Memm üksinda Apple’ile vastu hakata ning kutsus ka isa appi. See ei tekitanud tüli mitte ainult Apple’i, Memme ja ema vahel, vaid ka lahkhelisid isaga, sest isa oli Memme poolt. Näitena tooksin välja isa öeldud lause: ,,Su ema ei ole selline, nagu paistab’’ või ,,Ma ei taha, et sa pärast kahetseksid, et niiviisi tegid.’’ Kui Apple isale ütles, et ema tõesti püüab, vastas ta, et selleks oli ka kuradima tagumine aeg. Sellestki võib järeldada, et isa oli Memmega mestis. Aga isa ei pakkunud ka välja, et Apple tema juurde elama asuks. Apple arvas, et Trish ka ei lubaks seda. Mina arvan, et isa küll armastas oma tütart, kuid sõltus siiski oma uuest naisest Trishist, kellele Apple üldse ei meeldinud. Mulle jäi mulje, et isa oli lihtsalt oma tütre lihtsalt Memme hooleks jätnud ning ise oma eluga edasi liikunud. Kolmandaks, minu meelest hästi suureks probleemiks on kärgperes laste omavaheline
Koheselt igale silmale järgneb suur ovaalne hingamisava, mille juures on näha 6-8 pulga taolist väljaulatuvat osa serval mis kohtuvad peaaegu keha keskel. Hingamisavade taga on 5-7 simatorkavat limast ava (poori). Ninasöörmete vahel on nelinurkne naha riba, palju laiem kui pikem, mis ulatub peaaegu väikse kaarja suuni. 2-l seljauimel on ümardunud tipud ja asetsevad kõrvuti; iga uime algus on umbes 2/3 tema kõrgusest. Tagumine osa esimesest seljauimest on veidi väiksem kui esimene osa. Lühikesel robustsel sabal jooksevad nahavoldid piki külge, ja lõppevad suure saba uime juures millel on nüridate nurkadega kolmnurkne kuju. Ülemine pind on kaetud täpilise mustriga heledal/tumedal pruunil taustal, mõningad isendid on lihtsalt pruunid. Alumine pool on puhas valge koos tumedamate uime ääristega. Liik võib kasvada kuni 1 m suuruseks, kuigi tavaline pikkus on isastel 36-38 cm ja emastel 55-61 cm
hüppeliiges) -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon, sagitaaltelg?: supinatsioon, pronatsioon kanna-pöialiigesed -- jalavõlvi elastsus pöia-varbalülide liigesed -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon varbalülidevaheliigesed -- painutus, sirutus 2. Lihased sarkomeer - väikseim kontrakteeruv lihasüksus aktiin, müosiin - kontraktiilsed valgud, filamendid paikn. vöötidena - vöötlihas pea-- painutus - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas sirutus - suur tagumine pea sirglihas pööramine - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas, pea rihmlihas kere-- painutus - kõhu sirglihas sirutus - lülisambasirgestaja, ristijätke-ogajätketrakt (multifiidused) pööre - ristijätke-ogajätketrakt (rotaatorid), sisem. ja välim. kõhu põikilihas külgkallutus - lülisambasirgestaja (niude-roideosa), nimme-ruutlihas õlg-- painutus - deltalihas sirutus - suur ümarlihas
ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge. 17 roie kinnituvad otseselt rinnakule ( pärisroided ) 810 roie kinnituvad rinnakule kõhre abil ( kaareroided )
looge laste omavaheline toetussüsteem õpetage lapsi tülisid lahendama korraldage arutelusid gruppides Mis on kiusamine. Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab ja näitab ülekaalu ning ohver tunneb ennast alaväärsena, kusjuures kiusamist on mitut liiki füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine), psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine) või suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine). Kiusamiseks ei saa lugeda seda, kui kaks võrdset partnerit (näiteks sõbrad) omavahel jõudu katsuvad näiteks müravad, või seda kui keegi kedagi sõbralikult nalja visates ühe või mõned korrad narritab või nöökab.
