Tang, Leeni Uljas, Jaanika Vakker, Liivi Järvalt, Kaie Keskküla ning külalistena Kuressaare päevakeskuse lapitööringi liikmed. Kultuurikeskuse suure saali ukse peal oli näituse kirjeldusena öeldud, et käsitöölised soovivad keset jäist talve tuua külastajateni meenutusi või unistusi soojast suvest, rohelisest kevadest, sinisest sädelevast veest, leebest liivarannast ja paljust muust. Sellega said nad minu meelest hakkama, kuna kohe sisse astudes hakkas silma tagumine sein. Hiljem sealseid kirjeldusi lugedes võis teada saada, et tolle seina peal paiknesidki nn. ,,suvetekid". Tegemist polnud aga mitte ainult suvalistest värvilistest kaltsudest kokku pandud tekkidega, vaid oli mõeldud ka toonide paigutamise peale. Tumeduse ja süngusega ei hiilanud mitte ükski kangas kui seal ka oli musta värvi, tasakaalustasid seda alati roosad, oranzid, kollased või rohelised toonid. Samuti polnud vaatamiseks välja pandud vaid tekid, vaid ka muud
KONTRABASS Kontrabass on keelpill, nn viiuli perekonna kõige madalama kõlaga liige. Kontrabass on suurim ja madalaima kõlaga pill, mida kasutatakse kaasaegses sümfooniaorkestris. Klassikalises muusikas kuulub kontrabass sümfooniaorkestri keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka jazzis, 1950ndate bluusis ja rock'n'rollis, bluegrassis ja tangos. Kontrabass valmistatakse erinevatest puiduliikidest: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust. Ei ole kindel, kas kontrabass on viola da gamba perekonna või viiuliperekonna järeltulija tal on mõlemale viitavaid tunnuseid. Nagu mitmeid teisigi keelpille, võib kontrabassi mängida kas poognaga või näppides (pizzicato). Orkestrirepertuaaris ja tangomuusikas on kasutusel mõlemad mängimisviisid. Jazzmuusikas kasutatakse enamasti näppimist, välja arvatud mõned soolod, mida mängitakse poognaga
Kristina Uibukant 10.A klass Suured asjad saavad sageli alguse juhusest või detailist. Väike vanalinnakohvik on just üks neid näiteid, kus pintsak nööbi ümber on õmmeldud. Kõik siin sai alguse sellest, et sokolaadimeister ja kohvikupidaja Peeter Reier, keda enam ehk teatakse Pierre'i nime järgi, sattus Vividi salongis nägema luksuslikku Itaalia köögimööblit. Köök Pierre'i niivõrd ei köitnudki, kuivõrd kullakarvaline klaas, mida seejuures oli kasutatud - klaasi tagumine pool oli siiruviiruline ja kullakarvaline, otsekui oleks sulametalli sisse värvi segatud. Pierre'il tekkis mõte kasutada sätendavat klaasi oma sokolaadiesitlustel. Tavaliselt valatakse kuum sokolaad marmorplaadile, mis on küll ka väga väärikas materjal, kuid sokolaadisena ei näe välja sugugi nii sikk kui läikiv ja sätendav klaaspind. Menüü 1. Pierre'i maius ........ kolm erinevat sokolaadikreemi 2. Irish Coffee trühvel .......
hammaslatt-tõmbepingid ja hüdraulilised tõmbepingid; 2) tõmmatava materjali trumlile kerimisega pingid trummeltõmbepingid. Kett-tõmbepingid on ette nähtud kuni 200 mm läbimõõduga ning kuni 15 m pikkusega torude, samuti kuni 15 mm läbimõõduga keerulist profiili omava sordimetalli tõmbamiseks, mida ei saa ristlõike kuju muutuse või suure läbimõõdu tõttu rulli kerida. Pärast tõmbamist st kui tõmmatava varda või toru tagumine ots väljub tõmbesilmast, kaob tõmbejõud ning tõmbevankri pihid, mis hoiab toorikut, vabastab selle. Tänu vastukaalule väljub konks ketist ja vanker peatub ning tuuakse algasendisse tagasi. Tehnoloogia Lähtetoorikuks on valtsmetall või ekstruusis. Toorik tuleb enne tõmbamist ette valmistada: termotöötlus, tagikihi eemaldamine, pinna ettevalmistamine määrdeaine pealekandmiseks.
