cm laiuselt tagasi; voodriks tikandi alla. Serva külge on kinnitatud kitsas niplispits või poepits. Tanu on pikuti kokku murtud, tagumine serv kinni õmmeldud ja alumine äär palistatud. Palistuse sisse on aetud kurrulõng ja tanu kukla taga kokku seotud. Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks. Tanud olid enamasti tärgeldatud kuid püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp. torutanud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks. Mängija, kellel pole palli, võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Liikuma hakates peab pall puudutama maad enne kui tõuseb mängija tugijalg, ehk liikumise suuna arvestades tagumine jalg. Palliga liikudes tuleb seda põrgatada. Põrgatatakse ühe käega. Peatumine võib toimuda kahel viisil, ühel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu või peatub kohe, pall käes hüppega. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega, niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. (Korvpall 1) 2.7 Vead Määrusterikkumisi tuntakse korvpallis vea nime all. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset
kasutatakse, kuid seda kasutatakse väga erinevalt, kuna eesti keeles ei ole sellel otsest tähendust – piik. Mitmes Lääne-Euroopa keeles tuleb see sõna tarvitusele 15. sajandil ning tähendab tegelikkuses pikkoda. Varre pikkus võib olla 5-6 m. Piikidel on tavaliselt ka tagumised otsad teravad. Kasutati näiteks lahingus, kus mehed olid ridadega ning hoidsid odasid erinevatel kõrgustel, nö piikidega meestel olid tagumistes ridades pikemad odad, mille tagumine ots oli maasse toetatud. Eestis aga sellegipoolest ei ole tegelikkuses sõna ’piik’ otseselt määratletud, mis tõttu kasutame siiski kaheks jaotust odade puhul. Kõige rohkem odaotsi on nooremast rauaajast. Neid on kokku kusagil 600 ning nende hulgas on kõige selgemad ja paremini eristatavad just viikingiaegsed odaotsad, mis tulevad 9.-11. sajandil. Viikingiaegsed odaotsad on üldjuhul ääretult ilusad ja uhked. Küllalt sageli on odaotsa keskosa damastseeritud
moodustamisest; kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks). - Nägemiskühmude alune piiirkond e. hypotaalamus. Taalamuse tuumad jagunevad: 1. Spetsiifilised tuumad, mis jaotatakse: - Releetuumad: Lateraalne põlvikkeha nägemissignaalide releetuum; Mediaalne põlvikkeha kuulmistraktsi releetuum. Tagumine ventraalne tuum informatsioon naha- ja proprioretseptoritelt. - Assotsiatiivsed tuumad: saavad impulsse releetuumadelt ja saadavad need ajukoore assotsiatiibsetele väljadele. 2. Mittespetsiifilised tuumad annavad signaale koorealustele tuumadele, milledelt impulsid lähevad erinevatele ajukoore osadele, on tihedalt seotud retikulaarformatsiooniga. 60
häired. Kuulmismeele uurimisel mõõdetakse erineva kõrgusega helide absoluutseid kuulmislävesid audiomeetri abil. 10. Tasakaalumeel. Tasakkalumeele ehk vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim, ka tähnielunditeks. Poolringikanaleid vooderdavad kilepooringikanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga. Kolm poolringikanalit on ülemine, tagumine ja külgmine. Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiidi pinna poole, asub frontaaltasapinnas, on selle suhtes aga 45 kraadise nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas painutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on ühine säär. Külgmine prk-l on hotisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanaleid täidab endolümf, mille liikuminsele reageerivad sensorrakud
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamänni...
Vana kalasadama muul on takistuseks põhjast lõunasse looduslikul rannasetete liikumisteel. Kuhjerandla kuhjevormid murrutused. Maasäärte teke, igasugused kuhjevormid(millised?) Kuhjerandlad, eriti liivarandlad kujunevad vanade orgude piiridesse, murrutusalade ja pankade lähedusse. Oluline on lainetustugevus, vana reljeef ja setted. Kui liivarandla ehk kuhjerandla on ühenõlvaline, eel-luidetega- puudub tagumine nõlv! Kruusaveeristikul on kaks nõlva. Kruus kuhjub ja variseb sinna taha. Milline reljeef jne, kruusaveeristik pankrannikute lähedal. Taskurannad, laheliste randade pärades, pikiranda liikumise murrutuslava naabruses, kahenõlvaline enamus kruusa-veeristiku või kliburandu, ühenõlvaline liivarannad astangu jalamitel, liivaranna luitestumine eelluited. Modelleerimine,selle väärtused ja puudused.
