8.A klass Paranähtused Referaat Sisuko rd Sisukord........................................................................................................................................ ...........2Sissejuhatus...................................................................................................................... .......................31.Paranähtuste jaotus..............................................................................................................................4 2.Kummitused............................................................................................................................... ..........63.UFOd.............................................................................................................................. ...........
124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf – seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes)
käiguvahetusi ja on täiendatud tehnoloogiaga, ilma mingisuguse mehaanilise releeta. See viib elektrisüsteemi täiesti uuele tasemele. [9] Foto 7. Motogadget elektrisüsteem. 11 3.3.4. Veljed Dymag CA5 (Foto 8) veljed on disainitud kasutades 30-aastast kogemust selles vallas. Veljed on 5 kodaraga, äärmiselt kerged ja tugevad. Esivelg kaalub vaid 2,2 kg ja tagumine vaid 2,9 kg. [9] Foto 8. Dymag CA5 veljed. 3.3.5. Amordid Renard GT’l kasutatakse Öhlins TTX Shock amorte (Foto 9). Amordid on kolmesuunaliselt seadistatav ja perfektsuseni häälestatud. Reguleerimis vahemik on väga suur. [8] Foto 9. Öhlins amordid. 12 KOKKUVÕTE
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis lu...
k. - colpos http://z.about.com/d/p/440/e/f/19263.jpg MUNASARI ovarium Munasari on lapik-ovaalne ploomikivi meenutava kujuga paariline sugunääre, mis paikneb väikevaagna õõnes kummalgi pool emakat emakalaisideme tagumisel lestmel ja kus toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. Munasari kaalub ~ 5- 10 g. Munasarja eesmine serv on kokkukasvanud emakalaisidemega, tagumine serv on vaba. Ülemine ots on suunatud munajuha poole, alumine - ühendub emakaga munasarja- pärissideme varal. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.owensboro.kctcs
2.5. Spooni sorteerimine. Kuivatatud spoon sorteeritakse kas käsitsi või mehhaniseeritult järgmistesse kvaliteediklassidesse: klass A nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga klass B nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga klass S kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena klass BB mittenähtavad pinnad , ehitistel ja sisekasutuses viimistluse alusena klass WG vineeritoodete tagumine pind, samuti ehitusmaterjalina ja pakkimisel klass vahespoon K 1; K 2; K 3; K 4. Lõik BB paikamisele minevad spoonid 2.6. Spoonilehtede paikamine Paik peab olema puidukiududega samasuunaline ja niiskussisaldusega 1-2% Kasutan pinki PZ-2 2.7. Spoonilehtede jätkamine Spoonilehtede faasilõikuseks kasutatakse pinki Raute VS 1600, mille tehnilised andmed on järgmised: Saeketaste vahekaugus, mm 850 1600
1. Putuka keha väline liigestus: I – eesrindmik, II – keskrindmik, III – tagarindmik; 1-12 – tagakeha lülid. Joon. 2. Maipõrnika keha liigestus: 1- pea, 2 – eesrindmik, 3 – keskrindmik, 4 – tagarindmik, 5 - tagakeha Joon. 3. Erinevaid väliskujuga putukaid: A – ripstiivaline (Thysanoptera), B – mardikaline (Coleoptera), C – kahetiivaline (Diptera), D – ritsikaline (Orthoptera). 2.1. Putuka pea Putukate pea koosneb 6 lülist, mis valmikul on kokku kasvanud. Pea tagumine osa on kukal (occiput). Pea eesmises osas on ülalt alustades kiirmik (vertex), tundlate vahel asuv laup (frons), sellest kahele poole jäävad põsed (genae) ning tundlatest allpool asuv näokilp (clypeus), millele kinnitub ülahuul (labrum). Pea eesmise osa külgedel asub paar liitsilmi, mis koosnevad ommatiididest. Lisaks sellele võib putuka pea ülaosas olla 1-3 liht- e täppsilma. Joon. 4. Putuka (sihktiivalise) pea ehitus: 1 – tundla tüvilüli, 2 – tundla pöörlüli, 3-11 –
suurenemisest ning sellest tulenevast nimmenõgususe süvenemisest. 5.nimmelüli asub ristluu kaldtasapinnal (Joonis 1-1). Kui ristluunurk suureneb, suureneb ka ristluu kaldtasapinnga paralleelne raskusjõu komponent ehk nihkejõud. Kui nurk on 30°, on nihkejõud 50% lüli kohal olevast raskusest, 50°-se nurga puhul aga juba 75%. Ristluunurga suurenemine mitte ainult ei suurenda nihkejõudu, vaid süvendab ka nimmenõgusust. Selle tagajärjel lülidevahelise pilu tagumine osa kitnseneb, liigesepinnad lähenevad üksteisele ja liigesed muutuvad raskust kandvaks (Joonis 1-2). Tekkiv liigesepindade kompressioon võib tekitada põletikku ja valu. Suurenenud nimmenõgususe korral võib pitsuda närvijuur lülidevahelises mulgus. Joonis 1-1 Joonis 1-2 Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann
videofunktsioonidega ekraan Värviline GreenStar 3 puutetundlik ekraan 2630 Cat IV tagumine rippsüsteem (8310R, 8335R ja 8360R standardvarustuses) Eksklusiivne sõltumatu vedrustusega esisild
Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire reageerimisaeg pole rekordi püstitamiseks tingimata vajalik, sest paljudel parimaid tulemusi saavutanud sportlastel on olnud kõige aeglasemad stardid. 2. start stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui jalgadega, tõugates oma keha ettepoole 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Kui jooksja teeb valestardi, saab ta hoiatuse. Pärast seda diskvalifitseeritakse automaatselt selles jooksus iga jooksja, kes edaspidi valestardi teeb. 5 3. kiirendus sprinter jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Ta jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. 4
Hormoonidel on oma roll ka organismi veetasemekaalu säilitamisel, arenguprotsesside ning stressipuhuse käitumise regulatsioonis. 13. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad ning mis on nende peamised funktsioonid? · Kukla- ehk oktsipitaalsagar: asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsioooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime · Kiiru- ehk parietaalsagar: asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nim posttsentraalkööruks
vasaraga. Tavaliselt meiseldakse kas alasil või kruustangide vahel. Joon. 1 Alasil saab tükeldada kuni 5 mm leht- või lattmaterjali (joon.2). Sel juhul seatakse meisli lõiketera märkjoone endast kaugema otsa juurde kaldu. Olles veendunud, et meisli lõikeserv on märkjoonega täpselt kohakuti, tõstetakse meisel vertikaalasendisse ja tehakse kerge vasaralöök. Iga vasaralöögi järel nihutatakse meislit piki märkjoont edasi, nii et lõikeserva tagumine nurk püsib eelmise löögiga tekkinud V-kujulises vaos. Hiljem võib selle vao korduvalt tugevate vasaralöökidega üle raiuda. Väga sügavale metalli pinda ei suuda meisli lõiketera tungida. Seepärast pööratakse toorik ringi ja raiutakse vastasküljele samasse kohta teine süvend. Kui toorik on nii paks, et osa sellest jääb kahe sisselõike vahel terveks, murtakse see pooleks edasi-tagasi painutades. Joon. 2
tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku. Lämmastik tekib kaaliumnitraadi(KNO3) ja naatriumsoola(NaN3) reaktsiooni tulemusena. Pärast täitumist tühjeneb turvapadi kohe, et vältida reisijate vigastamist. Selleks on patjades augud. 3. Kahekordselt kaitstud reisijateruum Juhitudkeredeformatsioon: Igaüks on vast näinud avariis vigastada saanud autot teeserval kurvalt konutamas, esimene ja tagumine ots kokku volditud, nagu akordionil. See on väga dramaatiline vaatepilt, aga selle tagajärjed ei pruugi olla sugugi fataalsed. Nii veider, kui see ka ei tundu - turvaline on selline auto, mis kokkupõrke tagajärjel deformeerub. On kulutatud palju aega, et töötada välja kere juhitud deformeerumine, nii eest kui tagant. Sest need auto osad - mitte reisijad, peavad absorbeerima kokkupõrke jõu. Kokkupõrget mahendav ehitus. Kabiin peab aga olema elu hoidev moodul, mis ei tohi järele anda
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Nõelravi Referaat Koostaja: Tarvo Kuus Juhendaja: Anna - Liisa Parm Tartu 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 Ajalugu 4-5 Traditsiooniline Hiina meditsiin 6 Traditsioonilise Hiina meditsiini seisukoht 6 Nõelravi punktid ja meridiaanid 7 Nõelravi kasutamine 9 Nõelravi näidustusi 10 Nõelravi vastunäidustusi 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Nõelravi kuulub ...
karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest. Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga, sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris. Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsaba-kalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja- ja pärakuuimega, samuti saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik Ka on väga suurte haugide ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront. Muistendirühm järvede rändamisest vahendab konflikti, milles ühel pool on inimene, teisel pool järv ise või vetevalla asukad, kellele inimese teguviis on vastuvõetamatu. Konflikti põhjustab lapselappide pesemine järves, lapse tagumiku pühkimine kalaga, liiga paljude kalade hoolimatu väljapüük vms
vertikaalselt asetatud varda külge, mis läbib noole massikeset. Kui tuul hakkab puhuma, siis nooleteravik pöördub vastu tuult. Tuulelipu teravik pöördub vastu tuult, sest tema pindala on väiksem kui tagumisel osal. Tuule mõju on suurem ning seetõttu sabaosa lükatakse tagasi. Kui rõhukese ja massikese ei ühtiks, siis tuul ei mõjutakse ühte osa tugevamini kui teist ning tuule suunda ei saaks määrata. Rõhukese on massikeskme ning noole tagumise otsa vahel. See tähendab seda, et tagumine osa on suurema pindalaga kui esimene. Rakett peab olema ehitatud nii, et rõhukese on alumises otsas ning massikese ülemises. Kui need punktid ühtivad või on teineteisele väga lähedal, siis on raketi lend ebastabiilne. Raketi juhtimiseks ja stabiilsena hoidmiseks on spetsiaalne kontrollsüsteem. Väiksemad raketid vajavad tavaliselt ainult stabiliseerimissüsteemi, suuremad raketid, näiteks sellised, mis viivad satelliite orbiidile, vajavad lisaks veel ka kursimuutmissüsteemi.