Profiili freesimine. Ühe tasasselt seatud juhtlati vahelt pannakse kujufrees freesitava pofiili sügavuselt välja ulatuma III. Valtsi freesimine. Töölauast valtsikõrgusele seatud silinderfrees pannakse juhtlati vahelt valtsi laiuselt välja ulatuma. IV. Tapiõlgade freesimine V. Õnaruse- kumeruse freesimine jne Rihthöövelmasin rihthöövelmasin koosneb masina alusest, töölaua esimisest ja tagumisest poolest , elektrimootorist ja noavõllist . Töölaua tagumine pool seatakse yhele kõrgusele nugade pöörlemis joonega ja esimene pool seatakse kangi abil maha hööveldatava kihi paksuse võrra madalamale . Töölaual asetseb juhtlatt , mille abil saab tooriku serva külje suhtes täisnurga alla hööveldada , juhtlatti on võimalik töölaua suhtes kaldu asetada ja noa võlli osad mõlemal pool juhtlatti on kaetud kaitse kattega! Rihthöövelmasinal sooritatakse järgmisi operatsiooni: 1
Ahven Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Sotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes.
IX 9. paar n. glossopharyngeus, keele- Sensoorsed Kuulmetõri, keskkõrv Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum neelunärv Karotiidgloomus ja karodiidsiinus Kemoretseptor / baroretseptor (unearteriurge) Neel, tagumine 1/3 keelest Maitsemine Solitaartuum Motoorsed Tikkeljätke-neelu lihas Neelamine Parasümpaatilised
kuivatatud konnanaha ära põletama ja tuha vaenlasele peale raputama. Koerasaba väravaposti alla peitmine võttis aga peretütrelt igasuguse mehelesaamise lootuse. Nahkehistöös on palju erinevaid tehnikaid ja kaunistusvõtteid. Mulle meeldib kõige rohkem joontehnika, kus niiskesse nahka vajutatakse jooned. Kõige klassikalistemaks tehnikateks on vool ja lõige. Peale nende on ka klisee, käsikuldamine, nahaintarsia, batika, nahapõime, aplikatsiooni, tagumine, põletamine ning segatehnika. Nahakunstnik saab valmistada erinevaid köiteid, albumeid, laekaid, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente jms. Tänapäeval kasutatakse nahka aksessuaaride disainimiseks ja köitekunstiks ja restaureerimiseks. Nahakunstnikele on taimparknahk meelismaterjal, aga ka kroomnahast ei ütle nad ära. Kunstnikud eelistavad defektiga nahka kuna see inspireerib ning nad muudavad nahadefekti efektiks. Aksessuaari disainil on kokkupuutepunkte
· Budget-eelarve · Inspect- kontrollima, inspekteerima · business-oriented-äri suunitlusega · Internist- sisehaiguste arst · camouflage-maskeering · Intriguing- intrigeeriv · Cascade- kaskaad · Jovial-lustakas · Circuit- vooluring · Knotty-keeruline, raske lahendada · Clot- hüübima · Latter tagumine, viimane · Cognitive- tunnetuslik · Levity-kerglus · compassionate-kaastundlik · Lipocytes- rasvarakud · Conduct- läbi viima · Longevity- pikaealisus, kestvusaeg · Constitute- moodustama · Mandible- alalõug · Counterpart- teisik, dublikaat · Maternal- emapoolne · Maxillary- ülalõug · Transmitter- saatja, ülekandja
tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. Tal on lihtsalt igav. Kiusamise liigid füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine ja asjade peitmine. psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine. suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25. sünnipäeva.
8-10 km/h. Keskmine traav 10-12. Kiire traav 12-15. Põllumajandushobune võib välja joosta kuni 30 km/h, keskmine on 15. Tori hobusel on sammu pikkus 1,7 m ja 60 sammu minutis. Kiirel traavil on traavisammu pikku 5-6,7m ja sammu sagedus 110-140 korda minutis. Kiirus 30-47 km/h Galopil hobune liigub edasi hüpetega. Kiirel galopil on sammu pikku 5,5-7m. ja sammu sagedus on 130-145 korda minutis ning liikumiskiirus 40-60 km/h. Küliskäigul viiakse edasi vasak esimene ja vasak tagumine ja parem esimene ja parem tagumine korraga. Alüürivead: Sõudmine ja kerimine Allüür on kõrge, kui hobune tõstab oma kabja kõrvaloleva jala sõrgatsist kõrgemale. Kui hobune tõstab tagajalad kubemesse, siis on kukesamm. Need on ebasoovitavad. Kui jääb kõrvaloleva jala sõrgatsist madalamale, see ei ole ka hea. Samm peab olema avar, Traav peab olema hoogne, siis on tegemist ilusa liikumisega. Rabamise puhul hobune tagakapjadega astub vastu esimesi kapjasi, siis pannakse kaitsed
3) näoarter eraldub eelmisest kõrgemal, suundub lõualusesse auku, pöördub siis ümber alalõua serva näole ja kulgeb silma mediaalse nurga suunas. Annab harusid lõuaalusele näärmele, pehmesuulaele ja näo pehmetele kudedele. 4) kuklaarter suundub taha üles, annab harusid kukla piirkonnale ja kaela lihastele. 5) rinnaku-rangluu-nibujätkearter osaleb samanimelise lihase verevarustuses. 6) tagumine kõrvalestaarter annab harusid kõrvalestale, kaela lihastele. 7) ülenev neeluarter eraldub välimise unearteri mediaalselt küljelt ja varustab verega neelu ja neelumandlit. 8) ülalõuaarter (a. maxillaris) kulgeb oimualuses augus, ja tiibjätke-suulae augus. Oma teekonnal annab ta harusid alumistele hammastele ja alalõualuule, aju kõrvakestele, ülemistele hammastele, ninaõõnte seintele ja mälumislihastele.
Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine laiem osa, kus on lava ja sellega kaasnevad abiruumid. Paremale ja vasakule hoonest jäävad kaks vana purskkaevu, mis sümboliseerivad vastandlikke maailmaid. 1876 aastal püstitati teatri peafassaadile Ernst Julius Hähneli lendavate hobuste kujud, mis iseloomustavad luule harmooniat. Repertuaar: Igal hooajal, mis kestab 1.septembrist kuni 30. juunini, mängitakse ette umbes 50 ooperit ja 20 balletti ( see ei ole võrreldav ühegi teise ooperimajaga maailmas). Siiski
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusind...
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
· Tim Commerford (Rage Against the Machine) Gibson EB/SG basskitarr EB-0 (joonis 20) pidi kindlasti olema kahe kaelaväljalõikega, SG kitarrivalikus oli lühike bassikael ja üks Humbucker helipea. Valikut täiendati 1961. aastal mudeliga EB-3: sellele lisatud tagumine sild andis ,,deluxe"-mudelile palju eredama heli. Valmistatud mahagonist monoliitse kere, ühes tükis mahagonipuust kaela ja avatud 20-astmelise astmelauaga. Hiljuti lasi Gibson välja EB-3 mudeli kui ,,SG-bassi", mis jääb truuks originaalile, kui välja arvata kaks helitugevuse nuppu ning üks tooni nupp, mis tuli originaalse helipeade lüliti ja tämbrinuppude asemele. Gibson SG mängijad:
1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinn...