allpool - sõrmuskõhr Kõri osad Kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs Fuktsioon Avab ja sulgeb söögitoru/hingetoru, kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltest heli 11. Hingetoru lad. k. TRACHEA Asend Püstine, 6.-7. kaelalüli kõrguselt, lõpeb bronhidega. 9-15CM Ehitus Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast. Funktsioon Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja 12. Peabronhid lad. k. BRONCHI PRINCIPALES Asend Lähtuvad hingetorust ja suunduvad vastavasse kopsu Ehitus 2 parem on lühem, vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksemateks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 13. Kopsud lad. k. PULMONES
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
Sisemised suguelundid asuvad väikevaagna õõnes. Nad koosnevad munasarjadest ja munajuhadest ning emakast ja tupest. Välissuguelundid Häbemekink on häbemeliiduse kohal asuv nahaaluse rasvkoe padjand, mida katab tüüpiline välisnahk. Nahk sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning on alates puberteedieast kaetud karvadega. Häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suurte häbememokkade eesmisi otsi ühendab eesmine kommissuur, tagumisi tagumine kommissuur. Suurte häbememokkade vahel on paar väikeseid häbememokki, mis piiravad tupeesikut. Väikesed häbememokad on kaetud limaskesta meenutava õrna nahaga, mis on veidi pigmenteerunud, karvadeta ning sisaldab küll rasunäärmeid, kuid mitte higinäärmeid. Tupeesiku eesmises osas asub väikeste häbememokkade liitumiskohal kõdisti e. kliitor, mis koosneb kahest kõdistikorgaskehast. Need on oma ehituselt sarnased mehe suguti korgaskehadele ning on võimelised erektsiooniks
Lisaks ohutuledele lülitama sisse ääretuled. 5. Milline tegevus on õige? Ootan foori ees vastassuunast sõitja möödumist ja ületan ristmiku peatuseta. Sõidan ristmikule, annan teed vastassuunast otse sõitvale autole ja lõpetan pöörde. Oletan ristmiku enne vastassuunast sõitvat autot. 12. Milline tegevus on õige? Annan teed jalgratturile. Ületan ristmiku enne jalgratturit. 13. Millega peab juht andma hoiatusmärguande, kui tema auto tagumine ääretuli ei põle? Ohutuledega. Ohutulede puudumisel ohukolmnurga kasutamisega. Tagumise udutulega. 14. Kas mootorsõidukiga tohib sõita selle märgiga tähistatud teel? Ei. Jah. 17. Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus 50 km/h? 12...15 m. 3...5 m. 7...10 m. 20. Missuguselt sõidurajalt tohib mootorrattaga asulas sõita otse, kui pärisuunas
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse: Kvaliteediklass B nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga. Kvaliteediklass S kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena. Kvaliteediklass BB mittenähtavad pinnad, ehitistel ja sisekasutuses ülevärvituna ja pealistuse alusena Kvaliteediklass WG vineeritoodete tagumine pind, ehitustel ja pakkimisel. Kvaliteediklass PQ pakendi- ja ehitustööstus. GOST 3916-89 järgi jagatakse vineer viide sorti: A/AB; AB/B; B/BB; BB/C; C/C. Vineer peab olema tugevalt liimitud, ilma mullideta ja paindel ei tohi kihtidena lagunema. Liimimise defektid ilmnevad vineeri koputamisel puust haamriga. Pakkimise viisi valik, lao ning tõste-transporttööde skeem valitakse sõltuvalt valmistoodangu nomenklatuurist, sisseseadme võimalustest ja lao ehitusest.
· hõõritsaid- kasutataske avade viimistlemisel suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. 63. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · ümarlihvpinkidel- lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumiseks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Ümarlihvpingi lihvkettal ja toorikul on kummalgi autonoomne ajam eraldi mootoriga. Nii tooriku esitsentripukk kui ka tagumine tsentripukk paiknevad mõlemad edasi-tagasi liikuval töölaual, mis saab liikumise hüdroajamilt. Lihvketas saab iga töökäigu lõpus põrkmehhanismi kaudu ristnihutuse. · tsentriteta ümarlihvpinkidel- Lihviv ketas saab lihvimiskiiruse, vedav ketas saab pöördettenihke kiiruse võrdse detailile vajalikuga. Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule.
