Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tagumine" - 501 õppematerjali

tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n. nervi trochlearis - somatomotoorne c) millised kraniaalnärvid innerveerivad, nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m.
thumbnail
9
odt

Skelett

Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud ­ reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud ­ randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud ­ roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud ­ selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse ­ lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid ­ kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge. 17 roie ­ kinnituvad otseselt rinnakule ( pärisroided ) 810 roie ­ kinnituvad rinnakule kõhre abil ( kaareroided )...

Bioloogia
134 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nimetu

Elektroodideks võivad olla kas metallist kaheharuline elektrood või kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks. /1,3/ Pea- keha elektriuimastuse puhul juhitakse elektrivool 50- 60 Hz ühe elektroodiga pähe, teisega läbi keha. Elektroodid peavad olema paigaldatud selliselt, et nad oleksid nii aju kui südame piirkonnas. Ideaalselt peaks paiknema esimene elektrood silmade tagumisel serval. Tagumine elektrood peaks paiknema viimase kahe roide kohal. Keha elektroodi võib paigutada ka rinnakule või esijalgadele. /1,2,3/ Et kindlustada elektroodide ja paigalduskoha korralik elektriline kontakt ja vältida looma naha põlemist, tuleks paigalduskohad looma kehal teha märjaks. /1/ 4 Veiseid uimastatakse erilistes puurides- boksides, nende puudumisel uimastatakse erisulgudes...

20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Huvitavad faktid

ikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat. * Maakera kaalub ligikaudu 6,588,000,000,000,000,000,000,000,000 tonni. * Kõige enam kasutatud inimese nimi maailmas on Mohammed. * Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates. * Meie (inimesed) kasutame vaid 10 % protsenti oma ajudest. * Umbes 300 aastat tagasi oli Egiptuses keskimine eluiga 30 aastat. * Su aju koosneb 80 % veest. * Elevandid on ainukesed loomad, kes ei saa hüpata. * Pea vastu seina tagumine kulutab 150 kalorit tunnis. * 1977. aastal oli maailmas 37 Elvise jäljendajat. 1993. aastal oli neid 48000. Kui see nii edasi läheb, siis 2010. aastal jäljendab Elvist iga kolmas inimene. * Igal inimesel on ainulaadne keelemuster. * Isased ahvid kaotavad samamoodi pealaelt juukseid nagu mehed. * Vastupidiselt laialt levinud eksiarvamusele ei higista koerad mitte keele, vaid käpataldade kaudu. * Inimese aju nõuab veerandi kogu hapnkust, mida organism elus püsimiseks vajab....

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Haug

Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsabakalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja ja pärakuuimega, samuti saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik. Rahvausundis on eeldusi tähenduslikuks saada samuti püsihaavanditega (nn reiaga) kaladel. Ka on väga suurte haugide ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront. Muistendirühm järvede rändamisest...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Nimetu

SÜDANT LÄBIV MEETOD (pea keha uimastus) Elektrivool 50 60 Hz juhitakse ühe elektroodiga pähe, teisega läbi keha Elektroodid peavad paiknema nii südame kui ka aju piirkonnas Parim asetus oleks: esimene elektrood silmade tagumisel serval, tagumine viimase kahe roide kohal, keha elektrood kas rinnakul või esijalgadel Paigalduskohad peaksid olema märjad VEISTE UIMASTAMINE Erilistes puurides boksides, erisulgudes Kasutatakse vahelduvvoolu pingega 70 200 V ja sagedusega 50 Hz Elektrivooluga mõjutatakse veiseid 5 30 sekundi jooksul Voolu kestvus ja pinge sõltuvad looma vanusest ja suurusest Liiga kõrge pinge korral võib loom surra Elektrivoolu halvav toime kestab 3 5 minutit,...