· Iga külalise sisenedes pole vaja püsti tõusta · Näita kuhu üleriided, kohver ja muu selline jätta · Uuri külalise huve, kombeid, kultuuri · Koosta reisi ajakava ja saada see külalisele juba varem · Vastuvõtt lennujaamas, sadamas või mujal. Kuidas ära tunda? · Tuleb kokku leppida vestlused, kokkusaamised jne · Info hotelli kohta · Asukoht autos Takso puhul on aukoht tagumine parempoolne, ülemus on roolis aukoht ülemuse kõrval · Külalise saabudes olgu kohal personal, kes temaga kokku puutub · Tee ja kohvi pakkumine nii töötajale kui ka külastajatele · Kokkulepitud kohtumiseks kata laud varem · Söök tuua kandikul või ratastel kärus · Selleks, et kandikul ei taldrikud ja muu ei libiseks, pane alla salhvrätt · Suupisted olgu sõrmega söödavad · Nõud olgu ühest serviisist ja veeplekkideta
Dagöst rääkides ei saa ümber laulusõnadest, mis pärinevad paari erandiga solist Lauri Saatpalu sulest. Just tekstidest peaks otsima põhjusi, miks Dagö looming hulgale inimestele meeldib ning paljusid ärritab ja häirib. See vastuolu läheb tagasi inimeste ootuste juurde popmuusika kui meediumi suhtes laiemalt, et milline sõnum kellegi arvates sinna kanalisse sobib ning milline mitte. Rock- ja popmuusika läheb huvitavaks alles sealtmaalt, kus lõpeb endale vastu rinda tagumine, avalik maadlemine oma egoga. Saatpalu ja Co ei ürita oma loomingus olla suuremad ei elust ega endast: Dagö tekstid kujutavad väikest inimest suures maailmas, kes püüdleb ometi mugavama ning mõtestatuma reaalsuse poole. Ansambli laule võib kirjeldada kui tunnete, isikute ja elustiilide portreid, mida muusikud maalivad ning vaatavad eri tunnetega. Dagö looming kõigub (enese)kriitika ja idülli vahel, selles on nii optimismi kui skepsist. Sõnades
Johnny Cash'iga millest nad ka lugusid salvestsid. Seda kutsuti ''Miljoni dollari quartetiks'' mis avaldati aastaid peale selle salvestamist. 1957 sai ta populaarseks oma unikaalse klaverimängu stiili poolest ja ta jõudis oma loo "Whole Lotta Shakin' Goin' On"-ga PoP'i, R&B ja Country muusika edetabelisse. Tema tunnusteks said tema mürgelid laval, nagu klaveri lõhkumine, püsti mängimine, jalgadega klaver tagumine ja ka aegajalt klaveri süütamine. Kogu selle energiaga ehmatas ta alati oma publiku pool surnuks, mis tõttu ta sai ka endale hüüdnime The Killer (Tapja). Lewisel oli hea hoog sees, ja sama aasta detsembris avaldas ta uue singli ''The great balls on fire'' mis oli jälle järjekordne femonen. Märtsis jõudis ta aga PoP'i top kümnesse singli ''Breahless''- iga. Eraelus toimunud karjäärid aga viisid Inglismaad tuuritava artisti üle öö 100 000 dollarit
[2] Teised vähkide liigid hammustavad otse oma ülalõugadega tükikesi surnud ja elusate loomade ning taimede küljest. Mõned vähid otsivad toidupoolist veekogu põhjas tuhnides, mõned varitsevad ja ründavad väljavalitud saaki. Paljud vähid, nii väikesed kui suured, on röövloomad - söövad teisi loomi, mõned ka oma liigikaaslasi. [2] Toidu närivad vähid ülalõugade abil peeneks, see läheb suhu ja sealt edasi söögitorusse. Enamikul vähkidel on söögitoru tagumine osa moondunud maoks, mille seintes on mõnikord toitu peenendavad kitiinhambad. Vähkide soole küljes on ka külgsopid - maksajätked, mis eritavad valkude, süsivesikute ja rasvade seedimist soodustavat nõret. Lisaks toimub maksajätketes toitainete imendumine. [2] Ekskremendid väljuvad vähi keha tagaosas paikneva päraku kaudu. Osaliselt heidetakse seedimata toidujäänused välja ka suust. [2] Vähkide hingamine
2.Klapp, mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest 3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas.
Tõstemasinad. Kordamisküsimused. 1. Tungraua kasutusala ja liigitus ning käepidemele rakendatava jõu ja lasti tõstmise vaheline seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h milles: P-käepidemele rakendatav jõud R-kä...