3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse: Kvaliteediklass B – nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga. Kvaliteediklass S – kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena. Kvaliteediklass BB – mittenähtavad pinnad, ehitistel ja sisekasutuses ülevärvituna ja pealistuse alusena Kvaliteediklass WG – vineeritoodete tagumine pind, ehitustel ja pakkimisel. Kvaliteediklass PQ – pakendi- ja ehitustööstus. GOST 3916-89 järgi jagatakse vineer viide sorti: A/AB; AB/B; B/BB; BB/C; C/C. Vineer peab olema tugevalt liimitud, ilma mullideta ja paindel ei tohi kihtidena lagunema. Liimimise defektid ilmnevad vineeri koputamisel puust haamriga. Pakkimise viisi valik, lao ning tõste-transporttööde skeem valitakse sõltuvalt valmistoodangu nomenklatuurist, sisseseadme võimalustest ja lao ehitusest.
communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames: Süda on vereringe liikumapanev jõud, mida ümbritseb hõõrdumist vähendav kahelestmeline südamepaun. Südame vasakust vatsakesest (ventriculus sinister) voolab veri suurde
· PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad. Primaarne & sekundaarne somatosensoorne koor (S1, S2,) vöökääru eesmine osa (ACC), insula, taalamus & prefrontaalne koor (PF). Teised regioonid: primaarne- & lisa motoorne koor (M1, SMA), tagumine kiirukoor (PPC), vöökääru tagumine osa (PCC), basaalganglionid (BG), hüpotaalamus (HT), mandelkeha (AMYG), parabrahhiaaltuumad (PB) & PAG. Alanevad supraspinaalsed teed, mis moduleerivad valuülekannet seljaajus40 . Valuvaigistid: · opiaadid · mittesteroidsed põletikuvastased ühendid · paiksed tuimastid · muud: mõned antidepressandid, ergotamiin, kannabinoidid 8. loeng Opiaadid Opiaatide põhilised toimed
Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterioposterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib; eristavad mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks ja määravad sõrmede asetuse. Jäsemepungade positsioon on määratud Hox geenide ekspressiooniga piki anterio-posterioorset telge. Esimesena aktiveerub Hox-geenide toimel jäseme tagumine osa. Erinevate Hox geenide avaldumine erinevates jäseme piirkondades määrab ära, mis jäseme osa tekib. Nt Hox9 vastutab rangluu arengu eest, Hox10 õlavarreluu, Hox11 küünarluu ja kodarluu, Hox 12 kämblaluu, Hox 13 sõrmede arengu eest. Sõrmede arengu eest vastutavad Hoxd-geenid, kusjuures geenide aktiivsus kasvab posterioorses suunas: pöidla piiirkonnas on aktiivne ainult Hoxd-9, nimetissõrme piirkonnas Hoxd-9 ja Hoxd-10 ning lõpuks posterioorseima
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: ...
mustad laigud. Värvide saamiseks sulatatakse jällegi kokku kolm põhivärvi, neid kõiki eraldi filtreerides, nagu näha joonisel. LCD ise ei kiirga valgust. Kasutatakse fluorestseeruvaid torusid LCD kohal, kõrval või taga. Valge difusioonipaneel LCD taga suunab valguse ringi ja hajutab ühtlaselt laiali. Liikudes edasi läbi filtrite ja vedelkristalli läheb üle poole valgusest kaduma Värvivedelkristallpaneeli konstruktsioon: 1 - luminofoorlambid, 2 - tagumine polarisaator, 3, 5 - klaasplaat, 4 - vedelkristallid, 6 - punane valgusfilter, 7 - roheline valgusfilter, 8 - sinine valgusfilter, 9 - spetsiaalfilter, 10- eesmine polarisaator LCD-kuvari tööpõhimõte: Passiivmaatriksis kasutatakse lihtsat võret pingestamaks konkreetset ekraanipikselit. Klaasplaatidele kantakse läbipaistavast juhtivast materjalist triibud. Vedelkristall paigutatakse klaasplaatide vahele, plaatide väliskülgedele kantakse polariseeriv kile.