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. Vanad eesti pulmad olid enamasti kahe osaga, see tähendab, et esimene osa pulmapeost peeti pruudi kodus ja tagumine osa peigmehe kodus. Varasemal ajal oli pulmakoti põhitoiduks leib, millega oli seotud palju uskumusi ja maagilisi toiminguid. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast. Jookidest oli muidugi kõige tähtsam õlu. Pulmarong sõitis alati suure kära ja kellahelinaga, kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril oli isamees, temale järgnes peigmees ja siis edasi ülejäänud peigmehe poolsed pulmakülalised ehk saajarahvas
2.1.1. Lumelaud Lumelaud on põhiline varustus lumelauasõidus. Erinevates stiilides kasutatavad lauad varieeruvad. Pikemad lauad pakuvad suuremat kiirust ja stabiilsust, lühematega on parem manööverdada ja hüpata. Painduva lauaga on hea järsemaid kurve võtta, ent suurtel kiirustel muutub see ebastabiilseks. Enamus lumelaudu valmistatakse puusüdamikust, mis kaetakse fiiberklaasiga. Laua esiots on kergelt üles keeratud, et see saaks lumel paremini libiseda. Ka tagumine ots võib olla üles keeratud, olenevalt sellest, kui palju selle laua omanik kavatseb tagurpidi sõita. Põhi on kaetud spetsiaalse plastikuga ning mõnel juhul immutatud vahaga, et laud paremini libiseks. Laua äärtes on peenike terasriba. Lumelaua pealmisel osal on tavaliselt mitmesugune graafika, mille eesmärk on kliente ostma meelitada. Laual olevad pildid võivad olla ka äärmiselt isikupärased ning paljud lumelaudurid panevad selle disainile suurt rõhku
solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus intermediuse (Wrisbergi närv) (Adel jt 1998:163). 1.2 Motoorsed komponendid Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli 3 palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12). 4 2 PERIFEERNE NÄONÄRVIHALVATUS Perifeerne näonärvi halvatus põhjustab terve näopoole halvatuse ning toob kaasa ka
Mõnele mehele meeldib veel ka naise pead alla painutada... Just selline poos figureerib kõige enam vägistamiste puhul (eriti siis, kui vägistaja jaoks pole niivõrd tähtis seks naisega, kuivõrd tema alandamise fakt). Seetõttu ei meeldi see asend paljudele naistele, isegi siis, kui see valmistab neile füsioloogilist naudingut. Tõsised probleemid tekivad sel juhul nendel naistel, kelle peamised erogeensed tsoonid on selg ja tupe tagumine sein. Siis on teatavad variandid, nagu ,,naine põlvili, mees taga", praktiliselt ideaalsed. Kuid füüsiline nauding blokeerub pahatihti seetõttu, et alateadvuses tunnetab naine end alandatuna, tal on häbi, ,,ebamugav" ning selle tulemusel ei saa ta rahuldust. Valinud aga teise poosi, sellise, mis nii ilmselgelt ,,teisejärgulist" osa ei rõhuta, ei saavuta ta samuti rahuldust. Keeruline olukord tekib ka siis, kui mees nõuab poosi ,,mees taga" just nimelt enesekehtestamise eesmärgil..
anatoomia-alaseid termineid. Kehale tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. 1.Sagitaalpind vertikaalne, keha eest-taha suunas parem ja vasak pool. Keskpidine e.mediaantasapind sagitaalpind, mis läbib keha keskkohalt. 2.Frontaaltasapind tasapind, mis läbib keha vertikaalsuunas, on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne laubaga. Frontaaltasapind jagab keha 2: eesmiseks e.kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine(dorsaalne). 3.Horisontaal-e.transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt, jaotab selle ülemiseks e.kraniaalseks ja alumiseks e.kaudaalseks osaks. Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad): 1.sagitaaltelg(eest taha) 2.frontaaltelg(vasakult paremale) 3.vertikaaltelg(ülalt alla) 3.Luu kui organi ehitus(toruluu näitel) epifüüs metafüüs diafüüs Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.Täiskasvanu skelett e.toes : üle 200 luu.
.... siia kuuluvad (46 min)... et kas mis meile ettekujutse tegid, kuidas nemad kätiusid, kas saame seda enda jaoks hinnata, sis see on prefrontaalsagara funktsioon, mis kõige hiljem KIIRUSAGAR LOENG 6 küseb. Tegeleb see sotsiaalsete ja emotsionaalsete analüüsiga. Ventraalne straatum (annab motivatsiooni inimesele tegutsemiseks. ... (47 mi) koor on see,mis kontrollib seda. ....kuni6-ni ei kuulnud. On eesmine...ja kõik ülejäänud on tagumine osa ts....prk. tagumine Puberteedieas.... (48 min)neid nomineerib subkotrikaalne pimulss ja kontroll. Nad tegeleb käitumisega jne.... . Alumine osa ka olemas. Alumine kiirusagara osa on ületähtsutsvad emostioone, stiimuleid, kogu aeg peab fun olema. See ongi iseloomulik supramarginaal ja angular gyrus. Soodustavad „inferior parietal lobe“. pubekatele. Et kujra frontaalsagara kontorll on alles nõrk hääleke ja siis ongi ...
Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk
-5. rinnalüli tasemel kaheks peabronhiks- paremaks ja vasakuks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Vastavalt asukohale eristatakse hingetorul kaela- ja rinnaosa. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide jt. moodustised, taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline (koosneb side- ja silelihaskoest) ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on vooderdatud limaskestaga, mis sisaldab hulgaliselt limanäärmeid ja lümfoidkoe elemente. TartuTervishoiu Kõrgikool 4 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid PEABRONHID bronchi principales
kindlustab jooksu kiirema alguse. Madalstardi puhul on jooksja keha raskuskese kohe pärast käte rajalt eemaldamist toetuspunktist eespool. Stardist kiiremaks lähtumiseks käsutatakse stardipakke, mis kindlustavad äratõukeks tugeva aluse, jalgade stabiilse asendi ning toetuse kidla nurga, üldjoontes võib stardipakkude asetuses eristada 3 varianti. Kõige populaarsemaks on neist nn. tavaline start, mille puhul esimene pakk asetseb 1 - 1,5 pöia kaugusel stardijoonest ning tagumine umbes sama kaugel esimesest pakust. Esimese paku kaldenurga levinumaks variandiks on 45-50.Tõukeptndade teravamad nurgad tingivad säärelihaste optimaalse venitatuse, viimane aitab omakorda kaasa äratõukejõu ja kiiruse suurenemisele ning kindlustab tunduvalt ratsionaalsema ülemineku stardikiirenduselt distantsijooksule. Mõned jooksjad toovad pakud teineteisele lähemale (kuni 1 pöid), asetades esimese paku stardijoonest eemale ("pikendatud start") teised vähendavad
kohese teadvuse kao. Elektroodideks võivad olla kas metallist kaheharuline elektrood või kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks. /1,3/ Pea- keha elektriuimastuse puhul juhitakse elektrivool 50- 60 Hz ühe elektroodiga pähe, teisega läbi keha. Elektroodid peavad olema paigaldatud selliselt, et nad oleksid nii aju kui südame piirkonnas. Ideaalselt peaks paiknema esimene elektrood silmade tagumisel serval. Tagumine elektrood peaks paiknema viimase kahe roide kohal. Keha elektroodi võib paigutada ka rinnakule või esijalgadele. /1,2,3/ Et kindlustada elektroodide ja paigalduskoha korralik elektriline kontakt ja vältida looma naha põlemist, tuleks paigalduskohad looma kehal teha märjaks. /1/ 4 Veiseid uimastatakse erilistes puurides- boksides, nende puudumisel uimastatakse erisulgudes
Süvad veenid on: ülemine õõnesveen; rangluu alune veen; süvad õlavarre veenid; süvad küünarluu veenid; süvad kodarluu veenid. Pindmised veenid on: kodarluu nahaveen; küünarluu nahaveen; keskpidine veen; küünarluu nahaveen; kodarluu nahaveen. 92.Alajäseme arterid ja veenid: (joonis 8) Alajäseme arterid on: reiearter; süvareiearter; õndlaarter; eesmine sääreluuarter; tagumine sääreluuarter; pindluu arter; pöiakaar; pöiaarterid (5); tallakaar; taldmised pöiaarterid; varbaarterid. Alajäseme süvad veenid on: alumine õõnesveen; reieveen; süva reieluuveen; 2 süva pindluuveeni; 2 süva sääreluu veeni. Alajäseme pindmised veenid on: reieveen; suur nahaveen; väike nahaveen. Väike nahaveen suubub suurde nahaveeni. Suur nahaveen läheb reieveeni. 93
4. NÕUE (ainult kompendaatorniveliiril). Kompensaator peab hoidma automaatselt kogu tööpiirkonna ulatuses viseerimiskiire rõhtasendis. Nivelleerimislattide kontrollimine: *Lati detsimeeter ja meeterjaotiste kontrollimine (lubatav viga ±1 mm). *Lati paided kontrollimine (f = a2 (a1 + a3)/2; lubatav paine ±10 mm). * Lati vesiloodi kontrollimine. *Lati konstandi määramine. * Lati tallaasendi ja telje ristioleku kontrollimine [erinevates latiasendites (parem, vasak, eesmine ja tagumine serv) võetud lugemid võivad keskasendis võetud lugemist erineda 0,5 mm]. 8. Ühepoolse latiga lugemite tegemise järjekord: TV, EV, instrumendi kõrguse muutmine, TV, EV. Kahepoolse latiga: TV, EV, keerata latt teist pidi, EV, TV. Arvutamine: TVm-EVm = hm, TVp-EVp=hp, /hm-hp/ 5mm, hk=(hm+hp)/2. Lk=Lp-Lm, /Lk- Lkteor/ <5mm. (L-käigu pikkus km-tes 0,1 km täpsusega.) h k-hteor ±20mmL(km) või ±50mmL(km) või ±10mmn
Segmentaarse ehitusega – justkui üksteise peal paiknevatest sarnase ehitusega osadest ehk segmentidest; tegelikult kompaktse ehitusega, aga segmentaarsuse annavad seljaajunärvid, mis väljuvad (ja sisenevad) iga kahe lüli vahele jäävast vahest. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Ristilõikel hallollus, mis koosneb närvirakukehadest, on liblikakujuline. Hallollust ümbritsev osa kannab nimetust valgeollus, ristlõige heledam. Tema koosneb närvijätketest. Tentraalne, tagumine ehk posterior Selgmine Hallollus Hallolluse struktuurilt eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Külgmised ainult rinna- ja nimmesegmentides.Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate närvide kehad . Tundlikkus siseneb nendesse (tagumiste sarvede neuronitesse) seljaaju tagumiste juurte kaudu. Läbib tundlikkus seljaaju närvitängu ehk ganglioni (e närvisõlme). Esimesed tundlikkust vastuvõtvad närvide kehad on väljas.
kiivri kõnniteel kergelt pea, pakkudes sooja õhu, mis tõuseb erineva tugevusega või kukkumisel. tagumine tekstuurosa tekitab Lazer hakkas kasutama pööramise suunda. eelkõige eakamd inimesed. Ajutegevust jälgiv kiiver, päikese eest
veel üks järgutäpp eelmistest 30 mm allpool samal joonel IV järgu täpiga. 3.5 Hoolsuspael Kodutütre hoolsuspael – 10 mm laiune A-kujuline sinise ja kollase triibuga pael kõrgusega 65 mm. Hoolsuspaela kantakse kodutütre vormipluusi paremal varrukal kotkamärgiga ühel kõrgusel nii, et lahtised harud jäävad allapoole. 3.6 Teeneterist 42 mm kõrgune ristikheinarist, mille keskel on sinise medaljon, millel on organisatsiooni hõbedane embleem. Risti ja medaljoni servad ning aumärgi tagumine külg on kullatud. Märki kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Halli põhitooniga lindi keskel on tumesinine 12 mm laiune tripp, sellest kummalgi pool 3 mm laiune kollane tripp. Lindi äärtel on 2 mm laiune valge tripp. Teeneteristi kantakse tsiviilriietel vasakul pool rinnas Eesti riiklike teenetemärkide ja Kaitseliidu teenetemärkide järel ning enne välismaiseid aumärke, kui konkreetse sündmuse puhul pole määratud teisiti
Talitlevad hämara valguse korral. Kolvikesed - värviline nägemine. Valgusärrituse vastuvõtmine. Silmamuna: 1)Kiudkest- Kaitseb; Toestab; Varustatud veresoonte ja närvilõpmetega. Lihaste kõõlused kinnituvad sellele. 2)Soonkest- sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Annab silmamunale värvi, kuna sisaldab pigmenti 3)Võrkkest- õhuke plaat, mille välimine pind on vastu soonkesta, sisemine pind vastu klaaskeha. Võrkkesta tagumine ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks- pärissoonkest. Võrkkesta nägemisosas on eistatavad kümme kihti. Nendest kõige pindmisemalt asuvad fotoretseptoorsed e valgustundlikud närvirakud- kepikesed ja kolvikesed. Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile.
liigese tüüp, liikumine Pöia-varbalülide liigesed moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Keraliigised, liikuvus suhteliselt piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje, kuid ümber sagitaaltelje. 51. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine Varbalülide vaheliigesed on plokkliigesed, liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 52. Nimetage jala toetuspunktid seismisel Seismisel toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. Seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 53. Jala pikivõlvid, ristivõlv. Nende paiknemine jala anatoomiliste punktide vahel Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.
sisemaale, purustades ja haarates kaasa kõik, millest jõud üle käib. Kergemad asjad, mis voogudele ette jäävad purustatakse ja kantakse laine poolt ka tagasi merre. Tsunami-laine liikumiskiirus sõltub mere sügavusest, täpsemini öeldes sügavuse ruutjuurest. Sellest järeldub, et laine aeglustub rannale lähenedes. Kõige ohtlikum on tsunami kohtudes rannikupoole tõusva põhjaga, sest seal on laine esiosa madalamal kui tagumine osa, mis jõuab aeglasemalt liikuvale esiosale järele. Lainekõrgus kasvab 3 siis oluliselt ja poolemeetrisest lainest võib tulla kümne ja mõnes paigas isegi kolmekümne meetri kõrgune laine. Kuigi tsunami-laine pikkus väheneb madalas vees kiiruse vähenedes, on lainepikkus ikkagi veel suurusjärgus kümme kilomeetrit. Seepärast on 30 meetri kõrgune laine üsna lauge. Tsunami tulek on tavaliselt pigem
PEAJALGSED · Peajalgsed kuuluvad koos karpide ja tigudega suurde molluskite klassi, ehkki nad on hoopis teistsuguse välimusega. · Peajagseid leidub kõikides meredes ja neid turustatakse, kas värskentena või sügav külmutatult. · Peajalgsete kombitsad, mida võib ka jalgadeks nimetada, kinnituvad otse pea külge. · Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. · Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. · Selle klassi esindajad on selgrootutest kõige kõrgema arengutasemega. · Neil puudub skelett, kuid närvisüsteem ja silmad on hästi välja arenenud. · Peajalgsetel on ruumiline nägemisvõime ja nad suudavad eristada värve. · Neil on papagoi nokka meenutavad lõuad ja hõõrel, mille ehitus sarnaneb teo hõõrla ehitusele. · Nokaga suudavad peajalgsed tükeldada oma saaki, mis koosneb põhiliselt karpidest, vähkidest ja kaladest.
* Ameerika elan.ikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat. * Maakera kaalub ligikaudu 6,588,000,000,000,000,000,000,000,000 tonni. * Kõige enam kasutatud inimese nimi maailmas on Mohammed. * Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates. * Meie (inimesed) kasutame vaid 10 % protsenti oma ajudest. * Umbes 300 aastat tagasi oli Egiptuses keskimine eluiga 30 aastat. * Su aju koosneb 80 % veest. * Elevandid on ainukesed loomad, kes ei saa hüpata. * Pea vastu seina tagumine kulutab 150 kalorit tunnis. * 1977. aastal oli maailmas 37 Elvise jäljendajat. 1993. aastal oli neid 48000. Kui see nii edasi läheb, siis 2010. aastal jäljendab Elvist iga kolmas inimene. * Igal inimesel on ainulaadne keelemuster. * Isased ahvid kaotavad samamoodi pealaelt juukseid nagu mehed. * Vastupidiselt laialt levinud eksiarvamusele ei higista koerad mitte keele, vaid käpataldade kaudu. * Inimese aju nõuab veerandi kogu hapnkust, mida organism elus püsimiseks vajab.
kalakarjasest vaimolend: Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga, sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris. Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsabakalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja ja pärakuuimega, samuti saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik. Rahvausundis on eeldusi tähenduslikuks saada samuti püsihaavanditega (nn reiaga) kaladel. Ka on väga suurte haugide ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront. Muistendirühm järvede rändamisest
Valitavad ühikud: kuni baaspunkti muutmiseni või mõõteriista väljalülitumiseni - m (mm) = 0.000 m - 14'06" 1/16 = ' "1/16* (automaatselt või käsitsi). - m (cm) = 0.00 m* - in = 0.0 in* - ft = 0.00 ft* - in 1/16 = 0 1/16 in* Vaikeseade: tagumine otspind. - ft in 1/16 = 0.00 1/16 ft in *Ainult USA-s Mõõtmine Märkus: ft = jalg, in = toll Kauguse mõõtmine Vajutage mõõtmise nuppu (,,DIST") ning laser Näpunäiteid mõõtmiste lülitub sisse mõõteriist on nüüd sihtimisreziimis läbiviimiseks (Pointing Mode).
Belgia ornitoloog Verheyen on öelnud, et kureliste hulka tavatsetakse lugeda kõiki linnuliike, kes on küllalt suured, mõnevõrra ebatavalise välimusega ja teadmata süstemaatilise kuuluvusega. Kureliste seltsi kuuluvad väga mitmesuguse haabitusega linnud. Teataval määral on kurelised vaherühmaks kanaliste ja kurvitsaliste vahel. Kureliste tiivad on enamasti ümardunud ja nõrgalt arenenud. Jalad enamikul pikad, tugevate varvastega, millest tagumine on tavaliselt väike ja asetseb teistest kõrgemal. Nokk enamikul lühikesevõitu ja tugev. Vastavalt tiibade ja jalgade ehitusele on kurelised halvad lendajad (välja arvatud kured), ei saa okstest hästi kinni hoida ja tegutsevad maapinnal. Pojad tavaliselt pesahülgajad. On levinud kosmopoliitselt. /äga paljud kureliste, liigid on hiljuti välja surnud, paljud on hävingu piiril. Teada on 12 sugukonda.( Couzens, 2005). Kureliste seltsi kuuluvad alljärgnevad linnud liigid:
- hoone arenguperspektiivid ( juurde- ja pealeehitamise võimalus, põhiplaani paindlikkus, funktsioonide muutmise võimalikkus) - eskiisifaasis hoone tehnilised näitajad (pinnad, kubatuur) - asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Joonis 2 (Eskiis projekt K.Stedingi eramaja, Sveits ) 1) EELPROJEKT e. ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt Joonis 3 (eelprojektis hoone tagumine külg) Eelprojekt on eskiis- ning mõõdistusprojekti suurem vend. Sõltuvalt projekti raskusastmest võib see koosneda 8-12st joonisest. Dokumentatsiooni alla käivad: Seletuskiri, hoone koordinaadid, tehnilised andmed, projekteerimistingimused ja lisad. Lisadeks võib lugeda nt elamu puhul energiatõhususe arvutust lihtustatud meetodi abil. Jooniste hulka kuuluvad tavaliselt: · Situatsiooniskeem · Asukohaplaan · Põhiplaan · Katusekorruse v. teise korruse plaan
Ringjas joon ei ulatu kanuu otsteni- sealt jäeb puudu 15 sentimeetrit. Kanuupaku otsad on raiutud ühtlaselt kahanevalt kuni 6 cm paksuseni. Otsast 15 sentimeetri kaugusel võib pakk olla 10-12 cm paksune. See on koht, kust saab hakata künakirvega, mille raiumisjälje laius on 5-6 cm, kannupakku seest tühjaks raiuma, kusjuures kanuu serva paksuseks tuleb otstes jätta 28-30 mm. Puutüve juurtepoolne jämedam ots jäeb kanuu tagumiseks otsaks. Õige väliskuju saamiseks raiutakse tagumine ots seetõttu veidi järsemalt peenemaks kui esimene. Kui looduslikult on kanuupaku raskuspunkt piki pakku peaaegu keskel, täpsemalt keskkohast 15-20 cm tagumise otsa pool, siis pärast lõpliku väliskuju saamist peab raskuspunkt olema viidud pikitelge 7 tagumisest otsast 2/5 pikkuse peale, seega jääb ettepoole 3/5 paku pikkusest. Sellest kohast saab pärast külgede laialipainutamist kanuu kõige laiem koht, sinna tuleb iste ja see koht peab
B12. 7 Peajalgsed Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgseil on suhteliselt suur aju ja keerukas närvisüsteem. Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgseil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi. Maitset tunnevad nad kombitsatega. Toituvad peamiselt kaladest. Peajalgseil on tumedat pigmenti tootev tindinääre, mille juha avaneb tagasoolde. Veri sisaldab vaseühendeid, mistõttu värvub õhu käes siniseks. Hingamiselunditeks on üks paar mantliõõnes paiknevad lõpuseid
Sinu ribid liiguvad ligi 5 miljonit korda aastas kui sa hingad. Maailma vanim närimiskumm on üle 9000 aasta vana. Rott suudab ilma veeta hakkama saada kaamelist kauem. Saudi Araabias pole jõgesid. Bruce Lee oli nii kiire, et mõnikord tuli filmi näitamisel aeglustada. Sipelgad sirutavad end kui nad hommikul ärkavad. Kotkapesa võib kaaluda kuni kaks tonni. Üle veerandi maailma metsadest kasvab Siberis. Pea vastu seina tagumine kulutab ~150 kalorit tunnis 245) Miki-Hiire kõrvad on alati suunatud küljele, hoolimata sellest mis suunas ta nägu on. Kuskil Mendelejevi perioodilisustabelis ei paista olevat tähte J. Järgnevatest seadustest andis märku foorumikasutaja ints23: Põhja-Carolinas on keelatud noodist mööda laulda 246) Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Ära anna alla !!
5.6. Reisijate (inimeste) vedu kabiinis üle ettenähtud arvu on keelatud. 5.7. Peale- ja mahalaadimisel peab auto olema pidurdatud seisus. Kui koorem on lahti seotud ei tohi autoga enam manööverdada. 5.8. Mitte koormata autot üle ettenähtud kandejõu. 5.9. Jälgida koorma pealelaadimist. Veos peab paiknema autokastil ühtlaselt, ei tohi ulatuda üle autokasti ääre ja peab olema kindlalt kinnitatud. Pikamõõduliste veoste puhul tuleb tagumine autokasti äärelaud siduda kasti põhja kõrgusele. 5.10. Tõstemehhanismidega (kraanad ja muud) autole koorma peale- ja mahalaadimise ajaks peab auto (veoki) juht lahkuma kabiinist. Laadimise ajal ei tohi teha auto ülevaatust ega remonti. 5.11. Raudtee-ülesõidukohale lähenedes ja sellest üle sõites peab juht olema eriti ettevaatlik. 5.12. Sõit ülesõidukohale on keelatud, kui tõkkepuu on allalastud või kui on punane
2 Kõige ulatuslikum: Sirutus- kaela- ja nimmeosas. Lateraalfleksioon- kaelaosas, Painutus - kaelaosas, ülemises väheneb kaudaalsuunas rinnaosas. Rotatsioon- kaelaosas, väheneb kaudaalsuunas Sideliidused (sündesmoosid) Eesmine ja tagumine pikiside (lülikehade vahel) posterior ja anterior longitudinal ligament Kollasidemed (lülikaarte vahel, piiravad tagantpoolt lülivahemulke)- ligamentum flavum Ogajätketevahelised sidemed interspinous ligament Ogadeüline side (ogajätketel) supraspinous ligament 3
Samotttellis valmistatakse tulekindlast savist, kollane, põletatakse 1550 C. 250x123x65, 230x113x65mm. Käsitsi vormitud tellis Keraamilised katusekivid: Skivi. Valtskivi. Harjakivid(rennkivid) 400x200x1012 mm. Külmakidnlus 25 tsüklit. Vee imavus 10%. Glasuuritud katusekivid JEKA KERAAMILISED PLAADID Põranda, seina, mosaiik, fassaadiplaadid. Põletatakse 2 korda, 1100 C. 100x100 mm, 200x200 mm, 300x300 mm. Tagumine pool reljeefne, et nakkumine mördiga oleks parem. Võib paigaldada vuugiga või ilma. Vuuke on eri värvi. *Põrandaplaat, reljeefse pinnaga, libeduse vältimiseks. Paksus 510 mm, kõvadus 64 Mohsi skaalal, külmakindlus vähemalt 35 tsüklit. Vee imavus 5%. *pordeplaadid *fassaadiplaadid *kergkruus: saadakse savipõletusel pöördahjus, saadakse eri läbimööduga kuulikesed. Põranda , vundamendi sjoojustamiseks
Õige vastus on: Numbriga 1 tähistatud lihas on... → rätsepalihas, Numbriga 2 tähistatud lihas on... → reiesirglihas, Numbriga 3 tähistatud lihas on... → eesmine sääreluulihas, Numbriga 4 tähistatud lihas on... → pikk pindluulihas 83.Kuidas nimetatakse järgmisi lihaseid eesti keeles? a) musculus latissimus dorsi → Seljalailihas, b) musculus serratus anterior → Eesmine saaglihas, c) musculus scalenus posterior → Tagumine astriklihas, d) musculus rectus abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus sternocleidomastoideus→ Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas 84.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Lihased a lgavad ja lõpevad kõõlusega., Sünoviaalpaun on vedelikuga täidetud padjake, mis hoiab ära hõõrdumise lihaste ja naaberelundite vahel., Organismis leidub pikki kõõlusetuppesid näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber. 85
Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse. Kilelabürinti täitvat vedelikku nimetatakse endolümfiks, teda ümbritsevat vedelikku perilümfiks. Tasakaaluelundis on 2 morfoloogilist allüksust tähnielundid (macula utriculi, macula sacculi) ja poolringkanalid (horisontaalne ja eesmine ning tagumine vertikaalne). Tähnide piirkonnas ja poolringkanalite ampullide alas esineb meeleepiteel millesse on paigutunud retseptorid. Meeleepiteeli pinda katab sültjas mass. Tähnielundites sisaldab sültjas mass pisikesi kaltsiidikristalle ning kannab nimetust otoliitmembraan. Poolringkanalites on sültjas mass lehekesekujulisena nn kuppel. Meeleepiteelis esineb kahte tüüpi retseptoreid, mis on morfoloogiliselt erinevad, kuid füsioloogilistelt omadustelt väga sarnased
Keskmine soonkest – iiris e vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest e pärissoonkest Sisekest e reetina – optiline osa (10 kihti) ja pimeosa Vikerkest e iiris on soonkesta eesmisim osa, mis jääb sarvekesta taha, kus moodustub tsentraalne ava – pupill Sarvkesta kihid: Eesmine korneaalepiteel – sarvestumata mitmekihiline lameepiteel Eesmine piirikiht Pärissubstants – sidekoeline strooma Tagumine piirikiht Tagumine korneaalepiteel – ühekihiline lameepiteel REETINA KIHID Sisekestas e reetinas e võrkkestas eristatakse kahte osa: Tagumine saagservani ulatuv reetina optiline osa Eesmine mittefunktsionaalne reetina pimeosa, mis katab tsiliaarkeha ja iirise tagapinda Reetina optiline osa jaguneb kümneks kihiks, kus paiknevad rakud ja nende jätked Pigmentepiteeli kiht Kepikeste ja kolvikeste kiht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