Parem välimine niudearter munandi/munasarjaarter Vasak kodarluuarter Pärismaksaarter Vasak küünarluu arter Vasak reiearter Vasak eesmine ja Parem pindluuarter tagumine sääreluuarter 4 Vasak kaararter Vasak selgmine pöiaarter Varbaarterid Õlavarre-peatüvi Aort Parem koda Aordikaar
või siis kahest-kolmest osast kokku pandud. Kere eesosas on liikumatu lõug 1 liikuv lõug 3 pöördub keresse paigaldatud teljel 10. Liikuvat lõuga käitab ekstsentrikvõll 5 kepsu 12 vahendusel. Eks-tsentrikvõlli pöörlemisel liigub keps edasi-tagasi. Kepsu alumises osas asuvaile vahekuile paigalduvad eesmine 13 ja tagumine 10 rõhtturvaplaat, mille abil edastatakse liikumine liikuva lõuale. Lukustusseade, mis koosneb tõmmitsast ja vedrust väldib rõhtturvaplaatide väljalangemist ühtsest kangsüsteemist. Liikuva lõua külge liigen-dil ühendatud tõmmits väljub kere tagaküljele Ekstsentrikvõll 5 toetub kere külgseintes asuvatele laagritele. Võlli ühele otsale
Sügavtundlikkus – asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus – diskriminatsioon, stereognoos. 2 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Tundlikkuse juhteteed I – I neuroni keha (spinaalganglionis, seljaaju segment, tagumine juur, närvipõimik, perifeerne närv). Tundlikkuse juhteteed II – vt slaidi külgväät, eesmine väät, tagumine väät(seljaaju, piklikaju). Tundlikkuse juhteteed III – ajukoor, sisekihn, talamus, ajusild. Kahjustussündroomid – perifeerse närvi kahjustus (koos tundehäirega motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt, üksiku närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse
liiga suur pinge ja valu, asendada see harjutus mõne muuga. 2. Põlvituses ühel jalal, suruda puusavööd ette. 8 3. Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käe abiga. Tähtis just puusa ette surumine ning keha hoidmine püstiselt. Ei tohiks hakata ülakeha kallutama ning samaaegselt jalga tagant kõrgemale tõmmata. ________________________________________________________________________ Reie tagumine külg 1. Selililamangus, tõmmata põlvest kõverdatud jalga, käte abiga rindkere suunas. Kaaslane võib aidata jalga suruda vastu rinda. 2. Jalg tõsta sirgelt kõrvale pingile. Kallutada ennast kõrvale. 3. Istes haarata kätega säärest, kallutada sirget keha ettepoole. Võib tõsta põlvest kõverdatud jala üle teise. Sellel juhul ei venitata mõlemat reit korraga vaid ainult üht. Harjutust sooritada mõlema jalaga.
on kaotanud geomeetrilise täpsuse. Lihvlint on madala kvaliteediga. 3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristsuunas Suruti on kulunud või saastunud. Suruti ja ühtlane. etteande konveier ei ole parallelsed. 4. Tooriku eesmine ja tagumise serva lähedal on Surutite ebatäpne asend lihvimisvagu. 5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus. Lihvlindi tagumine külg on tolmuga saastunud. Surveklots on kulunud. Kolmetrummelised lihvpingid 1.Lihvitud pinna karedusklass ei vasta Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud punnal on põletusjäljed Lihvpaber on kulunud Liiga suure suve lihvtumlitle.
liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased. Suuremaid liigessidemeid on neli: 1) mediaalne kollateraalside, 2) lateraalne kollateraalside, 3) eesmine ristatiside, 4) tagumine ristatiside. Antud teema valis mulle õpetaja ja arvan,et ka endale on see teema väga oluline,kuna ka minul on põlvetrama ja schlatter. Antud töös püstitatud probleemid: · Millised on sagedasemad põlvetraumad; · Kuidas need tekivad (põhjused), sümptomid; · Kuidas vältida põlvetraumasid? Mida jälgida; · Mida kujuab endast Osgood Schlatteri haigus; · Kellel see haigus esineb ja miks; Antud töö eesmärgid: · Leida kui paljudel esineb Osgood Schlatterit;
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel.
Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat. Põhiplaani keskne ruum oli naos e' cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14 Vormiline ilu muutus tähtsamaks, toonitati õrnust ja leebust Kaunis stiil! Tuntumad meistrid olid: Skopas osales Halikarnassose mausoleumi kaunistamisel Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi mõned kaunistused Teine meister oli Praxiteles, eelistatum materjal oli marmor Kuulsaim töö oli Hermes On teinud mitmed Aphrodite kujud Töötas välja uue rõivastuse stiili, kus riided langes suuremates voltides
kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Oligi tagumine aeg asuda eestikeelse arvutiterminoloogia kallale. Arvutikasutaja sõnastiku esmaväljaandes on 5081 märksõna, 6437 mõistet esitatud 9463 inglise ja 8234 eesti terminiga, üle 15000 eesti- ja ingliskeelse arvutialaase sõna, väljendi ning lühendi. 1996. a sõnastiku peatükk „Saateks“ algab lausega, mis ütleb, mis see raamat ei ole: „See raamat ei ole eelmiste arvutisõnastike uus trükk.“ Ja läheb edasi „Eelkõige püüab ta täita lünka, mille meie
jaotunud kõikidele toetuspunktidele. Õlad on lähtejoone kohal, pea otse, vaade suunatud rajale. Kaela- ja turjalihased hoitakse pingevabad. Asend "Valmis!" Käsklusel "Valmis!" tõstetakse puusavöö ühe rahuliku liigutusega õlavööst veidi kõrgemale. Taga oleva jala põlv tõuseb maast, õlavööde nihkub sõrmede toetuspunktist natuke ettepoole. KRK projekteerub samuti ettepoole esimest lähtepakku. Keha raskus jaotub kätele ja esimesele pakule toetuvale jalale, ent ka tagumine jalg on vastu pakku surutud. Jalgade surve pakkudele kindlustab jalalihaste teatud eelpingestuse, mis suurendab lähteliigutuste võimsust. Käed on sirged, pea otse, vaade suunatud rajale. Jalgade optimaalseks painutuseks põlveliigestes loetakse esimesel jalal 90-100°, tagumisel jalal 120-130°. Sellises asendis tuleb püsida kindlalt ja liikumatult 2-3 sekundit, seejuures psüühiliselt keskendudes võimalikult kiireks jooksu alustamiseks pärast lähtepauku. Lähteliigutused
Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Ain...
kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Näiteks tuulelohet saab lennutada niimoodi. Allapoole mõjuv raskusjõud on võrdne ülespoole mõjuva üleslükkejõuga ehk tuulega. Ühegi keha liikumist ei saa muuta vaevata ja silmapilkselt. Kehad püüavad hoida oma liikumisolekut muutumatuna. Inerts on nähtus, kus keha üritab oma liikumisolekut säilitada. Näiteks, kui sõita jalgrattaga suurel kiirusel ja vajutada esipidurid põhja, siis võib tagumine ratas õhku tõusta, sest jalgratas üritab säilitada oma liikumisolekut. Mõned kehad on erinevad, seega nende kiiruse muutmine on erinev. See sõltub massist. Mida suurem on keha mass, seda suurem on inertsus ja seda raskem on keha kiirust muuta. Newtoni II seadus ehk mehaanika põhiseadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga: a = kiirendus ; F = jõud ; m = mass ; Sl ühik 1 m/s2
võimeline nii pronatsiooniks kui ka supinatsiooniks, olenevalt käsivarre asendist. 4 3. Deltalihas m. Deltoideus Algab kolme osana – rangluu lateraalselt kolmandikult, õlanukilt ja abaluuharjalt. Kinnituskoht – õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Funktsioon – lihase eesmine osa painutab õlavart ette ja roteerib sisse, keskmine viib kätt lateraalsuunas horisontaaltasemele, tagumine painutab õlavart taha ja roteerib välja. 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis Algab – distraalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub – küünarluu körpusele. Funtsioon – on painutada küünarvart. 6 5. Trapetslihas m.trapezius Algab – kuklaluu ülemiselt kuklataguselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt,
· välimine niudearter läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks reiearter varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks õndlaarter lühike arteritüvi, paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine ja tagumine sääreluuarter eesmine sääreluuarter kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks tagumine sääreluuarter kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: · oimuarter temporaalpulss
abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). · Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 46. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Astriklihased algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine, keskmine ja eesmine astriklihas. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale. Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine. 47
1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6.ketaspidur 7.puhverpadi8.alumineõõtshoov 9.alumise õõhthoova telg koos puksidega. 10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild. Sellle vedrustuse korral puudub ülemine õõtshoov. Esisilla tüüpvedrustus. 1.põiktala 2.alumine õõtshoob 3.õõtshoova tagumine tugi 4.amortisaatoripuks 5.põikstabikavarras 6.kont 7.amortisaator(võimaldab käänttelge pöörata) 8.amortisaatorivarras. 9. ülemine kinnitus survelaagriga 10. tolmukaitse 11.vedrukauss 12.vedru 13.tolmukaitse 14. puhver 15. tugikauss. 16.taldrik 17. teleskoopamordi ülemine padi(puks) 18.mutter ja seib 19.tolmukuppel Tagusilla tüüpvedrustus 1.põiktala 2.tugi 3.õõtshoob 4.vedrualumine tugi 5.vedru ülemine tugi 6.vedru 7.amort 8. juhtpuks 9.tolmukate 10. amordi ülemine kinnitus. 11
4. Kinnitada tugevamani pooltelgede äärikud. 5. Õlitada kardaanide laagreid. 6.3 Teine tehniline teenindamine. 1. Kontrollida kardaani lõtku. 2. Kinnitada tugevamani kardaanvõlli tugilaagri kandur. 3. Kontrollida ülevaatuse teel tagasilla hermeetilisust ja olukorda 4. Kinnitada tugevamani eesmise vedava koonilise hammasratta kaas, külgkaaned, reduktori karter ja tagasilla karteri tagumine kaas. 5. Lisada või vahetada (vastavalt graafikule) õli tagasilla karteris. 6. Õlitada kardaani hambaid. Peaülekande laagrid töötavad pikka aega ainult puhta õli kasutamisse korral. Seepärast tuleb õli vahetamisel veosilla karter hoolikalt puhtaks pesta. Vana õli lastakse kuumana välja. Soovitavalt kohe pärast mootori seiskamist. Pesemiseks tuleb üks või veel parem kaks tagaratast üles tõsta.
2.2 Tasapeegel Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Tasapeegel annab esemest näiva kujutise, st. et meile näib, nagu lähtuksid valguskiired peegli tagant. Kujutis on sama suur kui ese ja selle kaugus peeglist on sama suur kui eseme kaugus peeglist. Tarbepeegliks on tasaparalleelne klaasplaat, mille tagumine pind on kaetud peegeldava metallikihiga ja see on kriimustuste vältimiseks üle värvitud. Kui sellist peeglit kasutada optikas, tuleb arvestada valguskiirte murdumist klaasplaadis. 2.3 Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel on kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegel- dub. Sfäärilisi peegleid jaotatakse nõgusateks ja kumerateks. Nõ- guspeegli korral toimub peegeldumine sfääri sisepinnalt, kumerpeegli korral - välispinnalt.
esimesel lülil on kolm näsakest, mille abil vastne oma keha koja seinast eemal hoiab. See on vajalik selleks, et vesi pääseks niisutama trahheelpuseid vastse seljal. Lisaks vivad mnedel röövikukujulistel vastsetel esineda veel ka soolelpused, mida saab anaalava kaudu välja sopistada. Kik röövikukujulised vastsed ehitavad endale alati kaitsva koja, mida suurendatakse vastavalt vajadusele. Seejuures kukub koja tagumine ots, mis on kasvavale vastsele kitsaks jäänud, lihtsalt jupphaaval koja otsast ära. Koja kuju ja kasutatud ehitusmaterjal on liigispetsiifilised. Koda koosneb liivaterakestest (liivavanad, näit. Molanna) vi taimeosakestest (puruvanad, näit. Phryganea). Enamasti on kojad silindrilise vi koonilise kujuga, kuid esineb ka sarvekujulisi (Apatania) vi teokoda meenutavaid (tiguehmeslased - Helicopsychidae Phja- Ameerikas) maju. Koda esineb ka kahe ainult maismaal elutseva liigi (maaehmekad -
mullaviljakuse vahel. Mõneski maakonnas kütitud kehamõõtmetelt väikeste loomade puhul pole tegemist niivõrd kängu jäänud asurkonnaga kui looduslikest tingimustest põhjustatud mõjutustega. Looma vanuse saab paika panna alalõualuus asuvaid hambaid uurides. Lõualuid ei valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks. Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt.
Liikumine Ümber frontaaltelje Pöia mediaalse Väike liikuvus, Selgmine ja päka tõstmine ja ja lateraalse pöiale vetruvus taldmine painutus langetamine, vähene serva tõstmine külgliikumine 52. Varbalülide vaheliigesed Plokkliigese. Liikumine ümber frontaaltelje 53. Jala toetuspunktid Seismisel : Tagumine osa kandluuköbru mediaalsel jätkul Eesmine osa pöialuude peadel Käimisel: lisanduvad varbad 54. Jala pikivõlv ja ristivõlv jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. 55. Jalavõlvide tähtsus a. annavad jalale vetruvuse
noavõlli, kõrguses reguleeritav ning piki võlli nihutatav. Lisaks peaks juhtlati taga olema lisaterakaitse, mis juhtlatti nihutades automaatselt jutlati taga noavõlli katab. Elektrimootor Rihthöövli jaoks piisab 375W elektrimootorist. Paksusmasina mootor peab aga noavõllile lisaks vedama ka etteandevaltse, seega vajatakse 1,5 kuni 2,2 kW mootorit. Etteandevaltsid Paksusmasinal on kaks vedavat survevaltsi, mis veavad detaili noavõlli alt läbi ja masina teisest otsast välja. Tagumine valts on pinna vigastamise vältimiseks sileda pinnaga ning avaldab detailile väiksemat survet. Tagasilöögikaitse Kui etteandevaltside haare mingil põhjusel nõrgeneb, võib naovõll detaili tagasi pisata. Selle vältimiseks ripub etteandevaltsi ees teravate metellhammastega tagasilöögikaitse. 9 Kui detail liigub edasi, tõuseb tagasilöögikaitse ja laseb selle läbi. Kui aga detail hakkab
Hind kehtib ainult siis, kui see ei ole juba lisatud Teie poolt tellitavasse programmi. · Rituaalne tervitusnaps koos kellalöömisega ( 4cl Liivimaa Palsam, hind: 2,50 ) · Kirjutamine hanesule ja tindiga: 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1 inimene) · Mesilasvahast küünla valmistamine: 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1 inimene) · Vaskmündi vermimine: 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1 inimene) · Naela tagumine: 3,50 inimene · Vibulaskmine: 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Savist kulla valmistamine: 1,50 (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Mõõgavõitlus kapsapeaga (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Lõbumaja ja habemeajaja külastus 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Musta püssirohu valmistamine 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Savi voolimine 3,00 inimene (ettetellimisel)
noavõlli, kõrguses reguleeritav ning piki võlli nihutatav. Lisaks peaks juhtlati taga olema lisaterakaitse, mis juhtlatti nihutades automaatselt jutlati taga noavõlli katab. Elektrimootor Rihthöövli jaoks piisab 375W elektrimootorist. Paksusmasina mootor peab aga noavõllile lisaks vedama ka etteandevaltse, seega vajatakse 1,5 kuni 2,2 kW mootorit. Etteandevaltsid Paksusmasinal on kaks vedavat survevaltsi, mis veavad detaili noavõlli alt läbi ja masina teisest otsast välja. Tagumine valts on pinna vigastamise vältimiseks sileda pinnaga ning avaldab detailile väiksemat survet. Tagasilöögikaitse Kui etteandevaltside haare mingil põhjusel nõrgeneb, võib naovõll detaili tagasi pisata. Selle vältimiseks ripub etteandevaltsi ees teravate metellhammastega tagasilöögikaitse. 9 Kui detail liigub edasi, tõuseb tagasilöögikaitse ja laseb selle läbi. Kui aga detail hakkab
( kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, erosiooni ohtlikus, maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge
lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb
meile nähtavaks. Niisama lähevad igast asja punktist valgusekiired läbi aknaluugi augukese ja sealt otse edasi, kuni eesoleva seinani ning valgustavad seal igaüks oma punkti pilti. Kõikide punktide pildid kokkuvõetult annavad asja joonistuse ja nii ilmub seinale ümberpööratud puu kuju. Selle peale vaatamata, kui kaugel asi ise on, suureneb või väheneb selle kujutis seda mööda, kui kaugel või ligidal tagumine sein august on. Niisama oleneb pildi selgus augu suurusest ära, mida väiksem auk, seda teravam, kuid seda nõrgemalt valgustatud pilt. "Pimekambri tööpõhimõtet rakendasidki esimestena maalikunstnikud. 17. ja 18. sajandil kasutati sellisel tööpõhimõttel töötavaid joonistuskaste maastikest ning linnavaadetest täppisjoonistuste tegemisel. Paljud tollal trükis ilmunud graafilised pildid valmisid samuti fotoaparaadi eelkäija, objektiiviga varustatud camera obscura mattklaasil