Üldiselt transportimisest · Seo hobune piisvalt lühidalt kinni, et see ei saaks närida naabrit ega keerata pead kõverasse. · Seo hobune alati kergesti lahtitõmmatava sõlmega ja hoia autos nuga vms., et saaksid hädaolukorras hobuse kiirelt vabastada. Eesti Ratsaspordi Liit 16 Hobuste käsitlemine (Horsemanship) · Alati pane treileri tagumine luuk korralikult kinni. · Vett tuleks hobusele pakkuda iga paari tunni tagant. · Transpordi ajaks peab heinavõrku panema väga kvaliteetset heina. · Noori hobuseid on esialgi kasulik transportida vanema hobusega koos. · Hobust, kes kardab külgseinu, tuleb transportida kahe hobuse kohas ilma vaheseinata. · Transpordi alati hobust ilma krihvideta ja jälgi, et põrand ei oleks libe. · Laadi hobune alati kindad käes. HOBUSE ETTEVALMISTAMINE VÕISTLUSTEKS
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel...
Kesk-ja vanemas eas on valu põhjuseks tihti põlvekedrasideme degeneratsioonist (kulumisest) tekkinud osaline sideme purunemine. Selle vigastuse kaasnevaks põhjuseks peetakse aga lühenenud ülepingutatud reielihaseid ja nõrkasi eesmisi reielihaseid.(Männik 2008) 14 1.2.3 Põlveliigese ristatisidemete vigastused Põlveliigeses paikneb kaks ristatisidet eesmine ja tagumine. Need sidemed paiknevad liigese keskel üksteise suhtes risti ja ühendavad reieluud sääreluuga. Mõlemad ristatisidemed on väga tugevad ja purunevad väga suure põlveliigesetrauma korral. Ligi pooled eesmise ristatisideme vigastustest toimuvad koos meniskivigastusega. (Männik, Jalak, Eller, Schneider) Põhjuseks on eesmise ristatisideme tugevuse langus ja vereringe häire katkises sidemes ning atroofia sideme kudedes.(Männik 2008) Peamised riskifaktorid:
Kõrge rõhuga saadakse suur the reactor system. 25)LDPE ja HDPE tootmine. Madala tihedusega PE (LDPE) tootmine Joonisel 29 on näidatud kummisegu valmistamine Protsess viiakse läbi kõrgel rõhul, 500-3500 at juures valtsidel (1 eesmine valts; 2 tagumine valts; 3 - ning temperatuuril kuni 300 C, katalüsaatoriks on kummisegu) ning selle kalandreerimine (1,2 kalandrid; hapniku jäljed või peroksiidid: 3 transportöörid). R Vulkaniseerimine viiakse läbi temperatuuridel 130-160°C n CH2 = CH2............ [- CH2 - CH2 -] n ja rõhul 3-6 at autoklaavides, mille tulemusena väävel
lähenemisel kaile nurk kai ja laeva vahel olema oluliselt suurem kui tuulevaikse ilmaga. Tugeva tuulega triivi vähendamiseks lähenetakse kaile 60-80° nurga all. Tuule mõjul väheneb pidurdusteekond ja halveneb pööramis võimalus.Kaile lähenetakse kõige väiksema käiguga ja peatatakse ankruga kai ääres. Kauba laevadel antakse ankur peaaegu korpuse kaugusel kaist, ballastis laevadel poole korpuse kaugusel. Tugeva inertsi korral antakse tagumine käik. Laevadel, mis lähenevad kaile vasaku pardaga vindi tööga ja ankru pirurdamisega, läheb ahter vasakule. Kui vööri pikiots ja spring on antud ning masinaga tagasi töötamine lõpetatud, hakkab ahter tuule suunas kaist eemalduma. Siis tuleb panna vendrid, rool keerata paremasse pardasse, masinatele anda kõige väiksem käik edasi ning ankru ketti hoida pingul. Kui vöör on vastu kaid ,tuleb tasapisi anda käiku edasi. Juhul kui masinatega ei ole võimalik ahtrit kai
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga. Tõug on suurte lontis kõrvadega, mis sageli ripuvad silmadel ja ulatuvad kihvadeni. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega. Singid on hästi arenenud. Jalad on tugevad. Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga rümbad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbikasvanud. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstin- ktiga. 6. Seatõugude klassifikatsioon, jõudlustüübid. Toodangu järgi või liigitada seatõugusid 4 rühma: Universaalsead annavad mitmekesist toodangut - peekonit, tailiha ja rasva vastavalt sellele, kuidas sigu nuumatakse ja missuguse kehamassiga nad realiseeri-takse. Siia rühma kuuluvad suurt valget tõugu sead, eesti, läti ja leedu valget tõugu sead, ukraina valged stepisead jt