Lõpus tehti kiule sõlm sisse ning keerati kokku võruks. Kui luud valmis, siis viidi see esmalt varjulisse kohta kuivama. Enne kasutuselevõtu luud varrestati ja luuaoksi leotati vees luuaraagude elastsuse taastamiseks. Luuavarreks oli umbes tolli jämedune ja kuni pooleteise meetri pikkune ümar puulatt, mis oli luuapoolsest otsast viie tolli ulatuses nelja kanti teravaks tahutud. Nii sisenes latt varrestamisel paremini luuakanda ja ei hakanud hiljem keerlema. Luuavarre tagumine ots vesteti ümaraks, et oleks mugavam käes hoida. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et korraliku luua tegemine nõuab teadmisi ja keskendumist: millal ja milliseid oksi lõigata ning kuidas neid sättida, et saada korralik ja vastupidav tööriist. Hooletult tehtud luud ei pea kaua vastu. 1
-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurköbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. VAHELIHAS e. DIAFRAGMA Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. 64) KAELALIHASED TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3 alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg
ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on väline, tugev kiud- e. fibrooskest (tunica fibrosa bulbi) silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. Kiudkesta eesmine osa on läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. Keskmise, soon- e. vaskulooskesta (tunica vasculosa bulbi) tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea (chorioidea), eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e
Tirtsud ja Ritsikad Sissejuhatuseks Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Sihktiivalised on jässaka pikliku külgedelt kokku surutud kehaga enamasti rohelised või pruunikad putukad. Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad. Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning
jpg Süsinikkiud (carbon fiber) - Spoiler aitab ära hoida uusim materjal turul. Süsinikkiud Tagumine "skirt" ei lase sõiduki tagaosa kõrvale on väga kerge ja vastupidav, õhuvoolu eraldada ja vähendab kaldumist ja õhku tõusmist. kuid samas ka väga kallis.
Kuu väga vaikne Kuuvärinad Koor paksem kui Maa koor Poolvedel tuum Kuu raskuskese on nihutatud 3 km Maa suunas ja 1 km vasakul Pole üldist magnetvälja Kuu kivimid magnetiseerunud KUU TEKKIMINE Kõige tõenäosemhiiglaslik kokkupõrge Viimaste leidude kohaselt, on avastatud, et Kuul on tõesti jääd KUU TAGUMINE KÜLG 12 PÄEVA VANUNE KUU HÄSTI ON NÄHA TYCHO KRAATER KUUKAART KASUTATUD KIRJANDUS http://www.obs.ee/cgibin/w3msql/vaatleja/artikkel.html? id=237 http://www.astronoomia.ee/vaatleja/3586/midavaadelda2011 aastal/ Tea laste ja noorteentsüklopeedia Tähistaeva saladused, Chris Oxlade http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://et
2 – a = ( 2 – a) TAANDAMINE- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühiste teguritega. Nendeks võivad olla üksikud täisarvud, üksikud tähed, sulgavaldised. Taandada saab ainult siis, kui hulkliige on tegurdatud st. kõik liitmised ja lahutamised on „peidetud” sulgude sisse ja siis läheb maha terve sulg korraga, mitte sealt seest üksikute liikmete haaval KORRUTAMINE- JAGAMINE 1) tegurda lugejad ja nimetajad 2) jagamiseks pööra tagumine murd ringi 3) kirjuta kõik ühele murrujoonele 4) taanda LIITMINE – LAHUTAMINE 1) tegurda nimetaja 2) leia ühine nimetaja ühine nimetaja arvudele 4 ja 6 on 12 ühine nimetaja üksikutele tähtedele a 3 ja a on a 3 b ja b on b ühine nimetaja sulgudele (a + b) ja (a + b) 2 on (a + b ) 2 (a – b) ja (b – a) leidmiseks võta neist ühes miinus sulu ette -(-b + a) = -(a –b), ühine on
2 a = ( 2 a) TAANDAMINE- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühiste teguritega. Nendeks võivad olla üksikud täisarvud, üksikud tähed, sulgavaldised. Taandada saab ainult siis, kui hulkliige on tegurdatud st. kõik liitmised ja lahutamised on ,,peidetud" sulgude sisse ja siis läheb maha terve sulg korraga, mitte sealt seest üksikute liikmete haaval KORRUTAMINE- JAGAMINE 1) tegurda lugejad ja nimetajad 2) jagamiseks pööra tagumine murd ringi 3) kirjuta kõik ühele murrujoonele 4) taanda LIITMINE LAHUTAMINE 1) tegurda nimetaja 2) leia ühine nimetaja ühine nimetaja arvudele 4 ja 6 on 12 ühine nimetaja üksikutele tähtedele a 3 ja a on a 3 b ja b on b ühine nimetaja sulgudele (a + b) ja (a + b) 2 on (a + b ) 2 (a b) ja (b a) leidmiseks võta neist ühes miinus sulu ette -(-b + a) = -(a b), ühine on
10. Lühike Õlavarreluu lateraalselt Kolmandale Randme sirutaja kodarmine põndapealselt kämblaluule randmesirutaja 11. Pikk kordarmine Õlavarreluu lateraalselt Teisele kämblaluule Randme sirutaja randmesirutaja põndapealselt 12. Õlavarreluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele Painutab küünarvart, kodarluu lihas põndapealselt osale põõrab sisse ja välja Tagumine rühm 13. Sõrmede sirutaja Õlavarreluu lateraalselt 2.-5. sõrme seljale 2.-5. sõrmede sirutaja põndapealselt 14. Väikesõrme Õlavarreluu lateraalselt Väikesõrme selgmisele Väikesõrme sirutab sirutaja põndapealselt pinnale 15. Küünarmine Õlavarreluu lateraalselt 5. metakarpaalluu randmesirutaja randmesirutaja põndapealselt põhimikule 16
Euro pangatähti on 7 erineva nimiväärtusega: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200-, ja 500- eurone. Need kehtivad kogu euroalal ning on alati sama kujundusega. Pangatähtede tagaküljel kujutatakse sildu, mis väljendavad koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka mujal maailmas. Kujunduses lähtuti vastavale ajastule omasest arhitektuuristiilist ning ei püütud kujutada konkreetseid ehitisi. Euromündid Kõigil euromüntidel on nominaali väärtusega külg ühise kujundusega. Tagumine külg on aga iga riigi rahvusliku kujundusega. Vaatamata sellele kehtivad kõikide riikide euromündid kogu euroalal. Eesti euro müntidel on eesti kaart. Eesti euromüntide vermimiseks korraldatud rahvusvahelisel konkursil, aastal 2005, tegi parima pakkumise Soome rahapaja Mint of Finland. Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Esimesed euro rahatähed hangitakse Euroopa Keskpankade Süsteemi vahendusel. Euro
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatia näiks olevat nagu tarkus, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia `paika' tagumine käib kumminuiaga. Demokraatia on selline valitsemise süsteem, milles kõik täiskasvanud ühtsete reeglite raames omavad õigust võrdselt osaleda üldiste seaduste ja poliitika tegemisel. Demokraatia peaks põhinema rahva soovidel. Nime poolest on meie valimissüsteem kujundatud nii, et iga kodanik saab valida omale sobiva erakonna, kelle liikmetest moodustub valitsus, kuid tegelikult valivad parteid oma esindajad valitsusse
2.Klapp, mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest 3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas.
.. on 7-s eri väärtuses (paberrahana) · 5 eurot · 10 eurot · 20 eurot · 50 eurot · 100 eurot · 200 eurot · 500 eurot ... kurss on 15,6466 ... aitab kaasa Euroopa Liidu ühtlustumisele ... on käibel Saksamaal, Austrias, Soomes, Itaalias, Hispaanias, Iirimaal jne ... sendid on igal riigil, kus euro kasutusel, erinevad (ainult tagumine pool) ... münte on 8-s eri väärtsuses · 1 sent · 2 senti · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 50 senti · 1 euro · 2 eurot KOKKUVÕTE Huvitav oli teha sellist tööd, kus sai makseviise analüüsida. Varem ma ei ole ise sellele
LEEGISUMMUTI SALVE PESA LUKUKODA VINTRAUD VINNAST TULEÜMBE KOOS KIRP KOOS USHOOB RSEADUR SIHIKUGA TIHVLIDE PE KIRBUKAITSM EGA LAESÄÄR JA KINNITUSTIHV KANDERIHMA L EESMINE KINNITUS SALVENIV KANDERIHMA TAGUMINE KIN PÜSTOLIKÄEPIDE PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid
Mägrad elutsevad terves Euraasias, aga Eestis ainult lõuna poolsetel aladel. Rahvapärased nimed on melesk, määr ja kähr. Mäger on kasvult keskmise koera suurune. Ta keha tagumine osa on veidi laiem kui esiosa, keha pikkus 60-90cm ja kaalub 15-30 kg. Ta jalad ja kõht on mustad, selg aga heledam. Pea on aga valge ja silmi läbivad mustad jutid. Mägra nägemine on nõrk aga haistmine ja kuulmine väga head. Nagu eespool juttu oli elab mäkrasid kogu Euraasias. Eestis ei ela neid ainult väikesaartel ja Hiiumaal. Eestis on neid umbes 3-4 tuhat. Nad otsivad elukohaks metsi, kuhu saaks urgusid kaevata, selleks sobivad kõiki liiki metsad, kus põhjavesi on piisavalt sügaval
munasarjaarter Alumine õõnesveen, maksaveen, maoveenid, põrnaveen, värativeen, neeruveen, kinnisti veenid, niudeveenid. Eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, sisemine unearter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter,tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid Ülemine noolurge, alumine noolurge, sirgurge, urgete kokkuvool, ristiurge, sigmaurge, sisemine kägiveen, ülemine ja alumine koljuurge, korgasurge Ülemine ja alumine koljuurge,
ühendada S/PDIF pesade kaudu optilise kaabli abil. Analoog heli korral ühendage signaalkaablid helikaardi pesadesse(sinine, roheline ja punane). Et heli kõigist kõlaritest kuulda oleks, tuleb vastavalt seadistada ka helikaardi tarkvara. Ka digitaal-või analoogreziimis töötamine tuleb määrata helikaardi tarkvara abil. Kõlarite omavahelisel ühendamisel järgige nendel olevaid märkeid (FL- vasak esimene, FR- parem esimene, RL vasak tagumine, RR parem tagumine, SUB bass ja CENTER kesk. *S/PDIF on peamiselt kodukasutajatele mõeldud digitaalse audiomaterjali suhteliselt väikeste vahemaade kaugusele ülekandmise liides. Audiosignaali transportimiseks on formaadil kaks ühendusviisi elektriline koaksiaalühendus ja Toslink optiline ühendus. Tavaliselt kasutatakse elektrilist koaksiaalühendust tavaliste RCA pistikute ning varjestatud 75 takistusega kuni 10 meetrise kaabliga
Masina telgede arvu suurendamine võimaldab tõsta kandejõudu, ilma et rehvide surve teepinnale eriti suureneks. Mitme veosilla puhul astetatakse sildade vahele differentsiaal(vahekast), mis jaotab mootorlilt ülekantava jõu võrdselt kõikide veosildade vahel, hoides ära kogu jõu ülekandmise võimalust ainult ühele veosillale Engine-Mootor Transmission: Käigukast Front differential: esimene diferentsiaal Front drive shaft: esimene kardaan Transfer case: jaotuskast Rear drive shaft: tagumine kardaan rear differential: tagumine differentsiaal 6. Simpson plantetaarülekanne(arvutamine) Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimise. Simpsoni planetaarreduktor
Honda süsteem on keerulisem kui mazdal. Hondal on roolilati ja tagumise lati vahel kardaan ja taga rataste pööramiseks reduktoriga latt. Aga moodus kuidas rattaid pööratakse on huvitav. Tagareduktoris on annulus hammasratas mille sees on nihkes väiksem hammasrattas. Kui esirattaid pöörata siis kahe silla vahel olev võll pöörab annulus hammasratast mis omakorda muudab planetaar hammasratta asendit mis omakorda liigutab tõukurvardaid mis omakorda liigutab rattaid.Hondadel on tagumine roolilatt hooldevaba täies ulatuses ja vahetatakse täies pikkuses. Kasutatud kirjandus http://www.the-crankshaft.info/2009/09/four-wheel-steering-4ws.html http://en.wikipedia.org/wiki/HICAS http://www.truckinweb.com/tech/0308suv_wheelsteer/index.html http://subscribers.wardsauto.com/ renault-active-drive-4-wheel-steering/index.html
välisriikidesse. Ükski amet pole lihte. Mõned õpivad mitu aastat, et saada endale amet hea sissetulekuga. Mõtle, et sa suled silmad ja kui ma küsiksin: kas tänane elu on selline, mida sa armastad ja see on töö, mida sa kirega teha tahad? Kui saad endale vastata ,,jah", siis oled läbi hammustanud maailma suurima saladuse kuidas õnnelikult elada ja võiksid seda ka teistele kuulutada. Kui aga pead üle huulte venitama kahtlustava: ,,vist mitte", siis on tagumine aeg midagi ette võtta Igal inimesel eri soovid ja nad kõik tahavad head töökohta ja suurt palka, kuid kõike vahest korraga ei saa. Inimesed õpivad kogu elu, saadakse üks asi selgeks, siis õpitakse teinegi. Nii on ka ametitga, saad ühe töö selgeks, oled olnud seal vähemalt 5-10aastat, siis aga tunned, et on vaja vaheldust ja hakkad otsima jälle uut tööd. Mõned seiklevad töölt tööle, kuni
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja...
muutub reiearteriks. 2.1. Reiearter (a. femoralis): varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks. 2. 2. Õndlaarter (a. poplitea): lühike arteritüvi (osa autoreid seda eraldi ei nimetagi!), paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine sääreluuarter ja tagumine sääreluuarter. 2.3. Eesmine sääreluuarter (a. tibialis anterior): kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks (a. dorsalis pedis). 2.4. Tagumine sääreluuarter (a. tibialis posterior): kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: 1
21 Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambala, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul. 22 KÕHULIHASED EESMINE RÜHM NIMMERUUTLIHAS Algab: tagumine kiht niudeluuharjalt, eesmine kiht 4. alumise nimmelüli roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt
ogajätketelt. Kinnitub: abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambala, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul. 21 22 KÕHULIHASED EESMINE RÜHM NIMMERUUTLIHAS Algab: tagumine kiht niudeluuharjalt, eesmine kiht 4. alumise nimmelüli roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt
hüübimisvastase toimega põsenäärmete sekreet. [2, 3, 5] 5 Andmed kudemisbioloogia, kudemiskoha valiku ja substraadi kohta on väga vanad. Merisutid koevad kruusapõhjale kividest kokkukantavasse pesalohku. Teada on ka, et isased isendid on väiksemad. [2, 3] Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Jõesilm on ka angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime teineteisest tavaliselt veidi lahus, kuid kudemiseajal puutuvad kokku. Tagumine seljauim ulatub sabauimeni. Sabauim on keha tagumise otsaga üla- ja alaosaks jagatud. Lõpuseavasid 7 paari, erandjuhtudel 5 või 4 paari. Sarvhambaid ümber suuava hoopis vähem kui oli neid merisutil. Suuava peal on rõhtne sarvplaat kummaski otsas suure hambaga, allapoole suuava sarvplaat tavaliselt 7 hambaga, neist äärmised veidi suuremad. Ülahuulehambad paiknevad neil hajusalt. Sisemisi külgmisi huulehambaid kummalgi pool 3, neist keskmised tavaliselt kolmeosalised, teised kaheosalised