lähenemas poodiumiservale. Rada on kaetud libisemisvastase metalse võrguga. Võrk on maandatud seega löögid võrku punkte ei anna. Ajamõõtjad mõõdavad turniiri kestvust ja registreerivad torkeid. Kohtunikud (2) jälgivad koos peakohtunikuga võistluse käiku. Peakohtunik jälgib võistlusmääruste täitmist. Tehnika Vehklemisalade tehnika on sarnane. 2 põhitehnikat tuginevad lähteasendile: jalad põlvist kõverdatud, tagumine käsi üleval, relvaga käsi suunatud vastase poole . Mise-en-garde asend on nii kaitse, rünnake kui vasturünnaku algasend. Rünnak on pidev liikumine vastase suunas. Rünnak on kas otserünnak või kompleksrünnak. Käsi on väljasirutatud ja rünnakuga sooritatakse tavaliselt ka väljaaste või sööstrünnak ehk fletche. Barreering on kaitsetehnika, mis seisneb ründaja ja kaitsja mõõkade ristamises. Bareerimine hõlmab löögi kõrvalelöömist, löögi blokeerimist ja taganemist
KORVPALL Referaat 2011 KORVPALL Korvpall on pallimäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest korrga on platsil 5. Mängijate vahetuste arv ei ole piiratud. Harilikult mängitakse korvpalli saalis, kuid harva ka välitingimustes. Mängu eesmärgiks on toimetada pall põrgatades reeglitepäraselt vastase korvi ning kaitsta vastastel palli viskamist enda korvi. Korvi visatud pallide pealt arvestatakse punkte ning mängu lõpuks rohkem punkte saanud võistkond võidab. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga. Võistkonda juhib treener, kes valib mängutaktika. AJALUGU Korvpalli leiutas 1891. aastal James Naismith, kes oli Springfieldis (USA) ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja. 1892. aastal peeti esimesed ametlikud võistlused, kus ainsa korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall Aasiasse, hiljem ka Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse ja mujale. Elukutseline korvpall sai alguse 19 sa...
III VAIMNE KULTUUR 18.SAJANDIL · Seotud Saksamaaga rohkem kui Venemaaga · Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel
Mündi alumises osas paiknevad sõnad „CITTÀ DEL VATICANO”. 2006. aasta aprillis välja lastud kolmandal seerial müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst Benedictus XVI ja teksti „CITTÀ DEL VATICANO”. Mündi paremas osas paikneb aastaarv 2006 ja rahapaja tunnus „R”, vasakul on graveerija initsiaalid „DL”. 17 Kokkuvõte Igal euroga liitunud riigil on olnud võimalus kujundada oma müntide tagumine külg lähtuvalt sellest, mida nad on pidanud oluliseks seoses oma riigi, kultuuri, uskumuse või muu sellisega. Rahvuslik külg ühisel rahal aitab igal riigil omanäoliseks jääda ja sümboliseerib konkreetse riigi jaoks olulisi väärtusi. 18 19 Kasutatud kirjandus 1. Euro.eesti.ee 2. http://elik.nlib.ee 3. www.ecb.int 4. www.wikipedia.com 5. David Fontana „Sümbolite uus salakeel“ 6
sõrmuskõhr ühendab kõri hingetoruga; kilpkõhr (hüaliinkõhr) paikneb kõikide kõhredest eespool, saab hästi kombelda. Meestel kilpkõhre nurk 90º, naistel - 110º; pilkkõhr paariline, kolmnurkse kujuga. Hingetoru ehk trahhea. Hingetoru on torujas moodustis, mida mööda liigub õhk kopsude poole. Umbes 12 cm pikk. Trahhea toeseks on kõhrelised, C-kujulised poolrõngad (umbes 20), mille avatud osa on suunatud selja poole. Nad on omavahel ühendatud sidemete abil. Trahhea tagumine sein on pehme, koosneb sidekoelisest koest, mis on üsna tihedalt ühendatud söögitoruga. Seest on trahhea kaetud limaskestaga, mille sügavuses on silelihaskiud ja lima eritavad näärmed. Kaela piirkonnast läheb trahhea rinnaõõnde ja jaguneb IV V rinnalüli kõrgusel kaheks bronhiks. Hargnemise piirkonna nimetatakse trahhea bifurkatsiooniks. Bronhid. Paremat ja vasakut bronhi nimetatakse peabronhideks. Nad suunduvad kopsudesse ja hargnevad seal väiksema läbimõõduga bronhideks
Kehaõõs - Esmane Teisene Pärak - + + KeskNS Mitu pikitüve Mitu pikitüve Kõhtmine närvikett Seedeelundkond Ees- ja kesksool Ees-, kesk- ja tagasool Ees-, kesk- ja tagasool Sarnasused: - keha bilateraalne ehitus (eesimine ja tagumine ots, parem ja vasak pool, kõhtmine ja selgmine külg) - mesodermi arenemine - pärisjäsemete puudumine - nahklihasmõik PARASIIDID vs VABALT ELAVAD VORMID: Tunnus PARASIIDID VABALT ELAVAD VORMID 11 PH ripskõhtsed gastrotricha LEVIK: meres, magevees, peamiselt põhjasetetes LIIKIDE ARV: 450 liiki PALJUNEMINE: mittesuguline EHITUSE ERIPÄRAD: - väikesed loomad - läbipaistvad
jääb juhtmängijast vasakule teeb sedasama vasakule poole. Järgmiseks juhtmängijaks saab mängija kes puudutab teda metsa saatnud mängijat esimesena Tagumine paar, välja! Osavõtjate arv: Vähemalt 5; paaritu arv Mängu käik: Mängijad võtavad paaridesse ning kõik paarid seisavad üksteise taga kolonnis. Paariliseta mängija seisab kolonni ees ning hüüab selja taha mitte vaadates: “Üks, kaks, kolm, tagumine paar välja!” Kolonni viimane paar jookseb kolonnist välja (paarilised kumbki omalt poolt kolonni) “hüüdja” poole. Eesmärgiks on paarilisega “hüüdja” ees jälle kokku saada ja käest kinni võtta. “Hüüdja” ülesandeks on kohe peale hüüdmist üks jooksvatest paarilistest kinni püüda. Kui kolonnist välja jooksnud paarilised „hüüdja“ ees kokku saavad, liiguvad nad kolonni ette „hüüdja“ taha
REFERAAT MANUAAL KÄIGUKASTID Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Tallinn 2007 SISUKORD: SISSEJUHATUS 1. MANUAAL KÄIGUKASTIDE PLUSSID JA MIINUSED 2. KÄIGUKASTIDE PÕHIOSAD 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI EHITUS 4.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE 5.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS. 6.MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS 7. 5-KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM 8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED 9. KÄIGUKASTI HOOLDUS KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel...
sinna kolonni lõppu. (Joonis5.) Harjutus 4. Joonis6. Mängijal on 2 viset. Kui ta viskab 1-e mööda- spurdib keskjooneni, kui eksib mõlemaga- spurdib vastas otsajooneni . Harjutus 5. Joonis7. Peale viset- 1 ootab kuni 2 on valmis söötma ja spurdib uuele kohale ja teeb uue viske 10 korda, siis kohad vahetuvad. Harjutus 6. Joonis8. Asetus. Paarilised pallidega. Üks mängijatest otsajoonel ja teine u3 meetrit eespool. Reeglid: Tagumine mängija peab eespool liikuva kaaslase kinni püüdma. Kas käega või palliga puudutama. Märgi finis või lõpeta viskega! Start vile peale! Kasuta erinevaid: - põrgatus viise ( käevahetusega posti juures, vaheldumisi v & p, ainult 1-e käega) - stardi asendeid ( põlvitus, iste, lamang, seljaga liikumise suunas jne.) - koonuse asetusi ( ühel joonel, väikeste vahedega) Harjutud 7. Joonis9. Põrgatus paigal + spurt ette
Etikett Sissejuhatus See peatükk annab juhiseid, mil viisil golfi peaks mängima. Kui neid juhiseid järgitakse, saavad kõik mängijad golfi maksimaalselt nautida. Läbivaks põhimõtteks golfi mängimisel on see, et alati tuleb väljakul teistega arvestada. Mängu vaim Golfi mängitakse enamasti ilma kohtunikupoolse pideva järelevalveta. Mäng tugineb inimeste aususele - eeldusele, et teiste mängijatega arvestatakse ning reeglitest peetakse kinni. Kõik mängijad peaksid käituma distsiplineeritult, näidates alati üles viisakust ja järgides ausa mängu põhimõtteid, hoolimata sellest, kui võistluslik mängija ka poleks. Selline on golfimängu vaim. Ohutus Mängijad peaksid olema veendunud, et keegi ei seisa löögi või proovilöögi tegemise ajal liiga lähedal või sellises kohas, kus on oht saada pihta kepi, palli, kivide, kiviklibu, okste või muu sarnasega. Mängu ei tohi alustada ega jätkata enne, kui eelmi...
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis lu...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba eh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