ning takistab karva märgumist, kuivamist ja mõranemist. Higinäärmete ülesandeks on mõningate ainevahetusproduktide (kusihape, soolad) eritamine ja kaasaitamine konstantse kehatemperatuuri säilitamisele. 49. Kabjad, sõrad ja sarved. Kabi ja sõrg on varba või varvaste erilaadsed nahkkatted. Nende ülesandeks on jäsemete distaalsete otsade mehaaniline kaitse. Kabjad ja sõrad on ehituselt sarnased. Mäletsejalistel esineb igal jäsemel kaks paari sõrgu, millest tagumine paar on rudimentaalne ja asetsed sõrgatsiliigese taga maapinda puutumata. Mehaanilise kaitse ja tõugete leevendamise ülesande kõrval toimivad kabjad ja sõrad ka olulise kompimisorganina, võimaldades loomal orienteeruda pinnase suhtes. Kompimisvõime on eriti arenenud eeskapjadel. Sarved on mäletsejaliste kaitseorganeiks. Sarvetoese moodustab otsmikuluu õõnes sarvjätke, mis on seestpoolt kaetud limaskestaga. Väljastpoolt ümbritseb
Sagedasemad traumad. Jagunevad: I ägedad a) luumurd, kui on valu, deformatsioon, patoloogiline liikuvus, krepitatsioon, kompressioon piki luu telge valulik. Abi saabumiseni säilitada liikumatu asend. b) lihase rebend- äkiline valu, lihast pingutada võimatu või väga valulik. Diagnoosi annab instrumentaalne uuring. Esmaabiks rahu, külm, kompressioon, tõstetud asend, vajadusel lahas õle naaberliigeste, hiljem teipimine. Sagedasemad rebendid: reie tagakülg, sääre tagumine seesmine lihas, õlavarre kakspealihase üks pea, reielähendajalihas jne. c) kõõluse rebend- äkiline valu, reeglina tunneb sportlane raksatust. Täieliku rebendi puhul valu vaibub, osalise puhul jääb valu püsima. Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd.
Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar saal-koosolekuteruum ning selle kõrval taas koridor, mille ääres kabinetid
Tundliste alusel liitsilmade vahel asuvad kaks lihtsilma, mis võivad olla tugevasti redutseerunud. Suu asub pea alumisel küljel ja on suunatud alla või tahapoole. Mälumissuised. Suu erinevatel osadel asuvad haistmisorganid. Käigujalad, 5-lüliliste käppadega, mida katvad näsad võimaldavad püsida siledatel pindadel; tagumine jalapaar kõige pikem; kolm jalapaari. Võib esineda lennuaparaat (taandarenenud); tiibu kasutavad hüpete pikendamiseks või stabiliseerimiseks. Rindmik koosneb kolmest omavahel liikuvalt seotud lülist. Pikliku kujuga tagakeha liitub viimase rindmikulüliga jäigalt; tagakeha koosneb 8-10 lülist. 11. tagakehasegment on taandarenenud kaheks lühikeseks jätkeks, tundeelundid. Selts: Termiidilised (Isoptera)
(posterioorne - P) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. A/P polaarsus on määratud juba segmenteerumata mesodermi staadiumis Selgroo moodustumine Enne sklerotoomi rakkudest moodustunud selgroo moodustumist peab iga skelrotoom lõhenema kaheks osaks: eesmine (rostraalne) segment ja tagumine (kaudaalne) segment Ajal, mil motoneuronite aksonid kasvavad külgmiselt välja neuraaltorust, et innerveerida tekkivaid lihaseid, moodustavad eesmise 54 skelrotoomi posterioorne ja tagumise skelrotoomi anterioorne osa nö. rudimentaarse selgroolüli – resegmentatsioon Resegmentatsiooniga ja lülidevaheliste liigestega ning lihastega saavutatakse lülisamba lateraalne liikuvus, painutamine ja väänamine
närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegikaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas - ikka selleks, et ohvreid paremini avastada. Vereimemiseks on apteegikaanil veel teinegi suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Alguses haarab kaan ohvrist kinni tagumise iminapaga ja seejärel kombib suuiminapaga imemiseks sobiva koha. Apteegikaani suu asubki eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida
• Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? • Imemisrefleks • Mälumisrefleks • Neelamine • Oksendamine • Aevastamine • Köharefleks • Pilgutamine • Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. Keskaju koosneb: 1) Nelikküngastiku tuumad - eesmine osa: primaarne nägemiskeskus. Teostab: optilisi orienteerumisreflekse, pupillireflekse, akommodatsioon, konvergents - tagumine osa: primaarne kuulmiskeskus. Teostab: akustilisi orienteerumisreflekse. - “valvsusrefleks”: organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele. 2) Punatuum – korrigeeritakse lihastoonust 3) Silmaliigutaja- ja plokinärvi tuum 4) Mustsubstants – mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust. 31. Millest koosneb ajutüvi? Ajutüvi = keskaju + piklikaju --- • Detserebreerimine - ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on
Freeing port tormipiigat 7.Bulwark umbreeling 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed Vööri konstruktsioon Vöörpiigi konstruktsioon Piigid on laevakere osad, mis paiknevad põrkevaheseinast ette- või tahapoole. Tavaliselt ehitatakse piigid nii, et nende alumisest osast moodustuks tank, mida nimetatakse piigitankiks. NB: Vöörpiik paikneb vööri põrkevaheseinast ettepoole Laeva kõige eesmine osa vöör lõpeb vöörtääviga, kõige tagumine osa ahter, ahtertääviga. Täävid kinnituvad alt poolt vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad külgedelt kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid ülalt Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon. Väikestel laevadel on ta ristkülikukujulise profiiliga valtsitud või sepistatud terastala,latt-tääv, on
käsiraketid. 5.1.1. VIBUNOOLED JA AMMUNOOLED. Vibude ja ambude laskemoonaks on nooled. Mürgi sisse on noolt äärmiselt lihtne kasta, tunduvalt keerukam on aga valmistada plahvatavaid nooli. Kui aga keegi suudab hankida sama diameetriga alumiiniumtoru, kui vibu- või ammunooled, siis võib teatava osa sellest torust muuta lõhkeseadeldiseks, mis detoneerub löögist või sütiku abil. On vaid vaja muretseda sobiva läbimõõdu ja pikkusega alumiiniumtoru ning selle tagumine ots EPO ja pabertropiga sulgeda. Täitke toru ükskõik millise kõrg- või madala klassi lõhkeainega kuni poole tollini otsast. Tehke toruotsa lõhe ja pigistage ots ettevaatlikult ringikujuliselt kokku, jättes tingimata alles väikese ava. Suruge tekkinud ava otsa NR. 11 lööksütik ja kinnitage see "Super Glue'ga". Lõpuks mähkige noole saba ümber teip ja moodustage sellest stabilisaatorid. Võite stabilisaatorid osta ka sporditarvete kaup-lusest ja need külge liimida.
ketta millega sai lihvida keevisõmblused maha. 18 Tuhakast (joonis 3) Vahelduseks tegin suitsahjule tuhakasti,tuhaksti tegemisel kasutasin 3mm lehtmaterjali. Hakkasin märkima lehtmaterjalile kõigepealt põhja mille mõõtmed olid 440x240 Siis märkisin kaks külge mille mõõtmed olid 440x60. Tagumine külg oli mõõtudega 240x60 Esimene külg oli mõõtudega 260x80 Kui need märgitud siis raidusin need giljotiiniga välja. Seejärel keevitasin põhja külge-kaks külga 90° saamiseks kasutasin nurgikut. Kui küljed keevitatud keevitasin tagumise külje samamoodi nagu eelimsed kaks külge. Ja siis keevitasin esimese külje. Tuhakasti esimesele küljele oli vaja teha ka sang. Sanga lõikasin 3 mm paksusest lehtmaterjalist. Sanga mõõtmed olid 210x30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