Referaat HÜPPELIIGES Kool Koostaja Klass Aasta Hüppeliiges Ülemine hüppeliiges * Sarniirliiges: kahvel, harud on pindluu ja sääreluu ja koos hoiab sündesmoos * Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam * Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 6 mm 6 mm Alumine hüppeliiges * Kera +ratasliiges, mille telg tagant alt lateraalselt ette üles mediaalsele Hüppeliiges on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest. Teadaolevalt on Skandinaavias erakorralise
Antiikaja Tehnika Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Teadus on käinud sama teed kui kaubandus ja tööstus Egiptusest ja Mesopotaamiast Kreekasse, Hispaaniast renessaansi ajastu Itaaliasse, sealt Madalmaadele ja Prantsusmaale. Tehnika on inimese poolt omaks võetud moodus millegi tegemiseks. Puidusöega kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700 eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge. Lambarauad leiutati aastal 500 eKr
kiiruse peale Märkused: Aineid võib nimetada korduvalt (ja korduvalt ja korduvalt ja korduvalt...) Energiline memory Mängijate arv: vähemalt 4 Vahendid: väikesed paberilehed, kuhu on eelnevalt joonistatud erinevaid pilte (võivad olla ka postkaardid), kõiki pilte/kaarte peab olema kaks. Mängu kirjeldus: Mängijad jagatakse vastavalt mängijate arvule kahte või kolme võistkonda. Kõikide võistkondade ees kindlaks määratud distantsil asetsevad 6 või rohkem kaarti (paarid) tagumine pool üleval. Kui mängujuht on andnud märguande mängu alustamiseks, jookseb iga võistkonna üks liige ette ning pöörab kaks kaarti õiget pidi. Eesmärgiks on leida kaks ühesugust kaarti, kui seda ei juhtunud, jätab ta kaartide asukohad ja pildid meelde, pöörab kaardid uuesti tagurpidi, jookseb tagasi ning annab teatepulga plaksuga järgmisele mängijale. Kui mõni mängijatest leiab paari, jätab ta õiget pidi. Võidab võistkond, kes leiab kõige kiiremini üles kõik paarid.
kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven ehk rooahven, kes elab kalda ääres, ja suur järveahven ehk avaveeahven.
Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e. kasvuhormoon – reguleerib kasvu türotroopne hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub
Asub suurte kaitsjate taga ning juhendab teisi kaitsjaid. Outside linebacker: tagaliini äärekaitsja neid on kaks. Asuvad eesliini äärekaitsjate taga ning üritavad jooksja läbimurret takistada. Cornerback: ääre tagamängija nende kahe äärekaitsja töö on hoida sammu püüdjatega ning proovida vahelt lõigata mängujuhi sööte. Strong safety: suur tagamängija asub keskkaitsja taga. Jõuline, kuid ka kiire kindlustus kaitsjate taga. Free safety: väike tagamängija kõige tagumine kaitsemängija. Parandab teiste eksimusi. Kui mõni ääre tagamängija ei jõua püüdjale järele või jooksja on pääsenud teistest kaitsjatest läbi, on tema ülesanne vastane peatada. Erimeeskonnad: Kicker: lööja püüab jalaga lüüa palli läbi kahe posti, mis on väljakute otsades, et teenida meeskonnale lisapunkte. Punter: kauglööja kui rünnak on ebaõnnestunud, on meeskonnal võimalus saata
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...
Munasari (lad.k), (krk. k.) ovarium, oophoron Munajuha (lad.k), (krk. k.) tuba uterina, salpinx emakas (lad.k), (krk. k.) uterus, metra tupp (lad.k), (krk. k.) vagina, colpos Mis on munasarja funktsioon? Munarakkude kasvatamine ja areng. Kui palju kaalub munasari? 5-10g Millega on munasarja eesmine serv kokku Emakalaisidemega. Tagumine serv on vaba. kasvanud? Kuidas on suunatud alumine ja ülemine Ülemine ots on suunatud munajuha poole, munasarja ots? alumine ühendub emakaga munasarja-pärissideme varal. Milliseid osasid eristatakse munasarja Koor, säsi. siseehituses? Mis on naissuguhormoon? Östrogeen Mis valmistavad ja eritavad Sõmerkihi rakud. naissuguhormooni? Mis on folliikul? Munasarjanääpsud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