23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Fotograafia referaat/mõisted

Niisama lähevad igast asja punktist valgusekiired läbi aknaluugi augukese ja sealt otse edasi, kuni eesoleva seinani ning valgustavad seal igaüks oma punkti pilti. Kõikide punktide pildid kokkuvõetult annavad asja joonistuse ja nii ilmub seinale ümberpööratud puu kuju. Selle peale vaatamata, kui kaugel asi ise on, suureneb või väheneb selle kujutis seda mööda, kui kaugel või ligidal tagumine sein august on. Niisama oleneb pildi selgus augu suurusest ära, mida väiksem auk, seda teravam, kuid seda nõrgemalt valgustatud pilt. "Pimekambri tööpõhimõtet rakendasidki esimestena maalikunstnikud. 17. ja 18. sajandil kasutati sellisel tööpõhimõttel töötavaid joonistuskaste maastikest ning linnavaadetest täppisjoonistuste tegemisel. Paljud tollal trükis ilmunud graafilised pildid valmisid samuti fotoaparaadi eelkäija, objektiiviga varustatud camera obscura mattklaasil...

Fotograafia
102 allalaadimist
thumbnail
22
doc

1. semestri konspekt

250x123x65, 230x113x65mm. Käsitsi vormitud tellis Keraamilised katusekivid: Skivi. Valtskivi. Harjakivid(rennkivid) 400x200x1012 mm. Külmakidnlus 25 tsüklit. Vee imavus 10%. Glasuuritud katusekivid JEKA KERAAMILISED PLAADID Põranda, seina, mosaiik, fassaadiplaadid. Põletatakse 2 korda, 1100 C. 100x100 mm, 200x200 mm, 300x300 mm. Tagumine pool reljeefne, et nakkumine mördiga oleks parem. Võib paigaldada vuugiga või ilma. Vuuke on eri värvi. *Põrandaplaat, reljeefse pinnaga, libeduse vältimiseks. Paksus 510 mm, kõvadus 64 Mohsi skaalal, külmakindlus vähemalt 35 tsüklit. Vee imavus ­ 5%. *pordeplaadid *fassaadiplaadid *kergkruus: saadakse savipõletusel pöördahjus, saadakse eri läbimööduga kuulikesed. Põranda , vundamendi sjoojustamiseks...

Ehitusmaterjalid
133 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Arheoloogia - konspekt

Kreekast Kesk ­ Euroopaase ja sealt Lõuna ­ Skandinaaviasse. Jäämees Ötzi Alpidest, oli surnud 3200 e.Kr. Moodustati uurimisgrupp (147), Konrad Spidler üllitas ,,Mees jääs". Ötzil olid primitiivsed aluspüksid (kinnitatud vöö külge), säärised (rihmadega vöö külge), mägirohust punutud ülekuub, raamiga seljakott. Noal oli tulekivist otsmik ja puust käsipide. Jalanõudel oli ees nahklapats, tagumine osa punutud taimedest/kõrkjatest. Tätoveeringud, esemed 17 eritüüpi taimedest või puudest, riided 8 eri looma nahast. Ribid olid murdunud, abaluu all oli tulekivist nooleots, mis tekitas suure haava. Kinnikasvanud ninaluu murd. Tema nooleotstel ja kätel kellegi teise vere jäänused. Praegu eksponeeritakse jäämees Ötzit Põhja ­ Itaalias Bolzanis. Eestis algab pronksiaeg 1800 e.Kr. Vanim leid Muhu saarelt leitud odaots. Kivissaarelt pronksist sirp, odaots, 11 kirvest. Vanemad kirved...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
34
doc

"Terroristi käsiraamat"

S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...

Keemia
186 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Anatoomia

Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). · Suur rinnalihas ­ algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 46. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Astriklihased ­ algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine , keskmine ja eesmine astriklihas. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas ­ algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale. Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine. 47...

Anatoomia
292 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Anatoomia (regulatsioonimehhanismid, närvisüsteem, meeleelundid)

Seljaaju välisehitus: kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. Tallinn 109. Seljaaju siseehitus, joonis 11: seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel on eesmine külgmine ja tagumine külgmine vagu. Tagumistesse külgvagudesse sisenevead seljaajunärvide selgmised, eesmistest külgvagudest väljuvad kõhtmised juured. Selgmised juured koosnevad aferentsete (sensoorsete) närvikiudude kimpudest ning tagumiste juurte sensoorsete aksonite kaudu suunatakse elundite retseptoritest saabuvad närviimpulsid seljaajju. Seljaaju erinevates osades on närvijuured erineva pikkuse ja suunaga. Seljaaju lõppedes moodustavad närvijuured lõppniidi umber kimbu, nn hobusesaba...

Anatoomia
325 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...

Katlatehnika
75 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

Pindmised veenid on: kodarluu nahaveen; küünarluu nahaveen; keskpidine veen; küünarluu nahaveen; kodarluu nahaveen. 92.Alajäseme arterid ja veenid: (joonis 8) Alajäseme arterid on: reiearter; süvareiearter; õndlaarter; eesmine sääreluuarter; tagumine sääreluuarter; pindluu arter; pöiakaar; pöiaarterid (5); tallakaar; taldmised pöiaarterid; varbaarterid. Alajäseme süvad veenid on: alumine õõnesveen; reieveen; süva reieluuveen; 2 süva pindluuveeni; 2 süva sääreluu veeni. Alajäseme pindmised veenid on: reieveen; suur nahaveen; väike nahaveen. Väike nahaveen suubub suurde nahaveeni. Suur nahaveen läheb reieveeni. 93...

Anatoomia
296 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel...

Katlatehnika
82 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana india kunst

www.harappa.com/indus/35.html Vasakul oleval pildil on kujutatud eelmistest erinevad ristkülikukujulised põletatud steatiidist glasuuritud pitsatid. Ülemisel pitsatil on seitse märki, pitsati tagumine pool on kumer ja ühest servast augustatud. www.harappa.com/indus/31.html 9 Induse linnades leidus arvukalt mitmesuguseid käsitööliste kodasid, kus valmistati kõikvõimalike esemeid nii igapäevaseks kui ka spetsiaalseks kasutamiseks või kaubavahetuseks. Savinõusid tehti ilmselt igas asulas, sest neid vajati igapäevaselt, samuti kivist tööriistu...

Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Võrkpall

Mis värvi peavad olema jooned? Kuidas neid nimetatakse? FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba- ala peavad olema erinevat värvi. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügav...

Kehaline kasvatus
48 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Korvpalli harjutused I osa

(Joonis5.) Harjutus 4. Joonis6. Mängijal on 2 viset. Kui ta viskab 1-e mööda- spurdib keskjooneni, kui eksib mõlemaga- spurdib vastas otsajooneni . Harjutus 5. Joonis7. Peale viset- 1 ootab kuni 2 on valmis söötma ja spurdib uuele kohale ja teeb uue viske 10 korda, siis kohad vahetuvad. Harjutus 6. Joonis8. Asetus. Paarilised pallidega. Üks mängijatest otsajoonel ja teine u3 meetrit eespool. Reeglid: Tagumine mängija peab eespool liikuva kaaslase kinni püüdma. Kas käega või palliga puudutama. Märgi finis või lõpeta viskega! Start vile peale! Kasuta erinevaid: - põrgatus viise ( käevahetusega posti juures, vaheldumisi v & p, ainult 1-e käega) - stardi asendeid ( põlvitus, iste, lamang, seljaga liikumise suunas jne.) - koonuse asetusi ( ühel joonel, väikeste vahedega) Harjutud 7. Joonis9. Põrgatus paigal + spurt ette...

Korvpalli põhikursus
318 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viini Riigiooper

Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine laiem osa, kus on lava ja sellega kaasnevad abiruumid. Paremale ja vasakule hoonest jäävad kaks vana purskkaevu, mis sümboliseerivad vastandlikke maailmaid. 1876 aastal püstitati teatri peafassaadile Ernst Julius Hähneli lendavate hobuste kujud, mis iseloomustavad luule harmooniat. Repertuaar: Igal hooajal, mis kestab 1.septembrist kuni 30. juunini, mängitakse ette umbes 50 ooperit ja 20 balletti ( see ei ole võrreldav ühegi teise ooperimajaga maailmas). Siiski...

Muusikaajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun